2-19-7012/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7012

Tsiviilasi

KORTERIÜHISTU MAHTRA 14 avaldus M K vastu

kommunaalteenuste võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 910,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: KORTERIÜHISTU MAHTRA 14

(registrikood 80122852), seaduslik esindaja N

T

Puudutatud isik: M K (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Mõista M K (isikukood xxxx) KORTERIÜHISTU MAHTRA

14 (registrikood 80122852) kasuks välja põhivõlgnevus 1733,99 eurot ja viivis alates

10.07.2018 kuni 09.05.2019 summas 37,48 eurot.

3. Jätta rahuldamata avaldaja nõue mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks

viivis alates 09.05.2019 kuni põhinõude tasumiseni 0,022% päevas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4.2.

Rahuldada osaliselt avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

määrata avaldaja menetluskuludena kindlaks 50 eurot.

4.3.

Mõista M Kt (isikukood xxxx) KORTERIÜHISTU MAHTRA 14

(registrikood 80122852) kasuks välja menetluskulu 50 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

2-19-7012

2 (4)

AVALDAJA NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK

1. KORTERIÜHISTU MAHTRA 14 (avaldaja) esitas 09.05.2019 Harju Maakohtule avalduse

M K (puudutatud isik) vastu kommunaalteenuste võlgnevuse ja viivise nõudes.

Avaldaja palub kohtul M K välja mõista hooldus- ja kommunaalteenuste võlg vahemiku

10.07.2018 – 09.05.2019 eest summas 1 733,99 eurot ja viivis seisuga 09.05.2019 summas

37,48 eurot ning edasiulatuvalt alates 09.05.2019 kuni põhinõude tasumiseni.

2. Korter aadressiga xxxx on puudutatud isiku omandis. Kostja on korteriühistu liikmena jätnud

täitmata korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevad kohustused ning on jätnud tasumata

talle esitatud alates juuli 2018 aasta kuni käesoleva ajani hooldus ja kommunaalteenuste

arved. Võla perioodiks on ajavahemik alates 10. juuli 2018 kuni 09. mai 2019. Põhivõlgnevus

antud perioodil on summas 1733,99 eurot ja viivise võlgnevus summas 37,48 eurot.

3. Puudutatud isik seisukohta avalduse osas esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus

käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

6. Korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS

§

40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga

ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise

korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p 35 kohaselt koostab

korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas

korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja

remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning

elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui

korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest

sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse

majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.

7. Avaldaja põhikirja punkt 3.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt,

üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise

jooksvate ja planeeritavate kulutuste (sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki

korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide

likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi

(remondiraha), võetud laenude tagastamine (võetud üldkoosoleku otsusega), töötasud ja muud

ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud

suuruses ja korras. Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 3.2.7. on ühistu liige kohustatud

2-19-7012

3 (4)

tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks,

elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus

kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud

korras. Maksete suuruse kindlaksmääramiseks lähtutakse: a) sooja vee valmistamiseks kuluva

soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse

sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuuluva

soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 5.3

tasuvad ühistu liikmed kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste

eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse

osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele nende

maksete suuruse, mis määratakse üldkoosoleku otsusega (majanduskavas) kehtestatud korras.

(tl 17-19).

8. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid perioodil 2018. a juuli kuni 2019. a aprill

seoses xxxx tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on avalduse esitamise seisuga

jätnud avaldajale tasumata 1733,99 eurot. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele

vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on puudutatud isikul

kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 1733,99 eurot. 9. Lisaks põhivõlgnevusele

taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist.

Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvetelt nähtub, et avaldaja on arvestanud viivist

määraga 0,022% päevas. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja poolt märgitud perioodil oli selleks

0,022% päevas. Kuivõrd puudutatud isik ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab

kohus, et KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis

perioodi 10.07.2018 – 09.05.2019 eest summas 37,48 eurot.

10. Kohus ei nõustu avaldaja nõudega mõista puudutatud isikult välja edasiulatuv viivis

määraga 0,022 % päevas. Seadusjärgne viivisemäär muutub võlaõigusseaduse (VÕS) § 94

lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt, mistõttu ei saa tulevikus sissenõutavaks

muutuvat viivist nõuda kindla määraga (vt Riigikohtu 20.06.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-

17-1601, p 18; samuti 20.06.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-280, p 13 ning neis viidatud

19.03.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 38). Avaldaja ei ole vaatamata kohtu

sellekohasele märkusele kohtule esitatud nõuet täpsustanud ega selgitanud, mis määras

soovib avaldaja viivise väljamõistmist, mistõttu jätab kohus avaldaja nõude edasiulatuva

viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud

11. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Antud menetluses on lisaks avaldajale ka puudutatud isik. Kohus leiab, et

kuna avaldus kuulub põhilises osas rahuldamisele, jäävad menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulud

kindlaks käesoleva kohtumäärusega.

2-19-7012

4 (4)

13. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud summas

225 euro (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu

muu hulgas riigilõiv.

14. Kohus menetleb avaldust hagita menetluses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt

tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti

enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50

eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas asjakohaseks riigilõivu suuruseks 50 eurot ja

kohus määrab selles ulatus menetluskulud kindlaks ning mõistab puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja.

15. 50 eurot ületavas osas on avaldajal võimalus esitada kohtule avaldus enammakstud

riigilõivu tagastamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik