3-19-1655/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-19-1655

Määruse kuupäev

30.09.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Sergei

Olari

kaebus

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

22.08.2019

vastuse

nr

PRP-13/19/273-(11,13)

ja

Kaitsepolitseiameti 26.08.2019 vastuse nr 43-22 peale ning

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ja

Kaitsepolitseiameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Sergei Olar

Vastustajad

–

Põhja

Ringkonnaprokuratuur

ja

Kaitsepolitseiamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Sergei Olari kaebus.

2. Jätta Sergei Olari riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta Sergei Olari menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse pooltele kätte. Kaebajale edastatakse ka

määruse tõlge vene keelde.

ASJAOLUD

1. Sergei Olar esitas 27.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb:

-

tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2019 vastus nr PRP-13/19/273-(11,13);

-

kohustada prokuratuuri täitma oma kohustusi ja selgitama välja kaebaja poolt

Suurbritannia ja Saksamaa saatkondadesse saadetud kirjade kadumisega seonduv;

-

kohustada Kaitsepolitseiametit vastama kaebaja 24.07.2019 avaldusele kirjade

kadumise kohta ning

-

selgitada välja, kus asuvad kaebaja kirjad, mille kaebaja saatis 10.06.2019 ja

11.06.2019 Suurbritannia ja Saksamaa saatkondadesse.

Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 10.06.2019 ja 11.06.2019 Suurbritannia ja Saksamaa

saatkonda poliitilise varjupaiga taotlustega ja esitas kirjades kuriteoteated selle kohta, kuidas

Kaitsepolitseiameti ametnikud vedasid vähemalt alates 2012. a-st Eestisse relvi. Kaebaja

kirjad läksid kaotsi ning Suurbritannia ja Saksamaa saatkondadesse ei jõudnud. Kaebaja

poliitilise varjupaiga taotlus jõudis ainult Rootsi saatkonda ja kahe nädala pärast sai kaebaja

vastuse, et tema taotlus võeti läbivaatamisele. Kaebaja pöördus 24.07.2019 avaldustega Põhja

3-19-1655

Ringkonnaprokuratuuri ja Kaitsepolitseiametisse, milles märkis, et tema diplomaatiline

kirjavahetus läks kaduma, ja palus välja selgitada, kuhu kirjad kadusid. Kaebaja ei ole Põhja

Ringkonnaprokuratuurist saadud 22.08.2019 vastusega rahul, sest see on ebaseaduslik ja

prokuratuur on kuritegelikult tegevusetu, varjates kuritegusid ja kurjategijaid. Kaebaja

hinnangul on vastus ebaseaduslik ka seetõttu, et see suunab kaebajat pöörduma pretensiooniga

postiasutuse poole, aga postiasutusega ei ole kaebaja kuidagi seotud ja kirjad andis kaebaja

üle Viru Vanglale. Prokuratuur ei taha uurida kirjade kadumist, aga Kaitsepolitseiamet ei

vasta üldse.

Kohtule on esitatud taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

2. S. Olar esitas 28.08.2019 kohtule kaebuse täienduse (tl 16–17, tõlge tl 19), milles teatab,

et sai Kaitsepolitseiametilt 26.08.2019 vastuse nr 43-22, millega ta ei ole nõus. Kaebaja sõnul

suunatakse teda ebaseaduslikult pöörduma pretensioonidega postiasutusse. Kaebuse

täienduses on esitatud järgmised taotlused:

-

kontrollida Kaitsepolitseiameti vastuse seaduslikkust;

-

ebaseaduslikkuse tuvastamisel kohustada Kaitsepolitseiametit käituma vastavalt Eesti

Vabariigi seadustele;

-

kohustada Kaitsepolitseiameti ametnikke otsima üles kaebaja diplomaatiline

kirjavahetus poliitilise varjupaiga saamiseks ning

-

saata kaebuse täienduses esitatud kuriteokirjeldus politseisse ja prokuratuuri ning

kohustada neid kirjeldatud kuritegelikku skeemi uurima.

3. Kohus

palus

04.09.2019

kohtunõudes

Kaitsepolitseiametil

ja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuril esitada kohtule kaebaja 24.07.2019 pöördumised seoses kaebaja

diplomaatilise kirjavahetuse kadumisega ning Kaitsepolitseiameti 26.08.2019 vastus nr 43-22

ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2019 otsus nr PRP-13/19/273-(11,13).

4. Põhja

Ringkonnaprokuratuur

edastas

04.09.2019

kohtule

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2019 vastuse nr PRP-13/19/273-(11,13) ning kaebaja

24.07.2019 avalduse (tl 23–25).

5. Kaitsepolitseiamet kinnitas 09.09.2019 vastuses kohtunõudele (tl 27), et kaebaja on

24.07.2019 Kaitsepolitseiameti poole pöördunud ja amet on sellele pöördumisele 26.08.2019

vastanud, ning edastas kohtule kaebaja avalduse ja sellele esitatud vastuse (tl 28–29).

Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus ning kaebus tuleb

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaitsepolitseiamet on oma vastuses kaebajale

selgitanud, et Kaitsepolitseiameti ülesannete hulka ei kuulu isikute kadunud kirjade otsimine,

samuti viidanud, kelle poole kõnealuse probleemiga pöörduda.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul muu

hulgas selgitada asjas välja vaidluse ese ning kontrollida, ega ei esine alust kaebuse

tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

7. Kaebaja on palunud tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2019 vastus

nr PRP-13/19/273-(11,13) ning kohustada prokuratuuri täitma oma kohustusi ja selgitama

välja kaebaja poolt Suurbritannia ja Saksamaa saatkondadele saadetud kirjade asukoht.

Kaebaja palub kontrollida ka Kaitsepolitseiameti 26.08.2019 vastuse nr 43-22 seaduslikkust

ning kohustada Kaitsepolitseiametit käituma vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja otsima

üles kaebaja diplomaatiline kirjavahetus. Samuti palub kaebaja kohtul välja selgitada tema

kirjade asukoht ning edastada kaebaja kirjeldus Kaitsepolitseiameti ametnike kuriteost

politseisse ja prokuratuuri ning kohustada neid seda uurima.

3-19-1655

Kaebaja taotlust kontrollida Kaitsepolitseiameti 26.08.2019 vastuse seaduslikkust tõlgendab

kohus

õigusvastasuse

tuvastamise

nõudena,

mis

on

hõlmatud

kohtule

esitatud

kohustamisnõudega Kaitsepolitseiameti kohustamiseks selgitama välja, kuhu kadusid kaebaja

kirjad. Ka taotluse selgitada välja kaebaja kirjade asukoht loeb kohus hõlmatuks kohtule

esitatud kohustamisnõuetega, sest kohus saab asjaolusid välja selgitada üksnes nõuetekohase

kaebuse alusel algatatud haldusasja lahendamise raames (HKMS § 37 lg 2, § 2 lg 4). Kuna

kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et ta on saanud Kaitsepolitseiametilt oma

24.07.2019 avaldusele vastuse, tõlgendab kohus kaebuse täienduses esitatut selliselt, et

kaebaja ei taotle enam kohtult Kaitsepolitseiameti kohustamist tema 24.07.2019 avaldusele

vastama.

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

9. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri

22.08.2019 vastuse tühistamise nõudmiseks. Selle vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga

haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, mille tühistamist oleks võimalik kohtult nõuda. Nii

Põhja Ringkonnaprokuratuuri kui ka Kaitsepolitseiameti vastust tuleb käsitada toiminguna,

millega ei otsustatud kaebaja õiguste või kohustuste üle ega lahendatud sisuliselt ühtegi tema

taotlust. Kuigi mõlemad kaebaja 24.07.2019 avaldused olid pealkirjastatud kuriteoteatena, ei

pidanud kumbki asutus võimalikuks kaebaja avaldust sellena käsitada ning selgitas seda

kaebajale esitatud vastuses.

10. Kaebajal

puudub

ilmselgelt

kaebeõigus

ka

nõuetes

kohustada

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ja Kaitsepolitseiametit tema saadetud kirjade üles otsimiseks ja nende

kadumisega seotud muude asjaolude välja selgitamiseks. Kohus saab kohustada haldusorganit

üksnes selliste toimingute tegemiseks, mille tegemiseks on haldusorgan õigusaktidest

tulenevalt kohustatud ja mille sooritamist on isikul nendest tulenevalt õigus nõuda. Põhja

Ringkonnaprokuratuurile ega Kaitsepolitseiametile ei tulene õigusaktidest kohustust uurida

postiasutusele (sealhulgas kinnipidamisasutuse kaudu) edastamiseks üle antud kirjade

kadumisega seotud asjaolusid, kui samal ajal ei nähtu neile asutustele, et kirjeldatud tegevuse

käigus oleks pandud toime kuritegu. Praegusel juhul on Põhja Ringkonnaprokuratuur oma

22.08.2019 vastuses (tl 25) kaebajale õiguspäraselt selgitanud, et kuna tema 24.07.2019

pöördumises

puuduvad

viited

konkreetsele

kuriteole,

ei

käsitata

tema

avaldust

kuriteoavaldusena ning kaebaja saab seoses tema kirjade võimaliku kadumisega pöörduda

päringuga kirjade edastamisega tegelenud asutuse poole. Ka Kaitsepolitseiamet selgitas oma

26.08.2019 vastuses (tl 29) kaebajale asjakohaselt, et Kaitsepolitseiameti ülesannete hulka ei

kuulu kadunud postisaadetiste otsimine.

11. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kuigi kinnipeetavad annavad enda kirjad

saatmiseks üle Viru Vangla ametnikele, ei tähenda see, et kirjade saatmisega tegeleks ka edasi

Viru Vangla. Vanglale üle antud kiri edastatakse posti teel (postiseaduse (PostS) § 2 lg 1,

§ 4 lg 1 p 1 ja lg 2) ning seda korraldab tegevusloaga postiteenuse osutaja (PostS § 10). Seega

on alusetud kaebaja väited talle Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti antud

soovituste ebaseaduslikkusest. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et üksnes asjaolu, et

kaebaja kirjadele ei ole Suurbritannia ja Saksamaa ametiasutuste poolt piisavalt kiiresti

vastatud, ei pruugi veel osutada sellele, et tema kirjavahetus oleks tingimata läinud kaduma,

vaid kirjadele vastamine võib võtta aega.

12. Kaebaja on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse (tl 11–12), mida kohus tõlgendab

taotlusena määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindaja tema esindamiseks käesoleva

haldusasja menetluses, eesmärgiga selgitada välja kaebaja poolt Suurbritanniale ja

Saksamaale saadetud kirjade kadumisega seotud asjaolud. Kuna kohus selgitas eespool, et

kaebajal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, esineb riigi õigusabi seaduse

§ 7 lg 1 p-s 2 sätestatud alus kaebajale riigi õigusabi mitteandmiseks. Seetõttu jääb kaebaja

taotlus rahuldamata.

3-19-1655

13. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele ka osas, milles kaebaja on palunud kohtul

edastada tema poolt kirjeldatud asjaolud Kaitsepolitseiameti ametnike kuriteo kohta

politseisse ja prokuratuuri ning kohustada neid kirjeldatud kuritegelikku skeemi uurima.

14. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda. Vaidluste lahendamiseks, mille käigus tuleb kohtul võtta

seisukoht, kas prokuratuur või uurimisasutus on kohustatud uurima kuriteole viitavaid

asjaolusid, on ette nähtud teistsugune menetluskord kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS).

Kui kaebaja on seisukohal, et tema kirjeldatud asjaolude alusel tuleks algatada

kriminaalmenetlus, on tal võimalik esitada KrMS § 195 lg 1 kohaselt kuriteoteade

uurimisasutusele või prokuratuurile ning vajaduse korral vaidlustada selle kohta tehtud otsust

KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korras (Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri poolt

kaebuse rahuldamata jätmise korral advokaadi vahendusel ringkonnakohtus).

15. Eeltoodud põhjendustel esinevad asjas alused HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1

kohaldamiseks ning kaebus tuleb nende sätete alusel kaebajale tagastada.

16. Tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

17. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust

vabastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)