1-09-21076/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-21076

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05 veebruar 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-21076 (09230110311) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi L.K süüdistus KarS § 212 lg 1 ja KarS § 22 lg 3; KarS § 349; KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi; B.A süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 ja KarS § 274 lg 1 järgi; F.G süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi. Lühimenetlus Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav L.K

Ik: XXX, kodakondsuseta, haridus: 8 klassi, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 13.08.2009, vahistatud 14.08.2009,

Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 27.05.1997 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 2; KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat tingimisi 2 aastase katseajaga; 2. Tallinna Linnakohtu 26.06.1997 otsusega KrK § 140 lg 2

p 2, 3 järgi rahatrahv 2520 krooni; 3. Tallinna Linnakohtu 05.11.1997 otsusega KrK § 141 lg 2

p 1 järgi vabadusekaotus 6 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga; 4. Tallinna Linnakohtu 21.01.1998 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1 järgi rahatrahv 1500 krooni; 5. Tallinna Linnakohtu 01.03.2000 otsusega KrK § 140 lg 2

p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud; KrK § 41

alusel vabadusekaotus 6 aastat 1 kuu, vabastatud

ennetähtaegselt tingimisi ärakandmata karistusajaga 1 aasta 6 kuud 19 päeva seisuga 06.04.2004;

2

6. Harju Maakohtu 14.06.2007 otsusega KarS § 307 lg 1

järgi vangistus 6 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; Kaitsja Advokaat Owe Ladva Süüdistatav B.A

Ik: XXX, kodakondsuseta, haridus: 8 klassi, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: ei ole kohaldatud, kannab karistust Tartu Vanglas

Varasem karistatus: 1. Lääne-Viru Maakohtu 20.08.1993 otsusega KrK § 115

1 lg 2; KrK § 118 lg 2 järgi vabadusekaotus 3 aastat;

2. Viljandi Maakohtu 22.11.1995 otsusega KrK § 108 lg 1

järgi vabadusekaotus 1 aasta, KrK § 41 alusel vabadusekaotus 1 aasta ja 7 kuud; 3. Narva Linnakohtu 29.05.1998 otsusega KrK § 100; 139 lg

2 p 1 järgi vabadusekaotus 12 aastat;

4. Harju Maakohtu 18.01.2006 otsusega KarS § 331 järgi

vangistus 5 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus

vangistus 3 aastat 9 kuud 29 päeva. Viru maakohtu

26.01.2009 määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, ärakandmata karistus vangistus 9 kuud ja 9 päeva, katseaeg 1 aasta. Harju Maakohtu 15.07.2009 määrusega ärakandmata karistus 9 kuud 9 päeva täitmisele pööratud, ärakandmise algus alates 13.07.2009.a. Kaitsja Advokaat Milvi Söörd Süüdistatav F.G

Ik: XXX, EV kodanik, haridus: kõrgem haridus, emakeel: vene keel, töökoht: OÜ SO, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.10.2009.a.

Varasem karistatus: Kriminaalkorras varem karistamata, karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. L.K süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. L.K süüdi tunnistada KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

3. L.K süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (aastat) aastat ja 9 (üheksa) kuud.

5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada L.K-le mõistetud karistusest kantuks

eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse ärakandmist arvestada alates L.K kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.08.2009.a.

7. L.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.

8. B.A süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

3 mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud.

9. B.A süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

10. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 11. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud.

12. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada B.A-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.01.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tähtajalise vangistuse 9 kuud ja 9 päeva võrra ning mõista B.A-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva.

13. B.A-le mõistetud liitkaristuse ärakandmist arvestada alates B.A kinnipidamisest, so alates 13.07.2009.a. 14. F.G süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. 15. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 16. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta F.G-le mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 1 aasta ja 2 kuud F.G suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies

ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.G temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 17. KarS § 78 p 1 alusel arvestada F.G-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.02.2010. 18. F.G suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 19. L.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.K, 1-09-21076, kaitsjatasu“. 20. L.K-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni,

mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.K , 1-09-21076, sundraha“. 21. L.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 274 (kakssada seitsekümmend neli) krooni ja 30 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.K, 1-09-21076, koopiate tegemise kulud“. 22. B.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.A, 1-09-21076, kaitsjatasu“. 23. B.A-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis

tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.A, 1-09-21076, sundraha“. 24. B.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) krooni

ja 60 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

4

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.A , 1-09-21076, koopiate tegemise kulud“. 25. F.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1980 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 3

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.G, 1-09-21076, kaitsjatasu“. 26. F.G-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.G, 1-09-21076, sundraha“. 27. F.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) krooni

ja 60 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.G , 1-09-21076, koopiate tegemise kulud“.

28. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

29. AS Ergo Kindlustus esindaja esitatud tsiviilhagi 65 824 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning solidaarselt välja mõista F.G-lt ja L.K-lt ASi Ergo

Kindlustus kasuks 65 824 (kuuskümmend viis tuhat kaheksasada kakskümmend neli) krooni. 30. RResitatud tsiviilhagi 5100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning solidaarselt välja mõista L.K-lt ja B.A-lt RR kasuks 5100 (viis tuhat ükssada) krooni. 31. Asitõendid: SIM-kaart Tele2 nr xxx mis asub toimiku materjalide juures kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. 32. Asitõend: juhiluba nr xxx RZ nimele, milline on kohtueelse menetluse ajal tagastatud RZ, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel RZ.

33. Asitõend: mobiiltelefon №kia N73 imei 356260014198790, milline on kohtueelse menetluse käigus tagastatud RRle, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule RRle. 34. Asitõend: rahakott milline on kohtueelse menetluse käigus tagastatud RRle, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule RR.

35. Asitõend: jalgratas Raleigh Kandara, mis asub Põhja Prefektuuri Kriminaalosakonna

üldkuritegude talituse asitõendite hoidlas, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele asja omanikule PN. 36. Asitõend: DNA proovid, mis asuvad Põhja Prefektuuri Kriminaalosakonna üldkuritegude talituse asitõendite hoidlas, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

5

L.K süüdistatakse selles, et tema osutas füüsilist ja vaimset kaasabi F.G-le

kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisel eesmärgiga kindlustusandjalt saada kindlustushüvitist. Kindlustusjuhtumi kohta valeandmete esitamiseks võttis L.K ära F.G palvel 12.02.2009.a. kella 02:00 ajal Sõpruse pst 29

maja ees Tallinnas F.G kasutuses olevalt sõidukilt Toyota Land Cruiser 120,

registreerimismärgiga XXX neli velge koos rehvidega ning lõhkus sama sõiduauto

bensiinipaagi kaane, et jätta mulje, et sõidukilt on veljed ja rattad varastatud. 12.02.2009

esitas F.G kindlustushüvitise saamise eesmärgil valeavalduse ja nõude kahju

hüvitamiseks Tammsaare tee 118c Tallinnas asuvasse AS Ergo Kindlustus kahjukäsitluse

kontoris selle kohta, et sõidukil Toyota Land Cruiser 120 registreerimismärgiga XXX varastati 4 ratast ja lõhuti bensiinipaagi kaas, teades, et sõidukilt rehvide ja velgede vargus

ning bensiinipaagi kaane ebaseaduslik lõhkumine on eelnevalt lavastatud L.K

poolt, väites seega kindlustusandjale toimumata kindlustusjuhtumi toimumist, millega lõi

ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi kohta kindlustusandjale AS Ergo Kindlustus, kes maksis kindlustushüvitisena välja 65 824 krooni.

Seega L.K , osutades füüsilist ja vaimset kaasabi teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole – kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisele

kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani kaasaaitajana toime kindlustuskelmuse, so KarS § 212 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeRva kuriteo.

Samuti tema, 23.03.2009 kella 01:35 paiku, Gonsiori ja Vilmsi tänava ristmikul Tallinnas, juhtides sõidukit Volvo V70 reg nr XXX, omamata sõiduki juhtimise õigust ja juhiluba, esitas sõiduki peatanud politseitöötajale kontrollimiseks ja juhtimisõiguse tõendamiseks juhiloa nr XXX RZ nimele, eesmärgiga omandada õigust juhtida mootorsõidukit ning tõendada, et tal on kaasas mootorsõiduki juhilt nõutav dokument - juhiluba.

Seega L.K , kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuRrvitamise, s o KarS § 349 järgi kvalifitseeRva kuriteo.

Samuti tema, 30.06.2009, olles varem toime pannud röövimise, ajavahemikul kell 03:00 kuni

04:00, Tallinnas Endla, Paldiski mnt ja Tulika tänavate vahelisel alal, tungis koos B.A

´iga isikute grupis kallale RR´le, lüües teda jalaga näo piirkonda, millest kannatanu kukkus ja peale seda lõid teda korduvalt käte ja jalgadega näoning kehapiirkonda ning peale

seda võtsid omastamise eesmärgil ära RR taskutest mobiiltelefoni №kia N73 koos kõrvaklappidega ja mälukaardiga, väärtusega 4000 krooni, rahakoti, väärtusega 250 krooni, milles oli sularaha 1000 krooni, Swedbank krediitja deebetkaart ilma materiaalse väärtuseta.

Kannatanult äravõetud esemed B.A ja L.K omastasid, joostes koos

nendega minema. Rahakotis olnud pangakaarti kasutades võttis B.A 30.06.2009 ajavahemikul kell 05:32 kuni 05:35, viibides aadressil Tallinn, Akadeemia tee 24, Swedbank

sularahaautomaadist RR arveldusarvelt sularaha summas 4100 krooni. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – lahtise haava huulel ning varalist kahju kokku summas 9350 krooni.

Seega L.K, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeRva kuriteo.

B.A süüdistatakse selles, et tema, 30.06.2009, ajavahemikul kell 03:00 kuni 04:00, Tallinnas Endla, Paldiski mnt ja Tulika tänavate vahelisel alal, tungis koos L.K-ga

isikute grupis kallale RR´le, lüües teda jalaga näo piirkonda, millest kannatanu kukkus ja

peale seda lõid teda korduvalt käte ja jalgadega näoning kehapiirkonda ning peale seda

võtsid omastamise eesmärgil ära RR taskutest mobiiltelefoni №kia N73 koos

6 kõrvaklappidega ja mälukaardiga, väärtusega 4000 krooni, rahakoti, väärtusega 250 krooni, milles oli sularaha 1000 krooni, Swedbank krediitja deebetkaart ilma materiaalse väärtuseta.

Kannatanult äravõetud esemed B.A ja L.K omastasid, joostes koos

nendega minema. Rahakotis olnud pangakaarti kasutades võttis B.A 30.06.2009 ajavahemikul kell 05:32 kuni 05:35, viibides aadressil Tallinn, Akadeemia tee 24, Swedbank

sularahaautomaadist RR arveldusarvelt sularaha summas 4100 krooni. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – lahtise haava huulel ning varalist kahju kokku summas 9350 krooni.

Seega B.A , võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeRva kuriteo.

Samuti tema, 07.07.2009.a. kella 23:00 paiku Tallinnas, Akadeemia tee 36 maja juures kasutas psüühilist vägivalda – tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist võimuesindaja – s o

Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna operatiivtalituse vanemkomissar MLsuhtes

seoses tema ametikohustuste täitmisega järgnevalt: politseitöötaja MLtäitis oma

ametikohustust, so juhindudes Politseiseaduse § 13 lg 1 p 2 sätetest tuvastas ohu

väljaselgitamiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks B.A isikusamasust, nõudes

isikuttõendava dokumendi esitamist ning kuna B.A dokumente esitada ei olnud, tuvastas MLB.A isikusamasust tema küsitlemise alusel, ning kuna see ei õnnestunud,

kutsus kannatanu välja patrulli, et toimetada B.A isikusamasuse tuvastamiseks politsei ametiruumi. Selle takistamiseks püüdis B.A põgeneda ning MLjooksis talle

järgi. B.A haaras maast prügina vedeleva tugitooli ja vehkis sellega kannatanu suunas, seejuures eemaldus tugitoolist umbes 60 cm pikkune puitdetail, millega B.A püüdis Meelis Lehtpuud korduvalt lüüa ning ähvardamiseks ütles ka, et kui talle lähenetakse,

siis ta lööb selle puitdetailiga kannatanut, saades aru, et ähvardab oma tegevusega

politseiametnikku, so võimuesindajat tervisekahjustuse tekitamisega ning kannatanu pidas tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist veenvaks, kuna see sisendas talle hirmutunde, et tema tervis on reaalselt ohus.

Seega B.A , pannes toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeRva kuriteo.

F.G süüdistatakse selles, et tema lõi kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, eesmärgiga kindlustusandjalt saada kindlustushüvitist.

Kindlustusjuhtumi kohta valeandmete esitamiseks võttis L.K ära F.G

palvel 12.02.2009 kella 02:00 ajal Sõpruse pst 29 maja ees Tallinnas F.G kasutuses olevalt sõidukilt Toyota Land Cruiser 120, registreerimismärgiga XXX neli velge koos rehvidega ning lõhkus sama sõiduauto bensiinipaagi kaane, et jätta mulje, et sõidukilt on

veljed ja rattad varastatud. 12.02.2009 esitas F.G kindlustushüvitise saamise eesmärgil valeavalduse ja nõude kahju hüvitamiseks Tammsaare tee 118c Tallinnas asuvasse AS Ergo Kindlustus kahjukäsitluse kontoris selle kohta, et sõidukil Toyota Land Cruiser 120

reg nr XXX varastati 4 ratast ja lõhuti bensiinipaagi kaas, teades, et sõidukilt rehvide ja velgede vargus ning bensiinipaagi kaane ebaseaduslik lõhkumine on eelnevalt lavastatud L.K poolt, väites seega kindlustusandjale toimumata kindlustusjuhtumi toimumist,

millega lõi ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi kohta kindlustusandjale AS Ergo Kindlustus, kes maksis kindlustushüvitisena välja 65 824 krooni.

Seega F.G , luues kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse

kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani toime kindlustuskelmuse, so KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeRva kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav L.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav. Tunnistab end süüdi KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises, kuid ei tunnista end süüdi KarS §

200 lg 2 p 4, 7 ja § 212 lg 1 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuritegude toimepanemises. Nõustus

7

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtueelsel menetlusel antud ütlustele soovis

lisada, et KarS § 200 ettenähtud kuritegu toime pannud ei ole. Ei olnud mingit kokkulepet

röövida. Teda süüdistatakse, et ta on kannatanut jalaga näkku löönud, kuid tal oli selgroo operatsioon ja ta ei saa teha järske liigutusi. Kannatanut lõi P.B.A, mis kannatanu asjadest

sai, seda ta ei tea. Telefoni nägi, selle võttis P.B.A. Sel päeval liikus ringi jalgrattaga,

trolliga, kuid seljavigastus neid transpordivahendeid kasutamast ei sega. Kannatanu mobiiltelefon oli juba enne P.B.A käes, kannatanu andis selle helistamiseks. Ka rahakoti

võttis ära P.B.A, samuti tiris kõrvaklapid kaelast kannatanul P.B.A. P.B.A lõi kannatanut üks kord käega ja kannatanu kukkus. Ise ta seisis 2-3 meetri kaugusel, ei saanud aru mis toimub. Läks P.B.A juurde ja ütles, et lähme minema. P.B.A poolt rünne oli

ootamatu, ise ei võtnud kannatanult midagi ära. Samuti ei tunnista ta F.G osas kuriteo toimepanemist. Ta ei varastanud auto rattaid. F.G palus, et ta need maha võtaks. Arvas,

et tahab teised panna. Kividele pani auto ise. Rattad läksid kaduma, Komarov kadus koos

ratastega. Komarov pidi rattad viima garaaži, kuid kadus ära ning tund aega hiljem tuli ja

ütles, et politsei pidas kiiruse ületamise tõttu kinni. Pärast seda nädal aega ei saanud

Komaroviga kontakti ja siis kui kohtus, seletas Komarov, et rattad on kodus, siis hakkas keerutama ja rattad läksidki kaduma. Kui politsei Komarovi kinni pidas oli Komarovi sõnade kohaselt tal autos olnud kaks ratast. F.G teadis enne seda umbes kuu aega, tutvus tuttavate

kaudu. Kohtusid aeg-ajalt. F.G palus, et ta aitaks rattad maha võtta. Oli raha vaja ja nõustus. F.G jutu järgi tal neid rattaid vaja ei olnud ja ta võis need rattad endale jätta, et paneb uued. Bensiinipaagi kaane lõhkus Komarov, kuid ta ei tea miks seda tehti. F.G ei öelnud, et tahab kindlustuselt raha välja petta. Rataste mahavõtmine toimus kella 1-2 vahel öösel, siis oli tal vaba aega.

