4-19-4351/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4351

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. septembril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4351 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Tõlk Julia Zautina Kaebuse sisu

E.Z ’i ja Piirivalveameti Põhja kaebus Politseiprefektuuri korr keskuse akaitsebüroo liiklusjärelevalve

kohtuesindusgrupi 22.07.2019 otsusele väärteoasjas nr 2317,19,005692

LS § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

E.Z

(isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik aadress: xxx e-post: xxx tel: xxx

karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 2 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 23.09.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: E.Z RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p st 2 kohus otsustas:

1. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.07.2019 otsus väärteoasjas nr

2317,19,005692 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määra osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada E.Z’i LS § 227 lg 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise 2 (kaheks) menetleja otsus muutmata.

4-19-4351

2

3. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4. . Rahuldada E.Z’i kaebus osaliselt Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. alvekeskuse kohtuesindusgrupi PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelev

22.07.2019 otsusega karistati

lg 2 E.Z ’i liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 227 järgi

kvalifitseeritud väärteo talle määrati karistuseks mootorsõiduki toimepanemise eest ning juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks selle eest, et ta juhtis 01.07.2019 kell 16:19 xxx maanteel

mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 88+/ 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte - vähem kui 35 km/h. Sellise tegevusega rikkus ta LS § 15 lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. 2. 15.08.2019 esitas E.Z kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ning palus kohtul teha uus otsus, mille kohaselt määrata karistusena ainult trahvi (s.o 50 kuni 100 trahviühikut) ilma lisakaristuse kohaldamiseta ning

jätta temalt juhtimisõigus ära võtmata. E.Z on nii oma kaebuses kui ka 23.09.2019 toimunud kohtuistungil tunnistanud kiiruse

ületamise fakti, kuid ei nõustu politsei poolt fikseeritud kiiruse näiduga, sest leiab, et protokollile lisatud helija videosalvestuselt nähtub, et kiiruse mõõtmisel ei ole politseiametnik järginud 01.07.2011 jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 3 p 2, mille kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid.

Videosalvestiselt on kaebaja märganud, et kiiruse näit 88 km/h ei vastanud tema tegelikule kiirusele, kuivõrd mõõtesignaali sihtmärk oli politseiametniku poolt suunatud teiste sõidukite ja/või isegi asfaldikatte poole. Kaebaja on kindel, et sõitis 70 km/h, mitte 88 km/h. Kaebaja ei nõustu PPA 22.07.2017 otsusega väärteoasjas talle määratud karistusega ning leiab, et see on põhjendamatult karm ning paneb tema perekonna majanduslikult raskesse olukorda.

Nimelt töötab ta xxx igapäevaselt äriühingus ning kasutab sõidukit oma tööülesannete täitmiseks, seejuures sõidutab ka oma kolleege objektidele, sest viimastel puuduvad juhiload. Kaebaja sõidab igapäevaselt tööle 125 km ja tagasi, mistõttu on juhtimisõiguse äravõtmine liiga karm arvestades, et edaspidi muutub kaebaja tööle jõudmine võimatuks. Kaebaja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kes elavad oma emaga xxx ning juhilubade äravõtmisel jääb kaebaja ilma

ka võimalusest oma lapsi näha. jääb Kaebajale arusaamatuks see, miks politseiametnik on otsuse tegemisel tuginenud varasematele karistustele, kuivõrd need on kaebaja poolt korralikult täidetud. Seega palub kaebaja määrata talle karistusena trahv ilma lisakaristust kohaldamata või asendada see üldkasuliku tööga.

3. menetlusalune isik on temale inkrimineeritud teo toime Kohtuväline menetleja leidis, et pannud ning tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kiiruse mõõtmisel on järgitud

mõõtemetoodika nõudeid, taatlustunnistuse kohaselt on mõõteseade tunnistatud töökorras

olevaks ning seadm 1. juulil 2019. e kontrolltest (mõõtetest) viiakse läbi igapäevaselt, sh ka

Toimikus olevatest fotodest ning videosalvestiselt on näha, et menetlusaluse isiku sõiduki kiiruseks see mõõdeti 88 km/h ning mõõtmine teostati kahel korral. Videosalvestiselt on ka

näha seda, et kui laserkiir liigub mõõdetava objekti pealt ära, siis seadme näit muutub

4-19-4351

3

automaatselt nulliks. Teised sõidukid, mis liikusid menetlusaluse isiku sõiduki taga, ei mõjutanud mõõtetulemust ega selle usaldusväärsust.

