2-19-12901/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-12901

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-12901

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L M vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

556,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus

Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn, e-

post: menetlus@plusplus.ee);

Kostja: L M (isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx,

e-post: xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt L M hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS

ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nr xxxx (01.01.2016 arve nr xxxx) tulenev

võlgnevus 27,40 eurot ja viivised 25,03 eurot.

3. Mõista kostjalt L M hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

protsendina põhinõudelt (27,40 eurot) tasumata põhisumma jäägilt määras 0,07%

päevas alates 17.08.2019 kuni põhinõude (27,40 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam,

kui 2,37 euro ulatuses.

4. Välja mõista kostjalt L M hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS

ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nr xxxx (01.04.2016 arve nr xxxx) tulenev

võlgnevus 212,20 eurot ja viivised 180,33 eurot.

5. Mõista kostjalt L M hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

protsendina põhinõudelt (212,20 eurot) tasumata põhisumma jäägilt määras 0,07%

päevas alates 17.08.2019 kuni põhinõude (212,20 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam,

kui 31,87 euro ulatuses.

6. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2-19-12901

2 (4)

7.1 Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.

7.2 Mõista kostjalt L M hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulud 166,50 eurot.

7.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (166,50 eurot) tuleb L M tasuda

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

2-19-12901

3 (4)

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude kokku 50 euro nõudes.

 VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja

PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on edastanud

kostjale 3 võlateatist (15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018). Seega hagiavaldusest

nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale

võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud

sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude

hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja

kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele.

Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega

võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma

kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hagist ei selgu, millist teenust

ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada,

et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus Baltic OÜ

kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuste

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 90% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldusetelt tasutud riigilõiv kokku 175 eurot

(100+75) ja õigusabikulud kokku 840 eurot (420+420) ning kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Hageja on tasunud liidetud hagiavaldustelt kokku riigilõivu 175 eurot (100+75). Kuivõrd

tsiviilasja hinnalt 556,18 eurot tuleb tasuda riigilõiv 125 eurot, siis on TsMS § 138 lg-test

1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv

125 eurot.

 Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ja kohtusse esitamisega. Kuigi hageja esitas kaks hagiavaldust erinevates

tsiviilasjades (liidetud 30.08.2019 määrusega), siis käsitlevad need hagid sisuliselt sama

nõuet ning kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine ühe

hagiavalduse koostamise eest. See, et hageja esitas ühe kostja vastu samast õigussuhtest

2-19-12901

4 (4)

tulenevad nõuded arusaamatul viisil kahes erinevas maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja

hagiavalduses, oli hageja enda valik ja sellest tulenevaid riske ei saa panna kostja kanda.

 Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele

(sh dokumentidega eelnev tutvumine, tõendite kogumine) lugeda 1 tundi. Kohus võtab

arvesse, et hageja esitas ühe kostja vastu samast õigussuhtest tulenevad nõuded arusaamatul

viisil kahes erinevas maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses. Seega hageja ise

suurendas põhjendamatult enda menetluskulusid, tekitades lisaks ka kohtule tarbetut

lisatööd tsiviilasjade liitmisel ja hageja eraldi esitatud nõuete käsitlemisel. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul

mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva

vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud iseloomu ning hageja

koostatud dokumentide kvaliteeti arvestades 60 eurot (käibemaksuga). Hageja on

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10

kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 60 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu

hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud (125+60) 185 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 166,50 eurot (s.o 185-st eurost

90%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik