1-19-2092/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

M Ä Ä R A S :

Kriminaalhooldusametniku taotlus T.H’le Viru Maakohtu 7.05.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks pöörata karistuse ärakandmata osa, rahuldada ning

s.o

6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma.

Karistuse kandmise algust arvestada T.H kinnipidamisest 29.09.2019.

T.H suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni antud kohtumääruse jõustumiseni, selle jõustumisel tõkend tühistada.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk taotlus riigi õigusabikulude hüvitamiseks summas 152,16 eurot, s.o tasu 98 eurot

19,60+5,76 eurot. , sõidukulud 28,80 eurot ja käibemaks

Mõista kaitsjatasu ’lt riigituludesse välja 152,16 eurot T.H .

T.H 152,16 eurot ositi 12 kuu jooksul alates antud ’l tasuda menetluskulud kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 märkides viitenumbri 99919700022422 ning selgitus „ menetluskulud“. T.H 1-19-2092

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-19-2092 Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2019

Jõhvi kohtumajas Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 2.09.2019 erakorraline ettekanne Viru T.H’le Maakohtu 7.05.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu T.H, isikukood XXX, Eesti kodanik, ei tööta, elukoht xxx,

viibib vahi all alates 29.09.2019 Määratud kaitsja Robert Sprengk Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo Kohtuistungi aeg 17.09.2019, 1.-2.10.2019 RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 429 lg 1 p 3, §

432, 428 kohus

2(5) Kohtumääruse ärakiri edastada T.H’le, tema kaitsjale, Viru Vanglale, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda . ja PPA Põhja prefektuurile

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 7.05.2019 kohtuotsusega nr 1-19-2092 tunnistati T.H süüdi KarS § lg 2 p 9 -

3-kuise vangistusega, mida suurendati varasema (Harju § 25 lg 2 järgi ning karistati Maakohtu 6.04.2017) kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud ja 28 päeva vangistust, mis omakorda asendati KarS § 69 alusel üldkasulikku töödega 208 tundi, mille sooritamiseks määrati 12 kuud. Üldkasulikke tööde tegemise ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutati T.H kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid - (tl 6-9).

2.09.2019 esitas duse Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esin kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata T.H’le mõistetud täitmisele.

karistus

Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt T.H

- ei ilmu registreerimisele (2.09.2019) ja -

hoidub üldkasulikust tööst kõrvale.

12.06.2019 seletuses kirjutab T.H, et ei saanud tulla registreerimisele, kuna ei saanud kutseid kätte (elab xxx aadressil, kutsed aga saadeti xxx) (tl 18).

26.07.2019 seletuses kirjutab T.H, et ei käinud ÜKT sooritamas 19.06-5.07.2019 ja 17.07.- 19.07.2019, sest käis vennatütrel pulmas xxx (tl 23).

26.08.2019 seletuses kirjutab T.H, et ei saa teha ÜKT-d, sest lahendab oma elulisi probleeme.

14.08.2019 registreerimisele tuli alkoholilõhnaga.

2.09.2019 registreerimisele ei tulnud ega ette teatanud.

Sooritas uue väärteo, mille eest karistati teda Ida prefektuuri 3.08.2019 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot.

Kriminaalhooldusametnik palub pöörata karistus täitmisele. ÜKT sooritamine käib probleemidega, T.H hoidub ÜKT täitmisest kõrvale, ei ilmu registreerimisele. Sooritatud on 6 tundi (tl 19), sooritamata 202 tundi.

17.09.2019 kohtuistungile

T.H ei ilmunud teatamata kohtule ilmumata jätmise põhjusest. Kohtukutsed, mis saadeti temale aadressil xxx xxx ja jäid tema poolt kätte saamata, kaks kättetoimetamise katset on ebaõnnestunud, jäetud teatis postkasti, T.H telefon on väljas.

Kohtu 17.09.2019 määrusega kuulutati T.H tagaotsitavaks ja määrati kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamine.

3(5)

20.09.2019 teatas Ida prefektuur, et Sirene Soome büroolt laekus info T.H kohta, et isik on Soomes, xxx 19.09.2019 poevarguselt (alkohol) kinni peetud (tl 47). Kohus tegi 27.09.2019 Euroopa vahistamismääruse, aga enne kui seda jõuti menetlusse lasta, laekus politseist info, et T.H peeti kinni politsei poolt 29.09.2019 kella 16.38 ajal Tallinnas xxx, kui ta xxx asuvast püüdis varastada kaupa väärtusega 3.78 EUR Tallinnas kauplusesest xxx xxx xxx „ “ (AS ), kuid pärast „ “ poest lahkumist peeti ta poe ees turvatöötaja poolt kinni. Isik peeti kahtlustatavana kinni kriminaalasjas nr 19231502103 KarS - § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, isik asub Põhja prefektuuri Ida

-Harju politseijaokonna arestimajas (Tallinn, P. Pinna tn 4).

1.10.2019 kohtuistungil

Selgitas T.H xxx

, et läks Tallinna tööd otsima. korteris ei ela umbes poolaastat, ei mäleta täpselt riminaalhooldusametnik oli sellest teadlik. Taotles endale kaitsja määramist. Kohus . K lükkas istungi edasi.

2.10.2019 kohtuistungil

süüdimõistetu T.H kinnitas, et Soome, lahkus Eestist selleks ametnikult luba küsimata, läks et külastada lapsed, eid 12 aastat näinud, unustas luba küsida, sest on tarvitanud alkoholi. pole n

2.09.2019 ei ilmunud registreerimisele, sest oli haige . , arstitõendit selle kohta ei ole ÜKT-d ei suuda praegu teha , pidi minema operatsioonile. Probleem terviseprobleemide tõttu tervisega tekkis juba umbes neli aastat, arvas, et see häda on möödas, aga siis tekkis uuesti. Kriminaalhoolduse all võib olla aga ÜKT-d suudab teha alles peale operatsiooni. E on t probleemid tervisega, seda . Ei saanud kohe ütles kohe juunikuus, juulikuus pidi minema arstile operatsioonile minna, ei olnud raha. Nüüd lubas vend raha anda, teeb siis operatsiooni. Operatsiooni võib teha väga kiiresti, kolme päeva jooksul peale pöördumist, peale seda paar nädalat taastamiseks ja saab ÜKT sooritada. Enda alkoholis

õltuvust soovib võtta kontrolli alla, soovib minna ennast kodeerima. Et kolm analoogset õigusrikkumist pani kriminaalhoolduse ajal toime seletab alkoholisõltuvusega ja halbade sõprade mõjuga. Ei ole varem ennast kodeeritud, sest oli palju probleeme lastega, otsis alkoholis leevendust eluprobleemide . le Saab nüüd aru, et peab end kodeerima. Palus anda viimane võimalus, ei ole lapsed 12 aastat näinud, lubab, et rohkem rikkumisi ette ei tule.

Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde ja pööras tähelepanu, et isikul võib olla ka probleeme alkoholiga.

Kaitsja palus karistus täitmisele mitte pöörata ja anda T.H’le veel üks võimalus sooritada ÜKT-d lõpuni, ta selgitas, miks seni ei jõudnud töid ära teha, on probleeme tervisega. Need selgitused on usutavad, sest toimikus on olemas arstitõend, mis kinnitab, et T.H on arsti juures käinud, on ol mas ka saatekiri, kus teda kutsutakse kirurgi vastuvõtule. See tõendab, et e tema terviseprobleemid ei ole sisutühjad. Kui terviseprobleem saab lahendatud, siis enam takistusi tööde sooritamiseks ei ole ja ta ise kinnitas, et jäänud 202 tundi suudab allesjäänud aja jooksul ära teha. Miks ei ilmunud registreerimisele on seletanud. Soovib tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Alkoholi tarvitamise keeldu tal ei ole, aga sai ise aru, et see probleem vajab lahendamist. Talle tuleb anda veel üks võimalus ükt tundide sooritamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4(5) Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekandega ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu ja kuulanud ära tema kaitsja arvamuse selgitustega , leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Vastavalt KarS § 69 lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega

Kohus tuvastab, et süüdimõistetu T.H pani erakorralises ettekandes käsitletud rikkumised toime.

Registreerimislehelt on näha, et 2.09.2019 ei ilmunud T.H registreerimisele, kuigi see registreerimise kuupäev oli talle eelneva registreerimise ajal (26.08.2019) teatavaks tehtud, mida kinnitab ka T.H enda allkiri (tl 10). Süüdimõistetu seletused, et oli haige on paljasõnalised, arstitõendit ei ole.

Samuti ei käinud T.H 19.06. 19.07.2019 ÜKT sooritamas, mille eest tehti -5.07.2019 ja 17.07.- temale kirjalik hoiatus (tl 22). Mõjuvat põhjust selleks tal ei olnud.

T.H kinnitab, et praegu ei suuda ada ÜKT soorit , sest (tema enda seletuste järgi) „tegeleb oma eluliste probleemide lahendamisega“ (tl 24) ja on terviseprobleeme.

Oma eluliste probleemide lahendamisega tuleb süüdimõistetul tegeleda talle kohtuotsusega pandud kohustuste – ÜKT sooritamisest vabal ajal. Selline karistuse liik mõisteti T.H-le tema nõusolekul. kohta on esitatud 22.07.2019 arstitõend, millest nähtuvalt T.H terviseseisundi viibis T.H 22.07.2019 perearsti juures vastuvõtul (tl 20) ning 29.07.2019 on teda oodatud kirurgi juurde ambulatoorsele vastuvõtule (tl 21). Ehk siis tõesti terviseprobleemid T.H’l on. Samas tegemist ei ole uudse asjaoluga. Asi lahendati kokkuleppemenetluses ning 2019.a maikuus, s.o mõned kuud tagasi oli T.H sellise karistusega nõus. Tema enda seletustest nähtuvalt terviseprobleemid kestavad juba aastaid ning üllatuseks see ei saanud temale olla. Arusaamatuks jäävad ka süüdimõistetu seletused, miks pole varem tegelenud oma terviseprobleemidega.

Peale erakorralise ettekande esitamist lahkus T.H Eestist ja läks Soome, kus oli 19.09.2019 poevarguselt (alkohol) kinni peetud. Seega lahkus T.H Eesti territooriumi piiridest selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa saamata.

Eeltoodud rikkumised on aga kohtu arvates teisejärgulised ning kohtu arvates karistus tuleb pöörata täitmisele eeskätt selle tõttu, et vaatamata varasematele karistustele, millega T.H-le anti võimalus kanda karistus vabaduses, jätkas ta seadusevastast eluviisi ja samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist.

Nimelt 3.08.2019 pani toime väärteo väheväärtusliku asja vastu, mille eest teda karistati

5(5) rahatrahviga 100 eurot (tl 26-27). 19.09.2019 peeti ta Soomes poevarguselt kinni. Analoogse kuriteo toimepanemise kahtlustusega peeti ta kinni veel 29.09.2019 kella 16.38 ajal Tallinnas xxx ,78 eurot Tallinnas xxx asuvast kauplusesest , kui ta püüdis varastada kaupa väärtusega 3 „ “. Ehk siis kolm uut samalaadset õigusrikkumist (viimase kohtuotsusega mõisteti teda süüdi xxx samuti süstemaatilise varguse eest) pani T.H toime olles kriminaalhoolduse all. See näitab, et T.H ei ole motiveeritud oma eluviisi ja käitumise seaduskuulekamaks muutmiseks ning kriminaalhooldus tema suhtes on ebaõnnestunud. Sellega seoses ei pea kohus otstarbekaks T.H’le täiendavate kohustuste panemist või ÜKT sooritamise tähtaja pikendamist, nõustudes kriminaalhooldusametniku arvamusega, et T.H õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega tagada ning ei ole tema ei ole võimalik vangistuse üldkasulikku töödega asendamine puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb aristus pöörata täitmisele T.H k .

T.H

6 kuud 28 on talle mõistetud karistusest – päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 2 tundi ükt tundi. KarS § 69 lg 6 järgi tuleb

08 tundi, sooritanud 6 -d ning tegemata on 202 täitmisele pöörata T.H’le mõistetud ärakandmata karistus päeva

- vangistus 6 kuud ja 22 vangistust ning selle kandmise algust arvestada T.H kinnipidamisest 29.09.2019.

Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaitsjatasu mõista T.H käest riigituludesse välja, lubades tasumine 12 kuu jooksul.

Tõkend

KrMS § 429 lg 1 p äitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või

3 kohaselt t kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele. KrMS § 429 lg 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni. T.H asukoht oli teadmata, teda kuulutati tagaotsitavaks ning peeti kinni 29.09.2019.

Kohus leiab, et T.H vahistamine on jätkuvalt põhjendatud, kuna ta hoidus kõrvale talle mõistetud karistuse täitmisest, ei reageerinud kriminaalhooldaja ega kohtu kutsetele. Alates 17.09.2019-st tuse oli ta tagaotsitav. Seega vähetõenäoline, et ta vabatahtlikult ilmub karis kandmisele ning selle täitmise tagamiseks on otstarbekas jätkuvalt kohaldada T.H suhtes tõkend kohtumääruse jõustumiseni.

- vahistamine kuni antud

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik