1-19-5405/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-5405

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5405 (19230200306) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi G.V

süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör

Heleri Randma

Süüdistatav G.V

ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; töökoht: xxx, elukoht: xxx. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus - Harju

Maakohtu 21.09.2015.a otsusega KarS § 424 järgi vangistus 1 aasta, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva.

Ärakandmata karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, katseajaks 2 aastat, s.o kuni 20.09.2017. Kaitsja Advokaat Karine Nersesjan ja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

1. G.V

süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

2. ja 4 (neli) kuud KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud vangistus, s.o 1 (üks) aasta üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o nelisada kaheksakümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks)

480 ( aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. G.V ise ajal KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada üldkasuliku töö tegem

käitumiskontrollile ning G.V-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS §

75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 612 7758 ).

4. -de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada G.V ajal KarS § 75 lg 1 p järgima katse kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada G.V üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

6. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada G.V üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

7. G.V-lt

-de 3,

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p

4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

- teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot;

- kohtueelsel menetlusel kaitsja

ne määratud tele Merike Allikmäele ja Kari Nersesjanile makstud tasust 180 (sada kaheksakümmend) eurot osa tasust, s.o 150 ( ) eurot; sada viiskümmend

- joobeseisundi tuvastamise kulu 44 (nelikümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 1004 (üks tuhat neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest

12 kuu jooksul igakuiselt tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse:

„G.V , 1-19-5405, menetlusku Makseinfo koos lud, ositi tasumine“.

arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel G.V

poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetäht aeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale makstud osa tasust, s.o 30 (kolmkümmend) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Süüdistuse sisu

G.V süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles 21.09.2015. a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 04.05.2019 kella 00.37 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (etanooli 2,77 mg/g veres). Seega pani G.V toime mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör 25.06.2019 Heleri Randma G.V ja tema kaitsja Karine Nersesjan , süüdistatav sõlminud järgneva kokkuleppe:

KarS § s 424 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava - karistamist vangistusega .

1 /üks/ aasta 4 /neli/ kuud

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega asendada 1 /üks/ aasta 4 /neli/ kuud vangistust

480 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 2 /kaks/ aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks G.V elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.V kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid:

1) elama oma alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ppimiskoha

, töö või õ vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada G.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada G.V käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis

Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu (Allikmäe ja Nersesjan) 180 eurot, millest G.V kanda jääb 150 eurot, 30 eurot jätta riigi kanda, sest kaitsja vahetus isikust olenematutel põhjustel. Joobeseisundi tuvastamise kulu .

44 eurot Sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista G.V-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas , mis tasuda osades 12 kuu 1004 eurot

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimesed üksteist kuud 83 eurot kuus ja kaheteistkümnendal kuul 91 eurot.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p st 5; § st 249; § - - -st 311; § st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle - KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/