Legislator Case Law & Legislation
3-18-2082/22 AI generated

3-18-2082/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-18-2082/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Legislator headnote

AI generated

Art. 76 lg, Art. 18 lg; 3-18-2082/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Keywords

AI generated
pension increase pension rights deductibility of maintenance payments pension buy-in amount increased compensation right to higher insurance cover

Cited Legislation

AI generated
Art. 76 lg Art. 18 lg
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2082

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.07.2018 maksuotsuse nr

12.2-5/020739

tühistamiseks,

Maksu-

ja

Tolliameti

kohustamiseks tagastama selle maksuotsuse katteks tasutud

summad ning Maksu- ja Tolliameti tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 117,73 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte lubada XX täiendada kaebust 26.08.2019 esitatud uute nõuetega.

2. Jätta XX kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-2082

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 12.07.2018 maksuotsusega nr 12.2-5/020739 määrati XX

(kaebaja) tasumisele kuuluvat tulumaksu maksustamisperioodi 2016. a eest 464,82 eurot ning

nõuti tagasi alusetult tagastatud tulumaksu 63,74 eurot.

1) Norra Kuningriigi maksuhaldurilt teabevahetuse korras saadud andmete kohaselt on Norra

äriühing SAGA HOTEL OSLO CENTRAL AS teinud kaebajale maksustamisperioodil 2016. a

palgaväljamakseid 318 606 Norra krooni (35 064,44 eurot).

2) Kaebaja ei olnud esitanud Eestis residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2016. a kohta.

MTA selgitas 10.11.2017-22.03.2018 e-kirjavahetuses kaebajale välisriigist saadud tulude

deklareerimise põhimõtteid (välismaa tulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabelis 8.1 või 8.8;

tabelis 8.8 on õigus tulu deklareerida juhul, kui välisriigis on töötatud rohkem kui 183 päeva ja

saadud tulu on välisriigis tulumaksuga maksustatud) ning palus esitada 2016. a

tuludeklaratsiooni koos välismaal saadud tulude andmetega. Kaebaja esitas 14.11.2017 enda

2016. a tuludeklaratsiooni ilma välismaalt saadud tuludeta. Kaebaja esitas 06.02.2018 uue

2016. a tuludeklaratsiooni, deklareerides välismaalt saadud tulu real 8.1.

3) Kaebaja maksustatavad tulud maksustamisperioodil 2016. a olid Eestis saadud pension

3018,69 eurot ja välisriigi saadud tulu 35 064,44 eurot, kokku 38 083,13 eurot. Eestis saadud

maksustatava tulu osakaal on 7,93% (3018,69 / 38 083,13 x 100). Seega on kaebajal õigus teha

tulumaksuseaduse (TuMS) 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi 7,93% ulatuses Eestis maksus-

tatavast tulust, mis tähendab, et maksuvaba tulu arvutatakse proportsiooniga 7,93% (TuMS §

282 lg 2). Kaebaja maksukohustust korrigeeriti alljärgnevalt:

sisu

(veerg 1)

deklareeritud

(veerg 2)

kontrolli tulemusel

(veerg 3)

Pension Eestis

3018,69

3018,69

Välisriigis saadud tulu (tabel 8.1)

35547,60

Välisriigis saadud tulu (tabel 8.8)

0,00

35064,44*

Tulud kokku

38566,29

38083,13

Tulust tehtavad mahaarvamised kokku, sh:

4740,00

375,88

- maksuvaba tulu

2040,00

161,77

- täiendav pensioni maksuvaba tulu

2700,00

214,11

Maksustatav tulu (veerg 2: 38 566,29 - 4740;

veerg 3: 3018,69-375,88)

33826,29

2642,81

Maksustatavalt tulult arvutatud tulumaks 20%

6765,26

528,56

Eestis kinnipeetud tulumaks

63,74

63,74

Välismaal saadud tulust makstud tulumaks

7109,52

Tagastamisele (-) / tasumisele (+) kuuluv

tulumaks (veerg 2: 6765,26-63,74-7109,52;

veerg 3: 528,56-63,74)

-63,74

+464,82

* tulu, mida Eestis ei maksustata, ei võeta arvesse tulumaksu arvutamisel

TuMS § 282 lg-s 2 (tabel 8.8) sätestatud proportsionaalse mahaarvamise korral võetakse isiku deklareeritud

mahaarvamisi arvesse proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogutulus

3-18-2082

3(12)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. XX esitas 06.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 26.08.2019) MTA

12.07.2018 maksuotsuse tühistamiseks, MTA kohustamiseks tagastama selle maksuotsuse

katteks tasutud summad ning MTA tekitatud kahju hüvitamiseks summas 117,73 eurot.

1) Kaebaja ei ole pidanud esitama Eestis tuludeklaratsiooni. Kaebaja haigestus 2008. a-l ning

peale ravi määrati talle 2009. a-l töövõimetuspension, mis oli kaebaja ainukeseks tuluallikaks.

Summa oli nii väike, et sellelt mingeid tulusid maha ei arvestatud. Alates 2017. a on kaebaja

vanaduspensionil.

2) Kaebaja sai 10.11.2017 MTA-lt kirja, milles paluti esitada 2016. a tuludeklaratsioon koos

välismaalt saadud tulu andmetega. Kaebaja sisenes e-keskkonda ning täitis seal deklaratsiooni.

Imelikul kombel oli seal ka mingisugune tulumaksutagastuse summa. Kaebaja ei leidnud kohta,

kus deklareerida Norras saadud töötasu.

3) Kaebaja sai 14.11.2017 MTA-lt uue e-kirja, kus teatati, et kaebaja ei saa kahes riigis 100%

maksuvabastust kasutada. See jäi kaebajale arusaamatuks, sest ta ei ole kunagi soovinud Eestis

maksuvabastusi kasutada ega saada. Samuti kohustati deklareerima välistulud deklaratsiooni

real 8.8 ning valima vabastusmeetod. Kuna MTA e-kirjas oli, et tõendid (Norra Tax Assessment

Notice) peab esitama lähimas MTA teenindusbüroos, ostis kaebaja lennupiletid ja sõitis

vaatamata haigusele Eestisse. MTA teenindussaalis tegeles kaebajaga neli ametnikku ning olles

arutlenud teemadel nagu rida 8.8 või 8.1, jõudsid nad järeldusele, et kaebaja peab võtma Norrast

tõendi, et on Norra maksuresident, mis on tagasiulatuva jõuga ja siis ei pea kaebaja midagi

deklareerima ega ka intresse maksma. Kaebajal kaasas olnud Tax Assessment Notice´i kohta

öeldi, et seda ei ole vaja esitada, kuna kaebaja on tegelikult Norra maksuresident. Kaebaja

avaldas ka soovi tagasi maksta talle tagastatud 63,74 eurot. MTA ametnikud printisid kaebajale

välja konto- ja viitenumbri ning järgmisel päeval kandis kaebaja vastava summa Eesti riigile

tagasi.

4) Norra maksuametis selgitati kaebajale, et Norra seaduste mõistes on kaebaja Norra

maksuresident ning kui Eesti riik peaks kaebajalt seadusevastaselt mingeid makse ja intresse

kinni pidama, on kaebajal õigus need Norra riigi abiga 3 aasta jooksul tagasi nõuda. Samas

selgitati, et kuna MTA nõuab residentsuse tõendit, siis see ka väljastatakse ning tõendi

menetlemine võtab 2-4 kuud. Kaebaja sai 02.02.2018 uue kirja MTA-lt põhjusel, et ei ole

esitanud tõendit välismaalt saadud tuludega ning 2016. a tuludeklaratsiooni. See on vale, sest

kaebaja oli vastavate dokumentidega MTA teenindusbüroos ning see ei ole kaebaja süü, et

tõendeid vastu ei võetud. MTA e-kirjas olnud juhiste järgi esitas kaebaja deklaratsiooni 2016. a

kohta. Selgus, et jälle on midagi valesti. Real 8.1 kästi tulu deklareerida siis, kui kaebaja käis

MTA teenindusbüroos. 2018. a märtsis sai kaebaja teate, et Norra maksuamet on asunud tema

tõendit menetlema ja kolme kuu pärast sai ta selle kätte. Kuna kaebaja koopiamasin ei toiminud,

ei olnud koheselt võimalik seda sisse skaneerida.

5) Kaebaja sai 14.07.2018 MTA-lt teate maksuotsuse tegemise kohta. Kuna kaebaja seda lahti

ei saanud, saatis ta MTA-le vastava e-kirja. Sellele kaebaja vastust ei saanud ja saatis

09.08.2018 Norrast Eestisse tähitud kirja palvega saata maksuotsus loetaval kujul. Kirjale lisas

kaebaja Norra maksuametist saadud maksuresidentsuse tõendi koopia. 27.09.2018 sai kaebaja

MTA-st e-kirja, et ta on registreeritud mittemaksuresidendiks Eestis alates 01.01.2016. Kaebaja

sai maksuotsuse loetaval kujul kätte 02.10.2018.

6) Kaebaja palus MTA-lt selgitust, et kui ta on Norra maksuresident ja tema ainukene

sissetulek Eestis on pension, siis kas ta peab esitama residendi tuludeklaratsiooni või mitte.

MTA selgitas 03.10.2018, et mitteresidendid ei pea esitama tuludeklaratsiooni, aga kaebaja on

kahe riigi maksuresident. Kui kaebaja on Norra maksuresident, siis peaks ta Eestist saama

3-18-2082

4(12)

mitteresidendi pensioni ja tal tuleb Sotsiaalkindlustusametis (SKA) dokumendid korda teha.

Kaebaja saatis kirja SKA-le, samas on SKA kodulehel kirjas, et Norra maksuresident ei pea

Eestis saadavalt pensionilt tulumaksu maksma vastavalt välislepingule.

7) Kaebaja ei soovi saada pensioni nagu Eesti maksuresident, vaid nagu Norra maksuresident,

kes ta on kogu aeg olnud. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib

Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Kuna kaebaja töötab ja õpib

Norras, ei ole tal võimalik olla Eesti resident. Kaebajat ei saa 2016 a. osas käsitleda Eesti

residendina ja tuleb käsitleda Norra maksuresidendina. Kaebaja poolt kogu maailmas teenitud

tulu, sh 2016. a-l Eestis saadud pension kuulub maksustamisele Norras ja kaebaja soovib, et

seda maksustaks Eesti riigi asemel Norra riik. Muu hulgas on rikutud kaebaja ärakuulamis-

õigust.

8) MTA jõuab järeldusele, et kaebaja võis olla 2018. a-ks otsesemalt seotud isiklike ja

majanduslike huvide kaudu Norraga, kuid see ei tähenda, et kaebaja oli seda ka 2016 a-l.

MTA jõuab õigesti järeldusele, et kaebajal on alaline elukoht nii Eestis kui Norras ning seega

loetakse teda residendiks riigis, kellega on tal otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed

(eluliste huvide keskus). Samuti ei vaidle MTA vastu faktile, et kaebaja sissetulek Norras on

tema põhiliseks sissetulekuallikaks, sest on tõendatud, et kaebaja töötab Norras. Ŏigesti märkab

MTA, et kaebaja elab üksi, mis on nähtav ka Eesti rahvastikuregistri andmetest. Kaebaja

täiskasvanud lapsed elavad maailmas laiali. Kaebaja noorim tütar elab alaliselt Norra

Kuningriigis ning on igati loogiline, et kaebaja, kui rasket kroonilist haigust põdev inimene,

tunnen ennast turvalisemalt, elades suurema osa aastast lähemal oma tütrele ja lapselapsele.

Kaebaja ei saa nõustuda väitega, et 2016 a-l Pärnus asuv (pärimise teel omandatud) kinnisasi

muudab kaebaja Eesti residendiks. Kaebaja ei ole kuidagi seotud Pärnu linnaga ning ei ole seda

korterit kunagi oma elukohana kasutanud. Vara, ka päritud kinnisvara omamine Eestis ei muuda

kaebajat maksuresidendiks TuMS mõttes.

Uskumatu on väide, et äriregistri andmetel on kaebaja jätkuvalt seotud Varaekspert Vahendus

OÜ-ga. Nimetatud äriühing kustutati äriregistrist 11.10.2011 hääbumise tõttu. Sama hämmastav

on väide, et kaebaja aktiivse majandustegevuse ja isiklike huvide keskuseks Eestis on ilmselt

mittetulundusühingu (MTÜ) Foundation of Hope olemasolu. Ühing ei ole oma tegevust kunagi

alustanudki. Edasi jõuab MTA seisukohale, et isikut seob Eesti riigiga kõige tugevamalt

maksuvõlgade olemasolu. Kaebajale teadmata hetkel määras MTA kaebajale tagaseljaotsusega

sotsiaalmaksu ja intressid aastate 2008 ja 2009 eest, millest sai kaebaja teada alles 2015. a-l. Nii

müüski kohtutäitur 2017 veebruaris sundenampakkumisel kaebajale Pärnu linnas kuulunud

kinnisvara, et tasuda kaebajale haiguse ajal tagaseljaotsustega tekkinud võlgnevusi. Riigipoolne

selline käitumine pigem tõukab inimesi riigist eemale, kui et tekitaks mingeid tugevaid

sidemeid.

9) MTA on arestinud 15.08.2018 kaebaja pangakonto summas 462,25 eurot ning 17.12.2018

veelkordselt 462,25, seega kokku 924,50 eurot. Kaebaja soovib MTA kohustamist vabastama

tema pangaarvel arestitud summad kokku 924,50 eurot. Samuti soovib kaebaja MTA

kohustamist tasuma pangakontol alusetult kinnipeetud summade eest intressi 0,06% päevas.

10) Lisaks maksuotsuse tühistamisele ja selle katteks tasutud summade tagastamisele soovib

kaebaja MTA-le saadetud tähitud kirja kulu hüvitamist summas 20,81 eurot ning lennupiletite

kulu hüvitamist summas 96,92 eurot.

3-18-2082

5(12)

3. Maksu- ja Tolliamet palub 17.12.2018 vastuses (täiendatud 11.09.2019) jätta kaebus

rahuldamata.

1) Kaebaja esitas 06.02.2018 parandatud andmetega 2016. a tuludeklaratsiooni, milles

deklareeris Norrast saadud tulu real 8.1 (tulu, mida maksustatakse Eestis), kuigi MTA ametnik

andis kaebajale juhise deklareerida Norras saadud tulud real 8.8 (kui tulu, mida Eestis ei

maksustata). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja viibis 2016. a Norras kokku rohkem kui 183

päeva ning tema Norras teenitud tulu moodustab 2016. a-l vähemalt 75% tema kogu

maksustatavast tulust. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas füüsilise isiku residentsuse

määramise avalduse vormi (vorm R) koos Norra maksuhalduri tõendiga pärast vaidlustatud

haldusakti tegemist, kuigi tõend on väljastatud 24.04.2018.

2) Residentsuse muutmine ei ole automaatne protsess, vaid sellest tuleb maksuhaldurit

teavitada ja esitada vastav füüsilise isiku residentsuse määramise avaldus. Vaatamata sellele, et

MTA pöördus enne vaidlustatud haldusakti tegemist korduvalt selgitustega kaebaja poole,

kaebaja residentsuse määramise avaldust ei esitanud. Seevastu Norra maksuhaldur esitas

MTA-le Tax Assesment Notice´i 2016. a kohta, märkimata, et tegemist võiks olla Norra

residendiga. Kaebaja ei ole 26.08.2019 avalduses ka selgitanud, et tal olnuksid põhjendatud

takistused residentsuse määramise avalduse ja Norra maksuhalduri residentsuse tõendi

varasemaks esitamiseks. Kuna kaebaja ei olnud residentsuse muutmise avaldust ja Norra

maksuhalduri tõendit isegi 2018. a juuliks esitanud, koostas maksuhaldur vaidlustatud maksu-

otsuse, milles käsitatakse kaebajat Eesti residendina. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle

koostamise aja seisuga. MTA-le maksuotsuse tegemise ajaks teadaolevad asjaolud ei kinnitanud

üheselt seda, et kaebaja oli 2016. a Norra resident. Seejuures ei pea MTA usutavaks kaebaja

väidet, et ta edastas Norra maksuhalduri tõendi MTA-le 09.08.2018, kui kaebaja on oma

füüsilise isiku residentsuse määramise avalduse vormi R täitnud 10.09.2018 ja see on MTA-le

koos Norra maksuhalduri tõendiga saabunud 25.09.2018. Järelikult ei anna kaebaja residentsuse

määramise avalduse ja Norra maksuhalduri tõendi esitamise aeg juba iseenesest alust

vaidlustatud maksuotsuse muutmiseks (maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2).

3) Samas ei ole määravat tähtsust maksukohustuslase enda esitatud residentsuse vormil R ja

selle alusel tehtud registrikandel, vaid hinnata tuleb kõiki asjaolusid kogumis. Vormi R

vastuvõtmisel on selle kontroll formaalne ja registrikannet tehes lähtutakse isiku enda esitatud

andmetest. Seetõttu tuleb kannete õigsust hiljem residentsuse tuvastamisel ka sisuliselt üle

kontrollida. Residentsuse mõistet reguleerib Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline tulu-

ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise

lepingu (maksuleping) art 4. Kaebajal on elukoht nii Eestis kui Norras ning kaebaja residentsuse

määramiseks 2016. a-l tuleb arvestada asjaolusid, millises riigis olid kaebajal otsesemad

isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus). Vastustaja hinnangul olid kaebajal

otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed 2016. a-l Eestis järgmistel põhjustel: kaebaja

elab rahvastikuregistri andmete kohaselt alates 2011. a Eestis aadressil xxxxxx(ka kaebuses

kirjeldab kaebaja, et maksab igakuiselt käesoleva ajani Tallinna korteri üüri); 2016. a-l omas

kaebaja kinnisasja Pärnus aadressil xxxxxxx; äriregistris on kaebaja jätkuvalt seotud

Varaekspert Vahendus OÜ-ga ja MTÜ-ga Foundation of Hope; kaebaja sai 2016. a-l Eestist

pensioni kui Eesti resident; kaebajal olid 2016. a-l Eestis tasumata maksukohustused ja

kohtutäituri ees tasumata kohustused, mille ta on tasunud alles 2017. a-l; kaebaja ei olnud enne

2017. a detsembrit tõstatanud küsimust, et ta võiks olla Norra resident ega olnud MTA-le

esitanud vormi R; Norra teavitas Eestit 2017. a-l kaebaja poolt Norras 2016. a teenitud tuludest,

mida ei tehta ja milleks puudub vajadus Norra residentide puhul. Järelikult võis kaebaja olla

2018. a-ks otsesemalt seotud isiklike ja majanduslike huvide kaudu Norraga, kuid see ei

tähenda, et kaebaja oli seda ka 2016. a-l.

3-18-2082

6(12)

4) Üheks kriteeriumiks, millest tulenevalt hinnatakse isiku eluliste huvide keskust, on

perekonna asukoht, kuid ka kõik muud kaebaja isiklikud ja majanduslikud sidemed. Kaebaja

elab üksinda nii Eestis kui ka Norras. Kaebaja ei väida, et tema täisealised lapsed moodustaksid

temaga ühe leibkonna. Kaebaja ühe täisealise lapse elukoht Norras ei tõenda kaebaja perekonna

asukohta Norras. Järelikult tuleb kaebaja residentsuse määramisel lähtuda muudest isiklikest ja

majanduslikest sidemetest. Norras oli kaebajal elukoht, töökoht, ta tegutses seal ettevõtjana ning

ühingu juhatuse liikmena. Seevastu Eestis oli kaebajal 2016. a-l elukoht munitsipaalkorteris,

kinnisvara, sissetulek pensioni näol, seosed kahe juriidilise isikuga ning täitmata varalised

kohustused (vara). Kaebajale 2015. a-l esitatud maksunõuete puhul ei olnud tegemist alusetute

nõuetega. Kaebaja rahalised kohustused ei piirdunud 2016. a-l üksnes maksuvõlaga, vaid ka

teistest kaebaja vastu kohtutäiturile esitatud nõuetest. Kaebaja töötas juba alates 01.02.2015

Norras Saga Hotel Central-is. Ei ole usutav, et kaebaja töötas tasuta. Järelikult ei avaldanud

kaebaja 2015. a maksuhaldurile oma sissetulekute kohta tõeseid andmeid. On tõsi, et ühestki

tõendist ei tulene üheselt asjaolu, et kaebaja oli Eesti maksuresident, kuid kaebaja otsesemaid

isiklikke ja majanduslikke sidemeid hinnatakse tõendite kogumi põhjal.

5) Kaebaja väitel soovib ta, et tema 2016. a tulu maksustataks Norras ja teda tuleb käsitada

Norra maksuresidendina. Kaebaja ei ole enne 2016. a ega ka 2016. a-l MTA-d oma soovist

mingilgi viisil teavitanud. Seetõttu on ka tema pensioni jooksvalt välja makstud ja maksustatud

kui Eesti residendi pensioni (sh rakendatud Eesti residendi suhtes kehtivat maksuvabastust).

Kaebaja ei olnud vastavast soovist teavitanud ka Norra maksuhaldurit. Kaebaja esitas MTA-le

2016. a tuludeklaratsiooni. Järelikult tunnetas kaebaja ka ise, et tema eluliste huvide keskus oli

2016. a-l Eestis.

6) Kaebajale on maksuotsusele eelnenud maksumenetluses korduvalt antud võimalus oma

seisukohti avaldada ning teda on ka korduvalt nõustatud. Seega ei ole kaebaja

ärakuulamisõigust ega õigust selgituste saamiseks enne maksuotsuse andmist rikutud.

7) Kaebaja väitel nõuab vastustaja temalt põhjuseta 63,74 eurot tagastamist, kuna ta on

nimetatud summa juba MTA-le tagastanud. Vastustaja selgitab, et MTA on kaebaja poolt

11.12.2017 tagastatud summa arvesse võtnud. Vaidlustatud maksuotsusega nõutav summa

tuleneb kaebaja 06.02.2018 esitatud tuludeklaratsiooni tulemusena tagastamisele kuuluvast

summast, mille kaebaja palus jätta tulevaste maksukohustuste katteks ja mis kanti 07.02.2018

kaebaja ettemaksukontole. 13.08.2018 arvestati nimetatud summa maksuotsusega määratud

summa katteks (MKS § 105 lg 4).

8) MTA ei ole kaebaja pangakontol maksuotsusega määratud summat arestinud kahekordses

ulatuses, kuigi pangakonto on tehnilistel põhjustel olnud kaks korda arestitud ja vahepeal ka

aresti alt vabastatud. Maksuotsusega määratud maksusumma on vastustajale laekunud määratud

ulatuses. Juhul, kui halduskohus peaks maksuotsuse tühistama, toimub kaebajalt maksuotsuse

täitmiseks sissenõutud summade tagastamine ja neilt MKS § 116 kohaselt kaebaja kasuks

intressi välja maksmine maksuhalduri algatusel.

9) Kaebaja 2016. a tuludeklaratsiooni esitamisele ja välistulude kontrollimisele suunatud

menetlus ei olnud õigusvastane ja selle menetlusega kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikutud.

Kaebajalt ei ole nõutud isiklikku kohale tulekult MTA teenindusbüroosse. MTA-le

dokumentide saatmine ei tulenenud MTA tegevusest, vaid kaebajal endal oli huvi, et teda ei

maksustataks kui Eesti residenti. Vastustajal puuduvad seejuures andmed Norrast 09.08.2018

saadetud tähitud kirja saamise kohta. Kaebaja vormi R koos Norra maksuadministratsiooni

tõendiga sai vastustaja kätte 25.09.2018, kusjuures kaebaja on märkinud vormi R täitmise

kuupäevaks 10.09.2018.

3-18-2082

7(12)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et XX kaebus ei anna alust MTA 12.07.2018 maksuotsuse tühistamiseks,

MTA kohustamiseks tagastama maksuotsuse katteks tasutud summad ega MTA poolt kahju

hüvitamiseks.

5. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja maksumenetlus / kaebaja ja MTA vaheline suhtlus

2016. a maksustamisperioodi osas algas 10.11.2017 ning kirjavahetus seondus küsimusega, kas

kaebaja peaks deklareerima välisriigis teenitud tulu residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni

real 8.1 või 8.8. Seega käsitas MTA kaebajat Eesti residendina ning kaebaja sellele ka vastu ei

vaielnud – vastupidi, kaebaja esitas 14.11.2017 residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni

(ilma välismaalt saadud tuludeta) ning 06.02.2018 parandatud andmetega füüsilise isiku

tuludeklaratsiooni (milles deklareeris Norrast saadud tulu real 8.1, s.o tulu, mida maksustatakse

Eestis). Vastavate deklaratsioonide esitamise fakti osas poolte vahel vaidlus puudub.

Kaebusest arusaadavalt tõusetus kaebaja residentsuse küsimus esmakordselt ajal, kui kaebaja

viibis 2017. a detsembris MTA teenindusbüroos (kaebaja esitatud lennupileti järgi saabus ta

Eestisse 13.12.20171). Kaebaja kinnitusel jõudsid MTA ametnikud teenindusbüroos järeldusele,

et kaebaja peab võtma Norrast tagasiulatuva mõjuga tõendi, et ta on Norra maksuresident.

Kohus märgib, et kaebaja ja MTA ametnike kohtumine ning seal arutatu ei ole tagantjärele

üheselt kontrollitav, samas ei ole MTA kaebaja sellekohastele väidetele ka vastu vaielnud.

Seega lähtub kohus sellest, et vastav kohtumine ja vestlus aset leidis.

Menetlusosaliste edasisest suhtlusest nähtub, et MTA on palunud 02.02.2018 kaebajal taas

parandada 2016. a deklaratsiooni. Kaebaja vastas sellele 07.02.2018, et oli MTA teenindus-

büroos saadud nõuannet järgides tellinud Norra maksuameti residentsuse tõendi. MTA palus

seejärel 09.02.2018 e-kirjaga kaebajal edastada Norra maksuameti residentsuse tõendi. Sellele

kirjale kohtule arusaadavalt kaebaja ei vastanud ning 22.03.2018 edastas MTA kaebajale uue

e-kirja, millest nähtuvalt jätkas MTA kaebaja käsitamist Eesti residendina ja andis tähtaja (kuni

27.03.2018) 2016. a tuludeklaratsiooni parandamiseks. Kaebaja vastas MTA-le 03.04.2018, et

on tellinud Norra maksuhaldurilt residentsustõendi, mille saamine võtab aega2.

MTA koostas 12.07.2018 kaebajale maksuotsuse, käsitades teda 2016. maksustamisperioodi

osas Eesti residendina, kelle poolt välisriigis deklareeritud tulu kuulub deklareerimisele real 8.8.

6. Kohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kaebaja oli 2016. a-l Eesti resident

ning ei olnud (Eestist saadud pensioni osas) Norra resident, on MTA 12.07.2018 maksuotsus

õiguspärane.

Füüsilise isiku tulu kuulub üldreeglina maksustamisele 20%-lise maksumääraga (TuMS § 1 lg

1, § 2 lg 1, § 4 lg 1). Eesti residendi aastatulust loeti samas 2016. a-l maksuvabaks 2040 eurot

(170 eurot kuus) ja pensioni puhul täiendavalt 2700 eurot (225 eurot kuus) – vt 2016. a-l

kehtinud TuMS § 23 p 1 ja § 232.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja poolt Eestist saadav pension (tulu) oli 2016. a-l

kokku 3018,69 eurot3. Sellelt summalt arvestatud tulumaks moodustaks 603,74 eurot

(3018,69 x 20%), kuid kuna kaebajat käsitati Eesti residendina, siis rakendati tema suhtes

maksuvabastust: pensioni väljamaksmisel on igakuiselt loetud maksuvabaks 225 eurot ning

seda summat ületavalt pensionilt aasta jooksul kinni peetud tulumaks (kokku 63,74 eurot) on

1 kaebuse lisa 10

2 kaebaja ja MTA vaheline e-kirjavahetus - kaebuse lisa 3 ja MTA 14.12.2018 vastuse lisa 14

3 MTA 17.12.2018 vastuse lisa 5 „TSD koond 2016“

3-18-2082

8(12)

kaebajale 2017. a-l tagastatud. Seega on kaebaja saanud maksuvabastuse tulemusena enam

pensioni / tasunud vähem tulumaksu 603,74 eurot4.

Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et kaebaja kui Eesti resident on saanud 2016. a-l

lisaks Eestist saadavale pensionile tulu ka Norras 35 064,44 eurot, st kaebaja 2016. a tulu oli

kokku 38 083,13 eurot (3018,69 + 35 064,44), millest Eestis saadud maksustatava tulu osakaal

on 7,93% (3018,69 / 38 083,13 x 100). Sellest tulenevalt sai TuMS § 282 lg 2 kohaselt lugeda

Eestis saadud tulust (pensionist) maksuvabaks üksnes 7,93% maksuvabastuse maksimum-

summast, s.o 4740 eurost (2040 + 2700). Seega oli kaebaja maksuvabaks tuluks 375,88 eurot

(4740 x 7,93%) ning ülejäänud pensionilt ehk 2642,81 eurolt (3018,69 – 375,88) kuulus

kinnipidamisele tulumaks 528,56 eurot (2642,81 x 20%). Viidatud 528,56 eurot ongi summa,

mida kaebajalt vaidlustatud maksuotsusega nõutakse.

7. Järgnevalt tuleb hinnata, kas MTA asus põhjendatult 12.07.2018 maksuotsuses

seisukohale, et kaebaja oli Eesti resident.

7.1. Residentsuse mõistet reguleerib TuMS.

TuMS § 6 lg 1 kohaselt on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib

Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates

tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat.

Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud,

nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.

TuMS § 6 lg 6 kohaselt teavitab füüsiline isik maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega

seotud asjaoludest ning täidab residentsuse määramise vormi. Füüsilise isiku residentsuse

määramise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

TuMS § 6 lg-s 6 viidatud vorm (vorm R) oli varasemalt kehtestatud rahandusministeeriumi

24.01.2014 määruse nr 65 § 1 p-ga 6 ning on alates 10.04.2017 kehtestatud rahandusministri

04.04.2017 määruse nr 216 § 1 p-ga 5.

7.2. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei olnud maksuotsuse väljastamise ajaks (12.07.2018)

esitanud MTA-le TuMS § 6 lg-s 6 viidatud residentsuse määramise vormi (vorm R) ega Norra

Kuningriigi maksuhalduri tõendit selle kohta, et kaebaja puhul oleks 2016. a maksusta-

misperioodil olnud tegemist Norra residendiga.

Kaebaja oli küll esitanud (MTA poolt on Norra maksuhaldurilt saadud) nn Tax Assessment

Notice7, mis kajastab Norra maksuhalduri andmeid kaebaja 2016. a tulude osas, kuid sellest ei

saa järeldada, et kaebaja oli 2016. a-l Norra residendiks (Eestist saadud pensioni osas).

Nimetatud tõendist nähtub, et Norra maksuhaldur on lugenud kaebaja 2016. a tuluks Norras

teenitud tulu (SAGA HOTEL OSLO CENTRAL AS-ilt saadud töötasu). Tõend ei anna alust

järelduseks, et kaebaja on loetud ka Eestist saadud pensioni osas Norra residendiks, st Norra

maksuhaldur oleks kaebaja poolt 2016. a-l Eestist saadud pensioni lugenud kaebaja tuluks ning

maksustanud seda Norras kui Norra maksuresidendi tulu.

7.3. Iseenesest ei nähtu poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja viibis 2016. a-l enam, kui 183

päeva Eestist eemal (Norras). Samas ei saa ka ainuüksi nimetatud asjaolust tuletada, et kaebaja

ei saanud olla 2016. a-l Eesti resident.

4 kaebuse kohaselt ei ole kaebaja „kunagi soovinud Eestis mingeid maksuvabastusi kasutada ega saada“, kuid

kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on kaebaja maksuvabastuse siiski saanud

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022016007

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/107042017008

7 kaebuse lisa 7, MTA 14.12.2018 vastuse lisa 3

3-18-2082

9(12)

Kohtule esitatud teabest nähtub, et kaebaja kasutuses oli 2016. a-l Eestis asuv munitsipaalkorter

(xxxxxxxxx), mis oli rahvastikuregistri andmetel kaebaja elukoht8. Samuti oli kaebaja omandis

2016. a-l kinnisasi Pärnus, aadressil xxxxxxx. Eeltoodu viitab elukoha olemasolule Eestis, mis

on TuMS § 6 lg-st 1 tulenevalt residentsuse aluseks. Seejuures tuleb selgitada, et Eestist

eemalviibimine ja elukoha omamine teises riigis ei välista samaaegselt elukoha olemasolu

Eestis. Isikul saab olla ka mitu elukohta ning mitme elukoha puhul on igal elukohal sama

tähendus, nagu elukohal, mis on ainuke (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14).

7.4. Residentsus ja Eestis või välisriigis elamine, samuti selle muutumisest Eesti riigi

teavitamine on oluline ka riikliku pensioni saamise õigusega seonduvalt. Olgugi, et vastav

regulatsioon riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) on täienenud ja täpsustunud

01.01.2018 jõustunud muudatustega (vt RPKS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus9 ja selle eelnõu seletuskiri10), siis oli teavitamiskohustus siiski oluline ka

seaduse varasemas redaktsioonis.

Eelviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et „Käesoleva eelnõuga muutub üha olulisemaks

isiku teavitamiskohustus, mille kohaselt peab inimene Sotsiaalkindlustusametit teavitama

nendest pensioni maksmist mõjutavatest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise

lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise. Sellisteks asjaoludeks võib näiteks olla

elukoha vahetus välisriigis või välisriigis tööle või õppima asumine. Sellist infot Eesti registrid

ei kajasta ning samuti ei ole seda teavet võimalik saada teise riigi ametiasutustelt, sest

kolmandate riikidega vastav andmevahetus puudub. Kuigi üksikjuhtudel on võimalik sellist infot

saada rahvusvahelise justiitskoostöö raames, saab Sotsiaalkindlustusamet üldjuhul teabe

kolmandas riigis elava pensionäri kohta vaid pensionärilt endalt“.

Samuti näeb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustus-

süsteemide koordineerimise kohta)11 art 76 lg 4 ette, et asjaomased isikud peavad teavitama

pädeva liikmesriigi ja elukohajärgse liikmesriigi asutusi esimesel võimalusel muudatustest

nende isiklikus või pereolukorras, mis mõjutab nende õigust hüvitistele.

Seega tuleb teha järeldus, et füüsilisel isikul, kes teeb subjektiivse valiku kolida elama välisriiki

ja/või muuta enda residentsust, peab olema ise hoolas ja teavitama sellest Eesti riiki

(asjaomaseid asutusi). Seda eriti olukorras, kui vastavad valikud avaldavad õigusnormidest

tulenevalt mõju isiku varalistele õigustele Eesti riigi suhtes (õigus saada Eesti riigilt pensioni ja

residendi maksusoodustusi).

Kaebaja ei olnud kohtule arusaadavalt teavitanud 2016. a-l ega ka maksuotsuse koostamise

ajaks SKA-d sellest, et tema 2016. a pensioniväljamaksete osas tuleks ta lugeda Norra

residendiks (ja rakendada maksulepingut).

7.5. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et 2016. aasta kohta tuli füüsilise isiku

tuludeklaratsioon esitada hiljemalt 31.03.2017 ning täita tulumaksukohustus hiljemalt

01.07.2017 (TuMS § 44 lg-d 1 ja 3). Hiljemalt nimetatud kuupäevadeks peaks füüsilisest isikust

maksukohustuslane tagama nõuetekohased teavitused ja nõuetekohase maksuarvestuse 2016. a

osas.

8 MTA 17.12.2018 vastuse lisa 1

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016001

10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8bd8dae8-8ccd-4e0b-a573-67af9744fd8c

11 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0883&qid=1569929702618&from=ET

3-18-2082

10(12)

7.6. Eeltoodud asjaolude kokkuvõttes, seejuures arvestades kaebaja passiivsust maksu-

menetluses, oli kohtu hinnangul MTA poolt põhjendatud käsitada kaebajat maksuotsuse

andmise seisuga (12.07.2018) maksustamisperioodi 2016. a osas Eesti residendina.

Kaebaja passiivsuse all peab kohus silmas seda, et kaebaja ei olnud esitanud 2018. a juuliks

MTA-le Norra maksuhalduri tõendit Norra residentsuse kohta ega ka vormi R, samuti teavet

selle kohta, et kaebaja oleks palunud SKA-l muuta 2016. a deklaratsioone seoses kaebaja

pensioniväljamaksetega.

Kaebusest jääb mulje, et kaebaja pöördus esimesel võimalusel peale MTA teenindusbüroos

käimist Norra maksuhalduri poole residentsustõendi saamiseks. Samas nähtub Norra maksu-

halduri 24.04.2018 tõendist12 (mille kaebaja esitas MTA-le pärast maksuotsuse koostamist), et

vastav taotlus oli kaebaja poolt esitatud alles 24.03.2018 (s.o pärast MTA 22.03.2018 e-kirja

saamist). Kaebaja ei ole veenvalt selgitanud, miks ta viivitas kuni 2017. a märtsini Norra

maksuhalduri poole pöördumisega, samuti Norra maksuhalduri 24.04.2018 tõendi MTA-le

esitamisega.

Iseenesest oleks MTA küll võinud pärast kaebaja 03.04.2018 e-kirja saamist (milles kaebaja

teatas, et on tellinud Norra maksuhaldurilt residentsustõendi, mille saamine võtab aega)

veelkord kaebajaga kontakteeruda, asjaolusid täpsustada ja anda täiendav tähtaeg tõendite

esitamiseks. Samas, arvestades asjaolu, et suhtlus kaebajaga oli alanud juba novembris 2017. a

(i), kaebajale oli saadetud korduvalt selgitavaid e-kirja, seejuures viimati 09.02.2018 (millele

kaebaja ei vastanud) ja 22.03.2018 (milles anti tähtaeg 2016. a deklaratsiooni parandamiseks

kuni 27.03.2018) (ii) ning pärast kaebaja viimast 03.04.2018 e-kirja ootas MTA veel enam kui

3 kuud maksuotsuse koostamisega (iii), ei saa asuda seisukohale, et MTA poolt oleks rikutud

ärakuulamisõigust sellisel määral, mis annaks aluse maksuotsuse tühistamiseks.

8. Järgnevalt tuleb hinnata, milline tähendus on kaebaja poolt pärast maksuotsuse tegemist

MTA-le esitatud Norra maksuameti residentsustõendil ja vormil R, samuti MTA 27.09.2018

e-kirjal kaebajale järgmises sõnastuses: „Täname, et esitasite vormi R. Vormi R alusel olete

registreeritud mitteresidendiks Eestis alates 01.01.2016“13. Seejuures ei olnud kaebaja kohtule

esitatud teabest nähtuvalt selleks ajaks MTA 12.07.2018 maksuotsust veel (tema jaoks loetavas

formaadis) kätte saanud. Kaebaja on kinnitanud maksuotsuse faili avanemist 03.10.201714.

Iseenesest võib MTA poolt kaebaja tagasiulatuv registreerimine Norra residendina (mitteresi-

dendina Eestis) olla sisustatav tagasiulatuva mõjuga sündmusena, mis annab aluse maksuotsuse

muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks (MKS § 103 lg 1 p 2). Samuti on kaebaja juhtinud

tähelepanu maksulepingule15, mille art 18 lg 1 näeb ette, et lepinguosalise riigi pensioni, mida

makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, maksustab ainult see teine riik. Nimetatu võib

anda aluse ka MKS § 103 lg 1 p 3 alusel maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Samas ei anna viidatud asjaolud alust kohtule maksuotsuse tühistamiseks. Nimelt sätestab

HKMS § 158 lg 2, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse

tegemise aja seisuga ning haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja

seisuga. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et maksuotsuse koostamise seisuga (12.07.2018) oli

maksuotsus õiguspärane, st selleks ajaks maksuhaldurile teada oleva info alusel oli maksuotsus

õiguspärane. Seega ei kuulu maksuotsuse tühistamise nõue rahuldamisele.

Küll aga on kaebajal võimalik taotleda Norra maksuameti residentsustõendile ja vormile R,

samuti MTA 27.09.2018 e-kirjale tuginedes MTA-lt 12.07.2018 maksuotsusega lõppenud

12 kaebuse lisa 6, tõlge esitatud kaebaja 07.12.2018 menetlusdokumendi lisana 1

13 kaebuse lisa 4

14 kaebuse lisa 3

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/13150292

3-18-2082

11(12)

maksumenetluse uuendamist MKS § 103 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel (vt ka haldusmenetluse seaduse

§ 44 ning MKS §-d 101 ja 102). Vastustaja saab menetluse uuendada ka omal algatusel. Kohtu

hinnangul tuleks MTA-l seejuures lähtuda sellest, et käesolevas asjas esitatud kaebusest ja selles

toodud põhjendustest johtuvalt on kaebaja väljendanud soovi MTA 12.07.2018 maksuotsusega

lõppenud maksumenetluse uuendamiseks.

9. Kokkuvõtvalt jääb kaebaja tühistamisnõue (MTA 12.07.2018 maksuotsuse tühistamise

nõue) rahuldamata. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisel ka kaebaja nõue MTA

kohustamiseks tagastama selle maksuotsuse katteks tasutud summad.

10. Maksukohustuslase poolt maksumenetluses osalemisega kaasnev kulu, eelkõige postikulu

teabe esitamiseks ning transpordikulu MTA teenindusbüroos käimiseks, ei ole üldreeglina

hüvitatav kahjuna ega muul alusel. Seda ka juhul, kui maksumenetluse tulemusena

maksukohustuslase maksuarvestust ei muudeta. Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse

kontrollimine on MTA seadusest tulenev ülesanne (MKS § 10 lg 2 p 1) ning maksukohustuslane

(MKS § 6) peab sellega kaasnevat administratiivset koormust taluma, seejuures täitma kaasa-

aitamiskohustust (MKS § 56).

Kohtule ei nähtu seejuures kogutud teabest, et MTA oleks kohustanud kaebajat 2016. a

maksustamisperioodiga seoses Norrast Eestisse tulema või tähitud postiga teavet edastama.

MTA ja kaebaja vahelises kirjavahetuses16 on viidatud teabe esitamise võimalustele nii

e-maksuameti kaudu, e-posti teel kui MTA teenindusbüroodes.

Mis puudutab kaebaja väidet 09.08.2018 tähitud kirja saatmise kohta MTA-sse, siis tuleb selles

osas täiendavalt märkida, et selleks ajaks oli maksumenetlus juba lõppenud (MTA oli

12.07.2018 andnud maksuotsuse). Seejuures on vastustaja selgitanud, et MTA-l puuduvad

andmed Norrast 09.08.2018 saadetud tähitud kirja saamise kohta. Kaebaja R-vormi koos Norra

maksuadministratsiooni tõendiga sai MTA kätte 25.09.2018 ning vormilt R nähtuvalt on see

kaebaja poolt koostatud 10.09.201817. Seega ei saa pidada tõendatuks kaebaja poolt 09.08.2018

tähitud kirja saatmist MTA-le. Tähitud kirja adressaat ei nähtu ka kaebaja poolt esitatud

09.08.2018 postiteenuse kviitungilt18.

Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud kahju hüvitamise esmane eeldus, s.o MTA õigusvastane

tegevus (MKS § 16, riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Seega ei kuulu rahuldamisele kaebaja kahju

hüvitamise nõue summas 117,73 eurot (lennupiletite kulu ja tähitud kirja saatmise kulu

hüvitamiseks).

11. Kaebaja on esitanud 26.08.2019 menetlusdokumendis ka taotlused MTA kohustamiseks

vabastama tema pangaarvel topelt arestitud summad 462,25 + 462,25 eurot, kokku 924,50 eurot.

Samuti taotleb kaebaja MTA kohustamist tasuma kaebaja pangakontolt alusetult kinnipeetud

summade eest intressi 0,06% summast päevas. Sisuliselt on kaebaja esitanud seega 26.08.2019

kaebus muutmise / uute nõuetega täiendamise taotluse.

HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

Kohtu hinnangul ei ole kaebus muutmise lubamine otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks. MTA poolt 11.09.2019 esitatud menetlusdokumendi selgitusest (p 1.5) ning

selle kinnituseks esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja vara ülemääraselt (kahekordselt)

16 kaebuse lisa 3 ja MTA 14.12.2018 vastuse lisa 14

17 MTA-sse 25.09.2018 saabunud dokumendid – MTA 14.12.2018 vastuse lisa 2

18 kaebuse lisa 9

3-18-2082

12(12)

arestitud. Kaebaja ei ole vastupidist kinnitavaid tõendeid esitanud. Isegi kui kahekordne arest

oleks aset leidnud, tuleks isikul esmajärjekorras taotleda alusetult sissenõutud summa

tagastamist haldusorganilt endalt.

Maksuotsusega määratud summa sissenõudmine, samuti õigus selle tagasisaamiseks koos

intressiga seondub otseselt maksuotsuse õiguspärasusega. Selles osas on kaebaja eesmärgi

saavutamiseks esmatähtis tühistamisnõude esitamine, mis on kohtu menetluses ja ei kuulu

eeltoodud asjaoludel rahuldamisele. Maksuotsuse õiguspärasuse korral ei esine alust selle

täitmiseks tasutud summade tagastamiseks (koos intressiga). Seejuures oleks maksuotsuse

tühistamise / kehtetuks tunnistamise korral MTA-l kohustus sissenõutud summad koos

intressiga tagastada ilma, et seda peaks kohtu kaudu eraldi nõudma. Ühtlasi peab arvestama, et

maksuhalduril on võimalik maksuotsuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise järgselt maksu

määramine ka uuesti otsustada, mis võib avaldada mõju sissenõutud summade tagastamise ja

intressi tasumise kohustusele.

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohtu hinnangul kaebuse eesmärgi saavutamiseks

piisavad kohtumenetluses juba olevad nõuded ning kohus ei luba kaebust täiendavate nõuetega

täiendada.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

30.01.2020

KOHTUOTSUSEGA