2-19-11033/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOsaühing Aktiva Finants (edaspidi hageja) palus D D (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis 923,51 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Legislator headnote
AI generated2-19-11033/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Osaühing Aktiva Finants (edaspidi hageja) palus D D (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis 923,51 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
27. septembril 2019 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei
ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-11033
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi D D vastu võlgnevuse ja
viivise väljamõistmiseks
Hagihind
997,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,
asukoht A.Weizenbergi 20 10150 Tallinn), lepinguline
esindaja Maarja Radziwill (e-post: jurist@julianus.ee)
Kostja: D D (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi D D vastu
võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
2. Välja mõista D D põhivõlgnevus 923,51 eurot
(üheksasada kakskümmend kolm eurot ja 51 senti) ja
viivis alates 24.07.2019 kuni põhinõude 923,51 euro
täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kasuks
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta D D kanda
2. Mõista D D välja menetluskulu 535 (viissada
kolmkümmend viis) eurot Osaühingu Aktiva Finants
kasuks
3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb D
D tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
(535 eurot) Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS §
113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele
ei
saa
esitada
apellatsioonkaebust,
väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
Hageja nõue
1. Osaühing Aktiva Finants (edaspidi hageja) palus D D (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis
mõista kostjalt välja hageja kasuks 923,51 eurot ja viivise alates 24.07.2019 kuni põhinõude
923,51 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hagiavalduse asjaolud
2. Kostja esitas IPF Digital Estonia OÜ-le (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ)
6.04.2015 laenutaotluse 1088,58 euro saamiseks. IPF Digital Estonia OÜ kinnitas kostja
laenutaotluse ja väljastas kostjale kokku laenu 1088,58 eurot, millest 835,07 eurot läks
laenulepingu nr 651210 refinantseerimiseks (põhiosa 787,87 eurot, tasumata intress 37,20
eurot, lepingu muutmise tasu 10,00 eurot) ning 253,51 eurot edastati kostjale ülekandega.
Kokku on kostja laenu saanud 1353,51 eurot, laenulepingu nr 651210 alusel 1100,00 eurot
ja laenulepingu nr 753386 alusel 253,51 eurot. Kostja kohustus laenusummad tagastama
vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule, mis on osa lepingust lisas 1. IPF Digital
Estonia OÜ loovutas 23.02.2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega
kõrvalnõuetele. Teatise nõude loovutamise kohta on IPF Digital Estonia OÜ kui senine
võlausaldaja hagejale andnud. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS
paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud.
3. IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist
tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt on
lepingujärgne krediidikulukuse määr 162,49% aastas. Laenu taotlemise ja laenu
väljastamise ajal 6.04.2015 oli Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse
määr 22,78%. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga VÕS § 4062
lg 1 kohaselt, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi
saadu. Hageja on kostjale üle kandnud laenutaotluste summad. Kostja on teostanud saadud
laenu katteks tagasimakseid kokku 430,00 eurot järgnevalt: 09.07.2015 summas 15,00
eurot; 07.08.2015 summas 15,00 eurot; 08.09.2015 summas 60,00 eurot; 13.10.2015
summas 60,00 eurot; 03.12.2015 summas 60,00 eurot; 16.02.2016 summas 20,00 eurot;
18.05.2016 summas 20,00 eurot; 18.07.2016 summas 20,00 eurot; 16.08.2016 summas
20,00 eurot; 15.09.2016 summas 20,00 eurot; 17.10.2016 summas 20,00 eurot; 15.11.2016
summas 20,00 eurot; 14.12.2016 summas 20,00 eurot; 22.09.2017 summas 20,00 eurot;
18.01.2018 summas 20,00 eurot; 28.02.2018 summas 20,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt on
kostjal hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevus hageja ees tulenevalt tühisest
tarbijakrediidilepingust summas 923,51 eurot (1353,51 - 430,00).
