3-19-1434/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1434

Haldusasi

ALTAM

Konsultatsioonide

OÜ

kaebus

Tallinna

Linnavolikogu 21.03.2019 otsuse nr 47 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja: ALTAM Konsultatsioonide OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Veiko Viisileht;

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb;

Kolmas

isik:

Lidl

Eesti

OÜ,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Triinu Hiob

RESOLUTSIOON

1. Lugeda kaebus mittetähtaegseks.

2. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Lõpetada menetlus.

4. Mõista ALTAM Konsultatsioonide OÜ-lt (registrikood 11166703) Lidl Eesti OÜ

(registrikood 14131773) kasuks välja menetluskulu 1504 eurot.

5. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

6. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuselt 26.07.2019 tasutud riigilõiv

eurot

selle

kandmisega

advokaadibüroo

LINKLaw

OÜ

arveldusarvele

nr EE782200221061614405 (Swedbank AS).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. ALTAM Konsultatsioonide OÜ esitas 26.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnavolikogu 21.03.2019 otsuse nr 47 tühistamiseks. Ühes kaebusega oli esitatud taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks, mille kohus jättis 06.08.2019 määrusega rahuldamata.

2. Kohus võttis kaebuse 12.08.2019 määrusega menetlusse, mh kaasas kolmanda isikuna menetlusse

Lidl Eesti OÜ. Kohus määras kaebajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse osas seisukoha esitamiseks ja

vajadusel tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, millele oli vastustajal ja kolmandal isikul õigus

kohtu määratud tähtajaks esitada omapoolne seisukoht.

3. ALTAM Konsultatsioonide OÜ leiab, et tema poolt 26.07.2019 esitatud kaebus on tähtaegne.

3.1 Tallinna linna poolt 22.03.2019 Tallinna linna kodulehel, 25.03.2019 Eesti Päevalehes ning

26.03.2019

Ametlikes

Teadaannetes

avaldatud

teated

ei

ole

avaldatud

kooskõlas

planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg-ga 5 ja § 139 lg-tega 3 ja 5. Üheski eelnevalt nimetatud teates

pole viidet PlanS § 139 lg-s 5 toodud asjaoludele, st puudub lühikokkuvõte, millised on DP osalise

kehtetuks tunnistamise majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud. Samuti puudus teadetes

otseviide vaidlustatud otsusele ega olnud selgitust, kus oleks võimalik otsusega tutvuda. Eelnevad

puudujäägid raskendasid seda, et kaebaja oleks saanud infokanaleid jälgides tuvastada, et otsusega

rikutakse avalikku huvi.

Ametlikest Teadannetest nähtuvalt on näiteks Rapla Vallavalitsus 06.05.2019 teatanud DP osalise

kehtetuks tunnistamise otsusest ning kajastatud on PlanS § 139 lg-s 5 nõutud lühikokkuvõte ja

lisatud link vastavale otsusele, st oli loodud vahetu DP osalise kehtetuks tunnistamise otsusega

tutvumise võimalus ja seeläbi teadasaamine kaebuse esitamise tähtajast. Samamoodi on Viimsi

Vallavalitsus 16.04.2019 avaldatud teadaandes esile toonud põhjendused, miks 26.03.2019 otsusega

DP osaliselt kehtetuks tunnistati ning lisatud on link otsusele. Käesolevas juhul TLPA selliseid

asjaolusid Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes ja Tallinna linna veebilehel ei avaldanud ega

selgitanud, mis on DP osalise kehtetuks tunnistamise eesmärgiks ning millised on selle mõjud.

Järelikult ei olnud teated DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta nõuetekohaselt avaldatud ega saa

kaebaja jaoks kaasa tuua negatiivseid tagajärgi.

3.2 Kuivõrd DP osalise kehtetuks tunnistamise teated ei ole avaldatud nõuetekohaselt, siis pole

võimalik kohaldada Riigikohtu poolt asjas nr 3-3-1-36-12 esitatud seisukohta, mille järgi peaks isik

planeeringu kehtestamisest teada saama vastava teate nõuetekohase avaldamisega. Kuigi PlanS

§ 139 lg 5 räägib DP kehtestamisest, siis on seal sätestatud nõuded kehtivad analoogia korras ka DP

osalisele kehtetuks tunnistamisele. Kaebaja polnud antud DP osalise kehtetuks tunnistamise raames

huvitatud isikuks, sest ta on vaidlustanud otsust populaarkaebusena, lähtudes avalikest huvidest.

Kaebaja ei ole seega huvitatud isikuks, kellele saaks kohaldada eelviidatud Riigikohtu lahendis

selgitatud põhimõtet ning lugeda, et kaebaja pidi DP osalisest kehtetuks tunnistamisest teada saama

vastava teate nõuetekohasest avaldamisest. Huvitatud isikuna võinuks käsitleda DP ala vahetuid

naabreid või esmast DP taotlejat.

3.3 Kaebaja leiab, et põhjendatud oli kaebuse esitamise tähtaja arvestamine alates 27.06.2019, mil

avaldati ERR artikkel, milles oli kajastatud ka DP osalise kehtetuks tunnistamise eesmärk. Sellest

artiklist sai kaebaja esmakordselt teada otsuse tegemisest ning tegemist oli esimese üldsusele

suunatud teatega, kus olid avaldatud ka PlanS § 139 lg-s 5 nimetatud asjaolud. Alles seejärel oli

võimalik esitada kaebus avalikes huvides. Seega on kaebus tähtaegne. Teadmata otsuse tegelikku

sisu ning selle tegemise tagamaid ja põhjendusi, ei ole võimalik teada saada avalike huvide

rikkumisest ning nende kaitsmise vajadusest.

4. Juhul, kui kohus ei pea kaebust tähtaegseks, taotleb kaebaja tähtaja ennistamist.

4.1 Mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks võib olla käsitatav kogenematusest tingitud

eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest.

Kuivõrd kaebaja ei olnud teadlik 2019. a märtsikuus avaldatud teadetest ajalehes ja veebilehtedel

ning nägi esmakordselt alles ERR-i poolt 27.06.2019 avaldatud artiklit, milles kajastati DP osalist

kehtetuks tunnistamist ja selle eesmärke, siis tuvastas ta alles 27.06.2019 artikliga ja vaidlusaluse

otsuse sisuga tutvumise järel vajaduse esitada kaebus otsuse peale. Kaebaja ei osanud aimata, et

kaebetähtaega võidakse arvestada mingist varasemast kuupäevast, sest vaidlusalune otsus ning selle

eesmärgid said laiemat meediakajastust alles 27.06.2019. Tallinna dokumendiregistrist ega EhR-ist

ei ole võimalik leida otsusega seoses ühtegi märget viitega Karjavälja 12 kinnistule, kuna kogu

kirjavahetus ja muu informatsioon liikus vaid eksitava pealkirjaga „Laki tn 25 krundi

detailplaneering“. Seega ei olnud avalikkusel võimalik, sh otsides, aru saada, et Karjavälja 12

kinnistu osas selliseid toiminguid tehakse. Ka see on mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks.

4.2 Tähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus, milleks on suur avalik huvi asja menetluse vastu.

Kaebaja leiab, et ühe kinnistu väljaarvamine suuremast planeeringualast ja sinna teistsuguse

hoonestuse ette nägemine avalikku planeerimismenetlust kordamata ei ole kooskõlas avaliku huviga

ega ruumilise arengu süstemaatilise suunamise printsiibiga. Avalikkusel peab olema võimalus

säärases menetluses kaasa rääkida. Kaebaja hinnangul tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada

ülekaaluka avaliku huvi tõttu ka seepärast, et vältida sellise ebaõige praktikaga kaasneda võivat

potentsiaalset korruptsiooni. Kaebaja leiab, et avalik huvi asja põhjaliku ja avaliku menetlemise

vastu on sedavõrd suur, et see ei tohi üksnes kaebuse esitamise tähtaja väidetava möödalaskmise

tõttu saada kahjustatud.

5. Tallinna linn leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ja palub jätta tähtaja ennistamise

taotluse rahuldamata.

5.1 Ajalehtedes avaldatud teated on nõuetekohased. Teadetes on täpselt ära toodud, millist DP-d

osaliselt kehtetuks tunnistatakse kui ka see, millise kinnistu osas seda tehakse. Teated on

ühemõttelised ja arusaadavad. DP kehtetuks tunnistamisel majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi

mõjusid enamasti ei ole ja seega ei ole neid võimalik ka teates kirjeldada. Antud juhul on tegemist

hoonestamata krundiga (Karjavälja tn 12 krunt). Kui DP või selle osa kehtetuks tunnistatakse, siis

tähendab see, et vastaval alal tunnistatakse kehtetuks ehitusõigus – ehitusõiguse kehtetuks

tunnistamise tagajärg on, et kinnistul säilib status quo. DP kehtetuks tunnistamine ei anna

ehitusõigust, vaid võtab selle ära. Seega ei kaasne hoonestamata kinnistu osas DP kehtetuks

tunnistamisega senise olukorra muutust, mis tooks kaasa uusi majanduslikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi mõjusid, mida hoonestamata kinnistul seni ei olnud. Selleks, et kolmas isik saaks

kõneksolevale krundile hoonet püstitada, on tal tarvis taotleda uue DP koostamist või

projekteerimistingimuste väljastamist. Vaidlusaluse otsuse seletuskirjas on selgitatud, et DP osalise

kehtetuks tunnistamise taotleja sooviks on taotleda hoone püstitamiseks projekteerimistingimused.

See, kas ja millise ehitusõiguse kolmas isik Karjavälja tn 12 kinnistule projekteerimistingimustega

saada võiks, selgub alles projekteerimistingimuste menetluses.

Väär on kaebaja väide, nagu oleks ajalehe teadetes puudunud link, mis oleks viinud vaidlustatud

otsuseni. Kõikides teadetes on esitatud link Tallinna planeeringute registrile, kust viidatud otsus on

hõlpsasti leitav. Vastustaja nõustub 06.08.2019 määruses toodud kohtu selgitustega kaebetähtaja

kulgema hakkamisega seonduvalt ning leiab, et kaebetähtaeg hakkas kulgema vaidlustatud otsusest

ettenähtud moel teavitamisest. Seega 30-päevane kaebuse esitamise tähtaeg oli kaebuse esitamise

ajaks ammu möödunud.

5.2 Kaebaja ei ole esitanud ühtki mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebetähtaeg järgida. DP või

selle osa kehtetuks tunnistamisel ei kehti DP koostamise menetluse reeglid ja DP kehtetuks

tunnistamise menetlust ei viida läbi avatud menetlusena (PlanS § 140 lg-d 1-6). Seda just seetõttu,

et DP kehtetuks tunnistamisega ei anta ehitusõigust, vaid võetakse ära, st säilib olemasolev olukord.

Kaebaja viitab justkui eksimus kaebetähtajaga juhtus tal oma kogenematuse pärast, mistõttu ei

saanud ta õigeaegselt aru kaebuse esitamise vajadusest. Vastustaja hinnangul on tegemist eluliselt

ebausutava väitega. ALTAM Konsultatsioonide OÜ ei ole kogenematu, kuna mõlemad juhatuse

liikmed Toomas Tamme ja Ain Alvin kuuluvad Eesti Advokatuuri. Äriregistri andmetel on kaebaja

varasem ja praeguseks kehtetu nimi Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ.

6. Lidl Eesti OÜ leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaja ennistamise taotlus tuleb

jätta rahuldamata.

6.1 Tallinna linn avaldanud teated Laki 25 DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta Karjavälja 12

kinnistu osas nõuetekohaselt. Lisaks teadetele Tallinna linna veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja

Eesti Päevalehes, avaldati teade ka 01.04.2019 ajalehes Pealinn ehk asjakohase kohaliku

omavalitsuse linnalehes. Kõigis teadetes on näidatud osaliselt kehtetuks tunnistatava DP täpsed

andmed ja teadetes sisaldus link/internetiaadress Tallinna linna planeeringute registrile. Sisestades

planeeringute registri esilehel olevasse kiirotsingusse „Laki 25“ (teadetes näidatud info), avaneb

kogu vastava DP info, sh otselink vaidlusalusele otsusele ja selle seletuskirjale. Seega oli avalikku

huvi kaitsta soovival isikul avaldatud teadete alusel lihtne tuvastada otsuse sisu ja selle võimalik

mõju.

6.2 Usutavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et talle endale või üldsusele sai esmakordselt

27.06.2019 ERR-i artikliga teatavaks, et Karjavälja 12 kinnistule soovitakse ehitada kauplust ja

seetõttu tunnistati osaliselt kehtetuks varasem DP. Kui avalike huvide eest seisvale kaebajale on

peamiseks teabeallikaks linnaruumi kujunemise osas ERR-i portaal, siis ei saanud talle jääda

tähelepanuta ERR-i 18.12.2018 uudis „Lidl soetas Tallinnas järjekordse kinnistu“. Selle uudise

valguses ei saanud mõistlik isik mõista PlanS § 139 lg 3 alusel avaldatud teateid teisiti, kui et DP

Karjavälja 12 kinnistu osas kehtetuks tunnistamise mõju on tulevikus ilmselt kaupluse ehitamine

kinnistule. Eelnevast tulenevalt pidi kaebaja olema hiljemalt 18.12.2018 teadlik sellest, et Karjavälja

12 kinnistule kavandatakse tulevikus Lidli kauplust ja hiljemalt 01.04.2019 sellest, et varasem DP

on Karjavälja 12 kinnistu osas kehtetuks tunnistatud. Seetõttu ei saa kaebetähtaega arvestada

hilisemast ajast kui 01.04.2019.

6.3 Tähtsusetud on kaebaja viited kahele muude kohaliku omavalitsuse üksuste poolt avaldatud

teadetele DP kehtetuks tunnistamise kohta. Neil teadetel puudub käesoleva vaidlusega puutumus.

Ebaõige on kaebaja käsitlus, nagu võiks populaarkaebust esitada pikema aja jooksul, kui võib

haldusakti vaidlustada huvitatud isik, või nagu algaks populaarkaebuse esitamise tähtaja arvutamine

mingist hilisemast ajast. Haldusaktist puudutatud isikud (praegusel juhul Lidl Eesti OÜ) ei saa

piiramatu aja jooksul kanda riski, et keegi vaidlustab haldusakti kas isiklikust või avalikust huvist

kantuna.

6.4 Kaebajal ei esinenud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebust esitada tähtaegselt. Asjaolu, et

kaebaja ei olnud teadlik 2019. a märtsis avaldatud teadetest, ei kujuta endast mõjuvat põhjust HKMS

§ 71 lg 1 mõttes. PlanS § 139 lg-s 3 ja § 140 lg-s 5 sätestatud teadete avaldamise eesmärk on

teavitada avalikkust kehtestatud ja kehtetuks tunnistatud DP-dest. Seda eesmärki arvestades ei saa

lugeda mõjuvaks põhjuseks nende teadete mittejälgimist. PlanS § 139 lg-s 3 ettenähtud teadetega

tutvumata jätmine on isikust olenev põhjus ja seda ei saa käsitleda mõjuva põhjusena kaebetähtaja

möödalaskmiseks. Kaebajat ei saa pidada kogenematuks isikuks ning kaebajale pidi olema teada nii

Ametlikes Teadaannetes kui ka teistes PlanS § 139 lg 3 kohastes publikatsioonides avaldatavate

teadete õiguslik tähendus kui ka kaebetähtajad ja vajadus neid järgida. Tõsiseltvõetav ei ole väide,

nagu olnuks info leidmine raskendatud, kuna kogu kirjavahetus ja muu teave liikus kaebaja väitel

eksitava pealkirjaga „Laki tn 25 krundi detailplaneering“. Just selline on kõnealuse DP nimi ning

selle osalise kehtetuks tunnistamise kohta Karjavälja 12 osas avaldati ka teated.

6.5 Väidetav avalik huvi ei kaalu üles õigushüvesid, mida tähtaja ennistamine kahjustaks ja

puudutatud isiku huve. Kuigi kõigi planeeringuid puudutavate asjade puhul tuleb mõningast

avalikku huvi jaatada, ei ole praeguses asjas tuvastatav ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks

hilinenult esitatud kaebuse menetlemist. Tähtaja ennistamine kahjustaks oluliselt õiguskindlust ning

kolmanda isiku huve ja õigusi, eeskätt ettevõtlusõigust ja omandiõigust. Kaebetähtaegade eesmärk

on vältida kindlusetust, mis kaasneks sellega, kui haldusakte saaks vaidlustada piiramatu aja

jooksul. Kaebus ei ole esitatud mõnepäevase hilinemisega, vaid mitu kuud pärast kaebetähtaja

möödumist. Selleks ajaks oli kolmandal isikul põhjendatud alus eeldada, et otsus jääb kehtima ja

seda ei ole vaidlustatud. Kolmas isik on asunud tuginema vaidlusalusele otsusele ning kavandama

sellest lähtuvalt oma tegevust ja tegema vastavalt kulutusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse

pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt

lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.

Seega lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg

ei kuulu ennistamisele.

8. HKMS § 46 lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. PlanS § 141 sätestab kaebetähtaja osas eriregulatsiooni,

andes otsuse vaidlustamiseks aega 30 päeva alates päevast, kui isik sai teada planeeringu

kehtestamisest. Kaebajal oli 21.03.2019 otsuse vaidlustamiseks aega 30 päeva alates päevast, kui ta

sai teada planeeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest.

9. Praegusel juhul on kaebetähtaegsuse küsimuse lahendamiseks seega oluline tuvastada, millal

kaebaja sai DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsusest teada või pidi teada saama.

9.1 PlanS § 140 lg 5 kohaselt teavitatakse DP osalisest kehtetuks tunnistamisest PlanS § 127

lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes lähtudes käesoleva seaduse § 139

lg-tes 3 ja 5 sätestatud nõuetest. PlanS § 139 lg 3 kohaselt avaldatakse DP kehtestamise teade 30

päeva jooksul DP kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või

linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise

levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete

avaldamise kohaks. PlanS § 139 lg 5 kohaselt tuleb DP kehtestamisest teatamisel anda

lühikokkuvõte DP sisu kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda DP elluviimisega

eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju

looduskeskkonnale.

9.2 Vaidlust ei ole, et Tallinna linn on DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta avaldanud kooskõlas

PlanS § 140 lg-ga 5 ja § 139 lg-ga 3 teate 22.03.2019 Tallinna linna kodulehel, 25.03.2019 Eesti

Päevalehes, 26.03.2019 Ametlikes Teadaannetes ning 01.04.2019 Tallinna linna ajalehes Pealinn.

Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja ei kuulu isikute hulka, keda oleks tulnud vaidlusalusest otsusest

teavitada isiklikult.

Riigikohus on 28.12.2012 määruses asjas nr 3-3-1-69-12 selgitanud, et on mõistlik ja planeerimis-

seadusega kooskõlas eeldada, et planeeringu kehtestamise teadet otsitakse kas veebilehelt,

vallalehest, maakonnalehest või päevalehest tingimusel, et valitud avaldamiskoht on nõuetekohane.

Juhtudel, kui huvitatud isik pole planeeringu kehtestamise teadet märganud, loetakse isik

planeeringu kehtestamisest teada saama pidanuks vastava teate nõuetekohase avaldamisega (p 14).

Eelviidatud seisukoht on kohaldatav ka planeeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teadasaamise

aja kindlakstegemisel. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema puhul ei ole eelviidatud Riigikohtu

lahend kohaldatav, kuna teda ei saa pidada huvitatud isikuks nagu planeeringuala naabreid või DP

taotlejat. Kohtu hinnangul ei saa kõnealusest Riigikohtu seisukohast kuidagi välja lugeda seda, et

üksnes PlanS § 127 lg-s 2 nimetatud isikute puhul, kes on üldjuhul planeeringumenetlusse kaasatud

ja kellele nende õigusi ja huve puudutavad otsused teadmiseks edastatakse, hakkab kaebetähtaeg

kulgema DP kehtestamise või osalise kehtetuks tunnistamise kohta teate nõuetekohasel viisil

avaldamisega. Samuti ei tehta seaduses DP kehtestamise ega osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuste

vaidlustamisel kaebetähtaja arvestamisel vahet, kas otsust vaidlustatakse enda subjektiivsete õiguste

või avalike huvide kaitseks. Kohus jääb 06.08.2019 määruses avaldatud seisukoha juurde, et

populaarkaebusega planeerimisotsuseid vaidlustada sooviv isik peab ise jälgima infokanaleid, mille

kaudu kohalik omavalitsus vastavat teavet avaldab. Kuna vastustaja on teated DP osalise kehtetuks

tunnistamise kohta avaldanud nõuetekohastes avaldamiskohtades, siis tuleb lugeda, et kaebaja

pidanuks saama planeeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teada sellest ettenähtud moel

teavitamisest alates, s.o praegusel juhul seega hiljemalt 01.04.2019 ehk alates teate avaldamisest

linnalehes Pealinn. Kaebaja esitas kohtule kaebuse 26.07.2019, s.o pärast vastustaja poolt teate

avaldamisega seotud ühekuulise kaebetähtaja möödumist.

9.3 Kaebetähtaja kulgema hakkamist DP osalisest kehtetuks tunnistamisest nõuetekohastes

infokanalites avaldamisest alates ei mõjuta asjaolu, et teadetes ei olnud avatud DP osalise kehtetuks

tunnistamise eesmärke ega sellega kaasnevaid mõjusid. Käesolevas asjas kaebuse tähtaegsuse

küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja osundatud Rapla ja Viimsi valla poolt Ametlikes

Teadaannetes avaldatud teated. Vaidlust pole, et vastustaja poolt avaldatud teadetes on selgelt ära

märgitud, milline DP osaliselt kehtetuks tunnistati ja millise kinnistu osas. Põhjendatud on

vastustaja selgitused, et hoonestamata kinnistu osas DP kehtetuks tunnistamine ei too kaasa senise

olukorra muutust, mille puhul saaks rääkida kaasnevatest majanduslikest, sotsiaalsetest ja

kultuurilistest mõjudest, mida oleks saanud teadetes välja tuua. Teadetes sisaldub link/viide

internetiaadressile https://tpr.tallinn.ee/, kust on vaidlustatud otsus osaliselt kehtetuks tunnistatud

DP nime järgi hõlpsasti leitav. Vastustaja oli DP osalisest kehtetuks tunnistamisest nõuetekohastes

avaldamiskohtades teada andnud ning huvitatud isikul oli teadetega tutvumisel võimalus vastav

otsus kerge vaevaga üles leida ja selle sisuga tutvuda. Teadetes otsuse lühikokkuvõtte puudumine

ei tähenda, et kaebetähtaega ei saa hakata lugema alates vastava teate avaldamisest alates. Samuti

ei vabanda see kaebaja tegevusetust ise välja selgitada, kas selline otsus võiks rikkuda tema

subjektiivseid õigusi või avalikke huve.

9.4 Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et 26.07.2019 kaebus on esitatud kohtule ilmselgelt

kaebetähtaega ületades.

10. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus ei pea tähtaja ennistamist

otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja

toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine

alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal

seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kaebust esitada.

10.1 Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks esines

objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist

isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll

raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas

nr 3-3-1-59-00). Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla

vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord,

sh tähtajad (Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).

10.2 Kaebaja toob välja, et ta ei olnud teadlik 2019. a märtsis vastustaja poolt avaldatud teadetest

veebilehel ja ajalehtedes. Kaebaja nägi alles 27.06.2019 ERR-is avaldatud artiklit, kus kajastati DP

osalist kehtetuks tunnistamist ega osanud aimata, et kaebetähtaega võidakse arvestada mingist

varasemast kuupäevast, sest vaidlusalune otsus sai laiemat meediakajastust alles 27.06.2019. Kohus

leiab, et eeltoodud kaebaja põhjendused ei too kaasa tähtaja ennistamist. Kohus nõustub vastustaja

selgitustega selles osas, miks kaebajat ei saa pidada õiguslikes küsimustes kogenematuks isikuks.

Kaebajal ei olnud kehtivate õigusaktide ega kohtupraktika valguses mingit alust eeldada, et

kaebetähtaja kulgema hakkamine on seatud sõltuvusse ajast, mil vaidlusalust otsust hakatakse

meedias kajastama. Sageli ei leiagi DP-de kehtestamise või kehtetuks tunnistamise otsused meedias

kajastamist ning see ei tähenda, et neid saaks kohtus vaidlustada määramatu aja jooksul. Praegusel

juhul ei olnud kaebaja ise piisavalt hoolikas, et selgitada välja kaebusega kohtu poole pöördumise

kord, sh tähtaeg. Asjaolu, et kaebaja lihtsalt ei märganud 2019. a märtsis erinevates väljaannetes

avaldatud teateid DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta, ei ole käsitletav tähtaja ennistamist kaasa

toova mõjuva põhjusena.

10.3 Mõjuva põhjusena ei ole käsitletav ka see, et kaebaja ei suutnud Tallinna dokumendiregistrist

ega EhR-ist leida ühtegi märget viitega Karjavälja 12 kinnistule, kuna informatsioon liikus eksitava

pealkirjaga „Laki tn 25 krundi detailplaneering“. Tegemist on selle DP nimetusega, mis

vaidlustatud otsusega osaliselt kehtetuks tunnistati ning on igati loogiline eeldada, et just vastava

märksõna otsinguga kuvatakse dokumendiregistris kogu informatsioon seonduvalt selle DP

menetlusega (sh info osalise kehtetuks tunnistamise kohta). Vastustaja poolt avaldatud teated

sisaldasid infot Laki tn 25 krundi DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta ning kaebaja viide

eksitavale pealkirjale on alusetu. Kasutades Tallinna planeeringute registri esilehel olevas

kiirotsingus märksõna „Laki 25“ või „Laki tn 25“ avaneb muu hulgas otselink vaidlusalusele

otsusele ja selle seletuskirjale.

10.4 Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel on asjasse puutumatud kaebaja viited

väidetavale korruptsiooniohule. Kaebaja arvamus ebaõigest praktikast ja potentsiaalsest

korruptsioonist ei too kaasa seda, et kohus menetleks seaduse nõudeid mittejärgivat kaebust.

Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu järgitaks. Seaduses

ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse

saavutamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta ka teiste menetlusosaliste ja avalikke huve ning

põhimõtet, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja

ennistamise põhjus (vt Riigikohtu 16.10.2002 otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11). Kaebaja ei ole

toonud välja ühtegi objektiivset ega kaalukat asjaolu, mis õigustaks käesoleval juhul kaebetähtaja

ennistamist.

11. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks ning käesoleva haldusasja

menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.

Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu

poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

12. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui

käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku

menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid

hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustajal

väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude

väljamõistmist Lidl Eesti OÜ kasuks summas 2245 eurot (s.o õigusabikulu 2241 eurot ja äriregistri

väljavõtte tegemise kulu 4 eurot) ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri,

õigusabiteenuse arved ja maksekorraldused.

13. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6),

arvestades ka õigluse ja mõistlikkuse kriteeriumi (HKMS § 108 lg 11).

Kolmas isik on käesolevas asjas kohtule esitanud 05.08.2019 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele

ning 11.09.2019 vastuse kaebuse tähtaegsuse/tähtaja ennistamise taotluse osas. Kolmanda isiku

esitatud taotlusest ja kuludokumentidest nähtuvalt on käesoleva kohtuasjaga seoses teostatud

toimingutele kulutatud kokku 19,30 h. Kohtu hinnangul ei saa kolmanda isiku menetluskulu kogu

ulatuses põhjendatuks pidada ning väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu tuleb vähendada. Kohus

arvestab põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramisel sellega, et kuigi esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamise raames hinnatakse muu hulgas kaebuse põhjendatust ja perspektiivi, ei eelda

see kaebusele vastuse esitamisega samaväärset õiguslikku analüüsi. Samuti arvestab kohus

asjaoluga, et juba vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele on kolmas isik muu hulgas analüüsinud

kaebetähtaegsuse küsimust, mistõttu ei nõudnud 11.09.2019 vastuse koostamine enam niivõrd

põhjalikku eeltööd. Asja ei saa pidada ka sisuliselt niivõrd keerukaks, mis õigustaks kolmanda isiku

taotletud mahus menetluskulusid. Arvestades seejuures asja menetluslikku staadiumi (st asi ei ole

jõudnud sisulise menetluseni), vähendab kohus väljamõistetavaid õigusabikulusid ning mõistab

kaebajalt kolmanda isiku kasuks õigusabikuludena välja 1500 eurot, mis vastab ligikaudu 13 tunnile

vandeadvokaadi tööle, arvestades, et teenuse tunnihinnaks oli 120 eurot.

Kokkuvõttes tuleb kaebajalt seega kolmanda isiku kasuks välja mõista 1504 eurot (s.o õigusabikulu

1500 eurot + äriregistri väljavõtte kulu 4 eurot). Kohtu hinnangul on selles ulatuses menetluskulude

kaebaja kanda jätmine põhjendatud ja mõistlik. Muus osas tuleb jätta kolmanda isiku menetluskulud

tema enda kanda.

14. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega kohus tagastab kaebajale pärast käesoleva määruse

jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu (s.o 15 eurot). Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud

riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuna kohus lahendas taotluse sisuliselt (st lõivustatud toiming on

tehtud).

/allkirjastatud digitaalselt/