Legislator Case Law & Legislation
2-19-11033/7 AI generated

2-19-11033/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-11033/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Osaühing Aktiva Finants (edaspidi hageja) palus D D (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis 923,51 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Legislator headnote

AI generated

2-19-11033/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Osaühing Aktiva Finants (edaspidi hageja) palus D D (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis 923,51 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. septembril 2019 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei

ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-11033

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi D D vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Hagihind

997,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A.Weizenbergi 20 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Maarja Radziwill (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: D D (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi D D vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

2. Välja mõista D D põhivõlgnevus 923,51 eurot

(üheksasada kakskümmend kolm eurot ja 51 senti) ja

viivis alates 24.07.2019 kuni põhinõude 923,51 euro

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta D D kanda

2. Mõista D D välja menetluskulu 535 (viissada

kolmkümmend viis) eurot Osaühingu Aktiva Finants

kasuks

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb D

D tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(535 eurot) Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hageja nõue

1. Osaühing Aktiva Finants (edaspidi hageja) palus D D (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis

mõista kostjalt välja hageja kasuks 923,51 eurot ja viivise alates 24.07.2019 kuni põhinõude

923,51 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse asjaolud

2. Kostja esitas IPF Digital Estonia OÜ-le (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ)

6.04.2015 laenutaotluse 1088,58 euro saamiseks. IPF Digital Estonia OÜ kinnitas kostja

laenutaotluse ja väljastas kostjale kokku laenu 1088,58 eurot, millest 835,07 eurot läks

laenulepingu nr 651210 refinantseerimiseks (põhiosa 787,87 eurot, tasumata intress 37,20

eurot, lepingu muutmise tasu 10,00 eurot) ning 253,51 eurot edastati kostjale ülekandega.

Kokku on kostja laenu saanud 1353,51 eurot, laenulepingu nr 651210 alusel 1100,00 eurot

ja laenulepingu nr 753386 alusel 253,51 eurot. Kostja kohustus laenusummad tagastama

vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule, mis on osa lepingust lisas 1. IPF Digital

Estonia OÜ loovutas 23.02.2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega

kõrvalnõuetele. Teatise nõude loovutamise kohta on IPF Digital Estonia OÜ kui senine

võlausaldaja hagejale andnud. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS

paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud.

3. IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt on

lepingujärgne krediidikulukuse määr 162,49% aastas. Laenu taotlemise ja laenu

väljastamise ajal 6.04.2015 oli Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse

määr 22,78%. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga VÕS § 4062

lg 1 kohaselt, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi

saadu. Hageja on kostjale üle kandnud laenutaotluste summad. Kostja on teostanud saadud

laenu katteks tagasimakseid kokku 430,00 eurot järgnevalt: 09.07.2015 summas 15,00

eurot; 07.08.2015 summas 15,00 eurot; 08.09.2015 summas 60,00 eurot; 13.10.2015

summas 60,00 eurot; 03.12.2015 summas 60,00 eurot; 16.02.2016 summas 20,00 eurot;

18.05.2016 summas 20,00 eurot; 18.07.2016 summas 20,00 eurot; 16.08.2016 summas

20,00 eurot; 15.09.2016 summas 20,00 eurot; 17.10.2016 summas 20,00 eurot; 15.11.2016

summas 20,00 eurot; 14.12.2016 summas 20,00 eurot; 22.09.2017 summas 20,00 eurot;

18.01.2018 summas 20,00 eurot; 28.02.2018 summas 20,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

kostjal hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevus hageja ees tulenevalt tühisest

tarbijakrediidilepingust summas 923,51 eurot (1353,51 - 430,00).

4. Hageja palub vastavalt TsMS §-le 367 kohtul välja mõista kostjalt viivis perioodi eest alates

hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

5. Kostja vastuväidete kohaselt nõuab hageja hagiavalduses tagasi laenu, millega hageja

suures osas refinantseeris kostja varasemat laenu. Hagiavalduses pole aga välja toodud

varasema laenu tingimused, seega pole kontrollitav kostja võlgnevuse suurus varasema

laenu järgi, selle põhivõlgnevuse ja intressisumma kujunemine, krediidikulukuse määr.

6. Hagiavalduse kohaselt on kostja väidetavalt esitanud IPF Digital Estonia OÜ-le (endine

ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) 06.04.2015 laenutaotluse 1088,58 euro saamiseks, mida

peaks tõendama hagi lisa 1. IPF Digital Estonia OÜ väidetavalt kinnitas kostja laenutaotluse

ja väljastas kostjale kokku laenu summas 1088,58 eurot, millest 835,07 eurot läks varasema

laenulepingu refinantseerimiseks. Kostja ei ole kunagi taotlenud laenu saamist summas

1088.58 eurot. Samuti ei ole kostja taotlenud laenu selleks, et selle arvelt refinantseerida

varasemat laenu. Refinantseerimine on kahepoolne tehing. Seega peab hageja tõendama, et

varasema laenu refinantseerimiseks uue laenu arvelt oli hagejal kostjaga kokkulepe.

Hagiavalduse lisa 1 ei tõenda, et kostja on taotlenud varasema laenu refinantseerimist uue

laenu arvelt. Hagiavaldusest ei selgu, miks 835.07 eurot läks varasema laenulepingu

refinantseerimiseks. Sisuliselt hageja, pärast kostja laenutaotlust kõigepealt määratles

varasema

laenu

jäägi

suuruse,

siis

ühepoolselt

refinantseeris

selle

lisades

refinantseerimiseks kasutatud rahasumma kostja uuele laenukohustusele aga kostja

pangaarvele kandis selle rahasumma, mida kostja tegelikult laenuks taotles.

Kohtuotsuse põhjendused

7. VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma

teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja)

on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena,

võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või

kui kohustus langeb hiljem ära.

8. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3

kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

9. Hageja on hagis esile toonud, et IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingu näol oli tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes, mis oli

VÕS § 4062 lg 1 järgi krediidikulukuse määra - 162,49% aastas, lubamatu ületamise tõttu

Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määraga 22,78%, tühine. Hageja

nõuab seega kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu. Hageja on

maksekorraldusega tõendanud, et kostjale on üle kantud laenusummad kokku 1353,51

eurot, millest 1100,00 eurot on üle kantud tühise tarbijakrediidi lepingu nr 651210 alusel

ning 253,51 eurot tühise tarbijakrediidilepingu nr 753386 alusel. Hageja on kostja poolt

sooritatud maksed 430,00 eurot arvestanud maha laenusummast järgnevalt, seega on

hagejal õigus tagasi nõuda 923,51 eurot.

10. Kostja ei ole vaidlustanud talle ülekantud ja tema poolt tagasimakstud rahasummade

suurust. Kuivõrd tegemist ei ole lepingutest tuleneva vaidlusega, siis ei anna kostja

vastuväited kohtule alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest alusetult saadu tuleb üleandjale

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tagastada. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Menetluskulude jaotus

12. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt

175,00 eurot, mis on TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvest nähtuvalt on OÜ Aktiva Finants poolt esindajale

makstud tasu õigusabi eest 360,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et

lepinguline

esindaja

on

käibemaksukohustuslane

ning

hageja

on

käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust ja

lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta. Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta, mis ei ole ülemäära suur. Hageja kinnitab, et

kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

13. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

14. Kohus on seisukohal, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa on antud

asja keerukust ja kulunud aega arvestades põhjendatud ja kuulub TsMS § 144 p 1 alusel

rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud riigilõiv

175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot, kokku 535 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

väljamõistetud

menetluskuludelt

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik