4-19-3537/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-19-3537

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3537 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi L.M kaebus PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskonna 12.06.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2570,19,000887, mille kohaselt karistati L.M liiklusseaduse § 224 lg 1 tmisega 3 kuuks järgi juhtimisõiguse äravõ Menetlusosalised

Kaebuse esitaja L.M , isikukood XXX, elukoht xxx, xxx töökoht

Kaitsja vandeadvokaat Peep Rajavere, nemaa I Lää Advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu, e-post: advokaat.rajavere@gmail.com

Kohtuväline menetleja prefektuuri PPA Lääne

Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: laane@politsei.ee, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Jätta L.M kaebus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna

12.06.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2570,19,000887 rahuldamata väärteo ja otsus muutmata.

2. 3- e . kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumis st

3. Saata kohtuotsus peale jõustumist Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. L.M on kohustatud vastavalt Liiklusseaduse § 127 jooksul otsuse jõustumisest arvate viie

tööpäeva s loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4. Edastada kohtuotsus L.M-ile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

4-19-3537

Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 12.06.2019. a otsusega vää väärteotoimik, edaspidi rteoasjas nr 2570,19,000887 / VTT 14-15/ karistati tl

L.M e eest 13.05.2019. a kell 23.18 xxx Haapsalu järgmise rikkumis – linn Lääne maakond, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,2 mg, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,25 mg/l +/- 0,05 mg/l. Rikkus LS § 69 lg 3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 1. L.M

karistati LS § § 224 lg järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebus. 27.06.2019. a saabus Pärnu Maakohtusse L.M (kaitsja vandeadvokaat Peep Rajavere) kaebus /tl 2-5/, milles palutakse tühistada 12.06.2019. a otsus väärteoasjas nr 2570,19,000887 ja lõpetada väärteoasja menetlus, või äärteomenetluse lõpetamiseks v aluse puudumise korral tühistada otsus karistuse mõistmise osas ja mõista L.M-ile

LS §

1 järgi karistuseks rahatrahv keskmises määras, määrates selle

224 lg tasumiseks

osade kaupa ühe aasta jooksul või lühendada põhikaris mõistetud mootorsõiduki tusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal /tl

16/, et menetleja on koostanud põhistatud otsuse, leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. Otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lg 1 tulenevalt Kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 15, 19-20 /. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kaitsja leidis, et kuna väärteoprotokollis on teo toimepanemise kellaaega parandatud ja L.M ei ole sellest teavitatud, siis on rikutud menetlusnorme ja väärteootsus ei ole tehtud teo suhtes, mis väärteoprotokollis on kirjas. Riigikohus on otsuse nr 4-17-3969/37 punktides 8 ja 8.1 leidnud: „Üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste asjaolude

kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli kantud teokirjelduses. Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest juhul, kui menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel teokirjelduses. Otsustades, kas tegemist on ebatäpsusega, mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tuleb toimida järgmiselt.

Esiteks peab kohus kindlaks tegema, mil määral erineb tuvastatud aeg või koht teokirjelduses märgitust, ja seejärel kontrollima, kas vastav muudatus mõjutab konkreetses asjas karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab kaitseõiguse teostamist. Muu hulgas on välistatud sellise aja või koha tuvastamine, mis muudaks teo karistatavaks, kui väärteoprotokollis esitatud asjaoludel oleks süüteokoosseis välistatud või Eestil puuduks teo üle jurisdiktsioon (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2009. a otsus asjas nr , p-d 9-11). Samuti ei 3-1-1-16-09

tohi täpsustus olla menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid.“

4-19-3537

Väärteotoimikust nähtub, et kellaaega on tunni võrra parandatud (oli 22.18, parandatud

23.18) järgmistel dokumentidel – indikaatorvahendi kasutamise protokoll /VTT tl 5/, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 6/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /VTT tl 9/, väärteoprotokoll /VTT tl 11/.

Kohus leiab, et teenistusleht /VTT tl 2-3/ ja tunnistaja K.Lukk ütlused /VTT tl 10/ kinnitavad kokkulangevalt, et 112 helistati ja teatati joobes juhist esimest korda 13.05 kell

22.37, politsei oli teisel väljakutsel, 22.53 uus teade ja patrull on L.M juhitud mootorsõiduki peatanud kell 23.14. Kohus leiab, et tunniajase eksimuse puhul on dokumentides tegemist kirjaveaga, mille kohtuväline menetleja on parandanud.

Väärteoasja materjalidest on tuvastatav, et teo toimepanemise aeg oli peale kella 23 13.05.2019, sest esimene teade joobes juhist tuli 22.37. Kohus leiab (nagu ka kaitsja on kaebuses märkinud), et see tunniajaline muudatus ei mõjuta karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust. Samuti ei ol okolli ja teistesse mene usdokumentidesse e väärteoprot tl

sattunud kirjaviga takistanud Isik on saanud esitada kaitseõiguse teostamist.

väärteoprotokolli ja otsusesse märgitud teo toimepanemise aja - (kell 23.18) kohta vastuväiteid, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, et L.M ei ole väärteoprotokollis ja otsuses märgitud ajal talle süüks arvatud tegu toime pannud.

Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et väärteootsus ei ole tehtud teo suhtes, mis on väärteoprotokollis kirjas.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas L.M on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -teenistusleht 13-14.05.2019. a /VTT tl 2-3/; -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 13.05.2019. a /VTT tl 5 /; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 6 /; - 13.05.2019. a /VTT tl 7-8 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk /; - 13.05.2019. a /VTT tl 9/; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus -tunnistaja Kaido Luki lused 13.05.2019. a /VTT tl 10/. üt Kohus leiab, et nimetatud kokkulangevalt , e L.M tõenditega on tõendamist leidnud t

eootsuse juhtis väärt s näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,2 mg.

L.M rikkus LS

69 lg 3 hes liitris § mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ü väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et L.M poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg sätestatud teokoosseisu, on õigesti

tegu kvalifitseeritud.

Kohus leiab, et L.M . pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega L.M on avaldanud vahetult peale kinnipidamist tunnistajale K.Lukk (on tõendiks VTMS § 2, KrMS § 66 lg 2 ud kodus sõnavahetus -1 p 3 alusel), et tarvitas alkoholi, oli oln naisega, käis ennast rahustamas ja on süüdi. ontrolli käigus on tuvastatud K L.M

silmade sidekestade punetus, silmad märjad ja läikivad, pupillid ahenenud, reaktsioon häiritud, liiklemine idustiil ebakindel ja manöövrid äkilised, koordinatsioonis kerged -sõ häired, rahutu ja kergelt taaruv käitumine, alkoholi lõhn. jeldatud asjaolud näitavad, Eelkir et L.M teadis, et ja on vahetult enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi tarvitanud pidi v seisundis, mis ei t juhtida. ähemalt möönma, et on lubab mootorsõiduki Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

4-19-3537

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L.M on talle süüks arvatava vää , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui rteo toimepanemises süüdi ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et L.M poolt toi me pandud tegu vastab LS § 224 lg sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas

karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastaval

t karistuse mõistmise alustele.

LS § 224 lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja on karistanud LS § 224 lg järgi juhtimisõiguse L.M äravõtmisega 3 kuuks määr , mis on sanktsiooni keskmises as.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis L.M puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et L.M keskmine, tegu on toime pandud otsese süü on tahtlusega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse erija üldpreventiivse eesmärgiga.

L.M on karistatud

KarS § 424 (mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine) järgi

(Pärnu Maakohtu 17.02.2017. a otsus nr 1 ja selle kohtuotsusega määratud -17-825)

katseaeg veel kestab. 28.02.2019. a otsusega 18,001524 on väärteoasjas 2570,

L.M karistatud LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot 12.10.2018. a toime pandud rikkumise eest /VTT tl 16-17/.

L.M on kuriteo eest määratud katseajal toime pannud kaks sama liiki, s.o LS §

224 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. LS § L.M on rahatrahviga karistatud

224 lg 1 järgi See näitab, et ste eest määratud pool aastat tagasi. eelnevate rikkumi

karistused

.

ei ole mõjutanud L.M õiguskuulekalt käituma L.M

kä alkoholipiirmäära ületades mootorsõidukit näitab itumine, kus ta korduvalt juhib , ükskõikset kehtestatud liiklusnormidesse ja seeläbi kaasliiklejate turvalisusse. suhtumist

Kaitsja on kaebuses viidanud, et saada juhtimisõiguse puudumine võib suure tõenäosusega

L.M-ile takistuseks töölepingu sõlmimisel, L.M kaotaks juhtimisõiguse äravõtmisel käegakatsutavas läheduses oleva võimaluse teenida endale ja oma perele ülalpidamist oma tööga ning tingiks töötupõlve jätkama. Juhtimisõiguse äravõtmine määratud ajaks piirab L.M õigusi rohkem, kui see oleks kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Kohus leiab, et olukorras, kus isik paneb toime korduvaid liiklusrikkumisi, ei saa pidada juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks selliseks piiranguks, mis ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Võimaliku tööandja poolt 25.06.2019 välja antud tõend näitab, et ta on juba enne L.M tööle võtmist teadlik, et võib tekkida olukord, kus

L.M ei ole juhtimisõigust. L.M ise on nüüdseks juba üle kolme kuu teadnud, et võib tekkida olukord, kus talt võetakse karistusena juhtimisõigus ära ja oma tööelu korraldada.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et konkreetse rikkumise individuaalne ohtlikkus ei olnud suur. See, et alkohol ei kaasnenud i piirmäära ületanuna mootorsõiduki juhtimisel mõnda muud liiklusrikkumist, kinnita kuidagi, et menetlusalune isik suutnuks hoolimata ei

4-19-3537

alkoholi tarvitamise tunnustest enda tegevust auto juhtimisel kontrollida. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli /VTT tl 6/ kohaselt oli L.M reaktsioon häiritud, liiklemine/sõidustiil ebakindel, äkiline manööver. Kohus leiab, et kuidagi ei vähenda L.M süü suurust ja teo ohtlikkust kaitsja poolt märgitud asjaolud ei sõ õhtu - itnud pikka vahemaad enda kodu juurest, oli ne aeg, tegemist

väikse elurajooni tupiktänavaga, kus liiklus hõre ja kiirused madalad. Isik, kes asub keelatud seisundis mootorsõidukit juhtima, ei saa olla veendunud, et tema poolt toime pandud teo ajal valitsevad tavapärased tehiolud. Kui peaks ette tulema ootamatuid olukordi, mis nõuavad kiiret reageerimist, ei suuda juht, kelle reaktsioonikiirus on häiritud

(nagu A.Dubroskil oli), sellisele olukorrale reageerida. Seetõttu ongi selliste rikkumiste eest ka

ristuse mõistmisel olulisel kohal õiguskorra kaitsmine. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kohtuvälise menetleja poo L.M-ile lt määratud karistuse muutmata.

Kohus kaebuse rahuldamata ja jätab PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 12.06.2019. a otsuse väärteoasjas nr 2570,19,000887, mille kohaselt karistati L.M liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, muutmata.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § , § , KarS § 56 lg 1, VTMS §

224 lg 1

69 lg 3

120 lg 1, 132 p 1. §

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik