Legislator Case Law & Legislation
2-19-7756/14 AI generated

2-19-7756/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-19-7756/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-19-7756/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-7756

Tsiviilasi

V. T. hagi J. V. vastu isaduse vaidlustamiseks ja vanema

kande ebaõigeks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Hagi läbivaatama jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx

xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xx; e-post xxx)

Kostja: J. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) seaduslik esindaja

J. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja

advokaat Anu Toomemägi (e-post anu@lauspartners.ee)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu V. T. hagist loobumine J. V. vastu isaduse vaidlustamiseks ja vanema kande

ebaõigeks tunnistamiseks ning lõpetada tsiviilasja nr 2-19-7756 menetlus.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Rahuldada V. T. taotlus ja tagastada V. T.le 22.05.2019 ja 06.06.2019

Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust kokku 300,00 eurost 150,00 eurot,

mis kanda V. T. arvelduskontole nr EExxx.

4. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg

1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS §

178 lg 2). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14).

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

Tsiviilasi nr 2-19-7756

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. V. T. esitas 22.05.2019 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse J. V. vastu, milles palub

määrata DNA ekspertiis isaduse tuvastamiseks ja esitada ekspertiisile küsimus kas kostja põlvneb

hagejast. Pärnu Maakohus võttis pärast puuduste kõrvaldamist 25.06.2019 hagi menetlusse. Kostja

04.07.2019 seisukohas ei vaielnud vastu DNA testi määramisele. Ekstertiisiakti nr 19E-GE0802

kohaselt on hageja 99,999999992% tõenäosusega kostja bioloogiline isa.

2. Hageja esitas 25.09.2019 avalduse hagist loobumiseks, palus jätta poolte menetluskulud nende

endi kanda ning tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o 150 eurot.

3. Kostja nõustus 28.09.2019 menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu, esitas menetluskulude

nimekirja ning palus enda menetluskulud summas 216 eurot jätta hageja kanda.

4. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse

(TsMS § 429 lg 1). TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võtab hagist loobumise vastu kuivõrd ei esine TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud keeldumise

aluseid ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

5. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel 22.05.2019 riigilõivu 40,00

eurot ja 06.06.2019 riigilõivu summas 240 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 2 ja lg-st 4

tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub

hagist. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole

ehk 150,00 eurot.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Erisuse sätestab TsMS § 164 lg 11, kuid

käesolevas asjas kohus hagi sisuliselt seoses hagist loobumisega läbi ei vaata.

Kohtu hinnangul on õiglane ja õige jätta käesolevas asjas menetluskulud poolte endi kanda. Kohus

ei nõustu kostja hinnanguga, et tulenevalt ekspertiisi tulemustest on hageja kohtusse pöördunud

põhjendamatu hagiga. Põhjendamatu hagiga oleks tegemist siis, kui kostjaga koos elav vanem oleks

olnud valmis vabatahtlikult DNA ekspertiisi teostama ning hageja ei oleks sellega nõustunud.

Selliseid argumente ei ole kostja esitanud. Seetõttu kohus leiab, et kostja kulude väljamõistmine

hagejalt oleks ebaõiglane ning jätab menetlusosaliste kantud kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

kohtunik