4. Hageja palub vastavalt TsMS §-le 367 kohtul välja mõista kostjalt viivis perioodi eest alates
hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Kostja vastuväited
5. Kostja vastuväidete kohaselt nõuab hageja hagiavalduses tagasi laenu, millega hageja
suures osas refinantseeris kostja varasemat laenu. Hagiavalduses pole aga välja toodud
varasema laenu tingimused, seega pole kontrollitav kostja võlgnevuse suurus varasema
laenu järgi, selle põhivõlgnevuse ja intressisumma kujunemine, krediidikulukuse määr.
6. Hagiavalduse kohaselt on kostja väidetavalt esitanud IPF Digital Estonia OÜ-le (endine
ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) 06.04.2015 laenutaotluse 1088,58 euro saamiseks, mida
peaks tõendama hagi lisa 1. IPF Digital Estonia OÜ väidetavalt kinnitas kostja laenutaotluse
ja väljastas kostjale kokku laenu summas 1088,58 eurot, millest 835,07 eurot läks varasema
laenulepingu refinantseerimiseks. Kostja ei ole kunagi taotlenud laenu saamist summas
1088.58 eurot. Samuti ei ole kostja taotlenud laenu selleks, et selle arvelt refinantseerida
varasemat laenu. Refinantseerimine on kahepoolne tehing. Seega peab hageja tõendama, et
varasema laenu refinantseerimiseks uue laenu arvelt oli hagejal kostjaga kokkulepe.
Hagiavalduse lisa 1 ei tõenda, et kostja on taotlenud varasema laenu refinantseerimist uue
laenu arvelt. Hagiavaldusest ei selgu, miks 835.07 eurot läks varasema laenulepingu
refinantseerimiseks. Sisuliselt hageja, pärast kostja laenutaotlust kõigepealt määratles
varasema
laenu
jäägi
suuruse,
siis
ühepoolselt
refinantseeris
selle
lisades
refinantseerimiseks kasutatud rahasumma kostja uuele laenukohustusele aga kostja
pangaarvele kandis selle rahasumma, mida kostja tegelikult laenuks taotles.
Kohtuotsuse põhjendused
7. VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma
teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja)
on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena,
võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või
kui kohustus langeb hiljem ära.
8. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3
kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks
õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse
rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,
sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub
sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
9. Hageja on hagis esile toonud, et IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud
laenulepingu näol oli tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes, mis oli
VÕS § 4062 lg 1 järgi krediidikulukuse määra - 162,49% aastas, lubamatu ületamise tõttu
Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määraga 22,78%, tühine. Hageja
nõuab seega kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu. Hageja on
maksekorraldusega tõendanud, et kostjale on üle kantud laenusummad kokku 1353,51
eurot, millest 1100,00 eurot on üle kantud tühise tarbijakrediidi lepingu nr 651210 alusel
ning 253,51 eurot tühise tarbijakrediidilepingu nr 753386 alusel. Hageja on kostja poolt
sooritatud maksed 430,00 eurot arvestanud maha laenusummast järgnevalt, seega on
hagejal õigus tagasi nõuda 923,51 eurot.
10. Kostja ei ole vaidlustanud talle ülekantud ja tema poolt tagasimakstud rahasummade
suurust. Kuivõrd tegemist ei ole lepingutest tuleneva vaidlusega, siis ei anna kostja
vastuväited kohtule alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest alusetult saadu tuleb üleandjale
VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tagastada. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha
maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Menetluskulude jaotus
12. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt
175,00 eurot, mis on TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud
kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvest nähtuvalt on OÜ Aktiva Finants poolt esindajale
makstud tasu õigusabi eest 360,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et
lepinguline
esindaja
on
käibemaksukohustuslane
ning
hageja
on
käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust ja
lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta. Julianus Inkasso OÜ osutab
teenust 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta, mis ei ole ülemäära suur. Hageja kinnitab, et
kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
13. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
14. Kohus on seisukohal, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa on antud
asja keerukust ja kulunud aega arvestades põhjendatud ja kuulub TsMS § 144 p 1 alusel
rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud riigilõiv
175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot, kokku 535 eurot.
15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas
avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista
väljamõistetud
menetluskuludelt
menetluskulude
suurust
kindlakstegeva
lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik