4-19-4065/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 2. oktoober 2019 Kohtuasja number 4-19-4065 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kohtuasi Väärteoasi G.R-i (G.R, isikukood XXX) süüdistuses liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. juuli 2019. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik G.R Teised apellatsioonimenetluse pooled Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Aulis Vahula Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 28. juuli 2019. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.R tunnistati Viru Maakohtu 28. juuli 2019. a otsusega süüdi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 10 päeva aresti. Maakohus kohaldas LS § 224 lg 3 p 1 alusel G.R-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

2. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris kohus tahtliku süüteo toimepanemise vahendi – G.R-ile kuuluva sõiduauto Nissan Primera (registrinumbriga XXX , VIN-koodiga XXX ). Maakohus põhjendas auto konfiskeerimist järgnevalt.

3. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist tuleb G.R-i puhul pidada õigustatuks, kuna teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest.

2(3)

Tema tegevust on alus hinnata süstemaatiliseks ning on alust arvata, et isik paneb

samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Varasemad leebemad meetmed (juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud teda mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.

4. G.R-ile kuulub sõiduauto Nissan Primera (reg.nr XXX , VIN-kood XXX ), mida ta

kasutas süütegu toime pannes. Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Kohtu hinnangul on see alus olemas, kuna Karistusregistri andmetest nähtuvalt on G.R kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest üks on mõistetud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Lisaks

on tal 10 kehtivat väärteokaristust, millest 6 on liiklusseaduse rikkumised, sealhulgas mootorsõiduki joobes juhtimine. Määratud rahatrahvid on tasumata. Isikut on karistatud ka varem juhtimisõiguse äravõtmisega. Liiklussüütegudest hoiduma on võimalik isikut panna eelkõige tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega. APELLATSIOON

5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik G.R , kes palub maakohtu otsuse tühistada auto konfiskeerimist puudutavas osas.

6. Apellatsiooni kohaselt on G.R-i ema väga haige ja teda tuleb autoga arsti juurde ja poodi

viia. G.R märgib, et soetas auto raske tööga teenitud tulu eest, et sellega aiamaalt kartuleid ära tuua ja tööl käia. G.R on tervis vilets ja ta ei jõua asju tõsta. Ta ei ole autoga ühtegi avariid teinud ja sõidab talvel väga vähe. G.R märgib, et ei luba autot ära müüa ja soovib seda tagasi. KIRJALIKUD SEISUKOHAD Kohtuvälise menetleja seisukoht

7. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja saatis 4. septembril 2019 ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on kohtuväline menetleja nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

8. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb G.R-i apellatsioon jätta rahuldamata. G.R-i näol on tegemist isikuga, kes paneb järjepidevalt toime erinevaid liiklussüütegusid. Teda on karistatud nii väärteokui ka kriminaalkorras. Menetlusaluse isiku suhtes on kohaldatud nii rahatrahve, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, üldkasulikku tööd ja reaalse aresti kohaldamist. Iga korral on menetlusalune isik oma tegu kahetsenud ja lubanud, et rohkem ta süütegusid toime ei pane. Menetlusalune isik on jätkanud liiklussüütegude toimepanemist. Sellisest käitumisest saab järeldada ainult seda, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada.

9. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist

vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda

kui ka kaasliiklejate suhtes. Lisaks maakohtu mõistetud karistusele (reaalne arest ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisele) pidas kohus põhjendatuks kohaldada G.R-i suhtes liiklussüütegudest hoidumiseks mõjutusvahendina KarS § 83 lg 1 sätteid, mille kohaselt

3(3) kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või

määruse tegemise ajal toimepanijale. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimist tuleb G.R-i puhul pidada õigustatuks kuna arvestades, et teda on

korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tema tegevust on alus hinnata

süstemaatiliseks ning seega on käesolevalt alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Varasemad leebemad meetmed (juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud teda mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.

Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud kuna G.R-i puhul on alust arvata, et ta paneb sõidukit purjuspäi juhtides sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima liiklusreegleid, siis on ta liikluses ohtlik. Menetlusaluse isiku seisukoht 10. G.R esitas ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles kordab määruskaebuses esitatud väiteid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioon

rahuldamata.

12. G.R-i apellatsioon ei anna alust maakohtu otsust muuta. G.R-ilt omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 alusel oli põhjendatud, kuna on alust arvata, et G.R sõidab purjuspäi ka tulevikus. Nimelt on H. Rätseppa korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemad leebemad meetmed, sealhulgas

rahatrahvi määramine, aresti kohaldamine ja juhtimisõiguse äravõtmine pole suutnud teda

mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. G.R-i poolt toime pandud süstemaatilised liiklusseaduse rikkumised annavad alust arvata, et G.R-ile mootorsõiduki alles jätmise korral paneb ta toime uusi samalaadseid süütegusid ja seab ohtu kaasliiklejate elu ja tervise.

13. Ringkonnakohus nõustub eeltoodut arvestades maakohtu seisukohaga, et G.R on võimalik liiklussüütegudest hoiduma panna üksnes tahtliku süüteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimisega. Apellatsioonis ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis eelnimetatud seisukoha ümber lükkaks ja annaks alust maakohtu otsuse muutmiseks. G.R tuleb enda ja oma lähedaste transpordiks kasutada edaspidi muid vahendeid. Selleks, et lahendada eaka

ema transpordi korraldamisega seotud probleeme, on G.R võimalik pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28. juuli 2019. a otsuse muutmata ja G.R-i apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Sarjas