4-19-3469/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-3469

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3469 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 6. augusti 2019. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Priit Janu kaebus Maksuja Tolliameti

22. mai 2019. a üldmenetluse otsusele asjas nr 930017000565 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Priit Janu (ik 37307160360, e-post XXX) kaitsja Ave-Pirjo Paluvere, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ave-Pirjo Paluvere taotlus kaebetähtaja ennistamiseks Maksuja Tolliameti

22. mai 2019. a üldmenetluse otsusele asjas nr 930017000565 rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 6. augusti 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.06.2019 esitas Priit Janu Pärnu Maakohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 22.05.2019. a üldmenetluse otsusele asjas 930017000565, mis ei vastanud VTMS § 115 nõuetele. Kaebuses puudus sisuline põhjendus.

2. Pärnu Maakohtu 28.06.2019. a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja määras VTMS § 115 nõuetele vastava kaebuse esitamise tähajaks 17.07.2019.

3. 17.07.2019 esitas kaebuse Ave-Pirjo Paluvere, kes on märgitud dokumendis menetlusaluse isiku kaitsjana, volikirja ja VTMS § 20 lg 1 haridusnõuete täitmist kinnitavat dokumenti kaebusele lisatud ei olnud.

Maakohtu määrus

4. Pärnu Maakohtu 06.08.2019. a määrusega jäeti Priit Janu kaebus Maksuja Tolliameti 22.05.2019. a üldmenetluse otsusele asjas nr 930017000565 läbi vaatamata.

4-19-3469

2(6)

Maakohus märkis, et 17.07.2019 esitas kaebuse Ave-Pirjo Paluvere, kes on märgitud dokumendis menetlusaluse isiku kaitsjana, kuid volikirja ja VTMS § 20 lg 1 haridusnõuete täitmist kinnitavat dokumenti kaebusele lisatud ei olnud. Kaebuses sisulist põhjendust taaskord esitatud ei olnud, põhjenduseks oli märgitud, et kohtuväline menetleja ei ole 22.05.2019 üldmenetluse otsuse andmise eelselt kaebajat üle kuulanud.

4.1. 25.07.2019 esitas Priit Janu kohtule taotluse Ave-Pirjo Paluverele juurdepääsu andmiseks e-toimiku dokumentidele. 29.07.2019 esitas maakohus päringu MTA-le eesmärgiga täpsustada, kas kohtuvälises menetluses on esitatud kaitsja volikiri ja VTMS § 20 lg 1 sätestatud haridusnõuet tõendavad dokumendid on väärteomenetlejale esitatud ja Ave-Pirjo Paluvere kohtuvälise menetleja poolt kaitsjana menetlusse lubatud.

4.2. 31.07.2019. a vastuses on kohtuväline menetleja juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebus on esitatud kaebetähtaega järgimata ja tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja teatas ühtlasi, et kohtuvälise menetluse ajal mitmel korral esitas Ave-Pirjo Paluvere kohtuvälisele menetlejale teated Priit Janu tervisliku seisundi kohta. Samas ei ole Ave-Pirjo Paluvere kordagi osalenud kohtuvälise menetleja toimingutel. 05.02.2019, 12.02.2019, 19.02.2019 ja 06.03.2019 eposti kaudu palus kohtuvälise menetleja ametnik Ave-Pirjo Paluveret esitada volikiri, mis kinnitaks esindusõigust väärteoasjas 930017000565, kuid korduvatele palvetele ei ole vastatud. Seetõttu ei lubanud kohtuväline menetleja Ave-Pirjo Paluveret kaitsjana menetlusse. Kuivõrd ka maakohtule ei esitatud volikirja ega VTMS § 20 lg 1 sätestatud haridusnõuet tõendavat dokumenti, siis puudus ka maakohtul põhjus lubada Ave-Pirjo Paluvere kaitsjana kohtumenetlusse. Täiendavalt on kohtuväline menetleja märkinud, et 17.07.2019 esitatud kaebuses toodud väited menetlusaluse isiku üle kuulamata jätmise ja 07.05.2019 esitatud taotluse lahendamata jätmise kohta ei vasta tõele. Tegelikult oli menetlusalune isik ülekuulatud 22.04.2019 Lääne-pa Politseijaoskonnas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. 07.05.2019 esitatud taotluse lahendas kohtuvälise menetleja ametnik määrusega. Taotlus jäeti rahuldamata ja rahuldamata jätmise määrus edastati menetlusalusele isikule e-posti kaudu.

4.3. Vastavalt väärteoprotokollile oli 22.04.2019 menetlusalust isikut teavitatud kohtuvälise menetleja lahendi tegemisest koopia saamise võimalusest alates 22.05.2019, menetlusalune isik tegi taotluse saada otsus e-postiga ja kohtuväline menetleja edastas üldmenetluse otsuse e-postiga nii menetlusaluse isiku kui ka vastavalt taotlusele Ave-Pirjo Paluvere e-posti aadressidele. Kohtuvälise menetleja otsuse punktis 13 on selgitatud edasikaebekorda vastavalt VTMS § 114 lg 4, mille kohaselt menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Riigikohus on märkinud, et VTMS § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel (RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16). Seega arvestades, et menetlusalust isikut oli teavitatud kohtuvälise menetleja lahendi tegemise kuupäevast ja edastatud lahend menetlusaluse isiku valitud viisil, oli kohtuvälise menetleja 22.05.2019. a üldmenetluse otsusele kaebuse esitamise viimane päev 6. juunil 2019 ja Priit Janu poolt 21. juunil 2019 esitatud kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. VTMS § 118 lg 1 kohast kaebetähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, mistõttu jättis maakohus VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kaebuse läbi vaatamata.

4.4. Samuti on Priit Janu jätnud tähtaegselt kõrvaldamata kaebuses puudused, millele kohus 28. juuni 2019. a kaebuse käiguta jätmise määruses viitas, puuduste kõrvaldamata jätmine on kaebuse läbi vaatamata jätmise alus juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 3.

4-19-3469

3(6)

Määruskaebus

5. Pärnu Maakohtu 06.08.2019. a määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Ave-Pirjo Paluvere (määruskaebusele oli lisatud 02.09.2019. a volikiri ja haridusnõuete täitmist kinnitav dokument), kes palub tühistada Pärnu Maakohtu 06.08.2019. a määrus ning ennistada kaebetähtaeg Maksuja Tolliameti 22.05.2019. a üldmenetluse otsusele asjas 930017000565. Kaitsja palub vaadata läbi ja tühistada Priit Janu kaebus Maksuja Tolliameti 22.05.2019. a üldmenetluse otsusele asjas 930017000565 ning määrata kindlaks ja mõista kohtuväliselt menetlejalt menetlusaluse isiku kasuks välja menetluskulud summas kokku 960 eurot, menetluskulude tasumisega viivitamisel kohustada kohtuvälist menetlejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 määras. Samuti taotleb kaitsja lahendada asi istungil.

5.1. Kaebuse esitaja leiab, et tõene ei ole kohtueelse menetleja väide osas, et menetlusaluse isiku lepingulist kaitsjat ei oleks lubatud väärteoasja 930017000565 menetlusse. Kaebaja kaitsja on läbivalt osalenud just kaitsjana väärteoasja 930017000565 menetluses. Samuti on MTA-le esitaud nii asjakohane volikiri ja kaitsja haridust tõendav dokument. Menetlusaluse isiku kaitsja on osalenud menetlusaluse isiku kaitsjana väärteoasjas nr 4-19-1168 (930016001496) ja haldusasjades 3-18-467 ja 3-18-2200, kus on vastustajaks kohtueelne menetleja. Seega on menetlusalusele isikule üllatuslik ja eelviidatud asjaolusid arvesse võttes olnud eksitav kohtueelse menetleja käitumine ja seisukoht osas, et kohtuväline menetleja ei ole Ave-Pirjo Paluveret kaitsjana menetlusse lubanud. Tõendid, et Ave-Pirjo Paluvere on kaitsjana läbivalt väärteoasja menetluses osalenud, nähtuvad muuhulgas väärteoasja 930017000565 menetlustoimikust ja määruskaebuse lisadest. Väärteoasja 930017000565 menetlustoimikust nähtub, et kohtueelne menetleja on Ave-Pirjo Paluveret kogu menetluse kestel kohelnud läbivalt kaitsjana. Samuti nähtub menetlustoimikust, et menetlusalune isik on läbivalt taotlenud kõikide menetlusdokumentide kättetoimetamist kaitsjale ja seda AET-i vahendusel. 02.09.2019 seisuga ei ole aga kohtueelne menetleja ega ka maakohus väärteoasja 930017000565 menetlusdokumente menetlusaluse isiku kaitsjale nähtavaks teinud. Asjakohased taotlused on nähtavad nii väärteoasja 930017000565 menetlustoimikust kui ka väärteoasja 4-19-3469 kohtutoimikust.

5.2. Menetlusaluse isiku hinnangul ja kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 55 kohaselt lahendatakse kaitsja menetlusest kõrvaldamine määrusega. Määrus, millega kaitsja menetlusest kõrvaldatakse või jäetakse menetlusse lubamata, on kaevatav. Väärteoasja 930017000565 menetlusdokumentide hulgas puuduvad mistahes tõendid või viited, et kaitsja Ave-Pirjo Paluvere oleks menetlusest kõrvaldatud. Vastupidiselt, menetlusalune isik on esitanud tõendid, et Ave-Pirjo Paluvere on läbivalt kaitsjana väärteoasja 930017000565 menetluses osalenud.

5.3. Kaebaja hinnangul ei ole tõene ka kohtueelse menetleja väide osas, et menetlusalune isik oleks 22.04.2019 Lääne-Harju Politseijaoskonnas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, üle kuulatud. 22.04.2019 oli menetlusalune isik raskelt haige ja menetlusaluse isiku tervislik seisund ei võimaldanud ülekuulamisel osaleda.

5.4. Kaebuse esitaja ei nõustu sellega, et kaebetähtaeg oleks möödunud ja vaja olnuks esitada VTMS § 118 lg 1 kohast kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja ei nõustu, et kaebetähtaeg saaks hakata kulgema olukorras, kus menetlusaluse isiku tervislik seisund ei võimalda menetluses osaleda ning kohtuväline menetleja ei tee menetlusaluse isiku kaitsjale menetlusdokumente nähtavaks või jätab menetlusdokumentide kaitsjale kätte toimetamise osas rahuldamata (ignoreerib taotlust). Samuti ei nähtu maakohtu 28.06.2019. a määrusest, et maakohus oleks puudusena tuvastanud, et 21.06.2019 esitatud kaebus oleks esitatud tähtaega ületades. Maakohus ei ole juhtinud kaebaja tähelepanu VTMS § 118 lg 1 kohase kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise vajadusele või

4-19-3469

4(6)

võimalusele. Seega on maakohtu 06.08.2019 määruse resolutsiooni punkt 1 ja etteheide kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmise osas kaebajale üllatuslik.

5.5. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab reeglina kulgema päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Eeltoodust ja AET-ist aga nähtub, et 02.09.2019 seisuga ei ole ei maakohus ega ka kohtueelne menetleja menetlusaluse isiku kaitsjale kohtuvälise menetleja otsust kätte toimetanud või AET-is nähtavaks teinud. Samuti ei ole kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku kaitsjat teavitanud osas, et kas ja kui jah, siis millal kuupäevaliselt on kohtuvälise menetleja otsus menetleja juures kättesaadav. VTMS § 70 lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Väärteoasja 930017000565 toimikus puuduvad mistahes tõendid või viited osas, et kohtueelne menetleja oleks menetlusaluse isiku kaitsjat teavitanud menetleja lahendi tegemise ajast. Küll aga on väärteoasja 930017000565 toimikus tõendid, et menetlusalune isik taotles kõikide menetlusdokumentide kättetoimetamist lepingulisele kaitsjale ning tõendid, et menetlusaluse isiku tervislik seisund ei võimaldanud iseseisvalt menetluses osaleda.

5.6. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja hinnangul olnuks põhjendatud kaitsjale kõikide menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine e-toimiku kaudu. Kaebaja hinnangul on kohtueelse menetleja eksitav käitumine kaitsja menetlusest kõrvaldamisel või menetlusdokumentide kaitsjale kätte toimetamata jätmine ja menetlusalusel isikul menetlustoimikuga tutvumise mitte võimaldamine käsitletav KrMS § 172 lg 2 p-s 2 nimetatud muu asjaoluna, mida tuleb käesoleval juhul käsitada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Seonduvalt kaitsja taotlusega lahendada asi istungil, selgitab ringkonnakohus, et VTMS § 194 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta.

7. Samuti juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu sellele, et Pärnu Maakohtu 06.08.2019. a määrusega jäeti Priit Janu kaebus sisuliselt läbi vaatamata. Kuna maakohus Priit Janu kaebuse argumente sisuliselt ei hinnanud, siis pole ringkonnakohtul menetluslikku pädevust vaadata läbi ja tühistada Priit Janu kaebus Maksuja Tolliameti 22.05.2019. a üldmenetluse otsusele asjas 930017000565. Märgitu tähendab omakorda, et ringkonnakohtul on menetluslik pädevus kontrollida üksnes kaebuse läbivaatamata jätmise seaduslikkust ja põhjendatust ning kaitsja sisulised vastuväited kohtuvälise menetleja väidetavate rikkumiste osas jäävad käesolevas menetlusetapis tähelepanuta.

8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

9. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab maakohtunik kontrollima eelmenetluses kohtualluvust ning VTMS §-de 114 ja 115 nõuete täitmist. Kaitsja on iseenesest asjakohaselt märkinud, et maakohtu 28.06.2019. a määrusest ei nähtu, et 21.06.2019 esitatud kaebus oleks esitatud tähtaega ületades. VTMS paragrahvide järjestusest saab tõepoolest tuletada, et maakohus kontrollib esmalt kaebuse tähtaegsust ning alles seejärel kaebuse vastavust nõuetele, mistõttu hilinenult esitatud kaebus (puudustega või mitte) tuleb jätta ennistamistaotluse puudumisel igaljuhul läbi vaatamata. Samas arvestades Priit Janu 21.06.2019. a pöördumist, mis ei vastanud isegi minimaalsetele nõuetele käsitlemaks seda kaebusena, ei saa maakohtule ette heita, et ta jättis kaebuse esmalt käiguta.

4-19-3469

5(6)

10. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks (RKKKo nr 3-1-1-55-10, p 12). Käesolevas asjas avastas maakohus kaebetähtaja rikkumise aga juba eelmenetluses, kaebetähtaja ennistamise taotlust kaebaja esitanud ei olnud, seega tuligi maakohtul VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata.

11. Nagu Maakohus märkis, esitatakse VTMS § 114 lg 4 kohaselt kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asjaolu, et kaebuse esitaja sellega ei nõustu, ei saa luua menetluslikku alust tähtaega rikkudes esitatud kaebuse läbivaatamiseks. 22.04.2019. a väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik on saanud väärteoprotokolli kätte 22.04.2019. Seejuures tutvus menetlusalune isik ka kuupäevaga, s.o 22.05.2019, millisest alates oli kohtuvälise menetleja lahendi koopia kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 70 lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Vastav selgitus on väärteoprotokollis kirjalikult fikseeritud. Riigikohus on märkinud, et VTMS § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel (RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16). Kuigi kohtuvälisel menetlejal puudub üldjuhul täiendav kohustus isikut või tema kaitsjat teavitada lahendi tegemisest, sest selle kättesaadavuse aeg tehti isikule teatavaks juba väärteoprotokolli koostamisel, on Maksuja Tolliamet esitanud maakohtule lisaks e-kirja, millest nähtub, et 22.05.2019 on kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 930017000565 edastatud elektrooniliselt nii Priit Janule kui ka Ave-Pirjo Paluverele. Seega hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema 22.05.2019 ning lõppes 06.06.2019. Priit Janu 21.06.2019. a puudustega kaebus oli seega esitatud hilinenult.

12. Alusetu on kaitsja etteheide, et maakohus ei ole juhtinud kaebaja tähelepanu VTMS § 118 lg 1 kohase kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise vajadusele või võimalusele. VTMS § 118 eristab apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmise aluseid. VTMS § 118 lg 1 näeb ette juhud, mil kaebus jäetakse käiguta, lg 2 reguleerib apellatsiooni läbi vaatamata jätmist. Kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Seega ei ole kaebuse tähtaegselt esitamata jätmine käsitatav puudusena, mida saaks kõrvaldada, mistõttu ei pea ega saagi kohus sellele kui puudusele viidata. Seega jättis maakohus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.

13. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuse punktis 13 on selgitatud edasikaebekorda vastavalt VTMS § 114 lg-le 4, siis on alusetu kaebaja väide justkui oleks menetleja loonud eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta. Mingeid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise, kaitsja ringkonnakohtule esitanud ei ole.

14. Kuigi eeltoodu välistab igaljuhul kaebuse läbivaatamise, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on õigesti jätnud Ave-Pirjo Paluvere kaitsjana kohtumenetlusse lubamata. Alusetu on kaitsja väide, et MTA-le on esitatud asjakohane volikiri ja kaitsja haridust tõendav dokument. Ringkonnakohus tutvus väärteotoimikuga nr 930017000565 ning toimikus nimetatud dokumente ei ole. Kohtuväline menetleja on küll pidanud e-kirjavahetust Ave-Pirjo Paluverega, kuid menetlustoimingutel Ave-Pirjo Paluvere kaitsjana osalenud ei ole. Kirjavahetuse pidamist

4-19-3469

6(6)

menetlusaluse isiku poolt väidetud kaitsjaga ei saa aga pidada kaitsja menetlusse lubamiseks. Kaitsjat saaks käsitada menetlusse lubatuna alles siis, kui tal on lubatud kaitsjana menetlustoimingutes osaleda. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et VTMS § 114 lg 1 kohaselt on kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise õigus üksnes menetlusosalisel. Nagu eelnevalt märgitud, kontrollib VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt maakohtunik eelmenetluses VTMS § 114 nõuete täitmist. VTMS § 16 kohaselt on menetlusosaliseks väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja. VTMS § 20 lg

1 kohaselt võib menetlusalusel isikul olla kaitsja, kes peab vastama selles sättes loetletud tingimustele, st VTMS § 20 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluses või väärteomenetluses kaitsjaks olla advokaat või menetleja loal muu õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava täitnud isik. Ave-Pirjo Paluvere ei esitanud maakohtule volikirja ega VTMS § 20 lg 1 sätestatud haridusnõuet tõendavat dokumenti, vaid on esitanud need alles ringkonnakohtule. Seejuures tuleb märkida, et ringkonnakohtule esitatud volikiri on koostatud ja allkirjastatud alles 02.09.2019, seega pärast maakohtu menetlust. Seega puudus maakohtul õigustatult igasugune alus käsitada Ave-Pirjo Paluvere 17.07.2019. a kaebust Priit Janu suhtes toimuvas väärteoasjas menetlusosalise kaebusena VTMS § 114 lg 1 tähenduses.

15. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 38, § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2, §-st 198, KrMS § 172 jätab ringkonnakohus kaebetähtaja ennistamise taotluse ja määruskaebuse rahuldamata ning vaidlustatud Pärnu Maakohtu 06.08.2019. a määruse muutmata.

16. Ave-Pirjo Paluvere on esitanud taotluse määrata kindlaks ja mõista kohtuväliselt menetlejalt menetlusaluse isiku kasuks välja menetluskulud summas kokku 960 eurot. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 189 lg 1 kohaselt otsustatakse kohtueelses menetluses menetluskulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul tuleb analoogia korras lähtuda kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses tehtavate otsuste kohta käivatest sätetest ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja otsuste puhul. Seetõttu kuulub väärteomenetluses menetluskulude hüvitamise otsustus samuti esmalt kohtuvälise menetleja pädevusse. Eelnevast seisukohast tulenevalt puudub ringkonnakohtul pädevus kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse läbivaatamiseks. Küll aga kuuluks ringkonnakohtu pädevusse määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamine. Ringkonnakohus märgib aga, et taotlusest ei nähtu, kas ja millises summas on tekkinud kulud määruskaebemenetluses. Samuti pole taotlusele lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta, kas menetlusalusel isikul on tekkinud seoses määruskaebemenetlusega menetluskulu. Samas selgitab ringkonnakohus, et VTMS § 38 lg-st 1 tuleneb, et määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramisel tuleb ka väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Juhul, kui ringkonnakohus teeb VTMS § 147 lg 1 p-s 1 nimetatud otsustuse, mis on olemuslikult võrreldav KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud otsustusega, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 kohaselt selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus esitatud on ehk antud juhul Priit Janu kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)