2-19-8238/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8238 Tsiviilasi OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondis (likvideerimisel) hagi A G O vastu põhivõla 9535,03 euro, viivise 1730,61 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro ja alates 30.05.2019 edasise viivise saamiseks 0,05% päevas

Tsiviilasja hind

13 045,78 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondis (likvideerimisel) (endine OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA) (registrikood 12813228; asukoht Tartu mnt 7, 10145 Tallinn) Hageja esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL; e-post robert.sarv@emerald.legal) Kostja: A G O (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post x)

Kohtuistung Istungil osalenud isikud 01.10.2019 hageja esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A G Olt OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondis (likvideerimisel) kasuks põhivõlg 9535,03 eurot, 30.05.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1730,61 eurot, ajavahemiku 31.05.2019-30.09.2019 eest sissenõutavaks muutunud viivis 588,86 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja alates 01.10.2019 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt ja sissenõudmiskulult (9535,03 eurolt ja 40 eurolt) määras 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse ja sissenõudmiskulu tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud A G O.

4. Välja mõista A G Olt OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondis (likvideerimisel) kasuks menetluskuluna riigilõiv 650 eurot ja esindajakulu 1260 eurot.

5. A G Ol tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le Vana-Võidu Õigusabikoondis (likvideerimisel) viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Luminor Bank – a/a EE221700017003510302

Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Kostja ei ilmunud 01.10.2019 toimunud kohtuistungile ning hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Seega on kohtul õigus teha TsMS § 410 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1272,96 eurot.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 650 eurot on menetluskulu, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.

Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Hageja on kandnud kulusid õigusabile kokku 7 tundi ja 35 minutit tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, järgnevalt: 1) 30.05.2019 hagiavalduse koostamine 3 tundi ja 15 minutit; 2) 03.07.2019 kostja vastuse analüüs, kirjaliku seisukoha koostamine 30 minutit; 3) 15.07.2019 kirjaliku seisukoha ja taotluste koostamine, tõendite hankimine 2 tundi ja 5 minutit; 4) 23.08.2019 e-kiri kohtule (vastuväide ja eelmenetluse ülesanded, materjalide ülevaatus) 30 minutit; 5) 01.10.2019 ettevalmistus kohtuistungiks (materjalide läbitöötamine, tunnistaja küsimused) 1 tund ja 5 minutit; 6) 01.10.2019 osalemine istungil 10 minutit.

Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased.

Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Seega 01.10.2019 ettevalmistus kohtuistungiks ajakuluga 1 tund ja 5 minutit ei ole põhjendatud. Kohus vähendab antud ajakulu 5 minuti võrra.

Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu 5 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 7 tunni ja 30 minuti ulatuses.

Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga.

Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Seejuures on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnihinnaks 193,20 eurot (RKHKo 03.03.2015 3-3-1-82-14, p 28). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat kui kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, saab pidada põhjendatuks.

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 1260 eurot koos käibemaksuga.

Hageja menetluskulud kokku on 1910 (riigilõiv ja esindajakulu) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli kohtunik