1-17-5088/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 17-5088 –

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2019. a, Tallinna htumaja ko Kriminaalhooldusasja number 1-17-5088 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi

sekretär Kristina Tomtšakovskaja Kriminaalhooldusametnik Mari Nurms Kaitsja Mirjam Frey

Kriminaalhooldusasja sisu

Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusametniku Mari Nurmsi erakorraline ettekanne

P.N-ile

Harju Maakohtu 07.06.2017. a

kohtuotsusega ja osalisel karistuse mõistetud t ärakandmata täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusalune

P.N (isikukood: XXX; ukoht: el xxxx; viibib Tallinna Vanglas vahi all)

Süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega.

Kriminaalhoolduse algus oli 15.06.2017.

o a, lõpp li Kohtuistungi toimumise aeg, te koht

14.08.2019. a, 10.09.2019. a, 24.09.2019. a, 25.09.2019. a Tallinn kohtumaja, avalik kaugkohtuistung a

RESOLUTSIOON 1. lg 6 P.N-ile KarS § 69 alusel pöörata täitmisele

Harju Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata – ja osaliselt

karistus

19 ( vangistust. üheksateist) päeva

2

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega tunnistati P.N 424 süüdi KarS § järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 4 kuu ja

11- vangistusega. 69 lg 1, 3 alusel päevase Vastavalt KarS § asendati mõistetud vangistus

üldkasuliku töö 491 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustati P.N-i täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud käitumiskontrolli -

nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2

, 5, 8 alusel kohustati P.N-i - mitte tarvitama alkoholi käitumiskontrolli ajal , asuda alkoholi sõltuvusravile ja osaleda sotsiaalprogrammis 15.06.2017. a. . Kohtuotsus jõustus

Harju Maakohtu 19.02.2018. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus

pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele P.N-ile Harju Maakohtu 07.06.2017. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, kriminaalhooldaja taotlusest loobumise

tõttu. Kohustati P.N-i

jätkata alkoholismivastast ravi ja esitada

kriminaalhooldusametnikule 1 kord kvartalis sellekohane arstitõend. Kohtumäärus jõustus 07.03.2018. a.

Harju Maakohtu 20.06.2019. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata Viru Vangla kolmanda

üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusametniku taotlus peatada ning pikendada P.N-ile Harju Maakohtu 07.06.2017.a kohtuotsusega nr 1-17-5088 määratud 2 aasta pikkust

üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Kohtumäärus jõustus 06.07.2019. a.

2. P.N-i karistuse kandmise alguseks lugeda 23.09.2019. a.

3. P.N-i

suhtes kohaldatud - tõkend

vahistamine tühistada kohtumääruse jõustumisel või

karistuse ärakandmisel. P.N vabastada vahi alt karistuse ärakandmisel.

4. P.N-ilt KrMS § 180 alusel mõista välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest € summas 122

( kaksk ükssada ümmend kaks eurot), mis tuleb tasuda 1

(ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja

viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse P.N-ile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus väljastada süüdimõistetu P.N-ile , prokurörile Viru Vangla kolmanda üksuse , Tallinna Vanglale ja Harju piirkonnale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse

alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

3 Kriminaalhooldusametnik esitas 02.07.2019. Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande a ,

milles ta taotleb P.N-i karistuse täitmisele pööramist. Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalune P.N ei ole järginud koostatud üldkasuliku töö ajakavasid.

Kokkuleppeliselt kriminaalhooldusalusega on talle tundide koostatud üldkasuliku töö ajakavad: 18.05.2018 - 25.05.2018 planeeritud 24 tehtud 16 tundi; – 08.06.2018 - 29.06.2018 planeeritud 32 tehtud 24 tundi; – 25.07.2018 - 03.08.2018 planeeritud 32 ; – täitmata 22.08.2018 - 23.08.2018 planeeritud 16 tehtud 16 tundi; – 12.09.2018 - 18.09.2018 planeeritud 40 tehtud 32 tundi; – 28.09.2018 - 19.10.2018 planeeritud 32 tehtud 24 tundi; – 25.10.2018 - 23.11.2018 planeeritud 40,5 tehtud 8 tundi; – 17.12.2018 - 28.12.2018 planeeritud 32 tehtud 8 tundi; – 18.01.2019 - 29.01.2019 planeeritud 32 tehtud 32 tundi; – 08.02.2019 - 22.02.2019 planeeritud 24 tehtud 24 tundi; – 25.04.2019 - 10.05.2019 planeeritud 48 tehtud 28 tundi; – 16.05.2019 - 07.06.2019 planeeritud 80 tehtud 68 tundi. –

Lisaks käis k üldkasuliku riminaalhooldusalune ajavahemikul 12.06.2019. a - 19.06.2019. a

tööd tegemas ilma eelnevalt üldkasuliku töö koostatud ajakavata ja sooritas 46 tundi.

20.06.2019. a sai ametnik üldkasuliku töö juhendajalt e-kirja koos arvestuslehega, millest nähtub, et isik on ajavahemikul 12.06.2019 2019. a teinud üldkasulikku tööd 46 tunni - 19.06. ulatuses, kuid P.N puudus selleks perioodiks koostatud ajakava ning tunde tegi ta oma

algatusel. Kriminaalhooldusele seatud korrast tulenevalt ei ole võimalik

kriminaalhooldusametnikul arvestada tunde, mis on sooritatud pärast üldkasuliku töö

tegemise tähtaja lõppu. a seisuga ära teinud 472 P.N oli 15.06.2019. üldkasuliku töö tundi talle määratud 491 ja tegemata on 19 tundi üldkasulikku tööd. -tunnist

Samuti ei ole isik esitanud ametnikule 1 kord kvartalis arstitõendit alkoholiravile allumise kohta.

Harju Maakohtu 11.09.2019 P.N tagaotsitavaks . a kohtumäärusega kuulutati ning ta peeti kinni 23.09.2019. a selles kriminaalasjas.

Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil P.N-ile mõistetud karistuse

täitmisele pööra , kuna kriminaalhooldusalusel jäi kriminaalhoolduse lõpuks ehk mist 15.06.2019. a tegemata 19 tundi üldkasulikku tööd.

Kriminaalhooldusalune kohtuistungil temale etteheidetuga, et ta rikkus nõustus kriminaalhoolduse kohustusi. Ta ei teinud üldkasulikku tööd tähtaegselt seoses sellega, et tal oli jalg haige. vangistust kand . Praegu on ta nõus ma

Kaitsja taotles kohtuistungil P.N-ile karistus, kuna pöörata täitmisele mõistetud isik hindab kriitilis

Kuna isik elt enda käitumist ning on nõus karistuse täitmisele pööramisega. sooritas ka tunde, siis taotles arvestada ka peale kriminaalhoolduse lõppemist üldkasuliku töö need tunnid P.N-i

poolt ära kantud karistusaja hulka.

K lt, kui arS § 69 lg 6 kohase süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

4

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe

päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Kohus, kohtuistungil kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema ära kuulanud

kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus P.N-ile Harju Maakohtu 07.06.2017. a kohtu ja osaliselt otsusega mõistetud

ä täitmisele pööramiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele rakandmata karistuse

on .

Kohtuistungil leidis tõendamist, et ei järginud kriminaalhooldusalun P.N e temaga kokkuleppeliselt koostatud üldkasuliku töö tundide ajakavasid ning kriminaalhoolduse lõpuks ehk 15.06.2019. a oli tal kohtuotsusega talle määratud 472 tunnist põhjuseta tegemata veel 19 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune käis küll ajavahemikul 12.06.2019. a

- 19.06.2019. a üldkasuliku tööd tegemas ilma eelnevalt koostatud ajakavata ja sooritas 46

üldkasuliku töö tundi, kuid puudus selleks perioodiks koostatud ajakava ning P.N tunde tegi oma algatusel. Kriminaalhooldusaluse kaitsja taotles kohtuistungil ikkagi arvestada

K. M. P.N-i poolt peale 15.06.2019. a tehtud tunnid karistusaja hulka, kuid kohtul ei ole –

võimalik seda taotlust rahuldada. Kriminaalhooldusele seatud korrast tulenevalt ei ole

võimalik arvestada tunde, mis on sooritatud pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppu,

ärakantud karistusaja hulka. Sama seisukoht on väljendatud ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20.03.2017. a kohtuotsuse nr 3-1-2-1-17 punktis 16: „…Muu hulgas

peab kriminaalhooldusametnik jätma arvestamata tehtud töötunni või ületavad -tunnid, mis

perioodiks ettenähtud töötundide arvu ja mis on kriminaalhooldusametnikuga enne

kooskõlastamata. Korra § 16 lg – -tes 1 3 nimetatud asjaolude ilmnemisest peab juhendaja viivitamatult teavitama kriminaalhooldusametnikku.“ Samuti ei ole isik esitanud ametnikule 1 kord kvartalis arstitõendit alkoholiravile allumise kohta. P.N ilmunud ka kohtuistungile, ei mistõttu kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama.

P.N selgitas kohtuistungil, et tema probleemid

üldkasuliku töö tundide mittetegemisega tekkisid seoses tema jalavigastusega, mistõttu ta 2019. a märtsis ja aprillis ei

olnud tal võimalik üldkasuliku töö tunde teha. P.N esitas 14.06.2019. a

ametnikule väljavõtte digiloo haigusjuhtumist nr millest nähtub, et isikul diagnoositi xxxx,

28.02.2019. a põlvekedramurd ning talle asetati muu kips või kerglahas. Ravialaseks -

soovituseks keelati raske füüsiline koormus 12 nädalaks ja sirge ortoos 4 nädalaks. - - Samuti teatas kriminaalhooldusalune, et muul ajal ta korrektselt, kuna ei teinud üldkasuliku töö tunde

unustas samal ajal Kohtuistungil talle määratud kohustuse või töötas oma põhitöökohal.

nõustus tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega ja P.N tunnistas kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi. Kohus otsust tehes tuli P.N-ile vastu ja andis talle vangistuse üldkasuliku tööga

asendades võimaluse katseaja tingimusi täites vangistusest pääseda. Süüdimõistetu aga ei kasutanud seda võimalust rikkudes üldkasuliku töö tegemise ajagraafikuid kui korduvalt nii

ka õigeaegset registreerimiskohustust. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse tingimuste

rikkumine oli P.N-i teadlik valik ja rikkumine nii ulatuslik, et on põhjendatud

mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Kohus menetleb juba korduvat erakorralist

ettekannet P.N-i suhtes selles kriminaalasjas ning kohtuotsusega ettenähtud

üldkasuliku töö tegemise tähtaeg möödus 15.06.2019. a, kuid osa üldkasuliku töö tunde jäi ikkagi K. M. P.N-i poolt tegemata. Kohtul ei ole

– võimalik ka K. – M. P.N-i üldkasuliku töö tegemise tähtaega ka pikendada, kuna see oli kohtuotsusega mõistetud niigi pikima seadusega

võimaldatud tähtaja jooksul. Kriminaalhooldusalune on oma käitumisega näidanud, et ta ei

pidanud kohtu poolt määratud kohus vajalikuks neid täita ning tusi olulisteks ja ei pidanud rikkus kriminaalhoolduse kohustusi tahtlikult.

5

Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas

jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohus on seisukohal, et P.N-i suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik

ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb P.N-ile Harju Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega ja osaliselt rakandmata karistus 19 p

mõistetud ä – äeva vangistust 69 lg 6

- KarS § alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/