2-16-9422/184 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-9422

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XX avaldus YY vastu CC ja QQ suhtes ühise

hooldusõiguse

täielikuks

lõpetamiseks

ja

YY

samasisuline vastuavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

määruskaebemenetluses

Avaldaja:

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas

Puudutatud isik I: CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neiland

Puudutatud isik III: YY (Norra Kuningriigi isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Ene Mõtte

Eestkosteasutus: Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa

Valitsus, volitatud esindaja Inga Šorikova

Istungi toimumise aeg

10. september 2019

Resolutsioon:

1. Võtta asja materjali juurde Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosavalitsuse kaudu)

17. septembril 2019 esitatud tõend (psühholoogi arvamus).

2. Keelduda asja juurde võtmast Prokuratuuri 27.09.2019 vastust teabenõudele.

3. Jätta Harju Maakohtu 14. detsembri 2018 määruse resolutsioon muutmata,

täiendades määruse põhjendusi ja märkides resolutsioonis täiendavalt, et XX

avaldus jääb rahuldamata ja YY avaldus rahuldatakse ning et esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud abinõu kehtib kuni lõpplahendi täitmiseni.

4. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Harju Maakohtu 14. detsembri 2018 määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises

sõnastuses:

3.1. Jätta XX avaldus rahuldamata.

3.2. Rahuldada YY avaldus.

3.3. Lõpetada YY ja XX ühine hooldusõigus laste CC ja QQ suhtes, andes YY-le

ainuisikuliselt üle laste CC ja QQ hooldusõiguse.

3.4. Määrata lahendi täitmise kord:

3.4.1. XX annab lapsed CC ja QQ YY-le koos laste reisidokumentidega Norra

Kuningriiki minekuks üle Eesti Vabariigis;

3.4.2. YY teatab Eestisse saabumise täpse aja ning laste ülevõtmise aja laste ema

esindajale ette vähemalt 7 kalendripäeva e-kirja teel. Laste CC ja QQ emal

XX-l on võimalik kohtumäärust vabatahtlikult täita 3 päeva jooksul YY

saabumisest Eesti Vabariiki.

3.5. Laste CC ja QQ üleandmiseks YY-le on kohtutäituril õigus määruse alusel ja

täitmiseks viia läbi täitemenetlus XX suhtes.

Kohtutäituril on õigus rakendada laste CC ja QQ üleandmisel täitemenetluse

läbiviimisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 sätteid.

Kui täitemenetluse käigus on muude vahendite rakendamine jäänud tulemusteta,

lubada TMS § 179 lg 4 ja § 28 lg 2 alusel kohtutäituril CC ja QQ üleandmiseks YY-

le kasutada käesoleva määruse tsiviilasjas nr 2-16-9422 sundtäitmisel vajadusel XX

suhtes vahetut jõudu ning siseneda XX nõusolekuta tema valduses olevatesse

ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida.

3.6. Kohaldada esialgset õiguskaitse kuni käesoleva lahendi täitmiseni selliselt, et XX

tohib koos laste CC ja QQ-ga Eestist lahkuda ainult YY nõusolekul.

6. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud XX kanda, v.a lastele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

7. Mõista XX-lt YY kasuks määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks välja 3732,50

eurot (õigusabikulu).

8. Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja asja läbivaatamise kulu 105,17 eurot, mis

tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (õigusabikuludelt ja asja läbivaatamise

kuludelt) tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord:

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse

ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. XX esitas 16.06.2016 Harju Maakohtusse avalduse, milles palus lõpetada XX ja YY

(puudutatud isik III) ühiste laste CC (puudutatud isik I) ja QQ (puudutatud isik II) suhtes

ühise hooldusõiguse, YY-lt hooldusõiguse täielikult ära võtta ja määrata laste

ainuhooldusõigus XX-le.

2. Avalduse kohaselt abiellusid avaldaja ja puudutatud isik III Norra Kuningriigis ja neil

sündisid XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX tütred. Vanemad elavad alates 11.11.2012

lahus. Laste isa vägivaldse iseloomu ja mentaliteedi erinevuste tõttu oli ema sunnitud koos

lastega lahkuma Norrast Eestisse. Vanemate abielu lahutati septembris 2013.

3. Vanemad sõlmisid 24.04.2013 tsiviilasjas number 2-12-49479 kompromissi, millega

määrati kindlaks isa ja laste suhtluskord selliselt, et lapsed on alates veebruarist 2014 isa

juures Norras iga kahe kuu jooksul vähemalt nädal aega ja alates suvest 2014 vähemalt

kaks järjestikust nädalat isa puhkuse ajal. Kompromissiga võttis isa kohustuse tagada, et

lapsed ei jää isapoolse vanaisaga ilma kolmandate isikute juuresolekuta, kuna viimast on

karistatud lapsealise isikuga sugulisse vahekorda astumise eest.

4. Isa on lapsi Norras seksuaalselt väärkohelnud, mille kohta alustati 16.05.2016

kriminaalmenetlus (nr XXXXXXXXXX). Arvestades delikaatseid asjaolusid, laste vanust

ja isa tekitatud psüühilist ja füüsilist traumat, ei ole ühise hooldusõiguse teostamine

võimalik. Olenemata kriminaalmenetluse tulemusest, on laste huvid ning füüsiline ja

vaimne tervis oluliselt kahjustatud. Isa on lastele ohtlik ja temalt tuleb hooldusõigus

täielikult ära võtta.

Isa avaldus

5. Isa esitas 21.02.2018 avalduse ning 30.10.2018 ja 07.12.2018 selle täpsustused, milles

palus taastada vanemate ühise hooldusõiguse nende alaealiste laste suhtes, seejärel selle

lõpetada ja anda hooldusõigus täies ulatuses üle laste isale. Samuti palus isa määrata laste

Norra Kuningriiki viimiseks kindlaks kohtumääruse täitmise kord selliselt, et ema

kohustub andma lapsed koos reisidokumentidega üle isale, andes emale võimaluse täita

kohtumäärust vabatahtlikult 3 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Isa palus lubada

kohtutäituril kasutada määruse sundtäitmisel vajadusel laste ema suhtes vahetut jõudu,

siseneda ruumidesse ja need läbi otsida.

6. Avalduse kohaselt on laste ema oluliselt kahjustanud laste huve, pannes esmalt toime

lapseröövi ja sundides seejärel lapsi andma isa süüstavaid valeütlusi.

7. Ema väitis juba 2013.a tsiviilasjas nr 2-13-11856 (laste Haagi lapseröövi konventsiooni

alusel tagastamise asjas), et ei saa lapsi Norra isa juurde tagastada, kuna laste vanaisa on

pedofiil ja isa väärkohtleb lapsi. Kuigi sellised väited ei leidnud kinnitust ja kohus oli

seisukohal, et lapsed tuleb isale tagastada, soostus isa avaldusest loobuma, et lapsi emast

mitte eraldada tingimusel, et ta saab lapsi näha. 19.04.2013 kompromissilepingus

määrasid pooled isa ja laste suhtlemise korra, mis toimis kuni juunini 2016. Kuna ema

soostus sõlmima kompromissi, on selge, et väited laste väärtkohtlemisest ja füüsilisest

vägivallast olid pahatahtlikud ja otsitud.

8. Alates juunist 2016 hakkas ema tegema takistusi isa ja laste vahelisele Skype suhtlusele.

Seejärel esitas ema avalduse kohtule ja kuriteoteate politseile, milles väitis, et isa

kuritarvitas lapsi seksuaalselt. Avaldaja mõisteti kriminaalasjas nr X-XX-XXXX õigeks,

kuna isa ei ole laste suhtes kuritegu toime pannud. Kohus tuvastas, et tegemist oli ema

pahatahtliku tegevusega hooldusõiguse ja elatise menetlustes parema tulemuse

saavutamiseks.

9. Ema on laste huve korduvalt rängalt kahjustanud. Ema pani lapsed olukorda, kus nad tema

enda väitel vajavad psühholoogilist abi. Rõõmsameelsed, isa juurde minekust õhinaga

rääkivad lapsed muutusid kriminaalasjas ülekuulamistel aina kurvemaks. Viimasel

ülekuulamisel tunnistas puudutatud isik II nuttes, et tegelikult ei ole isa neile midagi

teinud. Laste mõjutamist ema poolt kinnitab ema tehtud video. Lisaks ei tee ema koostööd

terapeutidega ja lekitab kohtumenetlust puudutavaid andmeid sotsiaalmeedia ja

ajakirjanduse kaudu.

10. Ema eraldas lapsed turvalisest keskkonnast ja sotsiaalvõrgustikust, keelates neil ka

vanavanematega suhtlemise. Vanavanemad, kes olid lastele väga lähedased, ei ole lapsi

näinud alates maist 2016. Ema pani lapsed teise lasteaeda, et keegi ei saaks nendega

kohtuda ega neid mõjutada, eraldades laste elust sellega nii õpetajad kui ka sõbrad. Ema

soovib anda lastele uut identiteeti, kasvatades ja mõjutades neid üksi ning sisendades, et

isa on nende suhtes toime pannud kuriteo. Ükski pereliige ei tea, mis täna lastega toimub.

11. Ema ei ole suuteline laste eest hoolitsema. Ta on pannud lastele ebamõistlikult suure

füüsilise koormuse, mis võib kahjustada nende tervist. Lapsed käivad vähemalt 6 korda

nädalas iluuisutamise trennis (lisanduvad lisatrennid), igal nädalal ujumas, ratsutamas,

iluvõimlemises ja muudes huvialaringides. On üldteada, et selles vanuses lastel peaks

olema vähemalt kaks ilma treeninguta päeva nädalas. Koolilapsel tuleb järgmiseks

päevaks ka õppida. Ema ei anna endale aru, mida ta lastega teeb ja kas see on neile hea.

Ema kinnitas elatisenõude menetluses, et elab üle oma võimete teistelt saadud rahade eest.

Ta ei suuda mõistlikult majandada.

12. Isa töötab, tal on Norras oma maja, kus on mõlemal lapsel vajadustele vastav tuba.

Kõrvalmajas elab isapoolne vanaema, kes on valmis isa tööl oleku ajal laste eest

hoolitsema.

13. Hooldusõigust ei või mingil juhul anda laste emale. See tuleb anda isale, kes on alati

lähtunud laste huvidest. Lapsed armastasid enne nendega manipuleerimist isa. Isa teeb

endast kõik oleneva, et taastada suhe lastega. Norra koolisüsteem võimaldab teistest

riikidest tulnud ja keelt mitte oskavatel lastel õpingutega järele jõuda. Lapsed rääkisid

enne suhte katkemist päris ilusasti Norra keelt. Keeleoskus taastub kiiresti.

Seisukohad avalduste suhtes

14. Ema vaidles isa avaldusele vastu ja leidis, et see ei vasta laste huvidele. Isa andis

19.04.2013 kompromissiga hooldusõiguse osaliselt emale üle ja kinnitas sellega, et ema

sobib hooldusõigust teostama. Ema on jaganud isaga laste hooldusõiguse seisukohast

olulist teavet ega ole laste ja isa suhet kahjustanud. Alates 2012.a on laste eest hoolitsenud

sisuliselt ainult ema, kellel on lastega tugev hingeline seotus. Lapsed tunnevad emaga

suuremat kiindumussuhet ja vajadust olla koos temaga. Ema on suhtunud laste

kasvatamisesse kohusetundlikult, seades esikohale laste huvid. Ema on korraldanud kõik

laste hariduse, huviringide ja tervisega seonduva. Varem ei ole isa emale laste uisutrennis

käimist ette heitnud. Treeningugraafikuid koostab treener, mitte ema, ja see on lastele

jõukohane. Emal on majanduslik valmisolek hooldusõigust teostada, s.t stabiilne töökoht

ja sissetulek. Isa ei ole lastele elatist maksnud. Lapsed kardavad isa ja ei soovi temaga

kohtuda, rääkimata isa juures elamisest. Isa käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav

vaatamata sellele, et tema teos puudus kuriteokoosseis. Isa on olnud vägivaldne ka ema

suhtes. Laste isa elukoht ei ole lastele sobiv. Maja on amortiseerunud ja elamiskõlbmatu

ning seal elab ka laste isapoolne vanaisa, kes on pedofiilia eest kriminaalkorras karistatud.

Isa ei oska laste eest vajalikul määral hoolt kanda (sh tagada tervislikku toitumist ja ilmale

vastavat riietust). Ühtegi laste huvi, mille tõttu tuleks hooldusõigus anda isale, ei esine. Isa

avaldus lähtub tema enda huvist maksta emale kätte.

15. Eestkosteasutus ei toetanud isa avaldust ja leidis 13.04.2018 seisukohas, et

ainuhooldusõigus peaks laste huvides jääma emale. Lapsed elavad koos emaga

kolmetoalises mugavustega korteris, kus on olemas kõik vajalik igapäevaeluks ja laste

arenguks. Pere sisekliima on sõbralik, usaldusväärne, positiivne ja lapsi toetav. Lapsed on

aktiivsed, õnnelikud ja neile meeldib ema juures elada ja oma hobidega tegeleda. Laste

kinnitusel ei tunne nad vajadust suhelda isa ja tema sugulastega. Isa järele nad ei igatse.

Psühholoogilise abi andmise teenuse kaudu selgus, et puudutatud isik I on isa poolt

tugevalt haiget saanud, sh viisil, mis tekitab häbitunnet, alandust ja tardumist. Puudutatud

isik II ei avaldanud isa suhtes igatsust ega tahtnud temast rääkida. Laste ja ema vahel on

turvaline kiindumussuhe. Terapeut ei välistanud laste seksuaalset väärkohtlemist isa poolt.

Terapeut toetas laste elamist koos emaga ja ei toeta laste kohtumist isaga.

16. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et isa ja laste vahelise suhtlemise

täielik ärajätmine, eriti olukorras, kus isapoolne laste väärkohtlemine ei ole tõendatud, ei

ole põhjendatud. Laste huvides on isaga suhtlemise taastamine võimalikult kiiresti.

17. Norra Kuningriigi Indre Foseni valla lastekaitseteenistus viis isa juures 28.11.18 läbi

kodukülastuse ja märkis oma seisukohas, et isal on olnud seoses kujunenud situatsiooniga

keerulised aastad, kuid ta igatseb tütreid ja soovib, et nad koliksid tagasi tema juurde

Norra. Isa töötab XXX hooldekodus öises vahetuses. Ta ei kasuta ravimeid ja ütleb, et ei

suitseta ja on alkoholiga mõõdukas. Isa elamu asub looduskaunis kohas, mõne kilomeetri

kaugusel Y keskusest. Tegemist on suure vana elamuga, mida köetakse küttepuude ja

elektriküttega. Isa tahaks teha remonti vannitoas ja vahetada maja katuse. Elamu on

mööbli ja kaunistustega hubaselt sisustatud, maja on puhas, korras ja hubase atmosfääriga.

Elamu sobib hästi lastega perekonnale. Tüdrukute magamistuba on eakohaselt sisustatud.

Kinnistul on olemas mänguala ja lähimal naabril on tüdrukutega samas vanuses lapsed.

Aed ja kinnistu on piisavalt turvalised. Talus teostakse regulaarset elektri- ja tulekahju

häiresüsteemi kontrolli. Isa on valmis toetama lastel teiste keelte oskuste säilitamist.

Lastel on võimalik käia vene õigeusu kirikus. Y koolis käimiseks on lastel vahemaa tõttu

õigus koolitranspordi teenusele. Asulas on erinevaid vaba aja veetmise võimalusi, sh

ratsutamine,

murdmaasuusatamine,

käsipall,

jalgpall,

kergejõustik,

võimlemine,

taekwondo, ujumine ja kultuurikooli erialad nagu tants, visuaalsed kunstid, erinevad

pilliõpped, fotograafia, puhkpilliorkester jne. Isal on plaan, kuidas laste kolimist

korraldada ja neid seejuures toetada. Tal on palju tuge vanemast õest ja heast sõbrast. Isa

on positiivselt meelestatud ja tal on hea ülevaade kohaliku omavalitsuse pakutavatest

võimalustest.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

18. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse nende alaealiste laste suhtes, andes isale

üle ainuisikulise laste hooldusõiguse. Kohus määras kindlaks lahendi täitmise korra

selliselt, et ema annab lapsed isale üle koos laste reisidokumentidega Norra Kuningriiki

minekuks; isa teatab Eestisse saabumise täpse aja ja laste ülevõtmise aja laste ema

esindajale ette vähemalt 7 kalendripäeva e-kirja teel. Emal on võimalik kohtumäärust

vabatahtlikult täita 3 päeva jooksul isa saabumisest Eesti Vabariiki. Kohus määras, et laste

isale üleandmiseks, on kohtutäituril õigus määruse alusel ja täitmiseks viia ema suhtes läbi

täitemenetlus. Kohtutäituril on õigus rakendada laste üleandmisel TMS § 179 sätteid. Kui

muude vahendite rakendamine jääb tulemusteta, võib kohtutäitur laste isale üleandmiseks

kasutada vajadusel ema suhtes vahetut jõudu ja siseneda ema nõusolekuta tema valduses

olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida.

Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset selliselt, et ema tohib koos lastega Eestist lahkuda

ainult isa nõusolekul. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

19. Määruse kohaselt sündisid lapsed XX.XX.XXXX ja X-XX-XXXX ning elasid koos

vanematega Norras. Vanemate kooselu kestis kuni 11.11.2012, kui ema lahkus koos

lastega isale teatamata pere ühisest elukohast. Põhja Prefektuur alustas 16.05.2016 isa

suhtes kriminaalasja laste seksuaalse väärkohtlemise süüdistusega. Isa vahistati Eestis

17.11.2016. Isa mõisteti laste seksuaalses väärkohtlemise õigeks ja vabastati vahi alt

21.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Maakohtu 29.06.2016 määrusega

nr 2-16-9422 kohaldati isale laste suhtes lähenemiskeeld, mis tühistati 02.05.2018.

Mõlemad vanemad soovivad saada endale laste ainuhooldusõigust. Ema tugines esialgu

väitele, et isa on lastele ohtlik ja hiljem sellele, et lapsed on emaga harjunud ja lähedased,

ema juures on paremad tingimused ja lapsed kardavad isa. Isa tugines väitele, et ema

väärkohtleb lapsi psüühiliselt ja on lapsi tugevalt kahjustanud.

20. Maakohus tuvastas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, et ema valmistas lapsi ette ja tegi

selgeks, mida peab järgmisel päeval uurija juures rääkima. Laste traumeeritus seoses

läbitud kriminaalasjaga ja neile sisendamisega, et neid on seksuaalselt väärkoheldud,

kajastub

kunstiterapeut

Ww

seanssidest,

ringkonnakohtu

30.11.2017

otsusest

kriminaalasjas ja terapeut RR arvamusest.

21. Lapsed ei suhelnud isaga kaks ja pool aastat, kuid enne seda olid suhted head, isa hoolitses

laste eest probleemideta. Laste traumeerituse põhjustas oma tegevusega ema, kes kujundas

laste suhtumise isasse. Maakohus tuvastas kriminaalasjas, et ema eesmärk on lapsi isast

eemal hoida. Ema sisendas oma 6-aastasele ja 4,5-aastasele tütrele 2016 suvel neis hirmu

tekitamiseks, et isa on neid seksuaalselt väärkohelnud ja teda tuleb karta. Ema teeb seda

käesoleva ajani. Eeskosteasutus ja Sotsiaalkindlustusamet ei arvestanud oma arvamuse

andmisel, et lapsed ei ole ema tegevuse tõttu saanud kaks ja pool aastat isaga suhelda,

pidid ema tõttu läbima kriminaalasjas korduvad ülekuulamised ja ekspertiisid nii nende

vaimse seisundi kohta, kui ka tuvastamaks, kas laste intiimpiirkonda on vigastatud. Ema

õpetas lapsi andma valeütlusi ja levitas laste kohta avalikkuses intiimset valeinfot. Lapsed

on pidanud elama ema tekitatud hirmus. Kahtlust selles, et laste ema võiks olla vaimselt

häiritud, ei ole. Ema käitumine on olnud teadlik ja tahtlik.

22. Lapsed on hingeliselt emaga rohkem seotud põhjusel, et ema on isa laste elust

kõrvaldanud. Mõlemal vanemal on majanduslik valmisolek lapsi kasvatada ja nende

elamistingimused on väga head. Ema võimaldab lastel tegeleda mitmete huvialadega ja

käib lastega kirikus, mis lastele meeldib. Isal on suurem vaimne valmisolek lapsi

kasvatada. Teada ei ole ühtegi asjaolu, kus isa ei oleks käitunud vanemlikult. Ema vaimse

valmisoleku kohta on teada, et ta sisendab jätkuvalt lastele alusetult, et neid on

seksuaalselt väärkoheldud. Muus osas on ema lapsi väga hästi hooldanud ja arendanud.

Koolis on lapsed tublid ja toimetulevad. Eestkosteasutuse hinnangul on ema suurepärane

lapsevanem. Tavapäraselt vanemad, kes teise vanema jõuliste võtetega lapse elust välja

tõrjuvad, täidavadki ise lapse hooldamise kohustust väga suure pühendumusega, soovides

olla ainuke vajalik isik lapse elus.

23. Laste Norra kolimine ei riiva nende usuvabadust. Lapsed vanuses 7 ja 8 aastat suhtuvad

religiooni nii, nagu vanem, kes nende eest igapäevaselt hoolitseb. Perekonnaväliseid

religioosseid vaateid selles vanuses lastel ei ole. Isa juurde elama asudes võtavad lapsed

üle isa veendumused. Isa avaldas valmisolekut viia lapsi pooleteise tunni sõidu kaugusele

Vene Õigeusu Püha Anna kirikusse Trondheimi linnas.

24. Kohus kuulas lapsed isiklikult ära. Lapsed kohanesid kiiresti, olid rõõmsad ja avatud,

rääkisid koolist ja kodust. Puudutatud isik II vastas küsimusele, kas nad tahavad isaga

suhelda ja miks ei taha seda, et ei taha ja ei tea, miks ei taha. Puudutatud isik I vastas

tõsiselt, et ei taha isaga suhelda ja ei taha rääkida, miks. Mõlemad lapsed kinnitasid, et ei

taha ka vanaemaga suhelda ja küsimusele, miks, vastasid nad, et lihtsalt ei taha.

Puudutatud isik II ei olnud päris kindel, kas ta ikka ei taha vanaemaga suhelda, kuid

puudutatud isik I kinnitas, et ka tema ei taha. Mõlemad lapsed kinnitasid, et tahavad olla

oma emakesega.

25. Määravat tähtsust ei oma see, kumma vanema juures on paremad elamistingimused või

kumb vanem on lastega hingeliselt rohkem seotud. Ema on lapsi oluliselt kahjustanud ja

see jätkub ka käesoleval ajal – isaga kohtumisi ei ole toimunud ja ema käib lastega

teraapiates, et ravida olematut väärkohtlemist. Ema suhtumine ei ole muutunud vaatamata

sellele, et isa õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 11 kuud.

Prognoositav on, et ema kahjustab lapsi ka edaspidi. Ema ei ole võimeline hindama,

milline tegevus lapsi kahjustab. Ta jagas lastega seotud konfidentsiaalset infot Facebookis

ja Eesti Ekspressi ajakirjanikule, kellele väitis, et isa on lapsi seksuaalselt väärkohelnud.

Ema ei taju, mida sellise sisuga valeinfo jagamine lastele tähendab. Sellega on ema raskelt

kahjustanud laste huve.

26. Kui lapsed saavad ema mõju alt välja, harjuvad nad isaga kiiresti. Kui nad aga ema mõju

alt välja ei saa, ei saa nad oma isa kunagi tundma. Ema ei ole toetav isa ja laste suhtlemise

osas. Kohtumenetluse ajal korraldatud isa ja laste kohtumised ei toimunud, kuna ema

toetust kohtumistele ei ole olnud. Elatist puudutavas tsiviilasjas (nr 2-17-3897) avaldas

ema kohtuistungil, et psühholoogid on kindlad, et isa on lapsi seksuaalselt väärkohelnud ja

lapsed ei taha isaga suhelda, sest oli kriminaalasi. Tallinna Perekeskuse klienditöö

kokkuvõtte kohaselt keelduvad lapsed igasugusest suhtlusest isaga, 31.10.2018 keeldusid

lapsed perekeskuse juures ka autost välja tulema. Seega sisendab ema lastele käesoleva

ajani, et isa on halb ja ohtlik.

27. Ema esitas isa kohta valesüüdistuse ja sisendas oma väikestele lastele, et isa on neid

seksuaalselt väärkohelnud selleks, et saada eelis laste hooldusõiguse küsimuses. Ema soov

on olnud isa laste elust täielikult välja tõrjuda. Kuna ema on valinud isa laste elust

väljatõrjumiseks viisi, mis ei põhjustanud ainult isast eraldamist, vaid lastele ka muid

kannatusi, on lapsed väga tugevalt traumeeritud. Ema lapsi kahjustav käitumine jätkub.

Sellises hingelises seisundis kasvamine rikub laste huve ja õigusi.

28. Eeltoodu tõttu tuleb laste hooldusõigus anda tervikuna üle nende isale. Kuna ema on

varem lahkunud isa teavitamata koos lastega isa elukohast ja tema suhtes on algatatud

lapseröövi menetlus, on reaalne, et ema võib koos lastega Eestist lahkuda. Seetõttu tuleb

esialgse õiguskaitse abinõuna keelata emal lastega Eestist väljasõitmine isa nõusolekuta.

29. Isa taotlus määrata kindlaks määruse täitmise kord ja anda kohtutäiturile luba kasutada

lahendi vabatahtlikul mittetäitmisel jõudu, on põhjendatud. Ema varasem käitumine annab

alust eeldada, et ta ei anna lapsi isale vabatahtlikult välja.

Määruskaebus

30. Laste ema palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada ema

avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse temale

üleandmiseks ning jätta laste isa vastuavaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub ema

saata asi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Samuti palub ema tühistada esialgse

õiguskaitsena emale kohaldatud keelu lahkuda lastega Eestist ilma isa nõusolekuta. Ema

palub saata maakohtusse uueks läbivaatamiseks ema avalduse võtta isalt täielikult ära laste

hooldusõigus. Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda.

31. Kuna kohus jättis tegemata otsustuse ema taotluse kohta võtta isalt täielikult ära laste

hooldusõigus ja ringkonnakohtul ei ole seetõttu võimalik selle kohta otsustust teha, tuleb

see nõue saata tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks.

32. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, ei lahendanud kõiki nõudeid ja taotlusi, ei

kohaldanud asja lahendamisel uurimispõhimõtet ega juhindunud laste huvidest. Kohus

jättis hindamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, ei arvestanud laste ja

eestkosteasutuste arvamustega ja lähtus isa paljasõnalistest väidetest, mis on asjas esitatud

tõenditega ümber lükatud. Kohus ei lahendanud asja erapooletult. Kõik isa taotlused

rahuldati, kui ema taotlused jäeti rahuldamata või lahendamata. Maakohus rajas lahendi

ebaõigesti isa väitele selle kohta, et ema on lapsi väärkohelnud ja et see on

kriminaalmenetluses tõendatud. Ka kriminaalasjas tehtud kohtulahendi hindamisel jättis

maakohus kõrvale asjaolud ja tuvastatu, et emal puudus tahtlus laste väärkohtlemiseks.

Ema poolt laste väärkohtlemise toimepanemine ei olnud kriminaalmenetluse esemeks.

Ema ei vastuta ebakvaliteetselt läbi viidud kriminaalmenetluse ja uurija antud juhiste

järgimise eest.

33. Määrusest ei selgu, millistel põhjustel on põhjendatud muuta laste elukorraldust, määrata

nad viivitamatult elama välisriiki teise kultuuri- ja keelekeskkonda, kui neil puudub norra

ja inglise keele oskus ning nad ei ole psühholoogiliselt valmis isaga ka mitte Skype teel

suhtlema ega kohtuma kolmandate isikute juuresolekul. Kohtu subjektiivne arvamus

põhineb isa paljasõnalistel väidetel, valikuliselt kriminaalmenetluses tehtud otsusel ja

otsuses nimetatud tõendite valikulisel ja meelevaldsel tõlgendamisel. Kriminaalasjas

tehtud otsus ei ole piisav alus ega tõend laste elukorralduse muutmiseks ja ema

hooldusõiguse piiramiseks.

34. Vaidlus on selles, kas ja milliseid kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja kohtu esitatud

põhjendusi saab tsiviilasjas tõenditena üle võtta teisi tõendeid hindamata ning laste

seisukohta ja olukorda arvestamata. Kohus jättis arvestamata kõik muud tõendid, sh ema

vastuse vastuavaldusele, täiendavad seisukohad, taotlused, TT kirja, lastele tehtud

kohtupsühhiaatria

ekspertiisid,

kohtuarsti

aruande,

väljavõtted

kohtuistungite

protokollidest, sh VV, QQ ja laste ütlused. Kohus jättis alusetult rahuldamata taotluse

kuulata ära laste psühholoog ja korraldada ekspertiis, et selgitada välja, miks lapsed isaga

kohtuda ei soovi, st kas ja kumb vanematest on lapsi väärkohelnud. See oleks lõpetanud

vanemate vaidluse selle üle, kas isa on lapsi seksuaalselt väärkohelnud ja kas lapsed üldse

vajavad psühholoogilist abi ning kas isa osalemine teraapias on vajalik. Samas ei olnud

maakohtus vaidlust selles, et lapsed on traumeeritud ja vajavad psühholoogi. Kohus jõudis

ebaõigesti järeldusele, et nii ohvriabi, laste psühholoog, lastekaitsetöötaja kui ema

tegelevad olematu väärkohtlemisega ja puudub vajadus psühholoogilise abi järele, samas

nentides, et lapsed on kriminaalmenetlusest väga traumeeritud.

35. Isa ütlused on vastuolulised. Ta tunnistas laste vajadust psühholoogi järele, kuid keeldus

psühholoogiga suhtlemast. Isa ei täitnud esialgse õiguskaitse korras määratud

suhtlemiskorda. Vanemate tegelik käitumine ja spetsialistide arvamused annavad alust

anda hooldusõigus tervikuna emale. Isa äärmuslik vaenulikkus ja negatiivne hoiak ema ja

tema otsuste suhtes annavad alust järeldada, et isa ei ole emotsionaalselt valmis teostama

hooldusõigust lähtuvalt laste huvidest.

36. Kohus jättis arvestamata tõenditega, mis kinnitavad, et ema tegi kõik endast oleneva laste

ja isa vahelise suhtluse taastumiseks. Ema on laste kasvatamisele pühendunud, lähtub

nende heaolust ja huvidest. Artikkel ilmus ajalehes ekslikult ja kõrvaldati ema initsiatiivil

esimesel võimalusel. Ka eestkosteasutus ei leidnud, et ema oleks lapsi väärkohelnud.

37. Kohus ei arvestanud eestkosteasutuse ja psühholoogi arvamustega, et laste ja isa vahelist

suhet on võimalik taastada, kuid toimida ei tohi kiirustades ega lapsi vastu tahtmist

survestada. Vastupidiselt isale on ema suutnud jätta kõrvale mineviku ja kahtlused. Kohus

jättis kohtumiste kirjeldused ja selgitused arvestamata ning seadis isa huvid laste omadest

kõrgemale. Lapsed ei ole psühholoogiliselt valmis uueks elukorralduseks. Lahend toob

kaasa uue ja võimalik, et pöördumatute tagajärgedega psühholoogilise trauma.

38. Kohus asus laste huvide kaalumisel erialaspetsialisti rolli, samas keeldudes ekspertiisi

määramisest, kuna see võtab liiga kaua aega. Kohus jõudis üllatuslikult ja meelevaldselt

järeldusele, et ema on süüdi kriminaalmenetluses ja väärkohtleb lapsi. Suhtluspausi

aluseks oli kohtu enda määratud lähenemiskeeld. Maakohtu määrus on isa soovitud

karistuslik meede kriminaalmenetluse kestel kogetud läbielamiste eest. Kohus käsitleb

lapsi objektidena, arvestamata nende huvidega. Maakohus ei arvestanud kohustusega

ennetada laste heaolu ja arengut ohustavaid riske. Kohtu seisukoht ei ole kooskõlas

menetlusse lapse huvide eest seisma kaasatud isikute arvamusega.

39. Kohus jättis laste edasise suhtluse emaga ja lastega seotud otsuste (mh usuvabaduse

teostamise, psühholoogilise abi saamise) tegemise põhjendamatult isa otsustada. Sellega

välistas kohus laste usuvabaduse. Kohus luges lapsed ebaõigesti usulistes küsimustes

arusaamisvõimetuteks. Lapsed kinnitasid ise, et käivad kirikus. Kuna isa vastandab ennast

ema põhimõtetele, ei pea vajalikuks laste psühholoogilist abi ega ole ka usklik (või lastega

sama usku), on tõenäoline, et ta ei suuda emasse vaenuliku suhtumise tõttu järgida laste

huvisid. Ema kaotab võimaluse lastega suhelda ja laste elus osaleda.

40. Lahendist ei selgu, miks on põhjendatud laste ja isa suhtluse taastamine kiireloomuliselt.

Ema teeb kõik endast oleneva laste ja isa vahelise suhte taastamiseks. Isa aga pooldab

laste tahte jõuga murdmist. Isa rikkus määrusega kinnitatud suhtluskorda, kuna lubas

veeta lastel aega tema isa juures, isa ei täitnud elatise maksmise kohustust ning keeldus

suhtlemast ja kohtumast laste psühholoogi WW-ga.

41. Maakohtu lahend ei ole kooskõlas Riigikohtu ega EIÕK kohtupraktikaga selle kohta, et

lapsi ei tohi isaga suhtlema sundida. Tuvastatud asjaoludel on lapsed pärast isaga

kohtumist stressis, ärevad ja pinges ning on ilmnenud ka käitumise muutused.

42. Kohus jättis analüüsimata ja arvestamata üheksa-aastase lapse arvamusega. Lapsed

avaldasid, et soovivad elada emaga ega soovi isaga suhelda. Kui lapsed ei soovi ühe

vanemaga suhelda, tuleb aktsepteerida, et suhete taastumine võtab aega ja nõuab vanemate

koostööd. Lapsed on piisavalt küpsed ja võimelised väljendama selget tahet.

43. Kohus jättis lahendamata 25.09.2018 istungil esitatud taotluse laste psühholoogi WW

ärakuulamiseks. Psühholoog teab anda ütlusi ja selgitusi laste vaimse tervise seisundi

kohta ning saab vajadusel selgitada, kas ja milliseid negatiivseid tagajärgi laste vaimsele

tervisele võib isa avalduse rahuldamine kaasa tuua.

44. Kohtulahend on vastuoluline ja mittetäidetav. Kohus keskendus üksnes sellele, millised

kriminaalmenetluse tõendid õigustavad isa avalduse rahuldamist, s.t lahendas vaidlust

selle üle, kas laste seksuaalne väärkohtlemise leidis aset või mitte. See ei oma aga tähtsust,

kuna ema ei tugine ega saa tugineda väitele, et isa on lapsi seksuaalselt väärkohelnud.

Tähtsust omab laste harjumuspärane elukorraldus, nende seisukoht ja valmisolek. Kohtul

tuli kaaluda laste huve ja leida neid vähem traumeeriv lahendus. Lapsed on sünnist alates

emaga koos. Vanemate tülid algasid pärast kriminaalmenetluse alustamist. Ema esitas

avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks oma esindaja soovitusel. Et isa esitas

vastuavalduse, näitab, et isa ei lähtu lapse huvidest, vaid soovist kätte maksta.

45. Kohtul tuli lapse väärkohtlemise kahtluse korral määrata ekspertiis või kuulata ära

psühholoog. Asjakohane oleks olnud allutada ekspertiisile ka vanemad. Kohus jättis ema

taotlused rahuldamata. Ekspertiisi käigus saab välja selgitada, milline on lapse

kiindumussuhe ema ja isaga, kes on olnud lapse esmane hooldaja, milline on kummagi

vanema vanemlik võimekus, kuidas kumbki vanem märkab lapse vajadusi ja milline on

lapse vajadustele reageerimine, kuidas vanemad teadvustavad enda vastutust ja rolli lapse

arengul, kas ja kui, siis mis takistab vanematel tegemast omavahelist koostööd

lapsevanematena, kas laste ema on mõjutanud lapsi või tuleneb laste vastuseis isaga

suhtlemise osas siiski sündmustest, mis on aset leidnud vahetult laste ja isa (ka vanaisa)

vahel ning millised on sobivad meetmed laste ja isa vahelise suhtluse taastamiseks.

46. Kohus määras täitmise viisi tingimustel, mida rakendatakse lapseröövi asjades olukorras,

kus lapse viivitamatu tagasisaatmine teise riiki ei ole vastuolus tema huvidega.

Kohtutäiturile jõu kasutamise otsustamise delegeerimine on seadusega vastuolus, kuna jõu

kasutamise saab otsustada kohus. Isa esitas sellise meetme kohaldamiseks taotluse

hilinenult ja kohus ei küsinud lahendi täitmise viisi ja tingimuste osas arvamust teistelt

menetlusosalistelt. Kohus ei analüüsinud, kas jõu kasutamine on laste huvides.

Kohtulahendi täitmise viisi üle tuleb otsustada pärast põhilahendi jõustumist, kui selle

järele tekib vajadus täitemenetluses. Ema suhtes sunnimeetmete kohaldamine ei ole

kohane ega too kaasa laste valmisolekut isa juurde võõrasse kasvukeskkonda ja pedofiilist

vanaisa vahetusse lähedusse elama asumiseks.

Vastused määruskaebusele

47. Isa vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

48. Eestkosteasutus toetab määruskaebust, leides, et ainuhooldusõiguse andmine laste isale on

äärmuslik meede, mis toob lastele kaasa kardinaalsed elukorralduse muudatused.

49. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta määruskaebust ja leiab, et

maakohtu määruse tühistamine ei ole kooskõlas laste huvidega.

Menetluse edasine käik

50. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

51. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja

§ 659 alusel jätta muutmata, täiendades määruse põhjendusi ning märkides täiendavalt

resolutsioonis, et ema avaldus jääb rahuldamata ja isa avaldus rahuldatakse ning et

esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu kehtib kuni lõpplahendi täitmiseni.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

52. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad

elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada,

on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus

antaks talle osaliselt või täielikult üle.

53. Maakohtu menetluses olid käesolevas asjas nii laste ema kui ka isa avaldused teiselt

vanemalt hooldusõiguse tervikuna äravõtmiseks ja selle endale üleandmiseks.

Põhjendatud on määruskaebuse väide, et maakohtu määruse resolutsioon ei vasta TsMS

§ 422 lg-s 5 sätestatud nõuetele, kuna selles ei ole selgelt ja ühemõtteliselt lahendatud

poolte esitatud nõuded. Nimelt ei nähtu resolutsioonist selgelt ja ühemõtteliselt, millise

avalduse kohus rahuldas ja millise jättis rahuldamata. Nimetatu ei anna aga alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus saab ebatäpsuse ise kõrvaldada ja

maakohtu määruse resolutsiooni selles osas täiendada, märkides, et ema avaldus jääb

rahuldamata ja isa avaldus rahuldatakse.

54. Vastuseks laste isa väidetele märgib ringkonnakohus, et õige ei ole tema seisukoht, nagu

oleks ema hooldusõiguse täieliku äravõtmise nõudest loobunud. 25.09.2018 kohtuistungil

pakkus laste ema kompromissi korras välja võimaluse, et loobub isalt täieliku

hooldusõiguse äravõtmise nõudest. Pooled asjas kompromissi ei saavutanud ja ema ei ole

oma avaldusest loobunud.

55. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades

muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada,

hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse

tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud

lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi,

arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohus

selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse

andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui

alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi (vt nt Riigikohtu 12.02.2016 määrus nr 3-2-1-159-15 p 28).

56. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus ei ole eeltoodu vastu eksinud. Maakohtu

määrusest nähtub, et kohtu seisukohad laste parimate huvide kindlakstegemisel põhinevad

asjas esitatud väidetel ja kogutud tõenditel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

asja lahendamisel diskretsioonipiire ületanud ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme

ja määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks

neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

57. Maakohus leidis põhjendatult, et laste hooldusõigus tuleb anda täies ulatuses üle laste

isale, kuna laste ema on oma tegevusega laste huve oluliselt kahjustanud. Kohus tuvastas,

et lapsed on elanud kaks ja pool aastat hirmus isa ees, kuna ema on neile sisendanud, et isa

on neid seksuaalselt väärkohelnud, palju halba teinud ja on ohtlik ning lapsed on olnud

sunnitud taluma ülekuulamisi, ekspertiise ja teraapiaid. Kohus leidis, et ema tegevus on

suunatud isa laste elust eemale tõrjumisele ning laste ja isa kontakti takistamisele, lapsi

kahjustav ema tegevus jätkub ka käesoleva ajal ja ema ei ole võimeline hindama, milline

tegevus on lapsi kahjustav. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud seisukohtadega.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

58. Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus tuginenud asja lahendamisel

ainult isa suhtes läbi viidud kriminaalmenetluses tehtud otsusele või tuginenud sellele

valikuliselt ja jätnud muud asjas esitatud tõendid tähelepanuta. Maakohus võttis asja

lahendamisel arvesse nii esimese kui ka teise astme kohtu otsused kriminaalasjas, samuti

kriminaalasja materjalid, lisaks hindas kohus kunstiteraapia ja psühholoogi seansside

kokkuvõtteid ning kuulas menetlusosalised ja lapsed isiklikult ära. Maakohtu

siseveendumuse kujunemine asjaolude ja tõendite pinnalt on jälgitav. Ringkonnakohtu

hinnangul ei nähtu tõenditest, et isa oleks lapsi väärkohelnud. Ema kinnitas

ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole isale etteheiteid. See, et laste ema teeb tõenditest

teistsuguseid järeldusi, ei tähenda, et maakohus jättis lahendi tegemisel tõendid

arvestamata. Eeltoodu tõttu ei ole õige ka laste ema väide, nagu ei selguks maakohtu

määrusest põhjused, mis õigustavad laste elukorralduse muutmist.

59. Otsitud ja põhistamata on määruskaebuse väide selle kohta, nagu oleks maakohtu määrus

isa soovitud karistuslik meede. Tsiviilasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust

kahelda maakohtu erapooletuses. Samuti ei järeldu asja materjalist, et isa vastandab end

emale ja keeldub lastele abi pakkumast. Vastupidi, isa on järjepidevalt kinnitanud

mõistmist, et lapsed vajavad abi.

60. Oletuslik on määruskaebuse väide selle kohta, et kui lapsed elavad isaga, siis ema neid

enam ei näe. Ema väitis ringkonnakohtus ärakuulamisel, et isa on seda temale kinnitanud

e-kirjades, mis on ka kohtule esitatud, kuid see ei vasta tõele. Sellise sisuga kirju ei ole

kohtule tõendina esitatud. Isa kinnitas ringkonnakohtus ärakuulamisel ja on kinnitanud ka

Norra lastekaitseteenistusele, et soovib, et tüdrukud saaksid Norra kolimisel hoida sidet ka

oma Eesti perekonnaga. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et isa hakkaks takistama

laste ja ema suhtlemist. Kuna lapse isiku- ja varahoolduse kuuluvus ei mõjuta vanema

õigust ja kohustust lapsega suhelda (PKS § 143 lg 1), säilivad emal kõik õigused ja

võimalused lastega suhtlemiseks.

61. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väidetega, nagu oleks maakohus välistanud

laste usuvabaduse ja tunnistanud nad selles osas arusaamisvõimetuks. Vastupidiselt ema

väidetele tuvastas maakohus, et lastel on võimalik Norras usulisi kombetalitusi jätkata.

Trondheimi linnas asub Vene Õigeusu Püha Anna kirik ja isa avaldas valmisolekut lapsi

sinna viia. Maakohtu seisukohast, et väikesed lapsed ei käi kirikus ise, vaid koos

vanemaga,

ei

järeldu,

et

kohus

oleks

pidanud

lapsi

arusaamisvõimetuteks.

Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et isa on võimeline teostama oma hooldusõigust

selles osas nõuetekohaselt ja tagama lastele nende usuliste kombetalituste läbiviimise.

62. Ema taotles 27.04.2018 lastele kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi

läbiviimist selleks, et tuvastada, kas lapsed on valmis isaga suhtlema ja kas see on laste

huvides, samuti kiindumussuhte olemasolu ja kummagi vanema vanemliku võimekuse

tuvastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus selle taotluse põhjendatult

rahuldamata. Määruskaebuses märgib ema, et ekspertiis oleks võimaldanud välja

selgitada, millistel põhjustel lapsed ei soovi isaga kohtuda ning kas ja kumb vanematest

on lapsi väärkohelnud. Selliseid küsimusi ja põhistust laste ema aga maakohtule esitatud

taotluses ei märkinud.

63. Esmalt märgib ringkonnakohus, et lapse ema seisukohad on vastuolulised. Laste ema

kinnitas ringkonnakohtus ärakuulamisel, et tal ei ole laste isale etteheiteid. Samas soovib

ta siiski läbi viia kompleksekspertiisi, mis tuvastaks, kas laste isa on lapsi seksuaalselt

väärkohelnud. Eeltoodud küsimuses on juba kriminaalmenetluses teostatud nii

kohtupsühhiaatria kui arstlikud ekspertiisid. Ekspertiisiaktid on võetud tõenditena

käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtud laste väärkohtlemist ei tuvastanud. Ringkonnakohus

leiab, et laste seisundi ja nende seisukohtade kohta oli juba esitatud piisavalt tõendeid,

millele tuginedes sai kohus oma siseveendumuse kujundada ja täiendava ekspertiisi

läbiviimine ei olnud vajalik (TsMS § 238 lg 1 p 2).

64. Tõele ei vasta määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud lahendamata taotluse

kuulata ära psühholoog WW. Sellist taotlust laste ema maakohtu menetluses ei esitanud.

Ema taotles maakohtus Ww ärakuulamist. Maakohus jättis selle taotluse põhjendatult

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub iseenesest sellega, et olukorras, kus laps väljendab

vastumeelsust teise vanemaga kohtumiste suhtes, tuleb kindlaks teha selle põhjus.

Käesolevas asjas ei olnud aga selleks vajalik täiendavalt ära kuulata psühholooge, kes on

juba andnud kirjalikke arvamusi või andnud ütlusi kriminaalmenetluses. Maakohtule on

esitatud

arvukalt

tõendeid

laste

ülekuulamiste,

ekspertiiside,

teraapiate

ning

psühholoogide jm spetsialistide arvamuste kohta. Maakohtul oli võimalik asi lahendada

juba esitatud tõendite alusel. Selle üle, et lapsed on avaldanud soovi isaga mitte kohtuda,

isa ja ema vahel vaidlust ei ole. Samuti ei ole vaidlust selle üle ja see on ka muude

tõenditega tõendamist leidnud, et lapsed on psühholoogiliselt häiritud ja vajavad abi.

65. Alusetu on määruskaebuses esitatud kahtlustus, et isa ei pruugi suuta teostada laste

hooldusõigust lähtuvalt laste huvidest ja jättes kõrvale oma isikliku heaolu. Vaidlust ei ole

selle üle, et lapsed viibisid pärast vanemate kooselu lõppemist kuni 2016.a isa vahi alla

võtmiseni regulaarselt isa juures Norras. Eluliselt ei ole usutav, et ema oleks seda

võimaldanud olukorras, kus tal oleks olnud lapse isale etteheiteid laste huvidega

arvestamata jätmise või isiklikes huvides tegutsemise kohta. Pärast 2016.a ei ole isa ja

laste tegelikke kohtumisi toimunud (kohtumisteks ei saa lugeda laste kaugelt nägemist).

Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul alus järelduse tegemiseks, et isa ei suuda

teostada hooldusõigust laste huvidest lähtuvalt. Selleks ei anna alust ka asjaolud, et

vanemad on eriarvamusel küsimuses, millist psühholoogilist abi lapsed vajavad ning et

laste ja isa suhtluse taastamine ei ole esialgse õiguskaitse korras määratud abinõude alusel

osutunud võimalikuks. Kuna ühestki asjas esitatud tõendist ei järeldu isa ohtlikkus lastele

ega tema võimetus lähtuda laste kasvatamisel laste parimatest huvidest, ei ole

ringkonnakohtul alust kahelda selles, et isa on hea lapsevanem ja suuteline teostama laste

ainuhooldusõigust parimal viisil laste huve arvestavalt.

66. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et PKS § 137 lg-st 3 ei tulene, nagu omaks

ühise hooldusõiguse lõpetamise küsimuse lahendamisel määravat tähtsust ainuüksi laste

praegune elukorraldus ning laste seisukoht ja valmisolek seda muuta, nagu leiab laste

ema. Lisaks eeltoodule selgitab ringkonnakohus, et teise riiki isa juurde elama asumist ei

saa pidada iseenesest laste huve kahjustavaks. Lapsed sündisid Norras ja elasid esimesed

eluaastad Norra Kuningriigis isa majas ja nad käisid seal isa juures probleemideta aastatel

2013 kuni 2016. Isa kinnitusel rääkisid lapsed varem norra keelt, kuigi noorem laps

vähesemal määral. Ema ei ole seda vaidlustanud. Tegemist ei ole seega täiesti võõra

keskkonnaga, kuhu lapsed elama asuvad. Eesti ja Norra kultuurikeskkonnad ei ole

oluliselt erinevad ja keeleoskus taastub lastel kiiresti.

67. Põhjendatud ei ole ka laste ema väide, nagu ei oleks maakohus asja lahendamisel

hinnanud eestkosteasutuse arvamust. Ringkonnakohus märgib, et menetlusse kaasatud

isikute arvamus ei ole kohtu jaoks siduv. Maakohus on piisava põhjalikkusega selgitanud,

miks ei ole võimalik eestkosteasutuse arvamusele antud juhul omistada olulist kaalu.

Nimelt on eestkosteasutus oma seisukoha kujundamisel lähtunud üksnes laste ema

seisukohtadest ja ei ole arvestanud muid asjas esile toodud faktilisi asjaolusid, sh ema

lapsi kahjustavat käitumist.

68. Ka määruskaebemenetluses jäi eestkosteasutus selle juurde, et lapsed peaksid jääma

Eestisse, kuna nad on siin juba mitu aastat elanud, ema saab nende eest hoolitsemisega

hakkama ja lapsed on isast võõrdunud. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi ajafaktorile ja

laste praegusele elukorraldusele tuginemine ei ole otsustuse tegemiseks piisav ega

ainumäärav. Vastupidine seisukoht võimaldaks kuritarvitusi vanema poolt, kes laste ja

lahuselava vanema kontakti ei soodusta ja on sellele vastu. Lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja ema seisukohti ja määruskaebust ei toeta.

69. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väited selle kohta, nagu oleks maakohus jätnud asja

lahendamisel laste arvamuse põhjendamatult arvestamata, kohelnud lapsi objektidena ja

seadnud

esikohale

isa

õigused.

Vastupidiselt

määruskaebuses

väidetule

leiab

ringkonnakohus, et maakohus arvestas kohustusega ennetada laste heaolu ja arengut

ohustavaid

riske

(lastekaitseseadus

(LasteKS)

§

6).

Perekonnaseadusest

ja

lastekaitseseadusest tulenevat kohustust lähtuda asja lahendamisel laste parimatest

huvidest on rõhutanud oma lahendites ka Riigikohus (vt näiteks Riigikohtu 06.04.2018

määrust nr 2-15-16111 p 18). Laste parimate huvide kontseptsiooni tunnustab ka

rahvusvaheline konsensus (Haagi lapse õiguste konventsioon artikkel 3, Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikkel 24), mh on selle tähtsust rõhutanud ka Euroopa Inimõiguste

Kohus (EIK - vt näiteks 26.11.2013 Suurkoja otsus asjas X vs Läti, p 96). LasteKS § 21

lg 1 järgi tuleb laste huvidest lähtumise eesmärgil kõigi last mõjutavate otsuste

vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel

valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui

esmatähtsast kaalutlusest. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks

mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt

lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide

väljaselgitamisel. Maakohus on otsustuse tegemisel eeltoodust juhindunud.

70. Ringkonnakohus selgitab, et ekslik on samastada lapse arvamust tema huviga, nagu teeb

laste ema. Hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamisel ei ole alla 14-aastase lapse arvamus

kohtule siduv (PKS § 137 lg 2 p 1), samuti ei ole see siduv lastega töötavatele

spetsialistidele ega lapsevanematele. Lastele tagatud õigust ja võimalust avaldada oma

arvamust

ei

tohiks

tõlgendada

nende

vetoõigusena.

Laste

parimate

huvide

kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka muude asjas tähtsust omavate asjaoludega.

Käesolev asja lahendamisel pidi maakohus muu hulgas arvestama, et tavapäraselt on laste

parimates huvides säilitada kontakt mõlema vanemaga (PKS § 143), samuti

hooldusõiguslikule vanemale kehtiva keeluga rakendada isikuhooldusõiguse teostamisel

lapse suhtes vaimset ja hingelist väärkohtlemist (PKS § 124 lg 2).

71. Maakohus, olles isiklikult ära kuulanud mõlemad lapsed, tutvunud erialaspetsialistide

arvamustega ning püüdnud isa ja laste suhet taastada esialgse õiguskaitse korras, tuvastas,

et ema on lapsi negatiivselt mõjutanud ja teeb seda tõenäoliselt ka edaspidi. Maakohtu

tuvastatud asjaoludel ei olnud laste arvamus seega objektiivne ega omanud asja

lahendamisel määravat kaalu. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel

menetlusnorme rikkunud ega diskretsioonipiire ületanud. Euroopa Inimõiguste Kohus on

selgitanud, et siseriiklikel kohtutel ja muudel ametiasutustel on Euroopa Inimõiguste

Konventsiooni artiklist 8 tulenev kohustus rakendada meetmeid perekonnaelu kaitseks.

Viidatud sättega oleks vastuolus tugineda asja lahendamisel üksnes sellise lapse

arvamusele, kes ilmselt ei ole objektiivselt võimeline seda avaldama, näiteks

lojaalsuskonflikti või ühe vanema mõjutuste tõttu (vt EIK 14.03.2017 otsus asjas K.B. ja

teised vs Horvaatia, nr 36216/13, p 143).

72. Maakohus tuvastas õigesti, et laste kontakt isaga ei ole laste ema juurde jäämisel võimalik.

Ema kontakt lastega pärast nende isa juurde elama asumist on seevastu võimalik. Asja

materjali alusel ei ole võimalik teistsugust järeldust teha. Kuna laste huvides on vaja

tagada nendele lähisuhted nii mõlema vanema kui ka teiste lähedaste isikutega, on

maakohtu otsustus ka eeltoodud osas õige.

73. Ringkonnakohus leiab, et ema väited selle kohta, et lapsi on vaja isaga suhtlemiseks

täiendavalt psühholoogiliselt ette valmistada on iseenesest õiged, kuid need ei lähtu

tegelikust olukorrast ega antud juhul laste parimatest huvidest. Ema on püüdnud kohut

eksitada paljasõnaliste väidetega, et ta teeb kõik laste ja isa suhete taastamiseks.

Tegelikkus on midagi muud. Mitme aasta vältel ei ole kohtu, lastekaitsetöötajate,

psühholoogide ja terapeutide pingutused selles osas tulemusi andnud ning olukord on

muutunud järjest halvemaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa ja laste suhte

taastamiseks tuleb tegutseda kohe, sest asja materjali pinnalt on piisavalt alust arvata, et

kui lapsed jäävad emaga, ei ole nad kunagi valmis isaga kohtuma.

74. PKS § 143 kohaselt on vanemal kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet

teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Esmajärjekorras on just lapsega koos

elaval vanemal võimalus teha jõupingutusi laste ja isa suhte taastamiseks või säilimiseks.

Ema ei esitanud ringkonnakohtus ärakuulamisel veenvaid põhjendusi selle kohta, mida ta

on omalt poolt teinud selleks, et laste negatiivset suhtumist isasse muuta. Üksnes selle

alusel, et ema on viinud lapsi aasta vältel Tartusse psühholoogi vastuvõtule (kus ei ole

positiivseid tulemusi saavutatud), ei saa teha järeldust, et ema teeb kõik endast oleneva isa

ja laste suhete taastamiseks, nagu ta väidab.

75. Kuigi ema on lapsi menetluse jooksul määratud kohtumistele reeglina toonud, ei lükka see

ümber maakohtu järeldust, et tegelikult on ema mõjutanud lapsi isaga kohtumistele vastu

seisma, sest tegelikke kohtumisi isal lastega ei toimunud. Laste ema ei ole ka

ringkonnakohtu menetluses teinud usutavaks, et olukord võiks laste tema juurde jäämisel

muutuda.

76. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas esitatud tõendite ja maakohtus tuvastatud

asjaolude kohaselt laste isaga kohtumistest keeldumine sarnane nende laste käitumisele,

kellel võib esineda vanemast võõrandumise sündroom. Sellise sündroomiga laps toetab

selle vanema öeldut, kellest ta parasjagu sõltub, et tõestada talle oma lojaalsust. Lojaalsuse

tõestamise nimel võib ta aga loobuda igasugustest sidemetest teise vanemaga

(Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös valminud Lapse küsitlemise

käsiraamat,

2016.

Anneli

Liivamägi-Hitrov

ja

Kirstjan

Kask,

kättesaadav

www.kriminaalpoliitika.ee/lapsekysitlemisekasiraamat

(23.09.2019)).

Lapsi

isast

võõrandavale käitumismustrile viitavad kriminaalasja juurde tõenditena esitatud videod,

millest nähtub, et ema on veennud lapsi andma kriminaalmenetluses emale sobiva sisuga

ütlusi ja neid sellega osutatud abi eest tänanud. Lisaks ilmestab ema mõju lastele asjaolu,

et hoolimata ema väidetud laste positiivsest mõjutamisest, on laste suhtumine isasse

pidevalt halvenenud, kuigi tegelikku kontakti ei ole isal ja lastel olnud juba aastaid.

Nimelt keeldusid lapsed viimasel isaga määratud kohtumisel isegi autost välja tulemast.

77. Eestkosteasutuse poolt tõendina esitatud psühholoog RR, kelle juurde lapsed Ohvriabi

poolt suunati, arvamusest nähtub, et lapsed on aegajalt pingeseisundis ja neil esineb

emotsionaalse häirituse sümptomeid, samuti esinevad lastel reaktsioonid, mis võivad

tuleneda traumaatilisest kogemusest (kd V tl 76). Kuna kohtud ei ole tuvastanud

isapoolset laste väärkohtlemist (seda ei heida isale enam ette ka ema) ja lastel ei ole isaga

alates 2016.a sisulist kontakti olnud, kuigi enne seda olid nende suhted aga väga head, ei

ole laste väidetav halb psühholoogiline seisund ja selle jätkuv püsimine seostatav isa

tegevusega.

78. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ema tegevuse tulemusel on laste elust peale nende

isa kõrvale jäetud ka nendega varem väga lähedane olnud vanaema (ema ema). Lapsed ei

soovi enam vanaemaga suhelda ja keelduvad igasugustest kontaktidest, oskamata seda

põhjendada. Ema väidete kohaselt otsustasid lapsed ise, et nad ei soovi vanaemaga

suhelda. Asjas ei ole esile toodud objektiivseid põhjuseid, miks lapsed sellises otsustuse

tegid. Neid ei toonud laste ema esile ka ringkonnakohtus ärakuulamisel. Samas ta kinnitas,

et ei luba lastel vanaemaga suhelda põhjusel, et vanaema olevat sundinud lapsi andma

valeütlusi (kriminaalasjas) ja toetab täielikult laste isa.

79. Ameerika lastepsühhiaatri Richard A. Gardneri uurimuse kohaselt on sarnases olukorras,

nagu on käesolev, kõige tõhusam viis võõrandunud vanema ja laste suhete taastamiseks

võõrandava vanemaga kokkupuute vähendamine või selle välistamine ja võõrandunud

vanemaga kontakti suurendamine. Seejuures on traditsioonilised teraapiad olukorras, kus

üks vanem lapsi mõjutab, väheefektiivsed või annavad koguni vastupidise efekti, mh

põhjusel, et need ei arvesta võõrandununud vanema, võõrandava vanema ja lapse suhte

eripäraga, samuti töötab teraapiale kuluv aeg lapsi mõjutava vanema kasuks.

Ringkonnakohtu hinnangul on nii olnud ka käesoleval juhul.

80. Ema väidete kohaselt on lapsed käinud nõustamisel juba üle aasta, kuid tulemusteta ja nad

vajavad täiendavat teraapiat isaga suhte taastamiseks. Samas tugineb ema oma avalduse

rahuldamise taotlemisel põhiliselt just ajafaktorile, s.t et lapsed on temaga Eestis elanud

juba pikalt, on siin loonud elu ja isast võõrdunud. Asjas esitatud tõenditest järeldub, et

antud juhul on iga isapoolne kontakti saavutamise katse mitte vähendanud, vaid

suurendanud laste vastumeelsust isaga kohtumise suhtes. R.A. Gardeni 99 kohtuasja

pinnalt tehtud uuringu kohaselt taastusid võõrandunud vanema ja laste suhted tegelikult

alles siis, kui kohus piiras lapsega koos elava vanema kontakti lapsega või andis

hooldusõiguse kohe üle teisele vanemale (Richard A. Gardner, Should courts order PAS

children to visit/reside with the alienated parent? A Follow-up Study, The American

Journal

of Forensic Psyhology 2001, 19(3):61-106, kättesaadav arvutivõrgus

https://pdfs.semanticscholar.org/e189/f8b3be728971febaa443aaa2737138307a0f.pdf

(23.09.2019)). Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kuigi

laste isale üleandmine võib mõjuda neile esialgu raskelt, lõpeb sellega aastaid kestnud

negatiivne mõjutamine ja kahjustamine ning lapsed harjuvad isaga kiiresti. Maakohtu

otsustus on tehtud laste huve arvestavalt, kuna selle alusel eemaldatakse nad neile

ebasoodsast, vaimselt koormavast keskkonnast ning see aitab taastada laste suhte nii

Eestis elava vanaemaga kui ka Norras elavate lähedastega (isa ema, tädi, tädilapsed).

Kuna tuvastatud asjaoludel ei ole alust arvata, et lastel seostuks isaga tegelikke

negatiivseid mälestusi, puudub ka alus arvata, et isa juurde elama asumine võiks

põhjustada lastele pöördumatu psühholoogilise trauma, nagu väidab laste ema.

81. Ringkonnakohus leiab, et laste parimate huvide efektiivseks tagamiseks on kõikidel laste

huvide eest seisma kohustatud asutustel kohustus tegutseda selliselt, et ainuüksi ajafaktor

ei saaks asja otsustamisel määravaks (vt ka 02.04.2015 EIK otsust asjas Ribić vs

Horvaatia, nr 27148/12, p 92). Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul alust kahelda ka

maakohtu määratud määruse täitmise korras, mis näeb ette, et pärast asjas lõpplahendi

jõustumist teatab isa laste ülevõtmise aja 7 päeva ette, misjärel on emal 3 päeva jooksul

aega lapsed vabatahtlikult isale üle anda. Isa selgitas ringkonnakohtus ärakuulamisel, et tal

on laste üleminekuperioodil võimalik saada töö juurest puhkust, tal on kontakt

spetsialistiga, kes saab aidata lapsi ette valmistada Eestis, samuti on asjast teadlikud Norra

spetsialistid ja ka seal on tagatud psühholoogiline tugi.

82. Veendumaks selles, et laste heaolu on isa juurde Norra elama asumisel tagatud, tegi

ringkonnakohus päringu Norra Kuningriigi Indre Foseni valla lastekaitseteenistusele, et

välja selgitada, milliseid tugiteenuseid lastele Norras pakutakse. Lastekaitseteenistuse

selgituste kohaselt on igal kooliealisel lapsel õigus tema vajadustele sobivale õppetööle.

Keeleprobleemidega lapsel on õigus saada eriõpet, kuni tal on piisavalt teadmisi, et õppida

oma emakeeles või nii norra kui ka emakeeles korraga. Igas Norra koolis on hariduslik ja

psühholoogiline nõustamisteenus, samuti tervishoiuteenus, mis pakub ka psühholoogilist

abi. Kui laps vajab rohkem abi, kui kool suudab pakkuda, saab pöörduda kohaliku

omavalitsuse psühholoogilise üksuse poole. Spetsiifilisema psühholoogilise abi või

diagnoosi saamiseks võivad lapse perearst või hoolekandeteenused pöörduda laste ja

noorte psühhiaatri poole. Lastele osutatav abi ja tugiteenused on individuaalsed (tõlge

kd V tl 60-62 pöördel ja kd IV tl 90). Novembris 2018 tegi Norra lastekaitseteenistus isa

juurde ka kodukülastuse ja hindas tingimused isa juures lastele hästi sobivaks.

Lastekaitseteenistuse kinnitusel on isal hea ülevaade kohaliku omavalitsuse pakutavatest

abivõimalustest ning ta teab, kuidas neid vajadusel rakendada. Isa valmisolekut lapsi igati

toetada näitab ka asjaolu, et ta on alates vanemate vahelise konflikti tekkimisest õppinud

vene, s.o laste praegust kodust keelt. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt

puudub alus kahelda, et lastele on Norra elama asumisel tagatud igakülgne toetus, mis

aitab võimalikest kaasnevatest üleelamistest taastuda, samuti tagatud abi Norras

taasintegreerumiseks.

83. Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei võinud anda kohtutäiturile luba jõu

kasutamiseks määruse täitmisel. TMS § 179 lg 4 kohaselt võib kohtutäitur kasutada lapse

või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu

üksnes kohtulahendi alusel. Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul,

kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik

lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei

ole muul viisil võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte alusel võib

jõudu kasutada vanema suhtes, kuid lapse suhtes üksnes tema ühekordse üleandmise

korral, nt juhul, kui laps tuleb vanemast või perekonnast eraldada lapse heaolu ohustamise

tõttu PKS §-de 134 ja 135 alusel või hooldusõiguse muutumise tõttu PKS §-de 137 ja 138

alusel. Sätte alusel võib jõu kasutamist taotleda nii kohtutäitur täitemenetluse raames kui

ka vanem juba enne täitemenetluse alustamist. Vahetu jõu kasutamise vajadus jääb

lõppastmes kohtulahendit täitva kohtutäituri otsustada (vt Riigikohtu 29.10.2014 määrus

nr 3-2-1-95-14). Eeltoodu tõttu on põhjendamatud määruskaebuse väited, nagu oleks

maakohus rakendanud abinõusid Haagi lapseröövi käsitleva konventsiooni alusel. Samuti

on asjakohatud määruskaebuse viited lepitusmenetlust puudutavatele sätetele. Maakohus

määras lahendi täitmise viisi kindlaks TsMS § 445 lg 1 (koostoimes § 463 lg 2) ja TMS

§ 179 lg 4 alusel. Hooldusõiguse muudatuse kaasa toova kohtulahendi täitmise tagamine

on kooskõlas nii kohustusega tagada jõustunud kohtulahendi täitmine kui ka lapse

parimad huvid.

84. Määruskaebuses märgitakse ebaõigesti, nagu oleks maakohus lubanud käesolevas asjas

jõu kasutamist ka laste suhtes. Maakohtu määruse kohaselt on juhul, kui muude vahendite

rakendamine jääb tulemusteta, lubatud vahetu jõu kasutamine laste ema suhtes, samuti on

kohtutäituril lubatud siseneda ilma ema nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse

või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida. Kuigi jõu kasutamise

lubamine on äärmuslik meede, on see kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus

sekkub sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma

kaalutlust piisavalt põhjendanud ja määruskaebuse väited ei anna seetõttu alust maakohtu

määruse tühistamiseks ka täitmise korra osas.

85. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus määras otsuse täitmise korra kindlaks selle

kohta eelnevalt laste emalt seisukohta küsimata, märgib ringkonnakohus, et laste ema

esitas isa vastava taotluse osas isiklikult seisukoha maakohtule. Igal juhul on emal olnud

võimalik

esitada

kõik

määruse

täitmise

korda

puudutavad

vastuväited

ka

määruskaebemenetluses ja ringkonnakohus on nendele hinnangu andnud.

86. Kuigi laste ema palus maakohtu määruse tühistada ka osas, milles maakohus kohaldas

esialgset õiguskaitset ja keelas emal lastega ilma isa nõusolekuta Eestist lahkuda, ei

sisalda määruskaebus selles osas sisulisi põhjendusi. Maakohtu määrus jääb esialgse

õiguskaitse rakendamise osas seetõttu muutmata. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus

jättis ekslikult märkimata esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu kehtivuse aja.

TsMS § 4771 lg 2 esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui on

vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida. TsMS § 445

lg 2 (koosmõjus § 4772 lg 2 teise lausega) kohaselt võib kohus jätta abinõu jõusse ka

kohtulahendi täitmise tagamiseks. Maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset TsMS § 551

lg 1 alusel selleks, et tagada lahendi täitmine, s.o laste isale üleandmise võimalikkus.

Sellest tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu kehtivust piirata

käesolevas asjas tehtud lõpplahendi täitmisega.

87. Määruskaebuses esitatud väited laste isapoolse vanaisa kohta ei oma käesoleva asja

lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

Menetluskulud

88. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel laste ema kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu, mis jääb TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

89. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Laste isa esindas ringkonnakohtu menetluses vandeadvokaat, kes osutas

määruskaebemenetluses õigusabi kokku 36 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 150 eurot

(käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal kohtulahendiga

tutvumisele, selle analüüsile ja kliendile informatsiooni edastamisele 2 tundi; Vene kiriku

FB postitusega seonduva elektronkirja kohtule ja menetlusosaliste esindajatele

edastamisele 2 tundi ja 45 minutit; määruskaebusega tutvumisele, selle analüüsile ja

kliendile olukorra selgitamisele 5 tundi ja 30 minutit; määruskaebuse vastuse projekti

koostamisele 7 tundi ja 15 minutit; määruskaebuse vastuse lõplikule viimistlusele ja

kohtule esitamisele 10 tundi ja 30 minutit, laste ema seisukohtadega tutvumisele, nende

analüüsile ja olukorra arutelule kliendiga 3 tundi ja 45 minutit; Norrast saadetud

lastekaitse vastusega

tutvumisele, istungiks

ettevalmistusele

ja esinemisteeside

koostamisele 4 tundi ja 30 minutit. Laste isa palus tekkinud kulule lisada ringkonnakohtu

istungile kulunud aja, mis oli vastavalt protokollile 1 tund ja 53 minutit.

90. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et isa taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on

põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et asi on keskmisest keerukam ja

ajamahukam. Esindaja tööd mõjutas ka asjaolu, et välismaalasest laste isale tuli Eestis

toimuva kohtumenetluse materjale tõlkida ja selgitada. Kohus leiab, et põhjendamatu on

ajakulu 2 tundi ja 45 minutit Vene kiriku FB postitusega seonduva elektronkirja

saatmisele. Mõistlik aeg viidatud e-kirja saatmisele ei ole enam kui 45 minutit. Kuigi

määruskaebuse mahtu ja sisu arvestades oli sellele vastamine töömahukas, mida näitab ka

esitatud vastuse maht ja põhjalikkus, on kogu töö määruskaebuse ja sellele vastuse

koostamisele kokku 23 tundi ja 15 minutit ilmselt ebamõistlik, arvestades ka, et esindaja

esindas isa ka maakohtu menetluses ja oli tsiviilasja materjali ning poolte väidetega kursis.

Põhjendatud aeg seoses tööga määruskaebuse ja selle vastusega on 12 tundi. Muus osas on

esindaja ajakulu olnud kliendi õiguste efektiivseks kaitsmiseks põhjendatud ja vajalik.

Kokku on põhjendatud ajakulu 24 tundi ja 53 minutit (2 tundi + 45 minutit + 12 tundi + 3

tundi ja 45 minutit + 4 tundi ja 30 minutit + 1 tund ja 53 minutit) 24 tundi ja 53 minutit.

Esindaja tunnihind 150 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning kooskõlas asja keerukuse ja

esindaja kvalifikatsiooniga. Õigusabikulude hüvitamiseks tuleb laste emalt laste isa

kasuks välja mõista kokku (150 × 24 tundi ja 53 minutit) 3732,50 eurot (käibemaksuta).

Vastavalt taotlusele tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

91. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast Prokuratuuri 27.09.2019 vastust

teabenõudele, kuna see on esitatud hilinemisega.

92. TsMS § 138 ja § 143 kohaselt on menetluskulud ka asja läbivaatamise kulud.

Ringkonnakohus tegi käesolevas asjas päringu Norra Kuningriiki. Päringu ja sellele

saabunud vastuse eesti keelde tõlkimisega kaasnes tõlkekulu (27,70 + 77,47) 105,17 eurot.

Kuna menetluskulud jäid laste ema kanda, tuleb nimetatud summa TsMS § 179 lg 1 alusel

emalt riigi kasuks välja mõista.

Gaida Kivinurm

Vahur-Peeter Liin

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)