L.K kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Mis puudutab KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuritegu, siis tuleks süüdistatav õigeks mõista. Mis puudutab KarS § 212 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi inkrimineeritud kuritegu, siis on süüdistatava vastutus selle teo eest enam kui küsitav.

Kohtuistungil süüdistatav B.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale KarS § 200 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, kuid ei tunnista

end süüdi KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas täiendavalt, et 07.07.2009 õhtul kella 23.00 ajal läks mööda Akadeemia 36 majast ja nägi, et seal on mingi jama. Olevat korter tühjaks tehtud. Läks sinna, sest oli sealt ostnud muusikakeskuse ja tahtis tagasi anda. Politsei nõudis dokumente,

kuid ta oli tagaotsitav ja ei olnud käinud kriminaalhooldaja juures registreerimas. Seal ei

olnud mingit tugitooli, mingeid asju ei olnud, jooksis lihtsalt minema. Kui palju seal politseinikke oli, seda ei tea, seal oli terve furgoon. Küsis korteriperenaise käest kas see oli

tema muusikakeskus, perenaine vastas, et ei ole. Politsei küsis dokumente, ta ei andnud. Politseinik helistas politsei välja ja ta pani jooksu. Kuidas ta saab politseinikku ähvardada kui seal oli neid terve furgoonitäis.

B.A kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü

röövimise toimepanemises tõendatud, kuid iseküsimus on see, kas tegemist on grupis toimepandud kuriteoga. Mis puudutab KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuritegu, siis süüdistatav on

selle kuriteo toimepanemist eitanud. Puuduvad tõendid vägivalla olemasolu kohta, mistõttu puudub süüteokoosseis, millest tulenevalt tuleks ta õigeks mõista.

Kohtuistungil süüdistatav F.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

F.G kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü

tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Karistuse liigi valikul tuleks

8 valida sanktsioonis ettenähtud alternatiivne karistus, so rahaline karistus, kuivõrd teiseliigilise karistuse, so vangistuse kohaldamiseks puudub alus.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Episood: kindlustuskelmus (L.K, F.G):

• 12.02.2009 koostatud kannatanu F.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

11.02.2009 parkis ta tema kasutuses oleva sõiduki Toyota Land Cruiser reg. nr. XXX aadressil Sõpruse pst 29, Tallinn, maja taha asuvasse parklasse. 12.02.2009 kella 09:00

paiku avastas, et autolt on varastatud neli ratast ja bensiinipaagi kork. Palju bensiini varastatud on kannatanu öelda ei oska. Autos sees ei käidud, auto oli lukus. Üks rattas

maksab uuena 7000 krooni. Seega esialgne kahju on kokku 28 000 krooni. Autol on signalisatsioon ja Kasko kindlustus. (kd II t/l 181-184)

• 17.07.2009 koostatud kannatanu F.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

11.02.2009 kella 22.00 paiku parkis ta enda auto Toyota Land Cruiser, r/n XXX, parkimiskohale Tallinn, Sõpruse pst 29 aadressil asuva maja alla, enne äraminekut sulges

kõik aknad ja uksed, ühtlasi pani autole signalisatsiooni peale. 12.02.2009 kella 08.00 paiku teatati talle politseist tema auto rataste varguse kohta. Läks kohe välja ja avastas, et

tema auto küljest oli võetud neli valuvelgedega ratast, väärtusega 7000 krooni, kogusummas 28 000 krooni, ühtlasi oli lahti murtud bensiinipaagi lukk ja kaas, väärtusega 500 krooni, ning bensiinipaagist oli välja valatud kütust koguses 20 liitrit, kogusummas 260 krooni. Auto oli võetud №rdea Liisingust, autol on olemas kaskokindlustus. Antud kindlustuse järgi on tema omavastutus 15% vargusega tekitatud kahjust ja antud juhul on tema osa 12 000 krooni, ning antud summa kohta soovib esitada tsiviilhagi. Ülejäänu kustutas kindlustus. Midagi enamat auto küljest kaduma läinud ei ole. (kd II t/l 202-205)

• 07.09.2009 koostatud kannatanu F.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt soovib ta lisada, et 12.02.2009 kella 09.00 paiku avastas, et tema maja ees seisnud autost Land Cruiser, r/n XXX, küljest oli ära varastatud 4 autorehvi ja lahti oli tehtud bensiinipaak.

Auto oli pargitud aadressile Tallinn, Sõpruse 29. Selle juhtumi kohta tegi politseisse

avalduse. Land Cruiser, r/n XXX, on vormistatud firma OÜ Worldpoint nimele, mille registreeritud aadress oli XXX. Tema on antud auto kasutaja. Pärast politseisse varguse kohta avalduse tegemist pöördus kahju hüvitamise asjus Ergo kindlustusseltsi, kuna autol

on kaskokindlustus, omavastutus on 30%. Pärast avaldust kindlustusseltsile pöördus

autosalongi Mustakivi Auto - Toyota, kus autot teenindatakse. Järgmisel päeval sõitis

antud teenindusest kohale remondibrigaad, kes paigaldas autole ajutised rehvid. Nende

eest ta ei maksnud, see mahtus kõik teeninduse hinna sisse. Umbes kahe nädala pärast helistati talle Mustakivi Auto teenindusest ja teatati, et võib kohale sõita, et autole Land

Cruiser 120, r/n XXX, võib paigaldada uued valuveljed, uued rehvid ning võib ära

parandada kõveraks tehtud, st rikutud bensiinipaak. Talle esitati arve summale 14 100 krooni, selle summa tasus sularahas. Ta ei oska praegu öelda, kui palju maksis töö - umbes 86 000 krooni. Kuna rehvide vargusega ja bensiinipaagi rikkumisega kannatas ta kahju 14 100 krooni, siis selle summa kohta soovib esitada tsiviilhagi. Kahju kogusumma on 86 000 Eesti krooni - see kahju oli tekitatud Ergo kindlustusseltsile. (kd II t/l 206-212)

• Kannatanu F.G hagiavaldusest nähtuvalt 12.02.09 varastati autolt Land

Cruiser 120, reg. number XXX 4 ratast, kogumaksumusega 86000 EEK. Soovib süüdistatavalt sisse nõuda temale tekitatud materiaalsest kahjust 14100 EEK (kd II t/l 212- 215)

• Sõiduki reg. tunnistuse koopiast nähtuvalt on sõiduki Toyota Land Cruiser 120, reg.

number XXX omanik AS №rdea Finance Estonia, vastutav kasutaja Worldpoint OÜ, kasutajad Ivanov Pavel ja F.G Deniss. (kd II t/l 211)

• 12.02.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli

vaadeldavaks sündmuskohaks aadressil Sõpruse pst 29, Tallinn, maja taga asuv parkla. Parklas seisis helebeež Toyota Land Cruiser 120 reg. numberiga XXX. Sõidukil puudusid

9 rattad ning nende asemel olid heledad plokid. Auto vasakul küljel oli avatud bensiinipaagi kaas ning kork puudus. Sõrmejälgi ei leitud. (kd II t/l 185-190)

• 13.04.2009 koostatud tunnistaja S J ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.02.2009.a. kella 02.20 paiku tema koos B V tuli taksoga koju aadressil: Tallinn Sõpruse pst. 229 ja takso

peatus maja ees. Samal ajal nad märkasid üht sõidukit Mazda, tumedat värvi, milline seisis algusel tõkkepuu ees. Mõni minuti möödumisel sõiduautos istus sees juht ja selle sõiduki juurde tuli jooksuga maja tagumise osast veel üks noormees, kes oli tumeda värvi riietuses. See noormees istus autosse ja nende sõiduk sõitis maja ette. Sel ajal nad jõudsid

enda juurde korterisse ja kuna see asi nende jaoks oli väga kahtlane, siis nad vaatasid

aknast välja ja märkasid, et kõrvalistuja veeretas rattad oma sõidukisse, autojuht oli koguaeg autos ja mootor töötas. Tunnistaja jooksis välja, aga ta elukaaslane sel hetkel kohe helistas politseisse ja teatas juhtumist. See võiks olla 02.22 ajal. Sel noormehel, kes veeratas rattad sõiduautosse oli peas kapuuts. Nägusid ära ei tunneks. Sõiduki reg. nr. oli

XXX. Hiljem peale politsei lahkumist, tuli sama sõiduk uuesti maja juurde. Tunnistaja jooksis alla, kuid siis seal seda enam ei olnud. (kd 2 t lk 195-197)

• 13.04.2009 koostatud tunnistaja BV ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.02.2009.a. kella 02.20 paiku tema koos S J iga tuli taksoga koju aadressil: Tallinn Sõpruse pst. 229 ja

takso peatus maja ees. Samal ajal nad märkasid ühte sõidukit Mazda, tumeda värvi, milline seisis algusel tõkkepuu ees. Mõni minuti möödumisel sõiduautos istus autojuht ja

selle sõiduki juurde tuli jooksuga maja tagumise osa poolt veel üks noormees, kes oli tumeda värvi riietuses. See noormees istus autosse ja nende sõiduk sõitis maja ette. Sel ajal nad jõudsid enda juurde korterisse ja kuna see asi nende jaoks oli väga kahtlane, siis

nägid aknast, et üks noormees, kõrvalistuja veeretas rattad oma sõidukisse, autojuht oli koguaeg autos ja mootor töötas. Tema elukaaslane jooksis kohe välja aga tema helistas politseisse ja teatas juhtumist. See võis olla 02.22 ajal. Sel noormehel, kes veeratas rattad sõiduautosse Mazda oli kapuuts peas. Tema mees nägi auto numbrit XXX. Teavitas sellest politseisse. Peale politsei lahkumist 30 min hiljem nägi tema mees juhuslikult uuesti sama autot maja ees, alla jõudes oli aga auto juba lahkunud. (kd II t/l 198-200)

• 09.06.2009 koostatud tunnistaja RK ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistaja oli

13.02.2009 kella 22:10 paiku patrullis koos vanemkonstaabli Jarmo Mõtuse ja Liina

Toming´aga. Peatasid sõiduki reg. nr XXX Sõpruse pst - Koskla tänava rajoonis. Auto sõitis kiirusega umbes 100 km. Nad ei jõudnud sõiduki kiirust fikseerida ning kontrollisid juhi dokumente. Juhiks osutus Aleksander Komarov. Kõrvalistuja Jekaterina Golitsõna.

Juhi juhtimisõigus oli peatatud, tehti vastav protokoll. Sõiduki pagasiruumis oli üks Toyota Land Gruiser´i valuvelg kummiga. Juht põhjendas, et see on tema sõbra oma, kelle autot ta parandab. Rattast tehti foto.(kd II t/l 216-219)

• Tunnistaja R K poolt esitatud fotost ja teatisest nähtuvalt 13.02.2009 kella 22:10 paiku

patrullis kontrollisid nad koos vanemkonstaabli Jarmo Mõtuse ja Liina Toming´aga Sõpruse pst – Räägu tänava ristmikul s/a Mazda 626 reg. nr XXX, mida juhtis Aleksandr

Komarov, kes ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sõiduki pagasiruumis oli Toyota Land Gruiser ´i ratas. (kd II t/l 220-222)

• 12.08.2009 koostatud kahtlustatavana ülekuulatud Aleksandr Komarov´i

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõiduautolt Toyota Land Cruiser valuveljede varguse faktis ütleb ta järgmist, et tol päeval oli sõiduautoga Mazda reg. nr XXX, millist rentis

ajalehekuulutuse järgi, kellele auto kuulub, tema ei tea. 12.02.2009.a kella 01.00 paiku talle helistas L.K ja palus tal tulla Tallinnas Sõpruse pst 29 asuva maja juurde

ja võtta ta seal peale. Sõitis selle maja juurde tõkkepuu poolt ning seal ootas L.K

. Ta tuli tema juurde, istus autosse ja ütles, et sõidavad Nõmme teele, hamburgeriputka juurde. Majaelanikest ta pole kedagi näinud. Sõid ära hamburgeri ja 10- 15 minuti pärast Aleksei ütles, et sõidavad, on vaja ühte inimest aidata, keda ja kus, ta ei

rääkinud. Hakkasid sõitma ja siis Aleksei palus tal viia selle maja juurde, kus ta tema peale võttis. Sõitsid maja juurde ja ta jäi maja ees seisma. Ta läks maja taha ja kui paari

minuti pärast tuli tagasi, siis ta tõi kaks valuvelge. Pärast ta uuesti läks minema ja tuli tagasi veel kahe valuveljega. Pärast seda ta ütles, et läheb tööriistade järel ja läks sinna

tagasi, tulles tal tööriistu kaasas ei olnud. Kaks esimest valuvelge ta pani autosalongi,

10 teised kaks jättis auto kõrvale ja seni kui Aleksei käis tööriistade järel, pani ta need ise pakiruumi. Et ta võttis valuveljed autolt maha (varastas), tema tol hetkel ei teadnud. Sõites sealt minema, ta ei märganud, et keegi oleks neid taga ajanud. Sealt sõitsid Akadeemia teel asuva ühiselamu juurde ja seal nad tõstsid valuveljed maha. Kuhu ja kellele läksid need veljed, ta ei tea. Neile tuli järgi kaks tema jaoks tundmatut meesterahvast. Järgmisel päeval talle helistas Aleksei ja palus tal üks ratas täis pumbata. Ta käis ratta järel ja see oli

tema pakiruumis, kui politsei peatas teda kiiruse ületamise eest. Sellest, et rehv oli

varastatud ta tol ajal samuti ei teadnud. Hiljem sai sellest teada politseis. Pagasiruumis olnud ratta viis ta L.K-le tagasi. Valuvelge ta pole varastanud ja kuriteo

toimepanemisel pole kaasa aidanud, kuna lihtsalt ei teadnud sellest, et Aleksei paneb toime kuriteo. Antud faktis end süüdi ei tunnista. (kd II t/l 225-235; 269-272)

• 14.08.2009 koostatud kahtlustatava L.K ülekuulamisprotokolli kohaselt ta

end kuriteos, milles teda kahtlustakse süüdi ei tunnista ja lisab, et vargust pole toime pannud. Ta võttis koos Aleksandr Komaroviga maha rattad, kuid selleks palus teda auto

omanik. Nädal enne juhtunud viibis baaris koos PNiga (elab Lasnamäel) ja seal teda

tutvustati autoomanikuga F.G-ga . Varem tuttavad ei olnud ja pole varem kohtunud. Seal Pjotriga vestluse käigus selgus, et on vaja aidata ühte inimest ja võtta tema

autolt rattad maha. Selle inimeseks osutus F.G . Tasu oli sama mahavõetud

ratastega. Hiljem, paari päeva pärast talle helistas Deniss või tema helistas Denissile ja Deniss palus tulla tema juurde, öeldes maja aadressi, kus hiljem nad võtsid autolt maha

rattad. Komarov sõidutas ta sinna. Seal maja ees said kokku ja samas kohas toimus ka nende vestlus. Vestluse käigus ta ütles, et on vaja võtta tema autolt maha rattad, nagu, et keegi oleks need ära varastanud. Tema poolt osutatud teenuste eest ta pidi maksma just

antud ratastega, st tema võtab maha (nagu varastab) ning jätab endale ja võib neid käsundada. Leppisid kokku, et ta tuleb öösel ja võtab tema autolt maha rattad, nagu keegi

oleks need temalt ära varastanud ning ta ütles, kus auto seisab ja osutas selle peale. Rohkem mingit jutuajamist nende vahel ei olnud ja tema ei ole temaga rohkem kohtunud. Enne seda Saša Komarov korduvalt kurtis talle, et tal on raske materiaalne olukord ja tal

ei ole raha maksta korteri eest. Antud vestlus tuli talle meelde pärast vestlust autoomanikuga, helistas Komarovile ja ütles, et kui sulle on vaja raha, siis aita tal võtta

ühelt autolt rattad maha ja siis jagame raha pooleks. Vestlusest autoomanikuga ja

tellimusest, ta ei ole Komarovile midagi rääkinud. Asi oli õhtusel ajal, kella täpselt ei mäleta. Komarov oli nõus ja ütles, et tuleb talle järel. Kohtusid temaga, veetsid aega autos

kuni selle ajani, kui sõitsid rattad maha võtma. Võtsid kaasa tööriistad ja telliskivid, sõpruse pst 29 asuva maja juurde jõudsid kella 01-02.00 paiku. Komarov jättis autot maja

kõrval asuva tõkkepuu ette. Võtsid kaasa tööriistad ja telliskivid ning läksid selle auto

juurde, mille peale talle osutas autoomanik, st sõiduauto Land Cruiser juurde. Rattad

võtsid maha koos Komaroviga. Pärast samuti veeretasid rattad Komarovi sõiduauto

Mazda juurde, rattad panid autosse. Kaks ratast panid pakiruumi ja kaks tagaistmele. Samuti autoomaniku tellimusel muukisid lahti bensiinipaagi, kuid milleks omanikule oli seda vaja, ta ei tea. Ütles Komarovile, et too muugiks bensiinipaagi lahti. Mida ta tegigi kruvikeeraja abil. Rohkem autol ei ole midagi puutunud ja autosse pole roninud. Komarov käivitas autot ja aitas tal rattad peale laadida, ta ei näinud, et keegi oleks neid märganud ja nende järel vaadanud ja ei teadnud sellest. Sõitsid minema, sõid hamburgerid, aga pärast

sõitsid tagasi, et vaadata, kas auto seisab telliskivide peal või mitte. Pärast seda sõitsid sealt minema ja alguses viisid rattad Komarovi juurde koju, Balti jaama juures, rattad jäid

Komarovi kätte. Leppisid kokku, et müüvad rattad järgmisel päeval maha, kuid ta ei saanud teda enam kätte. Järgmisel päeval helistas talle F.G ja ütles, et rattaid on tagasi vaja. Mida ta tegi ratastega, ta ei tea. Nad pole rohkem kohtunud. Kui tol ööl koos Komaroviga sõitsid tema juurde, siis ta ütles temale, et ära muretse, autoomanik ise palus tal võtta rattad maha ja nad üldse ei puutu asjasse. Antud hetkel ta kahetseb, et nõustus omaniku ettepanekuga ja koos Komaroviga võttis rattad maha.(kd II t/l 236-245; 282-290)

• 19.08.2009 koostatud kahtlustatavale L.K-le äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeli kohaselt tunneb ta Denissi ära fotol nr 2. Tema tegi ettepaneku võtta enda auto alt rattad ning avada bensiinipaak. Tunneb ta ära 100% veendumusega,

11 kuna on temaga mitmel korral kohtunud. Fototabeli pildil nr 2 esitatud isikuks oli F.G . (kd 2 t lk 246-251)

• 16.10.2009 koostatud kannatanu KK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta volitatud isik

esindama Ergo Kindlustuse AS'i. (volikiri nr 4855). OÜ Worldpoint ning AS Ergo Kindlustuse vahel on sõlmitud KASKO kindlustuspoliis nr 40367200, mille kohaselt on kindlustatud sõiduk Toyota Land Cruiser 120 reg. nr XXX. Antud sõiduauto vastutatav

kasutaja, mis on märgitud sõiduauto tehnilises passis on OÜ Wordpoint ning kasutaja

F.G. 12.02.2009.a. pöördus AS Ergo Kindlustuse Tammsaare teel asuvasse

kahjukäsitluse kontorisse F.G kindlustushüvitise saamiseks ning andis ütlusi selle kohta, et tema kasutuses oleva ning AS №rdea Finance Estonia kuluval sõiduautol varastati 12.02.2009.a. öösel Sõpruse pst 29 maja juurest neli velge koos rehvidega,

samuti lõhuti antud sõiduauto kütusepaagi luuk, luues sellega ebaõige ettekujutuse kahjujuhtumist ning pannes toime sellega kindlustuskelmuse. Peale AS Ergo Kindlustuses kahju registreerimist pöördus F.G remondifirma Mustakivi Auto AS poole, kus

antud sõiduk remonditi ning vastavalt arvele nr 2002208 AS Ergo Kindlustus hüvitas

kahju summas 65 824,00 krooni ja F.G-le jäi kanda omavastutus varem sõlmitud lepingu alusel 11 616,00 krooni. AS Ergo Kindlustusele tekitati kahju summas 65 824,00.- krooni, mille ulatuses soovib kannatanu esitada tsiviilhagi. (kd II t/l 254-256)

• Sõiduki Toyota Land Cruiser 120, XXX väljamaksu arvestus-otsusest nähtuvalt vargus tõttu tekkinud remontööde ja rehvide eest kuulus Mustakivi Auto AS-ile väljamaksmisele 65 824 krooni. (kd II t/l 259)

• Elke Auto AS poolt koostatud hinnapakkumisest Toyota Land Gruiser´i kohta nähtub, et remontöödeks kulub 77 440 krooni. (kd II t/l 261)

• Mustakivi Auto AS-i esitatud arvest nähtuvalt kulus Toyota Land Gruiser´i (XXX) parandusele ja uutele rehvidele 65 824 krooni. (kd II t/l 260)

• Kindlustuslepingust ja sellega seotud dokumentidest nähtuvalt oli sõiduk Toyota Land Cruiser (reg. nr XXX) kindlustatud AS Ergo Kindlustuses mh ka varguse eest. Sõiduk oli kindlustatud AS №rdea Finance Estonia, AS Aon Eesti Kindlustusmaakleri ja AS Ergo Kindlustuse koostööprojekti raames.(kd II t/l 262, 318-322)

• 12.02.2009 koostatud F.G avaldusest kindlustusjuhtumi toimumise kohta

nähtub, et auto, millega ta sõidab, oli pargitud tema maja hoovi. Hommikul helistati

politseist ja teatati 4 ratta vargusest ning lõhutud bensiinipaagist. Vargusega tekitatud kahju on 4 ratast ja bensiinipaagi kaas. (kd II t/l 263-264)

• 01.10.2009 koostatud tunnistaja PN´i ülekuulamisprotokolli kohaselt L.K tihti sõitis temale kuuluvale sõiduautoga reg. nr XXX Volvo V70, tal oli selleks volitus. Ta sõitis tema sõiduautoga, kuna temal endal ei ole lube. Hiljem L.K rentis temalt seda sõiduautot. L.K tihti sõidutas teda autoga. L.K-ga sai

ta tuttavaks eelmisel aastal. Neid tutvustas nende ühine sõber Sergei. Ta mäletab, et

veebruari kuus 2009.a. ta sai kokku F.G-ga baaris "Lemon", mis asub Lasnamäe turul, Pae tänaval. Ta tuli sinna oma sõiduautoga. L.K oli roolis. Baari nad läksid selleks, et süüa ning juttu rääkida. Seal samas baaris ta tutvustas F.G-le

L.K. F.G-ga ta sai tuttavaks kaks aastat tagasi, kui ta vabanes vanglast. Ta töötas koos temaga koos ehitusel. Praegusel ajal on tal temaga väga

head suhted, nad suhtlevad pidevalt ning näevad üksteist umbes 4-5 korda nädalas. Mäletab, et nad istusid baaris ning Deniss ning Aleksei hakkasid rääkima omavahel juttu,

rääkisid midagi sõiduautodest ning midagi autorehvidest ning autovelgedest. Ta ei kuulnud tervet nende vestlust pealt. (kd II t/l 265-267)

• 08.10.2009 koostatud kahtlustatava F.G ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et veebruari kuus 2009.a. oli tal raske materiaalne olukord ning moraalne seisund. Õues oli talv ning tema kasutuses oleval ning AS №rdea Finance Estonia kuuluval maasturil „Land Cruiser 120" reg. nr XXX (v.l.a. 2007; helebeeži värvi) olid kummid siledad ning vajasid vahetust. Ta

oli kuskil kuulnud, et velgede varguse puhul maksab kindlustus hüvitist. Eelpool

nimetatud sõiduauto oli kindlustatud AS Ergo Kindlustus'e poolt. Talle tuli pähe mõtte

12 lavastada velgede ning rehvide vargus. Ise ta seda toime panna ei tahtnud. Veebruari kuus ta läks baari, mis asub Lasnamäel Lasnamäe turul. Igatahes selles baaris ta sai tuttavaks

meesterahvaga Aleksei'iga, kes on umbes 35 aastat vana, umbes 1.70 cm pikk, kõhna kehaehitusega, juuksed on tal heledad ning lühikesed. Ta elab Akadeemia teel ühiselamus. Ta oli narkomaani välimusega. Ta hakkas temaga juttu rääkima ning juttu sees ta ütles talle, et kuna tal ei ole raha, siis oleks hea lavastada velgede ning rehvide vargust tema sõiduautolt, et ta saaks kindlustuselt hüvitise. Ta küsis tema käest, kus kohast seisab tema sõiduauto ning ütles, et tema aitab teda. Ta andis talle oma mobiiltelefoni numbri, mis on

5112881. Ta ütles Alekseile, et tänutäheks selle teo ees saab ta sõiduauto rehvid koos

kummidega endale. Samuti ta ütles talle, et ta lõhuks bensiinipaagi lukku, et talle kindlustus hüvitaks ka uue lukku tegemist, kuna bensiinipaagi lukk oli tal juba enne seda katki. Mõne aja pärast Aleksei helistas talle kaks või kolm korda. Aleksei küsis ta käest, et millal ta hakkab lavastama vargust. Ta ütles talle aadressi, kus ta sõiduautot pargib, mis on Sõpruse pst 29. Lavastatud varguse toimepanemise kuupäeva nad kokku ei leppinud,

kuna tal oli ükskõik, millal ta seda teeb. 12.02.2009.a. hommiku poole helistati talle politseist ning teatati, et tema kasutuses olevast sõiduautolt Land Cruiser 120 reg. nr XXX

on varastatud neli rehvi koos kummidega ning lõhutud bensiinipaak. Kohale tuli ka politseipatrull. Ta kirjutas koheselt politseile avalduse velgede varguse kohta, kuigi ta oli

teadlik sellest, et antud kuritegu on lavastatud. Samuti ta kirjutas, et oli lõhutud bensiinipaak ning ta arvas, et oli ka kütust võetud, kuigi ta tegelikult ise ei mäletanud, kui palju täpselt bensiinipaagis tal kütust oli. Sellel päeval läks ta ka kindlustusfirmasse AS Ergo Kindlustus ning teatas neile, et tema kasutuses oleval sõiduautolt on öösel varastatud neli rehvi koos kummidega, samuti teatas, et on lõhutud bensiinipaak. Kindlustuseandjale ta teatas juhtumist eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Mõne aja pärast kindlusandja pani

talle uued rehvid, koos kummidega. Samuti tehti korda bensiinipaak. Ta ei teadnud, et omavastus on 15%. Seega ta pidi selle eest maksma autosalongis remondi töö ning uute velgede ning rehvide eest umbes 14.000 krooni, ülejäänud summa maksis kindlustusandja. Kui ta sai teada, et ta peab omavastutust maksma, siis ta hakkas oma autorehve otsima, et neid tagasi panna ning öelda kindlusandjale, et ta sai rehvid koos kummidega tagasi. Ta

sõitis Lasnamäe turule ning nägi seal Aleksei'd, ta küsis tema käest, et kus on tema autorehvid. Aleksei rääkis talle midagi segaselt. Ta isegi koos temaga sõitis kuskile rehve otsima, kuid neid ei leidnud. Ta ei tea, kellega Aleksei varguse lavastas. Vastutav kasutaja on OÜ Worldpoint. Kuna Aleksei'st ei olnud tal kasu rehvide leidmisel ei jäänud tal muud üle, kui laenata 14.000 krooni ning maksta ära. Kahetseb oma tegu. (kd II t/l 273-276)

2. Episood: tähtsa isikliku dokumendi kuRrvitamine (L.K):

• 23.03.2009 koostatud tunnistaja Keith K ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.03.2009 patrullis koos konstaabel Rutt R nad peatasid sõiduki Volvo V70 reg. nr XXX Torupilli Selveri juures. Juht esitas algselt Roman Zotejev´i juhiloa. Hiljem tunnistas, et tema nimi on L.K ning tal puudus juhtimisõigus. Sõidukis oli veel Jaanika Kivisild (kd I t/l 1)

• Koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt juhiload olid suurusega

8,5x5,5 sm, nr ET 558180, vasakul pool - Roman Zotejev'i andmed, paremal pool meesterahva pilt. (kd 1 t/l 4-5)

• 07.04.2009 koostatud kahtlustatavana ülekuulatud Roman Zotejev´i

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda

kahtlustatakse ja lisab, et täpselt kuupäeva ei mäleta, kuid tundub 22.03.09 kohtus ta

Tallinna kesklinnas L.K-ga. Napsitas. L.K oli autoga, millega nad hakkasid

koju sõitma. Tema ei joonud. Tal oli juhiluba endaga kaasas, kuid ta ei saanud autot juhtida, kuna oli joobnud. Ta ei mäleta, kuidas läks jutt tema juhiloale. Kuid ta mäletab, et

L.K auto rooli taga ja et ta andis talle oma loa, et ta saaks seda

politseitöötajatele näidata, kui ta peatatakse. Politsei ei peatanud neid. Ta sõidutas teda koduni. Ta väljus autost ja läks koju. Juhiloa unustas ära. Samuti ei tulnud tal see hiljem

meelde. Ta arvas, et see lebab tal dokumentidega kodus ega teadnud sellest, et politsei

13

peatas L.K ja ta esitas tema juhiloa. Kahetseb juhtunut, edaspidi ei hakka oma juhiluba mitte kellelegi andma.(kd 1 t/l 10-14)

• 19.05.2009 koostatud kahtlustatava L.K ülekuulamisprotokolli kohaset tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatkse ja lisab, et 22.03.09. a umbes kell 24 kohtus ta Sõpruse pst 232 maja juures Roman Zotejeviga. Ta oli autoga Volvo V70, reg. nr XXX, mis kuulub Pjotr N , kellelt ta auto võttis, et oma asjad korterist XXXüle

vedada korterisse aadressil: XXX. P.N ei tea sellest, et tal pole juhiluba. Roman oli napsitanud. Ta palus tal sõidutada teda kuni öökioskini „Statoilis" Sõpruse puiesteel, et midagi juua osta. Ta teadis, et tal pole luba, sellepärast pakkus ta talle oma juhiluba, et ta võiks politseitöötajatele luba näidata, kui neid peatatakse. Kui Roman talle oma juhiluba

pakkus, siis kätte ta seda ei võtnud. Ta sõidutas ta koju, Sõpruse puiestee maja nr 232 juurde. Kui ta väljunud oli, ja ta juba Sõpruse puiestee 232 majast eemale sai, nägi ta tema juhiluba eesmisel reisijaistmel, ta oli juba kesklinnas. Ta ei hakanud Sõpruse puiesteele

tagasi pöörduma, vaid sõitis edasi. Kaupluse „Selver" juures Gonsiori tänaval peatasid

politseinikud ta kontrollimiseks. Kuna tal oma luba pole, esitas ta politseinikele juhiloa Roman Z nimele. Politseinikud said kohe aru, et luba, mille ta esitas, ei kuulu talle. Ta kirjutas seletuskirja, milles kirjutas, et juhiluba kuulub R.Zotejevile. Luba võeti temalt ära. Kahetseb toimepandut. (kd 1 t/l 16-20)

• 16.06.2009 koostatud tunnistaja PN´i ülekuulamisprotokolli kohaselt L.K on ta tuttav. 2009. aasta märtsis andis ta talle kasutusrendile auto Volvo V70 riiklik nr XXX.

Talle auto üleandmise kuupäeva ta täpselt öelda ei oska, ei mäleta. Talle auto üleandmisel nägi ta tal mingisugust dokumenti, mis oli juhiloa moodi. Kuid seda dokumenti pole ta

kontrollinud ega tea, mis dokument see selline oli ja kelle nimele. Ta arvas, et see on L.K luba ega kahtlustanud, et tal juhiluba pole. (kd 1 t/l 28-31) 3. Episood: 30.06.2009.a. röövimine (B.A, L.K):

• 30.06.2009 koostatud kannatanu RR ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.06.2009 umbes

kella 03.00 ajal sai Tallinnas, arvatavasti Kristiine linnaosas kokku temale võõra kahe vene keelt kõneleva mehega, kellega hakkas koos alkoholi tarbima. Mäletab, et Paldiski

mnt-Tulika tn-Endla tn kolmnurga sees ühes maja hoovis, hakkas midagi maast võtma

(kummardas), kui järsku nad hakkasid teda kätega ja jalgadega lööma/peksma näo ja rindkere piirkonda. See juhtus 30.06.2009 arvatavasti kella 04.00 ajal (võib eksida). Nad

ei löönud palju. Kohta, kus intsident toimus, ei mäleta. Algul lõid nad mõlemad. Siis jätkas üks löömist ja teine mees hakkas tema taskuid tühjendama. Ta oli sel hetkel maas

pikali ja kägaras. Taskust võeti ära musta värvi kunstnahast rahakott maksumusega ca

150 EEK ja hõbedane-pruuni värvi korpusega mobiiltelefon NOKIA maksumusega ca

3000 EEK. Rahakotis olid järgmised asjad: sularaha ca 1000 EEK; tema nimele väljastatud Swedbanga krediitja deebetkaart (ei ole suletud); visiitkaarte; RM foto (4x5

cm). Mobiiltelefon on ca 3 aastat vana ning selles oli lepinguline EMT SIM-kaart numbriga XXX. Tema mobiiltelefon on välja lülitatud. Teda röövinud mehed on ca 25-30

aastat vanad, 170-175 cm pikad, keskmise kehaehitusega, rääkisid vene keeles ja aktsendiga eesti keeles Arvab, et tunneb need mehed ära. Löömise/peksmise tagajärjel oli tal ülahuul natuke katki. Need mehed tekitasid talle füüsilist valu, kehavigastuse ja varalist kahju esialgu kogusummas 4150 EEK. (kd 2 t/l 3-4)

• 03.07.2009 koostatud kannatanu RR ülekuulamisprotokolli ja lisatud kaardi kohaselt

soovib ta lisada, et 29.06.2009 umbes kell 20:00 läks Sauele oma sugulaste juurde, kus tarbis alkohoolseid jooke. Hiljem käis kasiinos (Pelgulinna haigla juures) ja siis plaanis koju minna aadressile XXX, Tallinn. Ta sai tuttavaks kahe noormehega. №ormeestega tuli neil teemaks osta kanepit. №ormehed ütlesid, et nad teavad, kus kohast saab osta kanepit.

Nad hakkasid sinna poole liikuma. Üks hetk, kui nad kõndisid mööda tänavaid siis nad näitasid mingi hoovi peale ning ütlesid, et nad jõudsid kohale. See oli maja, mis oli piiratud

aiaga. Nad sisenesid hoovi. Ühel noormehel kukkus midagi maha tema kõrvale.

Kummardus, et seda üles tõsta. Siis keegi nendest noormeestest lõi teda jalaga näopiirkonda. Löögi tagajärjel ta kukkus maha, kägarasse. Kui ta pikali maas oli, siis need

14 noormehed lõid veel teda kaks-kolm korda mõlemad jala või kätega. Kes kuidas lõi ja kui palju kordi, seda ta ei näinud, kuna ta pani käed näole ette. Kui nad löömise lõpetasid siis keegi nendest või nad mõlemad, ta ei oska öelda, kuna ta käed olid veel näo ees ja ta ei

vaadanud, võtsid ta jaki küljetaskutest tema mobiiltelefoni ning teisest taskust rahakoti

ning mobiiltelefoni kõrvaklapid. Pärast seda noormehed jooksid minema Endla tänava suunas. Üks noormeestest ütles talle: „ Kui politseisse lähed siis saad surma." Ta oli sellel

päeval enda kohta suhteliselt tugevas alkoholijoobes. Seetõttu ta ei mäleta sündmuse üksikuid asjaolusid. Kuidas ta politseisse sattus ta ei oska öelda, seda ta ei mäleta. Kuid mäletab, et ta oli Kolde pst asuva Kesklinna Politseiosakonnas, kus andis esmaseid ütlusi juhtunu kohta. Mõlemad noormehed olid umbes 30 aastat vana, nad olid mõlemad umbes 1.75 kuni 1.80cm pikad. Mütse peas nendel noormeestel ei olnud. Mõlemal noormehed

olid lühikesed juuksed. Ühel noormehel olid heledad juuksed ja teisel olid natuke tumedamad. Pruuni värvi juuksed. Pruuni juustega noormehel oli tõmmu jume, tal oli seljas tumedad värvi riided, millised täpselt ma ei oska öelda. Teisel noormehel oli seljas heledat

värvi särk, lühikeste varrukatega. Pruuni juustega noormehel oli mõlema käe selja peal tätoveeringud, millised täpselt ta ei oska öelda. Talle tundub, et jutu sees nad mainisid, et

elavad Mustamäel. Löömise tagajärjel oli tal ülemine huul katki, seest poolt. Mobiiltelefoni sees oli eraldi mälukaart maksumusega 1000 krooni. Mobiiltelefoni kasutas

viimati, kui ta öösel helistas vennale Austraaliasse +XXX. Mobiiltelefoni SIM-kaardi sulges 30.06.2009 umbes kell 06.30 kuni 07.30. Hansapanga parooli kaart oli tal rahakoti

vahel. 02.06.2009.a. läks ta Swedbanga kontorisse, et teha endale uued pangakaardid. Sealt ta sai teada, et tema kontolt deebetkaardi pealt on võetud Akadeemia tänaval asuvast pangaautomaadist 30.06.2009 umbes kella 05:30 ajal neli korda 1000 krooni ja veel 100

krooni. Seega tekitati talle kahju summas 4100 krooni. Temale tekitatud kahju kokku 9350 krooni. Tahab lisada, et jaki taskus olid korteri võtmed. Oma SIM-kaarti numbriga XXX hakkas ta kasutama uuesti 02.06.2009 kell 18:15 ajal. Sündmuskoht, kus teda rööviti asub Paldiski mnt, Tulika tänava ning Endla tänava vahel.(kd II t/l 12-17, 18)

• 18.08.2009 koostatud kannatanu RR ülekuulamisprotokolli kohaselt andis ta järgmised vastused uurija küsimustele: 30.06.2009 öösel võis keegi rattaga olla. Samas ise ta rattaga sõitmist ei mäleta. Hoovi ta ei mäleta ja seda kirjeldada ei oska, kuna väljas oli pime. Oli

mingisugune eramaja hoov. Tema rahakott oli musta värvi nahast meeste rahakott, rahakott oli ilma luku ja trukita, st kaaned käisid lihtsalt kokku. Rahakotis oli keskel veel

üks tasku, kuhu sai kaardid panna. Seal oli veel ühes kohas õmmeldud nahkpael, mille küljes rippus väikene kiipkaart. RRon tema tuttav Pärnust, nimi Silva Kivisild on talle aga

täiesti võõras. Oli nende kahe meesterahvaga kuskil hoovis, siis üks nendest

meesterahvastest justkui pillas midagi maha, mida ta hakkas maast üles võtma ja siis järgmisel hetkel juba üks meesterahvastest lõi teda jalaga näo piirkonda, mille tagajärjel ta kukkus. Kumb meesterahvastest teda lõi, ta konkreetselt ei mäleta, aga arvab et see võis

olla see, meesterahvas, kelle käed ei olnud tätoveeritud. Arvab seda sellepärast, et see meesterahvas, kelle käed olid tätoveeritud, seisis tema kõrval ja poleks sealt saanud teda nii hästi lüüa. Kui maha pikali oli kukkunud, siis tõmbas oma käed näo ette. Sellel hetkel teda veel löödi mõned korrad, mitte vähem kui kaks-kolm korda kuskile keha piirkonda ja siis

tundis, et temalt tiriti taskust ära kõrvaklapid ja võeti taskust ära rahakott ning

mobiiltelefon. Ta ei mäleta, et oleks oma telefoni kellelegi helistamiseks andnud, kuid ennast tundes ei saa ta seda välistada. Talle tundus, et teda lõid mõlemad meesterahvad sellel hetkel, kui pikali oli. Ta tunneks nad ilmselt ära, sest nägude peale on tal üldiselt hea mälu. (kd II t/l 23-27)

• 30.06.2009 koostatud kannatanu RR läbivaatuse protokollist ja fototabelist nähtuvalt oli kannatanu RR ülahuul katki ja paistes, parema käe peopesa määrdunud. (kd II t/l 7-9)

• RR nimelise konto väljavõttest ajavahemikust 29.06.2009-06.07.2009 nähtub, et 30.06.2009 kell 05:32 – 05:35 võeti sularahaautomaadist välja neli korda 1000 krooni ja üks kord 100 krooni. (kd II t/l 19)

• 29.09.2009 koostatud jälitusprotokolli kohaselt 30.06.2009.a kell 00:03 helistati kannatanu RR mobiiltelefonilt IMEI koodiga 3560014198790 ja abonentnumbriga XXX,

abonentnumbrile XXXX ning kell 04:10 abonentnumbrile XXXX tugijaama masti

15 RIKSU1 levipiirkonnas, mis asub aadressil Ädala 4F, Tallinn 30.06.2009.a kell 4:19

helistati kannatanu mobiiltelefonilt IMEI koodiga 3560014198790 abonentnumbriga XXX abonentnumbrile XXXX mis kuulub SK´ile, tugijaama masti RIKSU1 piirkonnas,

mis asub aadressil Ädala 4F, Tallinn. 30.06.2009 kell 05:12 hakkas kannatanu mobiiltelefoni IMEI koodiga 3560014198790 kasutama abonentnumber XXX, mis kuulub

B.A-le . Abonentnumber viibis kõne hetkel tugijaama masti TlnRajaW3 piirkonnas, mis asub aadressil Raja 4C, Tallinn. Järgmine kõne oli abonendi XXX poolt

teostatud 30.06.2009 kell 05:31 samuti TlnRajaW3 piirkonnas. 30.06.2009.a kell 05:29

viibis samas piirkonnas, st tugijaama masti TLNRAJA6 piirkonnas ka abonentnumber

XXX, mis kuulub KK´ile. ll.07.2009.a kell 16:33 hakkas mobiiltelefoni IMEI koodiga 3560014198790 kasutama abonentnumber XXX mis kuulub OR´le. (kd II t/l 29-32)

• 18.08.2009 koostatud kannatanu RR äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeli kohaselt tunneb ta ära fototabelil nr 2 fotol nr 2 oleva isiku, kes on sarnane ühele temale

30.06.2009 kallale tulnud meesterahvale. Talle tundub, et meesterahval, kes on sarnane meesterahvaga fotol nr 2, oli tätoveeritud käed. Fotol nr 2 meesterahvas on sarnase näo kuju, kasvu, vanuse silmade poolest. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli L.K. (kd II t/l 33-38)

• 29.07.2009 koostatud tunnistaja ORülekuulamisprotokolli kohaselt mobiiltelefoni №kia N 73, IMEI kood 356260014198790 tõi talle tema mees GS umbes kaks nädalat tagasi. Sellel päeval tuli ta mees toiduainetega kauplusest koju (Akadeemia tee 34-65) ning ütles, et siin on sulle telefon. Kellelt mees telefoni 200 või 300 krooni eest ostis, ta ei öelnud ja ta ei küsinud. (kd II t/l 39-43)

• 17.08.2009 koostatud Tallinna Vangla vastus päringule, millega nad väljastavad kinnipeetava isiku B.A isiklike asjade hulgas oleva musta värvi rahakoti. (kd II t/l 45)

• 17.08.2009 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et

vaadeldavateks objektideks olid mobiiltelefon №kia N73 IMEI-koodiga:

356260014198790 ja rahakott. 29.07.2009.a. tunnistaja G Š 'i käest saadud mobiiltelefon oli №kia N73, plastikust korpusega, mõõtmetega 11x4,7 cm, paksusega 1,

7 cm. Mobiiltelefoni esipaneel oli hõbedat värvi. Esipaneeli ülemises osas oli ekraan, mõõtmetega 5x3,8 cm. Ekraanist üleval pool vasakus nurgas oli kiri №kia n73. Ekraanist

üleval pool vasakus nurgas oli kaamera silm. Ekraani all oli klaviatuur. Mobiiltelefoni tagapaneel oli musta värvi, mille keskel oli liuglev klapp. Klapi peal keskel kiri №kia.

Klapi avamisel tuli nähtavale kaamerasilm. Mobiiltelefoni parema külje peal oli kolm

hõbedast värvi nuppu. Tagapaneeli eemaldamisel tuli nähtavale mobiiltelefoni aku halli värvi ning SIM-kaardi pesa, mis oli tühi. Mobiiltelefoni aku eemaldamisel tuli nähtavale mobiiltelefoni IMEI kood: 356260014198790. Mobiiltelefon lülitus sisse kasutades üleval pool külje peal keskel olevat musta värvi ümmargust nuppu. Klahvikombinatsiooni *#06#

vajutamisel tuleb ekraanile esile telefoni IMEI- kood: 356260014198790. Mobiiltelefon

oli terve, kuid paneel oli kulunud. Mobiiltelefoni alumisel serval oli mälukaardi pesa, mille avamisel tuli nähtavale mälukaart. Mälukaart oli musta värvi, mõõtmetega 2cm x 2,1 cm. Mälukaardi esiküljel oli kiri valget värvi 2.0 GB Mini SanDisk. Mälukaardi teisel

pool üleval oli näha kollasest metallist kiip, mille all seerianumber SDSDM-2048, SE0711SCSE. Vaadeldav must kunstnahast meeste rahakott oli lahtikäiv mõõtmetega

9x12,4 cm, üheksa kaarditaskuga, nelja küljetaskuga ja ühe lukuga suletava peenrahataskuga. Rahakott oli tühi. Terve. (kd II t/l 46-52)

• 18.08.2009 koostatud kannatanule RR´le esemete äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeli kohaselt talle esitatud kolme rahakoti hulgast tunneb ta ära rahakoti nr 3 kohal. See on seesama 30.06.2009.a. öösel temalt äravõetud rahakott. Tunneb selle rahakoti ära

eelkõige tema välise kuju ja sisemiste sahtlite paigutuse järgi, samuti selle järgi, et

rahakotis on endiselt alles see niidiga õmmeldud koht, kuhu nahkpaelaga kinnitus kiipkaart. (kd II t/l 53-55)

• 18.08.2009 koostatud kannatanu RR kinnitus mobiiltelefoni №kia N73 koos mälukaardiga ja rahakoti tagasisaamise kohta (kd II t/l 56)

16

• 29.06.2009 koostatud tunnistaja G Š ülekuulamisprotokolli kohaselt ostis ta umbes juuli

algul 2009 mobiiltelefoni N 73 IMEI.koodiga 356260014198790. Ta läks oma kodust

aadressilt Tallinn, XXXtoidupoodi, et osta toidukaupu. Kell 11:30 paiku Akadeemia teel asuvast poest välja tulles, nägi, et poe ees oli tundmatu noormees, kes pakkus jalakäijatele

osta mobiiltelefoni. Noormees tuli tema juurde ning küsis: "Kas sulle ei ole vaja mobiiltelefoni". Maksis 300 krooni. Kuna tema abikaasal OR'l oli just mobiiltelefoni katki läinud, siis ta mõtles, et ta ostab talle, selle mobiiltelefoni. №ormees ütles, et see on tema

mobiiltelefon. Võttis sealt välja SIM-kaardi. №ormees hakkas seletama mobiiltelefoni

funktsioone. Kuna tal oli sularaha ainult 180 krooni, siis ta pakkus seda noormehele. №ormees oli nõus. Kodus pani oma elukaaslase SIM-kaardi nr 55640769 telefoni ja alates

sellest päevast hakkas mobiiltelefoni NOKIA N73 kasutama tema elukaaslane OR. Noormees, kes talle mobiiltelefoni müüs oli umbes 30 aastat vana, 1.75 cm pikk, lühikesed

heledad juuksed, siilisoeng, kõhna kehaehitusega, välimuselt meenutas narkomaani, kaela peal oli tätoveering, kuid milline täpselt ei oska öelda, tätoveering oli vasakul pool. Noormees rääkis puhtas vene keeles. Ta on seda noormeest varem ka näinud oma majas, kus ta elab. (kd II t/l 57-60)

• 04.08.2009 koostatud tunnistaja KKülekuulamisprotokollist nähtuvalt kevadel 2009.a sai ta tuttavaks B.A-ga ühe tuttava juures. Ta hakkas temaga koheselt koos elama, algul nad elasid Koplis, Pelgulinna sünnitusmaja juures, seal nad üürisid korterit. Pärast seda juuni kuust või siis varem nad hakkasid elama aadressil XXX, Tallinn. Koplis elasid ainult kahekesti. Akadeemia teel elas veel tema ema ja tema tütar. Umbes kuu aega tagasi või siis poolteist kuud tagasi tuli Pavel koju varahommikul, umbes kell 05:00. Kus kohast

ta tuli ta ei oska öelda, ta tuli üksinda. Pavel oli kaine. Pavel pani voodi peale

mobiiltelefoni №kia N73, mobiiltelefon oli halli värvi, kaameraga. Mobiiltelefoni sees SIM-kaarti ei olnud. Samuti ta viskas voodi peale rahakoti musta värvi nahast. Rahakoti

sees olid pangakaardid ja veel mingid kaardid, millised täpselt ta ei oska öelda. Mingid

paberid olid ka veel rahakoti vahel. Sularaha rahakoti vahel ta ei näinud. B.A ütles, et ta sai need asjad ühe purjus noormehe käest, millistel asjaoludel täpselt ta ei tea. B.A ütles talle:„ Lähme pangaautomaadi juurde". Pavel võttis sellest rahakotist

kaks pangakaarti ning nad läksid pangaautomaadi juurde, mis asub Akadeemia tee 24,

Tallinn. Teised kaardid ning paberid Pavel tegi katki ja viskas ära. Rahakoti ta võttis

kaasa. Pangaautomaadist ta võttis välja sularaha 4000 krooni. PIN-koodi ta sai teada paberi pealt, mis oli rahakoti vahel. Tema lihtsalt seisis ja vaatas kuidas Pavel raha välja võttis. Pärast seda nad läksid koju. B.A hakkas seda mobiiltelefoni kasutama. Mis SIM-kaarti ta selles mobiiltelefonid kasutas ta ei oska öelda, kuna ta ei tea tema numbrit. B.A kasutas pidevalt erinevaid SIM-kaarte. Umbes nädal aega möödudes B.A andis talle selle mobiiltelefoni kasutamiseks. Ta kasutas mobiiltelefoni umbes kaks päeva. Mobiiltelefonis ta kasutas SIM-kaardi numbriga XXX. Pärast võttis ära ja hakkas

ise seda mobiiltelefoni kasutama. Mõne aja pärast ütles Pavel, et ta tegi mobiiltelefoni katki. Ta pole rohkem seda mobiiltelefoni näinud. Peale seda päeva, kui Pavel tõi koju

rahakoti, ta pole seda rahakotti enam näinud. Pangakaardi ta tegi katki ning viskas ära, pärast seda, kui sealt sularaha välja võttis. Pavel ei andud talle sularaha, mis ta pangakaardi

pealt välja võttis. Pavel käis selle rahaga toidupoes ning ostis süüa. Mis ta ülejäänud rahaga tegi ta ei oska öelda. Pärast seda, kui Pavel vanglasse istuma pandi pole ta temaga suhelnud.(kd II t/l 61-64)

• 06.08.2009 koostatud kahtlustatava B.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 29.06.2009.a. umbes kell 08:00 paiku sai ta kokku oma tuttavaga L.K-ga Akadeemia teel 38 maja

juures. Neil olid temaga head suhted. Kell 08:00 hommikul ta läks L.K

juurde, kes elab aadressil Akadeemia tee 38 kolmandal korrusel koos raseda naisega

Vasselina'ga. Nad istusid koosi tema korteris. Vasselinat ei olnud. 30.06.2009.a. umbes 03:00 või siis 04:00 öösel tema ning L.K sõitsid jalgratastega Koplisse, nad

mõlemad olid jalgratastega. Koplisse nad sõitsid eesmärgiga osta narkootikume. Pelgulinna sünnitusmaja ühiselamust ta ostis amfetamiini. Aleksei ootas teda maja juures. Aleksei ei teadnud kuhu ta läks. Sünnitusmaja vastas on kasiino. Kui ta ühiselamust välja

17

tuli siis ta läks kasiino juurde, ta ei oska öelda, miks ta sinna läks. Kasiinos sees ta ei käinud. Aleksei oli sellel ajal ühiselamu juures. Kasiinost väljus üks noormees, kes kõndis talle vastu. №ormees tuli tema juurde ning küsis tema käest suitsu. №ormees oli väga

purjus ja ta oli üksinda. №ormees oli umbes 1.80cm pikk, tal oli seljas nailonist vest „Nike" valget värvi. Selle all oli valget värvi T-särk. Ta ei mäleta, et tal oleks müts peas olnud. №ormehel olid heledat lühikesed juuksed. Jalas olid tal tossud „Nike" valget värvi. Jalas olid tal musta värvi poolpikad püksid. №ormees oli umbes 30 aastat vana. №ormees rääkis temaga eesti keeles. Tema eesti keelt ei valda üldse. Ta andis sellele noormehele

suitsu. Rääkisid juttu. Ta ei saanud noormehe jutust aru ning näitas talle kilekotti koos amfetamiiniga. Ta ütles talle, et ta saab seda osta, kui ta tahab. Sünnitusmaja juures olevas ühiselamust. №ormees läks sinna poole. Ta läks ka sinna tagasi, ta oli ühiselamu juures umbes 40 minutit. Ta oli seal ühiselamu juures koos Alekseiga, kuna ta läks Aleksei juurde

tagasi. Pärast seda noormees tuli tema juurde tagasi. Ta istus tema jalgratta peale ning võttis oma taskust, kus kohast täpselt ta ei mäleta oma mobiiltelefoni №kia. Mobiiltelefon oli halli värvi, kaameraga, ilma klapita (st ei olnud lahtikäidav). №ormees hakkas kellelegi

helistama ning pakkus kellelegi amfetamiini. Ta ei saanud mitte kellegagi mingile kokkuleppele. Ta helistas mobiiltelefoniga umbes kolm korda. Pärast seda see noormees sõitis ringi tema jalgrattaga nende ümber, ta oli nii purjus, et oleks juba kaks korda jalgratta seljast maha kukkunud. Mingi hetk Aleksei küsis noormehe käest mobiiltelefoni helistada.

Aleksei helistas mingile tüdrukule. Pärast seda ta küsis Aleksei käest selle noormehe

mobiiltelefoni, et helistada. Aleksei andis talle mobiiltelefoni. Ta helistas KK'ile, mis numbrile ta ei oska öelda, ta enam ei mäleta. Pärast seda see noormees tuli nendega kaasa, kui nad läksid ühiselamu taha. Mobiiltelefon jäi tema kätte. Ühiselamu taga asub mingi vana kirik või midagi sarnast. Nad läksid sinna hoovi. Ta pakkus talle amfetamiini, näitas talle kilekoti koos ainega. №ormees ütles talle: „Jah". Samal ajal noormees istus jalgratta peal, ta sõitis veel ühe tiiru jalgrattaga, siis ta tuli tema juurde tagasi. Üks hetk L.K

lõi seda noormeest ühel korral rusikaga rinna piirkonda, noormees kukkus jalgratta seljast maha pikali, ta kukkus selja peale. Ta ei oska öelda, miks L.K seda noormeest lõi. L.K võttis noormehe taskust rahakoti ning andis selle talle.

Ta pani rahakoti enda taskusse. Tema seda noormeest ei löönud. Kui Aleksei seda noormeest lõi tema rääkis noormehe mobiiltelefoniga K ga juttu. Kuna noormees kukkus jalgratta peale, siis ta tõstis teda püsti, et jalgrattast kätte saada. Ta võttis oma jalgratta ära

ning koos Alekseiga sõitis sealt minema. Mobiiltelefon oli terve selle aja tema käes. Läksid K korterisse, aadressilt Akadeemia tee 46 või siis 48 ja korter 156, kuid täpselt ta ei mäleta. Korteris tema ning Aleksei vaatasid rahakoti sisu üle. Rahakott oli musta värvi nahast. Rahakoti sees oli pangakaardid. Pangakaardi juures oli paber, mille peal oli kirjas numbrikombinatsioon viiest numbrist. Nad arvasid kohe ära, et see on pangakaardi PIN- kood. Rahakotis olid veel mingid paberid. Rahakotis oli sularaha 550 krooni ning sente

umbes 90. Kupüürid olid kõik erinevad ning väikesed. Üks 100 kroonine kupüür ning ülejäänud kupüürid olid väikesed 25 ning 10. Kui nad hakkasid jalgratastega sõitma, siis ta koheselt lülitas mobiiltelefoni välja ning võttis sealt SIM-kaardi ära. SIM-kaardi ta viskas kuhugi sinna ära. Sellelt noormehelt ta kõrvaklappe ära ei võtnud, ta ei näinud ka, et tal

oleks need olemas olnud. Rahakotis olnud sularaha ta jättis endale. Alekseile ta mitte midagi ei andnud. Aleksei läks minema. Pärast seda ta läks koos KK'iga pangaautomaadi juurde, mis asus Akadeemia teel postkontori juures. Kuna ta ei tea, kuidas pangaautomaate saab kasutada, siis ta andis K kätte pangakaarti ning PIN-koodid. KKvõttis välja sularaha neli korda 1000 krooni ning veel 100 krooni. Kokku siis 4100 krooni. Ta ise ei saa aru

kuidas kasutatakse pangaautomaate. Ta võttis sularaha enda kätte. Selles summast 800 krooni ta andis ära ühe tuttavale, kellele ta oli raha võlgu. Pärast seda läksid pandimajja,

mis asub Mustamäel Extra kaupluse juures. Seal ta ostis tagasi K le kuuluvat mobiiltelefoni, maksis ära 400 krooni. Pärast seda ostsid toidukaupu summas 2100 krooni. Ülejäänud raha ta andis K le, ta käis kasiinos, mis asub kaupluse „Y2K" juures, endise

kino "Kaja" juures. K mängis maha seal ülejäänud raha. Tema seal koos temaga ei

käinud. Mobiiltelefoni andis samal päeval KKkätte. KKhakkas kasutama seda

mobiiltelefoni. Mobiiltelefonis ta kasutas oma SIM-kaarti numbriga XXX. K kasutas

18 seda mobiiltelefoni umbes kaks nädalat. Pärast seda ta võttis tema käest mobiiltelefoni ära ning pani sinna sisse SIM-kaardi numbriga 5595752. See SIM-kaart kuulub talle. Pärast K

käest mobiiltelefoni äravõtmist müüs Akadeemia teel tundmatule meesterahvale mobiiltelefoni 300 krooni eest. Varastatud rahakott on tema käes isiklike asjade kapis. Ta on nõus vabatahtlikult rahakoti politseile tagastama. Nad ütlesid K le, et nad võtsid ühe purjus eeslase käest ära mobiiltelefoni ning rahakoti. Nad olid koos L.K-ga sel päeval

narkojoobes. Kannatanu SIM-kaardi viskas ära spontaanselt. Kuna ta endal kõneaega ei

olnud küsis helistamiseks selle noormehe telefoni. Kui K juurde läksid Silvia Kivisild ülesse ei ärganud. (kd II t/l 65-69)

• 07.08.2009 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt 07.08.2009.a kell 14:00 sõideti Lõuna Politseiosakonnast koos kahtlustatav B.A-ga kohta, kus tema

30.06.2009.a. ajavahemik 03:00 kuni 04:00 kohtas kannatanut RR ning kus tema koos

L.K-ga kannatanult röövis mobiiltelefoni ning rahakoti. Kahtlustatav B.A

palus sõita Ädala la „Pay In" kasiino juurde. Väljudes autost kahtlustatav osutas

kohale, kus kohas ta kannatanuga tuttavaks sai (foto nr 1). Kahtlustatav B.A

jutustas, et just sellest kasiinost tuli välja kannatanu ja hakkas talle vastu kõndima. Kahtlustatav ise kõndis ühiselamust, mis asub aadressil Sõle 18. Kahtlustatav osutab kohale Ädala 1 ning Ädala la majade vastas üle tee jalakäiarajal, kus ta kannatanuga kokku sai (vt foto nr 2). Kahtlustatav jutustas edasi, et sealt kohast jätkas ta kõndimist koos kannatanuga

Sõle 18 ühiselamu suunas. Sinna nad läksid üle Sõle tänaval asuva autotee. Sõle 18 ühiselamu juures olid nad koos kannatanuga umbes 40 minutit. Seal samas ühiselamu juures

küsis L.K kannatanult mobiiltelefoni, et helistada. Kannatanu andis talle

mobiiltelefoni. Pärast mida küsis kahtlustatav B.A juba L.K käest mobiiltelefoni helistamiseks. Edasi palus kahtlustatav B.A sõita kiriku juurde, mis asub ühiselamu Sõle 18 taga. Kahtlustatav palus autot peatada Preesi 5 maja juures, mis oli Peeteri kirik (vt foto nr 3). Kahtlustatav jutustas, et tema, L.K ning kannatanu

läksid kiriku juurde täpselt sama marsruudiga nagu sõideti sõiduautoga. Väljudes sõiduautost kahtlustatav B.A osutas Preesi 5 kiriku juures kohale, kus tema, L.K ja kannatanu seisid ( foto nr 4, 5). Kahtlustatav B.A jutustas, et samal ajal, kui ta kannatanu mobiiltelefoniga rääkis, L.K lõi ühel korral rusikaga kannatanu

rinna piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Siis L.K võttis kannatanu taskus rahakoti ning andis selle B.A kätte. Kannatanu mobiiltelefon oli sellel ajal samuti B.A käes. Pärast mida kahtlustatav B.A ning L.K

sõitsid jalgratastega minema Akadeemia tee 48 maja juurde, kus mindi Kristiiva Kivisild juurde. Selleks palus kahtlustatav sõita Akadeemia teele. Sõiduautoga läbiti marsruut nii, nagu sõitsid jalgratastega kahtlustatav B.A ning L.K. Kahtlustatav

B.A jutustas, et KKkodus ta vaatas rahakoti sisu üle ning leidis seal kaks

pangakaarti. Samuti leidis kahtlustatav B.A paberi lipiku, mille peal oli

numbrikombinatsioon viiest numbrist. L.K läks koju. Kahtlustatav B.A ning KKläksid Akadeemia tee 48 asuva pangaautomaadi juurde. Sõites Akadeemia

teel palus kahtlustatav peatada sõiduauto Akadeemia tee 48 maja juures. Väljudes sõiduautost osutas kahtlustatav B.A pangaautomaadi peale, mis asus Akadeemia tee 48 maja küljes ning ütles, et sellest pangaautomaadist võttis KKkannatanu pangakaardiga sularaha summas 4100 krooni (vt foto nr 6). (kd II t/l 79-84)

• 13.08.2009 koostatud kahtlustatava L.K ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei tunnista ennast süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 29.06.2009.a. umbes kell 10:00 paiku tuli tema juurde aadressile XXX, Tallinn, B.A. Tema elas sellel aadressil aasta aega koos VT´iga. Umbes kuu aega tagasi kolis sealt aadressile Sõpruse pst 232-118, Tallinn, seal elas koos vanaemaga. B.A-ga sai tuttavaks vanglas 2005.a. B.A venna käest sai teada, et B.A vabanes vanglast sellel aastal. Juuni

kuus 2009.a. ma hakkas suhtlema B.A-ga . B.A elas sellel ajal Akadeemia tee 48 koos KK'aga. Alates sellest ajast ta suhtles B.A-ga iga päev.

29.06.2009.a. umbes kell 10:00 paiku tuli Akadeemia teel asuvasse korterisse B.A . Umbes lõuna paiku nad läksid korterist välja. Vassilina oli sellel ajal kodus. Nad kõndisid mööda rajooni ringi. Siis, kui läks pimedaks umbes kell 23:00 nad läksid laiali,

19 tema läks koju Akadeemia teel asuvasse ühikasse. Kell 24:00 tuli tema juurde jälle B.A

. B.A tuli tema juurde jalgrattaga. Tema võttis ka oma tuttava käest

jalgrattast. B.A tegi ettepanekut, et sõita Koplisse. B.A oli Koplis kellelegi raha võlgu ning ta tahtis oma võla ära maksta. Samuti oli neil plaan osta Koplis amfetamiini. Selle päeval olid nad B.A-ga kained. Narkotiikume ei tarbinud. Nad

sõitsid Sõle 18 ühiselamu juurde. Ühiselamu juures B.A pidi kokku saama

Aleksandriga. B.A pidi Aleksandrile raha andma. Ühiselamu juures nad said kokku Aleksandriga. Enne seda nad Sõle tänaval, siis trollipeatuses kohtasid R't ning koos temaga läksid ühiselamu juurde. Trollipetus asub kasiino "Play In" juures, mis on kohe Sõle 18 ühiselamu juures. R elab Kaja tänaval. Siis ühiselamu juures nad kõik kolmekesi said kokku Aleksandriga. Kuna Pavelil oli raha puudu, et terve võla ära maksta, siis ta võttis R käest võlgu raha. Rl oli 500.- kroonine kupüür. B.A ütles, et ta läheb kasiinosse ning vahetab raha lahti. Pavel läks "Play In" kasiinosse, mis asub ühiselamust üle tee. Nemad kolmekesi jäid ühiselamu juurde teda ootama. Järgmine, mis ta nägi on

see, et B.A tuli kasiino juurest üle tee koostundmatu noormehega. Tundmatu noormees oli umbes 28-30 aastat vana. Ta oli umbes 1.80 cm pikk. Tal oli seljas midagi heledat võimalik, et jope. №ormehel oli peas nokamüts heledat värvi. №ormees rääkis eesti keeles. B.A oli sellel päeval seljas halli värvi jope riidest ning jalas olid tal heledat lühikesed püksid. Täpselt ei mäleta P.B.A riietust. Temal oli jalas sellel päeval

halli värvi dressipüksid, seljas oli nahkjope musta värvi ning jalas valget-kollast värvi

tossud Adidas. B.A andis raha Aleksandrile. Aleksandr andis veel B.A-le kilekoti koos ainega, mis pidi olema amfetamiin. Pärast Aleksandr läks minema.

Mõne aja pärast läks minema ka R. Tundmatu noormees oli keskmises alkoholijoobes.

№ormees sai aru jutust ning toimunust. Samuti ta kõndis ka sirgelt ja ei tuigerdanud.

Pavel ning noormees suhtlesid oma vahel. Pavel rääkis noormehele mõned sõnad eesti

keeles ja vene keeles. №ormees vastas talle eesti keeles, kui ka natuke vene keeles. №ormees rääkis väga halvasti vene keelt. Nende jutust ta sai aru, et noormees kutsus neid

õlu jooma. Mõne aja pärast ta ütles B.A-le, et "Aitab, hakkame koju sõitma".

B.A ütles talle: "Oota, ta tahab temaga veel juttu rääkida." B.A ütles

talle, et lähme ühiselamu juurest minema ning lähme ühiselamu maja taha, sinna, kus

asuvad eramajad. Ta oli sellega nõus. Tema ning Pavel hakkasid jalgratastega sõitma, noormees kõndis neile järgi. №ormees oli lõbusas tujus ning naeris koguaeg. Pavel kutsus

eesti noormeest nendega kaasa. Täpsustab, et tema sõitis jalgrattaga ning Pavel kõndis jalgratta juures ning lükkas oma jalgrattast. Kui me kõndisid siis ta üks hetk nägi, et B.A käes oli tundmatu mobiiltelefon. Ta sai aru, et mobiiltelefon on selle noormehe

oma, kuna B.A oli sellel päeval kaasa mobiiltelefon №kia. Selle päeval oli B.A mobiiltelefonis Zen-kõnekaart numbriga XXX. Teab seda sellepärast et ka

tema helistas B.A-le sellel päeval sellele numbrile. Nägi, et Pavel'i käest oli mobiiltelefon №kia halli värvi, mis mudel täpselt ta ei tea. B.A küsis tema käest KKtelefoni numbrit, ta ise imestas, et ta seda tema käest küsib. Ta andis numbri. B.A

kasutas noormehe mobiiltelefoni ning helistas KK'ale. Pavel hakkas K ga juttu ajama ning samal ajal ta küsis noormehe käest vene keeles, kas see on tema mobiiltelefon.

№ormees vastas talle: "Jah". Kõndimise ajal B.A kasutas mobiiltelefoni

korduvalt, ta ei oska täpselt öelda, kellele ta veel helistas. Tema ise noormehe mobiiltelefoni kätte ei võtnud ning ta pole sellega helistanud. Selle aja jooksul nad jõudsid

mingi kiriku juurde, mis asub Sõle 18 maja taga eramajade juures. Peatusid kirikust vasakul pool. Eesti noormees küsis Pavel'i käest jalgrattast sõitmiseks. Samal ajal Pavel

veel rääkis mobiiltelefoniga juttu. №ormees sõitis samuti nende järgi jalgrattaga.

№ormees suutis hästi jalgrattaga sõita. Üks hetk B.A läks maja juurde tema

sõitis jalgrattaga Paveli järgi, eesti noormees sõitis talle järgi. Ta pani enda jalgrattast maja juurde seisma. Eesti noormees küsis tema käest, kuhu ta jalgratast panna võib. Ta

näitas talle kuhu ta võib jalgratast panna, ehk siis tema jalgratta kõrvale maja juurde. Pärast seda, kui noormees oli jalgrattast maja juurde pannud ning pööras ennast umbes siis B.A lõi teda rusikaga näopiirkonda ühel korral. №ormees kukkus maha. Siis ta nägi, et Pavel kummardas noormehe suunas ning ta käes oli võõras rahakott, mille ta pani

20 koheselt oma jope taskusse. Pärast seda B.A tiris ära noormehe kaelas rippuvaid

kõrvaklappe ning pani samuti enda taskusse. Ta ise seda noormeest ei löönud. Tahab

lisada, et kui B.A seda noormeest lõi, siis tema vasakus käest oli noormehe

mobiiltelefon. Parema käega ta lõi noormeest. B.A lõi seda noormeest näopiirkonda, verd noormehel ei hakanud voolama. Kuhu täpselt see löök tabas ta ei oska öelda. №ormees vastu ei hakanud. B.A tõstis teist korda ka selle noormehe peale kätt ning tahtis veel teda lüüa. Tema läks Pavel'i juurde ning ütles, et ei ole vaja rohkem teda lüüa. Pärast seda nad sõitsid koheselt minema. №ormees jäi sinna. Nad võtsid seina

äärest oma jalgrattad, siis see noormees tõusis istukile. Nad hakkasid sõitma koju

Akadeemia teele. Tagasi nad sõitsid sama teed mööda, kui nad tulid sinna. Tema läks

kohe koju ning Pavel läks ka koju. Järgmisel päeval lõuna paiku ta tuli B.A

juurde ning nägi, et KKkasutab seda varastatud mobiiltelefoni. Pärast juhtunud ta varastatud rahakotti ei näinud. Ainuke, mis talle B.A järgmisel päeval ütles oli

see, et varastatud rahakotis oli sularaha summas 400 krooni. Tema ise ei võtnud

varastatud noormehe pangakaardiga sularaha välja ning selle kohta ta midagi ei tea.

30.06.2009.a. oli tal Koplis kaasas mobiiltelefon Samsung D900, sees oli kõnekaart numbriga algusega XXX (kd II t/l 126-131)

• 14.08.2009 koostatud kahtlustatava L.K ütluste ja olustiku seostamise

protokolli, fototabeli ja skeemi kohaselt 14.08.2009.a kell 09.0 sõideti Lõuna Politseiosakonnast kohta, kus ta 30.06.2009.a. öösel kannatanuga kohtus ning kus B.A

kannatanult asjad ära võttis. Kahtlustatav L.K palus sõita Koplisse, sünnitusmaja juurde. L.K rääkis, et seal nägi ta kannatanut ja B.A, kellega ta sellel õhtul koos oli olnud, üle tee tulemas. Ise oli ta seisnud sellel hetkel teisel pool teed aadressil Sõle 18 asuva ühiselamu juures, kus ta palus auto peatada. Tema oli seisnud ühiselamu sissepääsu juures (vt foto 1) koos kellegi Aleksandr'i ja R nimelise tuttava ja B.A-ga, kui Pavel ühel hetkel oli läinud üle tee asuvasse Play IN kasiinosse raha vahetama. Sealt tagasi oli ta tulnud juba koos kannatanuga. Selleks hetkeks oli Aleksander

ja R juba lahkunud. Ühiselamu juures seisid nad umbes pool tundi, rääkisid omavahel

juttu, mida täpselt, seda kahtlustatav ei mäleta ning siis liiguti koos kannatanuga edasi Kopli suunas ja peale Sõle 18 ühiselamut pöörati paremale Vaniku tn'le (vt Foto 2). Enne seda oli B.A-le juba andnud kahtlustatav L.K-le mõista, et võiks kannatanult asjad ära võtta. Edasi liiguti mööda Vaniku tänavat kuni Preesi tänavani, Liiguti selliselt,

et kahtlustatav L.K ja B.A sõitsid aeglaselt jalgratastega ning kannatanu

liikus nende kõrval. Preesi tn'l andis B.A oma jalgratta kannatanule ning edasi

sõideti kuni paremat kätt jääva kirikuni, mis asub aadressil Preesi tn 5. Seal rääkis

kahtlustatav, et kiriku kõrval Preesi tn 3 ja 5 vahelisel platsil oligi kõik juhtunud. Ta osutas kiriku seina äärde (vt Foto 3), kuhu ta oli pannud oma jalgratta ning kuhu oli ka

kannatanu B.A jalgratta pannud. Seejärel olid nad seal platsi keskel seisnud, kuni ühel hetkel B.A-le oli seljatagant kannatanule parema käega kuskile pea või näo piirkonda löönud, mille tagajärjel kannatanu kukkus sinna platsile pikali (vt Foto 4), teadvust vist ei kaotanud. Seejärel B.A võttis kannatanu taskust rahakoti ning tiris kaelast kõrvaklappe. Järgmisel hetkel istusid kahtlustatav L.K ja B.A seina ääres seisnud rataste selga ning sõitsid mööda Preesi tn´lt Härjapea tn suunas (vt Foto 5)

minema. Kannatanu jäi neist sinna maha. Veel rääkis kahtlustatav L.K, et B.A

kätte jäi ka kannatanu mobiiltelefon, mille kannatanu oli talle juba eelnevalt

helistamiseks andnud. Jõudnud Sõle tn'le, olid kahtlustatav L.K ja B.A sõitnud koju Akadeemia teele, kus kumbki läks oma koju.(kd Ii t/l 134-140)

4. Episood: vägivald võimuesindaja suhtes (B.A):

• 12.07.2009 koostatud kannatanu MLülekuulamisprotokolli ja skeem´i kohaselt

06.07.2009.a. sai Lõuna PO valvelauast teate, et aadressil Tallinnas, XXXon kodanik

NM(i.k. XXX) leidnud oma väljaüüritud korterist varastatud esemed. 06.07.2009 öösel kella 23:00 paiku jõudis koos kriminalistikateenistuse politseijuhtivinspektor Aleksander

S "iga, kes kandis politseivormi Akadeemia tee 34 maja ette. Ta ise kandis erariideid.

21 Korteris nr. 17 vaatlesid sündmuskohta ja kuulas üle tunnistaja NM. Kell 00:22 paiku, kui oli lõpetanud Akadeemia tee 34- 17 korteri vaatluse ja olid korterist asitõendeid kokku korjanud. (8 kilekotti riideesemetega, milles väidetavalt oli kaks varastatud rahakotti) Oli

just neid asju oma autosse panemas, tuli nende auto juurde meesterahvas, kes kõnetas vene keeles nende läheduses seisvat NM't ja teatas, et tema oli Akadeemia tee 34- 17 korteris elavalt üürnikult ostnud raadiomaki ja nüüd on tal pretensioone NM'le, kes täna

06.07. enne politsei saabumist oli temaga ebaviisakalt rääkinud. Kuna võis arvata, et nimetatud makk on varastatud ja sellest tulenevalt oli vaja kindlaks teha meesterahva isik,

siis otsustas tema andmeid kontrollida. Esitles end töötõendiga, tema kõrval seisis politseivormis Aleksander S . Sel ajal olid Akadeemia tee 34 maja ees valgustatud alal ja

palusid vene keeles kõneleval meesterahval esitada dokumendid, kuna tal dokumente

esitada ei olnud, palus tal tulla tema auto juurde, helistades Lõuna PO korrapidaja numbrile, üRs tema poolt esitatud andmete põhjal isikusamasust tuvastada. Kodanik esitas

korduvalt enda kohta valesid isikuandmeid, milliseid korrapidaja ei leidnud. Kui

korrapidaja kaudu isikut tuvastada ei õnnestunud, siis palus saata patrulli, et isik tuvastada. Kontrollimise ajal umbes ühe meetri kaugusel avatud juhipoolse ukse ees. Ta istus auto roolis. Kui kontrollitav isik kuulis, et kohale kutsutakse patrull, siis lõi ta tema auto ukse kinni ja alustas jooksmist Akadeemia tee 38 maja suunas. Ta avas auto ukse ja järgnes temale joostes. Kui olid jõudnud Akadeemia tee 38 maja ette valgustatud alale, varjas meesterahvas end prügikonteinerite taha, esitles end veelkord töötõendiga ja andis korralduse seisma jääda ning lõpetada põgenemine. Teatas, et ta peab temaga tagasi auto

juurde tulema. Meesterahvas põikles ühele ja teisele poole prügikonteinerit, alustas

jooksmist Akadeemia tee 36 hoone suunas. Kui olid jõudnud Akadeemia tee 36 hoone

taha, haaras tema teksatagist kinni, kuid ta pääses haardest lahti. Järgmisel momendil haaras ta maast prügina vedeleva tugitooli ning vehkis sellega tema suunas. Tõenäoliselt eemaldus tugitoolist mõni puidust detail, mille pikkus võis olla ligikaudu 60 cm ja püüdis sellega korduvalt lüüa. Kui ta temast 1,5 meetri kaugusel oli, siis ta lõi nimetatud esemega

tema suunas korduvalt, kuid tal ei õnnestunud tabada. Ta taganes ja andis talle vene

keeles korralduse ese maha panna ja lõpetada politseinikule vastuhakk. Teatas talle, et

politseiniku löömise eest järgneb karistus. Tema ähvardas tema suunas suunatud löökidega teda käesoleva esemega lüüa ja teatas talle, et kui lähemale tuleb, siis ta lööb teda. Ta teatas talle, et tal on ükskõik et ta on politseiametnik. Ta ei allunud tema korraldustele, hoides käes jäika eset taganes ta E.Vilde tee suunas, ta järgnes talle hoides ohutut vahet 5-10 meetrit. Püüdis telefoniga ühendust võtta Lõuna PO korrapidajaga, et

abi kutsuda, sel ajal õnnestus meesterahval põgeneda. On veendunud, et kui ta oleks

läinud tema poolt suunatud löökide ulatusse, siis oleks tema ähvardatult tema suunas paisatud löögid teda tabanud ja tekitanud talle tema poolt lubatud kehavigastusi. Tundis enda elule ja tervisele reaalset ohtu ning sai aru, et tal on selge kavatsus oma ähvardused täide viia. Meesterahvas rääkis vene keeles, oli ligikaudu 170 cm pikk, heledate lühemate juustega, ühe silma alune oli sinise tooniga. Ta kandis seljas helesinist teksatagi, jalas olid

tal heledad põlvpüksid. Ühel käel oli tal käelaba pealmisel pinnal tätoveering. Läbi

politseiinfosüsteemi tundis leitud fotol ära isiku, kelleks osutus B.A .

Akadeemia tee 34 maja ees oli rohelise-musta värvi raamiga jalgratas RELEIGH

KANDARA, millega oli Aleksander S i ütluste järgi maja ette tulnud nimetatud noormees. Jalgratta võtsid sündmuskohalt kaasa ja toimetasid koos Lõuna PO Rahumäe

tee 6, kus A. S võttis jalgratta käepidemetelt isiku tuvastamiseks DNA- proovid. Kannatanu ei saanud kehavigastusi. (kd II t/l 165-168, 169)

• 24.08.2009 koostatud tunnistaja Aleksandr S ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.07.2009.a. sai ta koos operatiivtalituse vanemkomissar Meelis L väljakutse aadressile Akadeemia tee 34-17, kus korteriomanik NMoli leidnud võõrad esemed. Lõpetasid Meelis

L korteris uurimistoimingud ning väljusid majast. Järgmisel momendil märkas maja

juurde lähenemas noormeest jalgrattaga. №ormees oli kõhna kehaehitusega, heledate juustega, vasaku käelabal oli tätoveering. №ormees tuli korteriomaniku juurde ning uuris, et kas temale kuuluvas korteris müüakse esemeid. №ormehel oli probleem sealt korterist ostetud muusikakeskusega. Seejärel ML tutvustas ennast noormehele, esitles töötõendit ning

22 uuris temalt, mis tema nimi on ning kus ta elab. №ormees keeldus ennast tutvustamast ning ütles, et temal ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti. Seejärel kutsusid noormehe nende ametiauto juurde. Auto juures noormees nimetas ennast B.A-ks, sünd: 22.12.1977.a. Kuna neile tundus isik kahtlane, otsustasid kohale kutsuda patrullauto, et isikut kontrollida andmebaasist. Kui noormees kuulis, et nad kutsuvad kohale politseipatrulli, siis lõi ta nende ametiauto ukse kinni. Seejärel noormees jooksis E.Vilde tee suunas. MLavas autoukse, väljus autost ning hakkas noormehele järgi jooksma. Tema lukustas autoukse ning hakkas Meelis Lehtpuule järgi minema. Nägi, et garaažide juures MLsai noormehe varrukast kinni, kuid noormees tõmbas ennast M.Lehtpuu haardest lahti, komistas ja kukkus. Ta ei kuulnud mitte

midagi, mida see noormees M.Lehtpuule lausus. Seejärel käega haaras noormees maast kangi taolise eseme ja hakkas sellega MLsuunas vehkima. Meelis seisis temast natuke maad eemal. Ta teatas juhtunust juhtimiskeskusele ning lubati saata politseipatrull. Kui oli kõne lõpetanud, siis märkas, et noormees oli kadunud ning MLhakkas tema poole tulema. Liikusid ametiauto juurde. Järgmisel hetkel tuli nende juurde Akadeemia tee 34 valvur Anna Popova ning teatas, et tunneb seda noormeest, kes oli nende eest ära jooksnud. Anna Popova ütles,

et tegemist oli B.A-ga ning tema elukohaks on Akadeemia tee 48. Võtsid sündmuskohalt kaasa jalgratta ja lahkusid. (kd II t/l 170-172)

• 28.08.2009 koostatud kahtlustatava B.A ülekuulamisprotokolli kohaselt kasutab ta õigust keelduda ütluste andmisest ning lisab, et ei tea kus asub Akadeemia tee. Elab Lasnamäel. (kd II t/l 174-176)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavate F.G , B.A ja L.K ütlusi, kannatanute AS Ergo Kindlustus esindaja KKi, MLja RRütlusi, tunnistajate S J , B V , R K , AKi, PNi,

KK, R Z , OR, G Š , KKi ja A S i ütlusi, sõiduki registreerimistunnistuse koopiat, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga, äratundmiseks esitamise protokolle, sõiduki väljamaksu arvestus-otsust, arvet, hinnapakkumist sõiduki remondi kohta, kindlustuslepingut koos sellega seotud dokumentidega, avaldust kindlustusjuhtumi toimumise kohta, asitõendite

vaatlusprotokolle, läbivaatuse protokolli, pangakonto väljavõtet, jälitusprotokolli ja lisatud levipiirkondade kaarte, Tallinna Vangla vastust päringule, esemete äratundmiseks esitamise protokolli, kinnitust esemete tagasisaamise kohta, ütluste ja olustiku seostamise protokolle,

andmeid varasema karistatuse kohta, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuste mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava L.K käitumine kvalifitseeritud KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, et tema osutades füüsilist ja vaimset kaasabi teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole – kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisele

kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Seega pani kaasaaitajana toime kindlustuskelmuse. Kohtuistungil L.K seletas, et tema seda kuritegu toime pannud ei ole. Ta aitas F.G, kes palus tal sõidukil rattad maha võtta, kuivõrd soovis panna uued.

Kindlustuskelmusest ta midagi ei tea. Kohus suhtub taolistesse ütlustesse kohtuistungil kriitiliselt, kuivõrd need ütlused on vastuolu kohtueelsel menetlusel kahtlustatava L.K

süüd tunnistavate ütlustega ning F.G süüd tunnistavate ütlustega nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav L.K üheselt selgitanud,

et F.G palus tal sõidukil rattad maha võtta, et luua mulje nagu oleks toime pandud vargus ja ta saaks kindlustusest uued rattad. Peale selle on süüdistatav tunnistanud ka seda, et tal paluti lõhkuda kütusepaagi kaas, et kindlustuse abiga parandataks ka see ära, kuivõrd kaas oli juba rikutud. Samu ütlusi on andnud ka S.F.G. Seega ei riimu kohtuistungil L.K

antud ütlused teiste kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega. L.K seletas kohtuistungil, et ta ei varastanud rattaid, vaid võttis need maha F.G palvel, kuid rattad jäid Komarovi kätte ja ta ei tea nende saatusest midagi. Kohus asub seisukohale, et F.G

sõidukilt rataste varguses L.K ei süüdistatagi, vaid teda süüdistatakse kindlustuskelmusele kaasaaitamises, so selles, et ta aitas kaasa F.G poolt toime pandud

23 kuriteole. F.G eesmärk oli luua kindlustusandjas teadvalt ebaõige ettekujutus vargusest

ja sellest tulenevast kindlustusjuhtumist ning selleks, et vastavat avaldust täita ja kindlustushüvitist saada pidi ta looma ebaõige ettekujutuse varguse kohta. Selleks paluski ta abi L.K-lt, kes rattad maha võttis, luues sellega mulje nagu oleks toime pandud vargus. Oma käitumise sihipärasusest oli aga L.K teadlik, kuivõrd seda palus tal teha F.G. Kohtuistungil väitis L.K, et kütusepaagi korgi kaane lõhkus ära Komarov ja ta ei tea, miks ta seda tegi, kuid kriminaalasjast nähtuvalt ei saanud Komarov seda niisama teha kui ei olnud pühendatud F.G ja L.K plaanidesse. Seega sai seda teha kas L.K või Komarov L.K korraldusel, sest kui kütust paagist ei võetud, polnud vaja ka kaant

lahti murda. Küll oli F.G palunud see kaas lahti lõhkuda, et see läheks

kindlustusjuhtumisse. Seega teadis kõiki asjaolusid just L.K ning tema objektiivne käitumine näitab sihipärast ja F.G-lt saadud korralduste täpsel järgimisel toime pandud

tegevust eesmärgiga luua mulje toimepandud vargusest, so alusest pöörduda kindlustusse kahjutasu saamiseks. Seega 12.02.2009 L.K, olles eelnevalt auto kasutajaga kokku

leppinud, lavastas sõiduki rehvide võtmisega ja kütusepaagi korgi kaane lõhkumisega

varguse. Kokkulepitud tasuks varguse lavastamise eest olid samad sõiduki rehvid koos

velgedega. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 212 lg 1 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteona, kuivõrd oma käitumisega aitas L.K kaasa F.G poolt põhikuriteo, so KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisele.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.K käitumine kvalifitseeritud KarS § 349 järgi selles, et tema, kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat

isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuRrvitamise. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt RZandis L.K-le oma juhiloa

ning unustas hiljem selle L.K kasutatavasse sõidukisse. 23.03.2009.a. kella 01:35 paiku pärast tema poolt juhitud sõiduki kinnipidamist L.K esitas politseile enda juhtimisõiguse tõendamiseks Roman Zotejev´i juhiloa. Seejuures oli L.K teadlik sellest, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus ning ta esitab kõrvalise isiku juhiloa, teades, et see ei ole tema oma. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 349 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.K käitumine

kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime

pannud röövimise, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

vägivallaga ja isikute grupis. Samas episoodis on B.A käitumine kvalifitseeritud

KarS § 200 lg 2 p 7 järgi selles, et tema võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis. Süüdistuse kohaselt 30.06.2009 tungisid nad isikute grupis kallale RR´le, lüües teda jalaga näo piirkonda, millest kannatanu kukkus ja peale seda lõid teda korduvalt käte ja jalgadega näoning kehapiirkonda. Peale seda võtsid

nad kannatanu taskutest rahakoti, kõrvaklapid ning mobiiltelefoni. Röövimisega tekitati

kannatanule varalist kahju kokku summas 9350 krooni. Kohtuistungil seletas L.K, et

tema röövimist toime pannud ei ole, kannatanut lõi P.B.A ja võttis kannatanult ka kõik

asjad ära, tema ise seisis kõrval. Süüdistatav P.B.A aga tunnistas end röövimise

toimepanemises süüdi. Kohtueelsel menetlusel on L.K seletanud, et P.B.A lõi kannatanut ühe korra käega näkku ja võttis asjad ära kannatanult, selgitades, et P.B.A oli

käes kannatanu telefon, teise käega lõi kannatanut näkku ja siis võttis ära kannatanult nii rahakoti kui ka sikutas kaelast kõrvaklapid. Samas on P.B.A seletanud, et kannatanut lõi L.K ühe korra käega rindu ja tema ise võttis asjad ära, mäletamata seejuures seda, et

kannatanul oleks kõrvaklappe olnud. Kannatanu on kohtueelsel menetlusel ära tundnud L.K kui ühe röövi toimepanijaid ja on seletanud, et temale lähemal seisis isik, kellel

olid käelabadel tätoveeringud ning see isik ei saanud teda esimesena lüüa ja lööjaks pidi

24 olema teine. Pärast lööki mahakukkumist aga jäi talle mulje, et peksid mõlemad nii käte kui jalgadega. Arvestades kannatanu selgitusi kätel tätoveeringute kohta, siis käelabadel olid

tätoveeringud vaid P.B.A, L.K käelabad olid puhtad. Seega saab kannatanu

ütlustest järeldada, et esimese löögi tegi L.K ning edasi peksid kannatanut mõlemad.

Seejuures on L.K öelnud, et P.B.A lõi kannatanut käega näkku, P.B.A aga seletanud, et L.K lõi kannatanut rindu. Kannatanu ütluste kohaselt peksti teda nii näkku

kui ka kehasse. Seega räägivad mõlemad süüdistatavad teise süüdistatava kohta õigust, vähendades aga süü astet, väites kumbki, et teine lõi, kuid ainult ühe korra. Peksmise järel

võeti kannatanult ära rahakott ja kõrvaklapid. Kohus asub seisukohale, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli kannatanu asjade üle valduse murdmise vahendiks, mille tagajärjel ei

olnud alkoholijoobes ja läbipekstud kannatanu võimeline takistama temalt asjade võtmist.

Seejuures asub kohus seisukohale, et kuivõrd kannatanu oli oma telefoni andnud kasutada P.B.A-le, siis kannatanu suhtes vägivalla kasutamise järgselt murti valdus ka telefoni osas,

kuivõrd kannatanu viidi olukorda, kus telefoni tagasiküsimine muutus võimatuks ja

süüdistatavate käitumist arvestades ka kannatanu tervist kahjustavaks ning esialgselt

kannatanu poolt telefoni osas vabatahtlikult üleantud valdus muutus ebaseaduslikuks ja kannatanu tahte vastaseks ning kannatanu poolset vastupanu telefoni tagasiküsimisel välditi

vägivallaga. Peksmise järgselt ära võetud asjade osas aga murti valdus vägivalla tagajärjel.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud, kuivõrd süüdistatavad tegutsesid isikute grupis ning L.K oli isikuks, kes on varem röövimise toime pannud (KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3). Kohtu arvates ei ole tähtsust asjaolul, kes lõpuks võõrad vallasasjad enda kasuks pööras, kuivõrd ühine ja eesmärgipärane tegevus oli suunatud isikute grupis ja vägivallaga võõra vallasasja äravõtmisele, mis viidi ka lõpule.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.A käitumine kvalifitseeritud KarS § 274

lg 1 järgi selles, et tema pani toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema

ametikohustuste täitmisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 07.07.2009 B.A, teada saades, et politsei on tema isiku kontrollimiseks kutsunud välja patrulli, lükkas politsei auto ukse kinni ning põgenes politseitöötaja eest ning siis ähvardas prügikasti juures olnud

tugitooliga politseiametnikku lüüa ning vehkis sellega politseiametniku suunas. Politseiametnik tundes oma elule ja tervisele ohtu taganes. Hiljem teatas valvur, et põgenenud isikuks oli B.A, kellena oli ta ka end politseile viimasel korral esitlenud ning kelle tundis ka isiku äratundmise protokolli kohaselt politseiametnik põgenejana ära. Kohtueelsel

menetlusel keeldus süüdistatav ütluste andmisest selle kuriteoepisoodi osas, kuid kohtuistungil teatas, et ta viibis tõepoolest sündmuskohal, kuid kuivõrd politseiametnikke võis

seal olla palju, siis oleks olnud vägivallaga ähvardamine mõeldamatu. Kuuldes, et kutsuti

välja lisapolitseinikke, otsustas ta lihtsalt põgeneda. Kohus suhtub taolistesse kohtuistungil

antud ütlustesse kriitiliselt. Süüdistatav nimetas põgenemise põhjusena seda, et ta oli

tagaotsitav ning kuuldes, et kutsuti välja politsei, siis otsustas põgeneda. Seega sellisest

väitest saab järeldada, et ta hakkas oma vabaduse pärast kartma alles siis kui kutsuti välja politseilisajõudusid. Sellest tulenevalt väide, et politseinikke oli kohal furgoonitäis, ei vasta tõele. Pigem saab teha järelduse, et süüdistatav nägi kohal vaid ühte või kahte politseinikku,

keda ta enne lisajõudude kutsumist ei kartnud ja suhtles nendega, andes enda kohta valeandmeid, olles suhteliselt kindel selles, et ta suudab põgeneda. Süüdistatava kohtuistungil

antud ütlused ei riimu ka kannatanust politseiametniku ja tunnistajast politseiametniku

ütlustega, milliste kohaselt süüdistatav, kuuldes lisajõudude kutsumist, lõi politseiauto ukse

kinni ja põgenes. Kui aga M.Lehtpuu sellele vaatamata teda jälitama asus, alles siis tekkis

süüdistataval arusaamine, et ta võidakse siiski kinni pidada ja seda abijõude kasutamata.

Sellises situatsioonis olles pidi ta midagi ette võtma selleks, et kinnipidamist vältida ning kohtu arvates kajastub kannatanu M.Lehtpuu ütlustes sündmuste loogika, mida kinnitavad ka tunnistaja A.S i ütlused. P.B.A haaras esimese kättejuhtuva eseme, millega ähvardas temale järele jõudnud ja teda kinni pidama asunud isikut, kes oli eelnevalt politseiautos sidet pidades tema isikuandmeid kontrollinud. Seega oli ta teadlik sellest, et tegemist on võimuesindajaga, kes täidab oma ametiülesandeid ja püüab teda kinni pidada. Seejuures teadis P.B.A seda, et

25 ta on tagaotsitav ning kui politseiametnikul õnnestub tema isikuandmed tuvastada, saadakse

teada, et ta on tagaotsitav ja peetakse igal juhul kinni. Mööblidetailiga politseiametniku

ähvardamist hindab kohus süüdistatava poolt soovina vägivalla kasutamisega ähvardades

sundida võimuesindajat oma ametiülesannete täitmisest loobumisele ja tema enda kinnipidamise vältimiseks. Kohus on seisukohal, et tegemist on psüühilise vägivallaga KarS §

274 lg 1 sätestatud vägivalla mõttes ning kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.G käitumine kvalifitseeritud KarS § 212

lg 1 järgi selles, et tema, luues kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse

kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani toime kindlustuskelmuse Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt leppis ta L.K-ga kokku, et viimane lavastaks tema kasutuses oleva auto rataste ja kütuse varguse. Kokkulepitud tasuks varguse lavastamise eest

olid samad sõiduki rehvid koos velgedega, kuivõrd süüdistatav lootis kindlustuse abiga

sõiduki taastada ja varustada kulumata rehvidega. Pärast politsei poolt lavastatud varguse

avastamist F.G teatas juhtunust Ergo Kindlustuse AS-ile ja koostas

kindlustushüvituse saamiseks vajalikud dokumendid, mille järel kindlustusandja hüvitas

tekkinud kahju summas 65 824 krooni. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on AS Ergo Kindlustus esindaja KK esitanud tsiviilhagi 65 824 krooni

nõudes, milline sisaldab kindlustusjuhtumi tõttu väljamakstud hüvitist. Kohus asub

seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kindlustuskelmuse pani toime F.G L.K kaasaaitamisel. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on

tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning

süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt

kavatsetult toime pandud kindlustuskelmusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise

kahju 65 824 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja

kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava F.G süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju

kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt.

Kuivõrd vastavalt VÕS § 1045 lg 4 sätetele kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja

käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise

eest samadel alustel kahju tekitajaga, siis vastutavad kahju tekitamise eest võrdselt nii teo toimepanija F.G kui ka teole kaasaaitajana tegutsenud L.K, st varaline kahju tuleb

täies ulatuses solidaarselt välja mõista F.G-lt ja L.K-lt AS Ergo Kindlustus kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on RResitanud tsiviilhagi 5100 krooni nõudes, milline sisaldab

röövitud ja tagastamata esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et röövimise panid toime L.K ja B.A. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS §

26

37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses

otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult ja grupis toime pandud röövimisega Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise

käitumise tulemusena on tekitatud varalise kahju 5100 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele

kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista B.A-lt ja L.K-lt RRkasuks.

L.K-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat

varem kriminaalkorras 6 korral karistatud, neist viiel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest karistatakse kolme kuni viieteistkümne aastase vangistusega.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo tehioludest nähtuvalt on kannatanule tekitatud tema

suhtes kasutatud vägivalla tulemusena tervisekahjustus, kuid samas ei ole kannatanu

meditsiinilise abi saamiseks meditsiiniasutusse pöördunud. Seega on tegemist küll

vägivallaga, mis murdis valduse võõra vallasasja üle, kuid samas ei tekitanud kannatanule olulist terviseriket. Süüdistatava käitumises esineb kaks kvalifitseerivat asjaolu, millest üks on

kuriteo toimepanemine grupis ja teine kuriteo toimepanemine isikuna, kes on varem toime

pannud röövimise. Samas nähtub süüdistatava karistusandmetest, et varasem röövimise toimepanemise tunnus tuleneb Tallinna Linnakohtu 01.03.2007 otsusest, millisega määratud

karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 06.04.2004 tingimisi ennetähtaegselt, so 5 aastat enne inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Arvestades taolisi asjaolusid, kannatanu suhtes

kasutatud vägivalla suhteliselt vähest intensiivsust, siis asub kohus seisukohale, et puudub

alus süüdistatava karistamiseks karistusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. L.K-le KarS § 349 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise

karistusega või kuni kolme aastase vangistusega. Karistuse liigi valikul lähtub kohus

asjaolust, et süüdistataval puudus usaldusväärsetest allikatest kontrollitav sissetulek ja

süüdistatava väidete kohaselt töötas ta mitteametlikult. Seega ei saa temal sissetuleku

olemasolu kontrollida. Karistusregistri andmetel on süüdistatavat karistatud liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega enam kui 30 000 krooni ulatuses ning kõik

trahvid on senini tasumata. Selliste andmete puhul saab teha järelduse, et süüdistataval

sissetulekud puuduvad, mistõttu puuduvad tal ka vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul lähtub

kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest

korduvalt karistatud ning enamasti mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellel puudub juhtimisõigus. Seega on süüdistatav liikluses küllaltki aktiivne. Samas, esitades teadvalt võõra juhiloa, tõendamaks oma õigust mootorsõidukit juhtida ning teades, et juhiloal kujutatud isik ei ole temaga sarnane, leiab kohus, et süüteo toimepanemiselt kinnipidamise oht oli reaalne ja

teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kuRrvitamine liiklusjärelevalve eksitamise eesmärgil ei kujuta endast sellist ohtu, mis tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Eriti veel olukorras, kus vahetult pärast kuriteo toimepanemist esitas süüdistatav oma tegelikud isikuandmed, milline asjaolu ilmnes tunnistaja ütlustest. Kohus leiab, et süüdistatava süü ei olnud suur, kuivõrd tegu pandi toime tavaliikluses ning

27

tema käitumises ei fikseeritud ka liiklusalast väärtegu, kuivõrd seda ei suudetud tõendada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. L.K-le KarS § 212 lg 1 ja 22 lg 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistusega või kuni

viie aastase vangistusega. Kohus leiab karistuse liigi valikul, et süüdistataval rahaliste

vahendite puudumise tõttu on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel

süüdistatava poolt kuriteost osavõtu vormi, so kuriteo toimepanemisele kaasaaitamist ning seda, et olulise varalise kasu pidi saama teo täideviija ja tema enda tasuks pidid jääma vaid valuveljed ja kulunud rehvid. Seetõttu on süüdistatava süü võrreldes kuriteo täideviijaga

kohtu arvates oluliselt väiksem ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Liitkaristuse mõistmisel peab kohus vajalikuks arvestada seda, et süüdistatava poolt toimepandud süüteod on toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega ning need süüteod

on kõik eriliigilised. Selline asjaolu näitab süüdistatava aktiivsust erinevate kuritegude

toimepanemisel ja õiguserikkumiste intensiivsust ning nende toimepanemisel järjekindlust

tema tavapärases elus. Seetõttu leiab kohus, et süütegude eest mõistetavad karistused kuuluvad KarS § 64 lg 1 sätete alusel täies ulatuses liitmisele. Arvestades seda, et eelmise otsusega määratud katseaeg lõppes süüdistataval 2008 aasta detsembris ning uue kuriteo pani ta toime juba kahe kuu möödudes, sellele järgnevalt kuu aega hiljem järgmise ning kolm kuud hiljem järgmise, siis näitavad need asjaolud, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning

vabadusse jäädes käituks ta kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele.

B.A-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem neljal

korral kohtu poolt karistatud ning süüdistatav vabanes viimase karistuse ärakandmiselt tingimisi ennetähtaegselt 06.02.2009, uue kuriteo pani aga toime juba nelja kuu möödumisel

vabanemisest. B.A-le KarS § 200 lg 2 p 7 järgi inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise eest karistatakse kolme kuni viieteistkümne aastase vangistusega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tegutses süüdistatav varavastase kuriteo toimepanemisel grupis

ja lõppkokkuvõttes omastas ka röövitud esemed, kasutades ise mõnda aega kannatanu

mobiiltelefoni ja müües selle hiljem maha ning kannatanu pangakaarti kasutades sai pangaautomaadist ka kannatanu pangaarvelt raha. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii röövimise käigus tarvitatud vägivalla intensiivsusest kui ka sellest, et kannatanule ei tekitatud tõsiseid tervisekahjustusi. Taolised asjaolud viitavad kohtu arvates sellele, et süüdistatava süü, arvestades vaid ühe kvalifitseeriva asjaolu olemasolu, ei ole eriti suur. Seetõttu peab kohus

võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatavale B.A KarS § 274 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest

karistatakse rahalise karistusega või kuni viie aastase vangistusega. Kuivõrd kriminaaltoimikust ei nähtu, et süüdistataval oleks olnud legaalset sissetulekut, leiab kohus, et

rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Sellele asjaolule viitab ka süüdistatavale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemine nädal aega varem. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul

lähtub kohus süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tehioludest ja sellest tulenevast süü

suurusest. Süüdistatavat süüdistatakse võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises, mis

süüdistuse kohaselt seisnes psüühilises vägivallas, so käepärase vahendiga ähvardamises eesmärgiga sundida võimuesindajat loobuma tema kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale,

et vägivallaga ähvardamine on oluliselt kergem süüvorm kui vahetu tervist kahjustava vägivalla kasutamine ning kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistatav reaalse füüsilise vägivalla

kasutamiseni ei jõudnudki ning põgenes. Arvestades taolisi asjaolusid ei ole kohtu arvates süüdistatava süü nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises

28 määras ning karistus tuleb kohtu arvates mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Karistuste liitmisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse süütegude

toimepanemises, millised on eriliigilised ning toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega. Seetõttu leiab kohus, et karistused kuuluvad KarS § 64 lg 1 sätete kohaselt täies ulatuses liitmisele. Kuivõrd aga süüdistatav pani kuriteod toime temale kohtu poolt määratud

katseajal, olles tingimisi ennetähtaegselt eelmise karistuse kandmiselt vabastatud, siis tuleb kuritegude kogumis mõistetud liitkaristusele liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt täies ulatuses.

F.G-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud

kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate asjaolude

puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava

kahetsust toimepandus. Süüdistatavale KarS § 212 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise eest karistatakse rahalise karistusega või kuni viie aastase vangistusega.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek ning süüdistatav oli kaitsja

küsimustele vastates nõus sellega, et tema suhtes kohaldataks rahalist karistust, kuid selle

tasumine tuleks määrata ositi. Süüdistataval on süüdistatava sõnade järgi ülalpidamisel ka

alaealine laps. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud

väärtegude toimepanemise eest ning temale määratud rahatrahvid on tasutud. Samas peab kohus oluliseks kriminaalasjast tulenevaid andmeid, ja nimelt seda, et süüdistatav pani kuriteo

toime seetõttu, et tal puudusid rahalised vahendid uute rehvide paigaldamiseks ja sõiduki

remontimiseks. Pärast kindlustuse poole pöördumist pidi ta tasuma omavastutuse summas 14 000 krooni, milline raha tal puudus ning ta pidi selle laenama. Kriminaalmenetluse käigus esitas Ergo Kindlustuse AS tsiviilhagi 65 824 krooni nõudes, mis kuulub temalt solidaarsele

väljamõistmisele. Peale selle mõistetakse süüdistatavalt välja ka kriminaalmenetluse kulud, mis ei ole väikesed. Seega muutub kuriteo toimepanemise tagajärjel süüdistatava majanduslik

olukord selliseks, et tal puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ka ositi tasumise puhul. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et tuleb loobuda süüdistatava suhtes

rahalise karistuse kohaldamisest, kuivõrd käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevad

erinevad rahalised kohustused on süüdistatava jaoks väga suured ning süüdistatava suhtes

tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav põhjustas kuriteo toimepanemisega olulise varalise kahju, millist ta

senini hüvitanud ei ole ning süüdistatava eesmärk oli tema enda mugavusele tehtavad

kulutused panna kindlustusandja kanda. Kohus asub seisukohale, et olulise varalise kahju tekitamine tingib olukorra, kus karistus tuleks mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas peab kohus arvestama ka karistust kergendava asjaoluga, so kahetsusega,

millise siiruses kohtul süüdistatava isikuandmeid arvestades kahtlemiseks alus puudub.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning tema

varasemast käitumisest ei saa teha järeldusi, et ta jätkuvalt võiks kuritegusid toime panna, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistataval on alaline sissetulek ja

temale määratud väärteokaristused on tasutud, leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik ja tema suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 sätteid.

Märt Toming kohtunik