2-19-8324/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2019, Pärnu, Pärnu Rüütli tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-8324

Tsiviilasi

U. R. hagi T. P. vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

11 558,58 eurot

Menetlustoiming

Menetluse

lõpetamine,

hagi

tagamise

tühistamine,

menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: U. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx

xxxxx xxx, xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxx;

e-post xxx) lepinguline esindaja Tõnu Raidma (e-post

mersoonius@gmail.com)

Kostja:

T.

P. (isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

hagiavalduses: xxx xx/xxxxx xx, xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx,

xxxxx

xxxxxxx;

e-post:

xxx)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Arsi Pavelts (e-post arsi.pavelts@nove.ee)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu U. R. hagist loobumine T. P. vastu üüritud asja halvendamise eest

kahjuhüvitise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-19-8324 menetlus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.06.2019 kohtumääruse alusel kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega kohus seadis kinnistusraamatus T. P.le (P., isikukood xxxxxxxxxxx)

kuuluvale xxxxxxxx kinnistule asukohaga xxxx xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx

(Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx) esimesele vabale järjekohale

kohtuliku hüpoteegi U. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks hüpoteegisummaga 15000

eurot. Hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja omanik. Kohtulik

hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust omaniku taotlusel.

3. Menetluskulud jätta U. R. kanda.

4. Rahuldada T. P. menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt. Määrata

T. P. menetluskulude rahaliseks suuruseks 336 eurot ja mõista U. R.lt T. P. kasuks välja

menetluskulude katteks 336 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt on U. R. kohustatud tasuma T. P.le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-19-8324

6. Rahuldada U. R. taotlus osaliselt ja tagastada U. R.le Rahandusministeeriumi kontole

31.05.2019 tasutud 650,00 euro suurusest riigilõivust 300,00 eurot, mis kanda U. R.

arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-s.

7. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hagi tagamise tühistamise ja menetluse lõpetamise peale võib pool esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 390 lg 1, § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14).

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U. R. (hageja) esitas 31.05.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale hagiavalduse T. P. (kostja)

vastu üüritud asja halvendamise eest kahju hüvitamise ja viivise nõudes koos hagi tagamise

avaldusega. Harju Maakohus 05.06.2019 määrusega (jõustus 21.06.2019) keeldus hagiavalduse ja

hagi tagamise avalduse menetlusse võtmisest ning saatis asja materjalid kohtualluvuse alusel Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajale. Pärnu Maakohus võttis 28.06.2019 määrusega hagi ja hagi tagamise

taotluse menetlusse, rahuldas hagi tagamise ja seadis kinnistusraamatus kostjale kuuluvale xxxxxxxx

kinnistule asukohaga xxxx xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx (Tartu Maakohtu

kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja

kasuks hüpoteegisummaga 15000 eurot.

2. Kostja 21.08.2019 vastuses hagile nõudeid ei tunnistanud ja vaidles neile täielikult vastu. Kostja

taotles aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist.

3. Hageja esitas 20.09.2019 avalduse hagist loobumiseks, hagi tagamise tühistamiseks ja palus

tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 325 eurot.

4. Kostja nõustus 27.09.2019 menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu, esitas menetluskulude

nimekirja ning palus enda menetluskulud summas 1008 eurot jätta hageja kanda. Kostja taotles, et

kohus määraks, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Hageja esitas 01.10.2019 kostja menetluskuludele vastuväite. Kostja on seisukohal, et enamus

märgitud õigusabikulusid ei olnud asja lahendamisel põhjendatud ega vajalikud ning need ei vasta

käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele, mahule sh asjas kostja poolt teostatud

menetlustoimingute hulgale. Kostja õigusabina ei saa arvestada kostja esindaja märgitud toiminguid

- kohtumine kliendiga asjaolude arutamiseks - 1 h, hagi tagamise taotluse (6 lk ja 10 lisa) analüüs

ning õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs. Kostja esindaja on sisulise õigusabina kohtule

Tsiviilasi nr 2-19-8324

esitanud ainult lühikese (sisuliselt 1,5 lehel) vastuse, milles palub tuvastada hageja nõude aegumine

ja teha asjas vaheotsus. Hagi aegumise järeldusele tulemine ja vastuse koostamine ei tohiks

vandeadvokaadil üle 1 tunni aega võtta. Hageja on seisukohal, et töötunnihind 140 €, millele lisandub

käibemaks, on ka tavapärasest suurem õigusabi töötunnihind.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse

(TsMS § 429 lg 1). TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võtab hagist loobumise vastu kuivõrd ei esine TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud keeldumise

aluseid ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

7. TsMS § 386 lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus

lõpetatakse. Käesolevas asjas kohus 28.06.2019 määrusega hagi tagamise abinõuna seadis

kinnistusraamatus kostjale kuuluvale xxxxxxxx kinnistule asukohaga xxxx xxxxxxx, xxxx xxxx,

xxxxx xxxx, xxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx) esimesele vabale

järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks hüpoteegisummaga 15000 eurot. Kuna menetlus

tsiviilasjas lõpetatakse, tuleb hagi tagamine tühistada.

Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 388 lg 6 kohaselt hagi tagamise tühistamise korral omandab

hüpoteegi kinnisasja omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise

tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite

registrist. Seega juhul, kui kostja soovib, et kohtulik hüpoteek kinnistusraamatust kustutatakse, tuleb

kostjal endal esitada vastav taotlus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

8. Hageja on 31.05.2019 tasunud hagi tagamise taotluselt tagatise summas 750,00 eurot. Kohus

selgitab hagejale, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud

isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool või kolmas

isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lõikes 1 nimetatud ajast

alates.

9. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel 31.05.2019 riigilõivu 650,00

eurot, millest 600 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 2506) ja 50

eurot hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 2508). Tulenevalt TsMS § 150 lg

2 p-st 2 ja lg-st 4 tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel pool menetluses tasutud riigilõivust,

kui hageja loobub hagist. Käesolevas menetluses on kohus hagi tagamise taotluse lahendanud,

mistõttu sellelt menetlustoimingult tasutud riigilõivu tagastamist ei toimu. Eeltoodu alusel kohus

tagastab hagejale hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 300 eurot.

10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja hagist loobumine seotud

kostja poolt nõude rahuldamisega. Seega kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja

kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tsiviilasi nr 2-19-8324

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks esindajale kantud

õigusabikulud 6 töötunni eest summas 1008 eurot (6 x 168 €/tund koos käibemaksuga).

12. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates

(Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi seisukoha järgi tuleb menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

analüüsimisel hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Kostjat esindab menetluses vandeadvokaat. Riigikohus on vandeadvokaadist esindaja korral varem

pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15) ja ka 140 eurot ilma käibemaksuta (7. november 2018. a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p 27). Kohtu hinnangul ei ületa kostja õigusteenuse tunnitasu

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

13. Kostja taotluse kohaselt on tema lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu 6 tundi, mis

koosneb kohtumisest kliendiga asjaolude arutamiseks 1 tund ning hagiavalduse (7 lk ja 11 lisa) ja

hagi tagamise taotluse (6 lk ja 10 lisa) analüüsist, õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüsist, kostja

vastuse ning aegumise vaheotsuse taotluse koostamisest 5 tundi.

Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja esindaja ajakulule osaliselt. Kohus ei nõustu hagejaga,

et kohtumist kliendiga asjaolude arutamiseks ei saa arvestada õigusabina. Asjaolude väljaselgitamine

on vajalik toiming, kuid ilmselgelt ei ole käesolevas asjas arvestades asja olemust põhjendatud

ajakuluks 1 tund. Kohus on seisukohal, et asjaolude väljaselgitamiseks kliendiga kohtumiseks, on

piisav 0,5 tundi.

Arvestades seda, et kostja on vastuses hagile esitanud hagi osas üldised kõikehõlmavad vastuväited

ning sisuliselt esitanud põhjendused nõude aegumise taotlusele, on kohtu hinnangul käesolevas asjas

põhjendatud kostja esindaja kulu 336 eurot (s.o 2 tundi x 140 eurot + 20% käibemaks). Kuna kostja

on menetluskulude nimekirjas viidanud hagi ja hagi taotluse lisadele, kohus märgib, et suur osa

lisades on pildimaterjal, millega tutvumine ei ole ajamahukas.

Kostja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega kohus

mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga.

14. Kuna kostja on taotlenud, et hageja tasuks kostjale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi, tuleb hagejalt kostja kasuks lisaks menetluskuludele TsMS § 177

lg 4 alusel mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

kohtunik