4-19-4479/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2019 Tallinnas Väärteoasja number 4-19-4479 (2302,19,010399) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi H.F-i (H.F) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Margus Pihli 12.08.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,010399. Kaebaja H.F isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxx. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Enel Kuiv. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes - kohus Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132, § 133 134, § 135 otsustas:

1) - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 12.08.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,19,010399 osaliselt ja teha uus otsus.

2) H.F gi ja karistada rahatrahviga 100 Süüdi mõista LS § 223 lg 1 jär trahviühiku ulatuses. H.F tuleb tasuda rahatrahv 400,00 (nelisada) EUR.

3) KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et H.F tasub talle määratud rahatrahvid ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise mak ,00 EUR. se suurus on mitte vähem kui 100

4)

Süüdi mõista H.F LS § 236 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses. H.F tuleb tasuda rahatrahv 400,00 (nelisada) EUR.

5) KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et H.F tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise mak ,00 EUR. se suurus on mitte vähem kui 100

6) Rahatrahv

id tulevad tasuda kohtuvälise menetleja 12.08.2019 otsuses näidatud arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud:

Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 17.07.2019.a. koostatud väärteoproto juhtis H.F 06.07.2019 kell 17.20 ajal Lääne kolli 230219010399 kohaselt -Harju vallas xxx teel (xxx xxx, r/n xxx suvilate tee ristmik 1 km) mootorsõidukit , selliselt, et sõitis välja „Anna teed“ märgi alt, rikkudes sellega liikluskorraldusvahendi liiklusmärk „Anna teed“ nõuet, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõidu eesõigusega teel liikuva sõiduautoga xxx r/n xxx. H.F põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju G Kle (fikseeritud fototabelite ja liiklusõnnetuse aktiga). Samuti lahkus H.F sündmuskohast politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. H.F rikkus

sellega LS § 17 lg 1 (MKM määrus nr. 12 § 7 p 3, 22.02.2011)

§ 169 lg 4 p 4,5; § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1; § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 12.08.2019 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,19,010399 määrati H.F-ile , L

223 lg 1 S § järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ning LS § 236 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. LS § 236 lg 2 alusel võeti H.F-ilt lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja ei vaidlusta toimepandud tegu, kuid leidis, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel arvesse võtnud kõiki asjaolusid, so kergendava asjaolu esinemist, varasemat karistatust ning töökoha olemasolu ning mõistnud liialt suure karistuse.

Kaebaja taotleb põhikaristuse vähendamist ja lisakaristuse tühistamist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Märgib, et teod on tõendam ist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Karistused on proportsionaalsed, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ning on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht:

VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebus

es või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.

LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - - liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS §

17 lg 1 sätte kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Väärteoprotokolli nr AB1578373 kohaselt juhtis H.F 06.07.2019 kell 17.20 ajal mootorsõidukit xxx, r/n xxx -Harju vallas, xxx

, Lääne teel, selliselt, et eirates „Anna teed“ märki ning sõitis seetõttu otsa eesõigusega liikuva sõiduauto xxx r/n xxx, tekitades oma teoga varalise kahju. Sõiduautole xxx, r/n xxx tekitatud kahju kinnitab fototabel ja liiklusõnnetuse akt, mille kohaselt on tuvastatud sõiduautol küljel. xxx kahjustused parempoolsel

Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid. Tunnistaja G K xxx, r/n xxx ütluste kohaselt liikus ta 06.07.2019 kella 17.30 ajal sõiduauto mööda xxx teed, kui xxx xxx suvilate tee ristmikul sõitis tema sõidukile kõrvalteelt ette hõbedane maastur ,

kes üritas vastassuunast mööda põigata, kuid sõitis siiski küljepealt sisse. Kokkupõrke tulemusel paiskus tema sõiduk teepervele. Tahtis minna küsima toimunu kohta, kuid liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk sõitis minema. Märkas sündmuskohal liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki numbrimärki-xxx. Tunnistaja E A ütluste kohaselt hakkas ta 06.07.2019 kella 17.20 ajal liikuma oma sõiduauto xxx xxx kaupluse juurest, kui nägi, kuidas kõrvalteelt sõitis maastur peateele ning seal liikuvale xxx. Toimunu tõttu pidi teine sõiduk kõrvale põiklema, kuid vaatamata sellele toimus siiski kokkupõrge. Liiklusõnnetuse põhjustanud maastur lahkus sündmuskohalt. Leidis koos xxx juhiga minema sõitnud sõiduki numbrimärgi.

Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjud on tõendatud politsei-ja piirivalveameti poolt tehtud fototabeliga, millest nähtuvad sõiduauto parempoolse kül xxx r/n xxx je vigastused. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistab H.F, et ta põhjustas 06.07.2019 kella 17.30 ajal avarii. Kaebaja arvas oma sõnutsi, et jõuab peateele keerates autode eest läbi, kuid seda siiski ei jõudnud ning kupõrge tumedat värvi sõidukiga. Esialgu tagurdas tagasi toimus kok tuldud teele, aga kuna keegi andis signaali ning oli närvis, siis sõitis sündmuskohalt ära. Varasemalt pole kunagi avariisid põhjustanud, sai šoki. Kahetseb toimunut. Kohtu hinnangul on eelnimetatud väärteomaterjalidega tuvastatud, et kaebaja rikkus LS § 17 lg 1 sätestatud liiklusreeglit, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 2 p

32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus on eelpool tuvastanud, et liiklusõnnetus toimus ja varaline kahju selle tagajärjel tekkis. Seega on küsimus, kas menetlusalune isik rikkus lii

klusõnnetusest teatamise kohustust või mitte.

Väärteoprotokolli nr AB1578373 kohaselt lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata; varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud asjaolu kinnitab nii tunnistaja kui ka H.F oma ütlustega, kes on tunnistanud, et peale teisele autole otsa sõitmist otsustas ta sündmuskohalt lahkuda. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et menetlusalune isik oli toimunud liiklusõnnetusest teadlik.

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu.

Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 nõuete rikkumine ning H.F-i poolt toime pandud tegu vastab LS § 236 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud süüteokoosseisud täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et H.F pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, mis puudutab liiklusõnnetuse põhjustamist. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani H.F väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud peateele sõites selle ohutuses. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus võib kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik sündmuskohalt lahkumise toime kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuses tagajärjel oli tekkinud teisele isikule varalist kahju, kuid sellest hoolimata, otsustas ta sündmuskohalt lahkuda. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik eesmärgi päraselt. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, H.F on täitnud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. H.F-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on H.F-i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

KARISTUS LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki - -

või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus märgib, et konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetses väärteos. H.F-i süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukile tekitatud kahjustused (kahjustused sõiduki parempoolsel küljel). Samuti mõjutab menetlusaluse isiku süü suurust see, et H.F pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süüd hinnata seega keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahetsust (vt. menetlusaluse isiku ütluseid), karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on H.F-i karistanud 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohtu hinnangul on sanktsiooni alla keskmisemäära karistuse kohaldamine, so 400 euro suurune karistus, eeltoodut arvestades, samuti seda, et H.F on varem väärtoekorras karistamata isik, piisav ning proportsionaalne süü suurusega. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus arvestab karistuse mõistmisel H.F-i süü suurust, samuti seda, et H.F ei ole varasemalt liiklusõnnetust põhjustanud ning toimunu tekitas talle šoki, vastab talle määratud santsiooni alla keskmisemäära mõistetud karistus süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on H.F-i suhtes kohaldanud lisakaristust ning võtnud ära juhtimisõiguse

4 kuuks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-18-17 rõhutanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Kohus ei pea lisakaristuse kohaldamist H.F-i osas põhjendatuks asjaoludel, et H.F-i näol ei ole tegemist liiklunõuete süstemaatilise rikkujaga (vt. karistusregistri õiendit), süü ei olnud suur ning ta on avaldanud kahetsust. Eeltoodut arvestades, samuti seda, et tegemist on staažika juhiga, on põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav.

/allkirjastatud digitaalselt/