Karistuse osas määramise asub kohtuväline menetleja seisukohale, et arvestatud on õigesti

KarS § 56 sätestatud karistamise alustega, üldkui eripreventiivsete asjaoludega ja menetlusalust isikut iseloomustavate karistusregistri andmetega. Nimelt on isikut varasemalt karistatud juhtimisõiguseta sõitmise ja liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuid õigusrikkumiste

jätkuv toimepanemine näitab, et varasemalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Seega on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine ning arvestades teo raskust, tahtlust, korduvust ja isiku poolt avaldatud suhtumist oma teosse, ei ole ta isegi tänaseks

päevaks aru saanud oma teo tõsidusest. Juhtimisõiguse äravõtmisega kuuks on võimalik 4

saavutada karistuse eripreventiivne eesmärk ehk mõjutada menetlusalust isikut edaspidi

seaduskuulekalt käituma. Õigus omada mootorsõiduki juhtimisõigust on eriõigus ja selle

puudumine ei saa takistada isikul võetud kohustuste täitmist. Menetlusaluse isiku taotlus karistada teda rahatrahviga ei ole põhjendatud ning trahvi ei saa asendada üldkasuliku tööga, sest üldkasuliku töö tunnid on mõeldud aresti asenduskaristuseks. Kohtuväline menetleja palub kaebuse jätta rahuldamata ja otsuse muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Väärteoprotokolli nr AB1571014 kohaselt juhtis E.Z 01.07.2019 kella 16:19 ajal

Harjumaal Tallinnas xxx maanteel xxx tn ja xxx tn vahel suunaga xxx tn mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 88 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h

(KVM tl 1). atlustunnistuse nr TTRS- Ta 18/0222 kohaselt vastab väärteo toimepanemise

tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur LaserCam4 nr LE0992 esitatud nõuetele ning on

taadeldud 26.09.2018 (KVM tl 4). Väärteotoimikus olevatelt fotodelt ja videosalvestiselt nähtub, et 01.07.2019 kell 16:19:05 sõitis halli värvi xxx reg.nr xxx kiirusega 88 km/h, mis mõned sekundid hiljem hakkas langema (KVM tl 5 6 pöördel). -

E.Z on nii kaebuses kui ka 23.09.2019 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et ületas

kiirust, kuid ei nõustu sellega, et sõitis 88 km/h. Kaebaja on selgitanud, et kuna ta alustas liikumist ristmikust ning kuna tegemist oli neljarealise sõiduteega, siis arvas ta et viibib 70 km/h

piirangualas, kuivõrd 50 km/h liiklusmärgid puudusid. Seega sõitiski ta 70 km/h. Kohapeal pakkus politseiametnik tal nõustuda trahviga 300 eurot ja teisi võimalusi ei antud. Tunnistaja politseiametnik xx xx lisega maanteel 50 selgitas kohtuistungil, et mõõtsid paari xx km/h alas kiirust, kui viimane käskis tal maha võtta, sest sõiduki kiirus on 88. Peatasid xxx sõiduki ning palusid sõita kõrvale parklasse patrullauto taga. Paariline tutvustas ennast ning näitas videot. Patrullautos tutvustasime isikule õigusi ja kohustusi, ta ei olnud nõus kuulama

ega alla kirjutama. Väitis, et sõitis 70 km/h ja polnud nõus, et videos nähtu on tema kiirus.

Videot näitasid korduvalt. Lõpuks ütles, et see pole üldse tema sõiduk, kuid kui laserkiir

mõõdetava objekti pealt ära läheb, siis läheb ta automaatselt nulli. Kiirusmõõteseade testitud hommikul, ilmastikuolud olid üsna head, v.a tuul, aga see ei sega laseriga mõõtmist.

Tunnistaja politseiametnik xx xx xx kohtuistungil antud ütluste kohaselt mõõtis ta kiirust maanteel 50 km/h alas ja kiirusmõõtur sai xx lugemiks 88 km/h. Sõiduk liikus esimesena, seega ei olnud laserkiire alas muid takistusi või segavaid faktoreid. Oli tugev tuul, kuid see ei mõjuta lasermõõturit. Paariline peatas sõiduki, palusime tal tulla meie autosse. Seal näitasime isikule

kiirusmõõturi lugemit ja videot mitu korda. Isik ei olnud nõus kiirmenetluse ega üldmenetlusega. Tutvustasin õiguseid ja kohustusi, aga isik keeldus absoluutselt igasugusest koostööst, ei olnud nõus, et tema sõiduki kiirus oli 88. Kiirusmõõtur läbib iga vahetuse alguses kontrolli, st nii kauguse kui sihiku testi.

Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendamist leidnud, et E.Z juhtis 01.07.2019 kella

16:19 ajal Harjumaal Tallinnas xx maanteel xx tn ja xx tn vahel suunaga tn poole xx mootorsõidukit asul 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte asisesel teel kiirusega 88 +/-

4-19-4351

4 vähem kui 35 km/h. Videosalvestisest ja toimikus olevatest fotodest nähtub selgelt, et isik sõitis kiirusega 88 km/h. Samuti nähtub videost, et kui laserkiir autolt ära läheb (nt asfaltkattele), siis

näitab kiirusmõõtur automaatselt nulli ning seda on kinnitanud ka kohtuistungil osalenud politseiametnikest tunnistajad ja kohtuvälise menetleja esindaja. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega, et kiiruse mõõtmisel ei ole politseiametnik järginud Vabariigi Valitsuse määrusest tulenevat nõuet, mille kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Videosalvestisest nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk oli sõidukite

rivis esimene ning on selgunud üheselt , et kõnealuse sõiduki kiiruse mõõtmisel puudusid mõõtmist segavad faktorid ning et menetlusaluse isiku sõidukist sõitvad sõidukid ei

tagapool saanud kuidagi

. mõõtmistulemust mõjutada 5. LS § 15 lg 1 p 2 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. E.Z sõitis asulasisesel teel kiirusega 88 km/h +- 3 km/h. Seega on E.Z’i käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

E.Z teadis, et ta viibib Tallinna linnas, s.t asulasisesel teel ning on kohtule ka kinnitanud, et ta arvas neljarealise sõidutee ning 50 km/h liiklusmärkide puudumise tõttu, et lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h. Kohtu hinnangul ei saa sellist väidet

pidada usutavaks, sest pelgalt neljarealise sõidurea tõttu asula sees ei saa isik asuda koheselt seisukohale, et sellel lõigul võiks olla suurem kui sätestab LS § 15 lg 1 p 2 ning lubatud kiirus

seda veel eriti olukorras, kus igasugune . Kuna E.Z sõidukiirust reguleeriv liiklusmärk puudub

on ise kohtuistungil kinnitanud, et kiirust reguleerivaid liiklusmärke tema teele ei jäänud, siis oleks ta pidanud muude keelavate või lubavate märkide puudumisel järgima üldist reeglit asula – sisesel teel on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. Seega on E.Z õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik

teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. E.Z’i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

6.

LS § 227 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on

kohtuväline menetleja E.Z’i karistanud LS § järgi kvalifitseeritud väärte

227 lg 2 o toimepanemise eest 4 kuuks. põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on E.Z ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h ning kiiruse ületamise pani ta toime asulasisesel teel. Tegu on toime pandud 01.07.2019 kell 16:19,

s.o . tööpäeva tipptunnil, mil liikluses osaleb eelduslikult rohkem sõidukeid ja jalakäijaid Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb

kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Karistusregistri väljatrüki kohaselt (KVM tl 22) on E.Z’il 2 kehtivat väärteokaristust ja teda on karistatud nii üldkasuliku töö kui ka 900 euro suuruse rahatrahviga. Mõlemad karistused on täidetud. See annab alust asuda seisukohale, et kuigi isi karistustest endale k on mõlemad karistused korrektselt täitnud, siis pole ta nendest mingeid järeldusi teinud ning seda on näidanud ka menetlusaluse isiku suhtumine käesolevasse

4-19-4351

5

õigusrikkumisse. Kohus leiab, et arvestades isiku süü suurust, ei täida üksnes rahatrahvi

määramine ka LS § 227 lg 2 sätestatud maksimaalses ulatuses enam oma eripreventiivset eesmärki, vaid isiku tähelepanu tuleb teravalt juhtida sellele, et liiklusalaste süütegude jätkuv

toimepanemine Arvestades aga ei ole ühiskonnas aktsepteeritav käitumine. üldpreventiivseid kaalutlusi, ka liiga ranget karistust, sest vastasel juhul ei saa isikule mõista võib see olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab , st ta usalduse õiguskorra vastu.

Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse

äravõtmine, kuid mitte määras seda on teinud kohtuväline men sellises nagu etleja. Kuigi

menetlusalusele isikule mõistetav mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena

kaitseb esmalt teisi liiklejaid menetlusaluse isiku liiklusreegleid eirava käitumise eest ning on hoiatavaks eeskujuks, on e menetleja talle siiski nud karistuse, mis ei vasta kohtuvälin määra kohtu hinnangul liiga karm. Nimelt leiab kohus, et tema süü suurusele ja on käesoleval juhul

edaspidi seaduskuulekalt käituma saab mõjutada isikut ka siis, kui temalt juhtimisõigus ära võtta lühemaks ajaks samuti ei ole isiku süü niivõrd suur, et t mõistetud karistus esmalt , alle

peaks kindlasti olema keskmises määras või pisut üle selle. Juba kiiruse ületamise eest

kohaldatav juhtimisõiguse äravõtmine karistusliigina ise on selline, mis peaks edaspidi menetlusalusel

e isikule andma signaali, et ka kiiruse ületamisel võivad olla tema jaoks tõsised tagajärjed. E.Z on ta ei saa palunud määrata talle karistuseks rahatrahv või üldkasulik töö, sest ilma juhilubadeta oma tööülesandeid täita. Igapäevaselt sõidab ta 125 km tööle (kohtu tl 5 ja

10) ning sõidutab ka juhilubadeta kolleege objektidele. Juhtimisõiguse äravõtmisega on kaebajal oht kaotada oma töö. Nende väidete kinnituseks on kaebusele lisatud tööandja xxx

juhatuse liikme allkirjastatud va

stavasisuline tõend (kohtu tl 8). Lisaks võimalikule töökaotusele mõjutab juhtimisõiguse äravõtmine ka kaebaja perekonnaelu, sest võtab temalt võimaluse külastada oma xxx elavaid lapsi. Kohus leiab, et kaebaja esitatud argumendid selle kohta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine tema elu mõjutab KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära , on liialdatud.

võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud

põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid

juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas ning

oma lapsi saab isik külastada ka muid transpordivahendeid kasutades. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi

seaduskuulekalt liigelda. kohalda Põhjust, miks kohus ei E.Z’ile rahatrahvi, on

analüüsitud eespool ning kohus ei pea siinkohal korrata. Üldkasulikku tööd vajalikuks seda kohaldatakse aga aresti asendamiseks, mida karistusliigina ette . LS § 227 lg 2 ei näe

Kõike eeltoodut arv määratud karistust saab estades on kohus seisukohal, et kaebajale mõnevõrra vähendada ning muudab kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja määrab E.Z

’ile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohtu hinnangul on 2 kuud piisav

- alt lühike aeg, mil isik suudab oma töö ja eraelu korraldada harjumuspärasest erineval viisil, kuid samas ka piisavalt pikk aeg selleks, et teha määratud karistusest ja toime pandud

õigusrikkumisest vastavad järeldused edas Muus osas jätab kohus kohtuvälise pidiseks. menetleja otsuse muutmata.

Martin Tuulik kohtunik