3-18-1284/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-18-1284

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1284 Haldusasi N.K.i kaebus Kaitseressursside Ameti 14.05.2018 otsuse ja Kaitseministeeriumi 21.06.2018 vaideotsuse nr 10.4- 1/18/2775 tühistamiseks ning Kaitseressursside Ameti kohustamiseks ajapikenduse andmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja N.K. Vastustajad Kaitseressursside Amet

ja Kaitseministeerium RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-18-1284 menetlus.

2. Tagastada N.K.ile kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.K. kutsuti Kaitseressursside Ameti (KRA) 02.02.2018 otsusega nr 11-9.1/432 ajateenistusse 02.07.2018. N.K. esitas 07.05.2018 KRA-le taotluse ajapikenduse andmiseks seoses elukaaslase rasedusega ja arvatava sünnitusajaga detsembris 2018. KRA jättis 14.05.2018 otsusega nr 11-9.10/25 taotluse rahuldamata. N.K. esitas 13.06.2018 vaide eelnimetatud otsuse peale, märkides muu hulgas, et abiellus 01.06.2018 oma elukaaslasega. Kaitseministeerium jättis vaide 21.06.2018 vaideotsusega rahuldamata.

2. N.K. esitas 29.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 14.05.2018 otsuse tühistamiseks. Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, et tõrjuda kahjulikke mõjutusi seoses ajapikenduse või vabastamise andmata jätmisega. Kuivõrd kaebaja ei ilmu ajateenistusse 02.07.2018, võidakse tema suhtes algatada väärteomenetlus.

3. Tallinna Halduskohus jättis 29.06.2018 määrusega N.K.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.07.2018 määrusega halduskohtu määruse muutmata.

4. Kohus võttis 07.08.2018 määrusega N.K.i kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks KRA ja Kaitseministeeriumi.

5. KRA teatas 29.01.2019 kohtule, et andis 15.01.2019 otsusega nr 11-9.2/101 N.K.ile ajapikenduse lapse ülalpidamiseks kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 43 lg 1 p 1 alusel.

6. Kohus selgitas 07.06.2019 määruses kaebajale, et seoses KRA poolt 15.01.2019 otsusega nr 11-9.2/101 kaebajale ajateenistusse asumisel ajapikenduse andmisega, on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutanud ning esineb alus käesoleva haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kui kaebaja soovib tema poolt käesolevas asjas kantud menetluskulude hüvitamist, tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus ja lisada sellele kuludokumendid. Kui kaebaja soovib kaebuse nõuet muuta ja menetlust jätkata, tuleb tal selgitada, kuidas aitab tuvastamisnõudes menetluse jätkamine kaebaja õigusi kaitsta. Kohus palus kaebajal esitada seiskoht menetluse lõpetamise suhtes või selgitada põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks hiljemalt 13.06.2019.

7. Kaebaja teatas vastuseks kohtule, et taotleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 alusel ajapikenduse andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal esineb põhjendatud huvi menetluse jätkamise vastu, sest KRA on algatanud kaebaja suhtes väärteomenetluse seoses teenistusele ilmumata jätmisega (KVTS § 227). Juhul, kui halduskohtumenetluses tuvastatakse ajapikenduse andmata jätmise õigusvastasus, peab väärteomenetleja lõpetama väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja on valmis kaebusest loobuma juhul, kui KRA lõpetab kaebaja suhtes algatatud väärteomenetluse kas VTMS § 29 lg 1 p1, VTMS § 30 lg 1 p 1 (s.o oportuniteedi kaalutlustel) või muul õiguslikul alusel. Kaebaja on teadlik, et ta ei saa nõuda oportuniteedi kohaldamist, kuid arvestades kõiki asjaolusid, sealhulgas avaliku huvi puudumist, väidetava rikkumise iseloomu, võimalikku sanktsiooni liiki ja määra, eriti ka teenistusele ilmumata jäämise põhjuseid peab seda menetlusõiguslikku võimalust käesolevas olukorras igati põhjendatuks ja mõistlikuks.

8. KRA teatas 06.09.2019 kohtule, et on ühendust võtnud kaebajaga, et selgitada välja tingimused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, millele kaebaja ei ole reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

10. Kohus on seisukohal, et seoses KRA poolt 15.01.2019 kaebajale ajateenistusse asumisel ajapikenduse andmisega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning menetluse jätkamine KRA

14.05.2018 otsuse nr 11-9.10/25 õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Menetluse jätkamine HKMS § 152 lg 2 alusel eeldab seda, et kaebajal on HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piiranguid arvestades võimalik esitada sama eseme suhtes tuvastamiskaebus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on menetluse jätkamise vajaduse sidunud tema suhtes algatatud väärteomenetlusega, soovides selle lõpetamist. Asja materjalidest nähtuvalt algatati kaebaja suhtes menetlus väärteoasjas nr 963018000106 KVTS § 222 tunnustel, kuna kaebaja ei ilmunud 02.07.2018 ajateenistusse. Vaidlus puudub, et KRA 02.02.2018 otsus nr 11-9.1/432 kaebaja ajateenistusse kutsumise kohta on kehtiv haldusakt. Haldusmenetluse 60 lg 1 kohaselt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik ning loob õiguslikke tagajärgi. Seega, jättes 02.02.2018 otsuse nr 11-9.1/432 teadlikult täitmata, pidi kaebaja arvestama sellega kaasnevate tagajärgedega, sh võimaliku väärteomenetluse algatamisega. KRA 14.05.2018 otsuse nr 11-9.10/25 õigusvastasuse tuvastamine 02.02.2018 otsuse nr 11-9.1/432 kehtivust kuidagi ei mõjuta ning kaebaja suhtes algatatud väärteomenetluse lõpetamist kaasa ei too. Kuivõrd tuvastamisnõudele üleminekuga ei ole kaebajal võimalik saavutada väärteomenetluse lõpetamist, tuleb kaebaja taotlus menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes jätta rahuldamata ja lõpetada käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

11. Seoses menetluse lõpetamisega tagastab kohus kaebajale kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu 15 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4).

12. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys