3-19-1550/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-19-1550 Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2019, Tartu Kohtuasi Vladimir Fartõgini kaebus Justiitsministeeriumi vastu õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada Vladimir Fartõgini kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Vangla kinnipeetav Vladimir Fartõgin (kaebaja) esitas Justiitsministeeriumile 14. mail 2019 kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt on kahju tekitatud kohtu poolt ajavahemikus

15. veebruarist 2018 kuni 12. maini 2019 esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega haldusasjas nr 3-18-356. Justiitsministeerium jättis 15. juuli 2019. a otsusega nr 11-7/312-4 taotluse rahuldamata.

2. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 14. augustil 2019 kaebuse, milles taotleb talle kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamist 250 000 euro ulatuses.

Tartu Halduskohus jättis 21. augusti 2019. a määrusega V. Fartõgini kaebuse käiguta. Kaebaja pidi tasuma riigilõivu 750 eurot või esitama menetlusabi taotluse. 29. augustil 2019 saabus halduskohtusse kaebaja pöördumine pealkirjaga „Vastuväite esitamine kohtu tegevusele“ ja menetlusabi taotlus.

3. Kohus jättis 2. septembri 2019. a määrusega rahuldamata menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu 750 eurot tasumiseks või riigilõivu tasumiseks vastavalt määruse põhjenduste punktile 8) aega 7 päeva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2).

3-19-1550 2(2) Määruse põhjenduste p-s 8 selgitas kohus, et kui kaebaja peab riigilõivu tasumist määrusega nõutavas ulatuses liialt koormavaks, on tal võimalus oma nõude suurust muuta. Kaebajal on võimalus kohtu antud tähtajal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 2 (3% nõude suurusest), teatades sama tähtaja jooksul kohtule konkreetse summa, mille ulatuses ta kahju hüvitamist soovib.

3. Kaebaja sai 2. septembri 2019. a kohtumääruse kätte 4. septembril 2019 (tl 34). Kohtu 2. septembri 2019. a määruse resolutsiooni p 1 jõustus edasi kaebamata 19. septembril 2019, seega tulnuks kaebuse puudus kõrvaldada (riigilõiv tasuda) hiljemalt 26. septembril 2019. Kaebaja ei ole kohtule tähtaegselt esitanud riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente ning riigilõivu tasumist ei nähtu ka elektroonilisest andmebaasist. Samuti ei ole kaebaja taotlenud täiendava tähtaja andmist riigilõivu tasumiseks

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus on kaebajat sellise tagajärje kohaldamise eest ka 2. septembri 2019. a kohtumääruses hoiatanud.

Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse menetlemist takistav puudus. Kohus tagastab seetõttu kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

5. HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik