2-18-1651/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-18-1651

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus L B’i hagis V B’i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes seoses hageja poolt hagist loobumise ja kohtu poolt loobumise vastuvõtmisega.

2. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-18-1651 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 01. oktoober 2019 Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi L B hagi V B vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja :

L B (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx); V B (isikukood xxxx, registrijärgne elukoht: xxxx, tegelik viibimiskoht: xxxx (asukoht: xxxx).

2-18-1651

2 (3)

ASJAOLUD

1. L B esitas kohtule hagiavalduse V B vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 16.02.2018 võttis kohus L B hagiavalduse menetlusse.

2. 04.05.2018 tegi kohus õigusabi taotluse Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule kostja tegeliku eluvõi viibimiskoha tuvastamiseks, kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, kostja ärakuulamiseks ja tema seisukoha hagiavaldusele väljaselgitamiseks.

3. Viru Maakohtu 28.01.2019 kohtumäärusega peatati tsiviilasja menetlus kuni Vene Föderatsiooni pädeva kohtu poolt Viru-Maakohtu 04.05.2018 õigusabi taotluse täitmiseni või täitmise võimatusest teatamiseni.

4. 22.05.2019 sai kohus Vene Föderatsioonist vastuse õigusabi taotluse täitmise kohta, mille kohaselt kostja kuulati ära 28.02.2019 Gatšinski Linnakohtus toimunud kohtuistungil. Ärakuulamisel kostja avaldas, et ta hagiga ei nõustu. Kostja viibib xxxx, teda haiglast välja ei lasta, mistõttu peab hageja sõitma kostja juurde selleks, et koos arutada.

5. Kohus uuendas 23.05.2019 tsiviilasja menetluse ja tegi hagejale ettepaneku kostjaga kohtumiseks ja hagiavaldusest loobumise kaalumiseks. Kohus selgitas, et kui hageja hagist ei loobu, siis võimaldab hagejal sama tähtaja jooksul esitada kirjalik seisukoht kostja vastuväidetele.

6. Hageja esitas 12.09.2019.a kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja on selles palunud menetluse peatada, kuid telefonivestluses on hageja teatanud kohtule, et kohtus kostjaga ja ei soovi enam hagi menetlemist ning tegelikult taotleb ta menetluse lõpetamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise taotlusega ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Hageja esitas 12.09.2019, kohtule hagist loobumise avalduse. Kuivõrd hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega ega riku poolte õigusi, siis kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

9. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja tegelikult välisriigis elamise ja seal psühhiaatriahaiglas viibimise tõttu, samuti kostjale Vene Föderatsiooni pädeva kohtu poolt menetluses advokaadist esindaja määramata jätmise tõttu, ilmselt ei ole võimalik hagist loobumise vastuvõtmise taotluse osas kostja arvamust saada. Sellepärast kohus saadab küll kostjale menetlust lõpetava määruse teadmiseks, kuid menetluse lõpetamiseks jätab TsMS § 429 lg 3 sätestatud toimingu tegemata, s.o kostja arvamust menetluse lõpetamise taotlusele küsimata. Kuna kostja hagi

2-18-1651

3 (3)

menetlemisega ei nõustunud, siis kohtu arvates vastab selline kohtu tegutsemine ka kostja parimatele huvidele.

Menetluskulud

10. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja tasus hagi esitamisel abielulahutamise nõudelt riigilõivu 100 eurot ja ühisvara jagamise nõudelt 300 eurot.

11. Kohus selgitab, et tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 8 tagastatakse tasutud riigilõiv kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud ühisvara jagamise nõude esitamisel riigilõivu 300 eurot, millest ½ on 150 eurot. TsMS § 150 lg

4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selle menetlusosalise avalduse alusel, kes lõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal on õigus taotleda kohtult riigilõivu tagastamist.

12. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik