Legislator Case Law & Legislation
1-19-7628/5 AI generated

1-19-7628/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-19-7628/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-19-7628

Legislator headnote

AI generated

1-19-7628/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1-19-7628

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-19-7628

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoobri 2019 Tallinnas l Kriminaalasja number 1-19-7628 (19231501925)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi Q.X süüdistatuna KarS § § 25 lg 2 199 lg 2 p 9 -

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia

Duškina Süüdistatav

Q.X – isikukood XXX, elukoht xxxx, (viibib vahi all Xxxx vanglas), kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, emakeel vene keel, Xxxx , töökoht OÜ tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud ja väärteo

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Q.X KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23-24.08.19.a, s.o 2 päeva, seega lõplikuks kanda jäävaks karistuseks lugeda ja 28 päeva 3

kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 11.12.2017.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuud ja 21 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks lugeda

11 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 04.09.2019.a.

Q.X vahistamine suhtes kohaldatud tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Q.X-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ral 1 810 eurot ja p 4 alusel kaitsjatasu 54 eurot riigituludesse osutatud õigusabi eest .

Kohustada Q.X-i tasuma sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu

väljamõistetud jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 72 eurot.

Sundraha kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul ja käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumb saadetakse er kinnipidamisasutusse. Q.X Maksekorraldusel märkida selgitusena „ , kriminaalasi 1-19-7628, menetluskulud

ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid kriminaalasja materjalide juures, jätta - D- plaadid, mis asuvad DV kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Antud kriminaalasjas Q.X-i süüdistatakse selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, kes on kahel korral väärteokorras karistatud KarS § 218 lg 1 järgi 17.06.2019 rahalise karistusega 60 eurot ja 14.07.2019 rahalise karistusega 40 eurot taas (vargused 17.06.2019 ja 14.07.2019), viibides Tallinna linnas 23.08.2019 kella 21.32 paiku Virbi 12 asuvas ja Maxima Eesti OÜ võttis võõra -le kuuluvas kaupluses Maxima T-286, vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 10 šokolaaditahvlit Kalev maksumusega 3.89 eurot/tk, kogusummas 38.90 eurot, asetas need ostukorvi ning seejärel tõstis ümber temal kaasas olnud seljakotti ning möödus kassast, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Q.X poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni koos kauplusest võetud kaubaga pärast kassaliini läbimist. Kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele.

Samuti tema taas, viibides Tallinna linnas Mahtra 1 asuvas ja 04.09.2019 kella 19.03 paiku Coop Kaubanduse AS-ile kuuluvas kaupluses Mustakivi Konsum võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 4 pakki fooliumi (EAN 4742002005978) maksumusega 2.39 eurot/tk ja kaks pakiteipi (EAN 4042448123923) maksumusega 2.09 eurot/tk, kaupa kogusummas 13.74 eurot. Q.X asetas võetud kaubad jope põue ja taskusse ning seejärel möödus kassast, jättes nende eest tahtlikult tasumata. Q.X poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni koos kauplusest Kaup rikkumata kujul tagastatud võetud kaubaga pärast kassaliini läbimist. kauplusele. Enda tegevusega Q.X pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdista ava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud Q.X t 25.09.2019.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Q.X süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 25 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. – järgi KarS § 68 lg1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg 2 päeva, s.o. 23- 24.08.19, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 76 lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 11.12.17 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuud ja 21 päeva vangistust, võrra ning lii

tkaristuseks lugeda 11 kuud ja 19 päeva vangistust alates 04.09.19.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes otsustab kohus k - D- KrMS § 126 lg 3 p 1 riminaalasjas olevad asitõendid DV plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - riminaalasja materjalide juurde. jätta k

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 810 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 54 eurot eurot, KrMS § 180 lg 1 ja riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes

näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik