1-10-1432/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruaril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-1432 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav I.M

elukoht: XXXX isikukood: XXX;

varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimati Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

06.09.2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel a

k vangistusega, mille ärakandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega 08.05.2007. a. tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada I.M KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.M ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. I.M on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata I.M-ile kohustus heastada A.E. kuriteoga tekitatud kahju (üheksa tuhat kakssada) krooni kaheteistkümne kuu jooksul alates 9200 kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid - 3 Honda CRV esituld, 5 Honda Civic esituld, 4 Citroen Jumper esituld, 1

Honda Accord esituli, 2 Citroen C5 esituld, 4 Citroen C3 esituld, 3 Honda CRV peeglit, 2

Citroen Piccasso peeglit ja 1 Toyota Corolla esituli, mis on tagastatud kannatanu A E, vabastada asitõendi staatusest.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista I.M-ilt (üheksa tuhat kakssada) krooni 9200 A.E. kasuks, mis kanda tema kontole XXXXXXXXXXXX Swedpangas.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista I.M-ilt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o (üks tuhat) krooni ja kaitsjale makstud tasu (üheksasada 1000 kuuskümmend) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

I.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 2009.a mai kuni 07.06.2009 tungis rippluku eemaldamise teel sisse Tartumaal

Laeva vallas Kämara külas Toome talu majandusruumi, kus võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis ära A.E. kuluvad 4 tk Citroen C3 esituld koguväärtusega 2000 krooni, 2 tk

Citroen C5 esituld koguväärtusega 750 krooni, 2 tk Honda Accord esituld koguväärtusega

2000 krooni, 1 tk Toyota Corolla esitule väärtusega 250 krooni, 5 tk Honda Civic esituld koguväärtusega 3250 krooni, 3 tk Honda CRV esituld koguväärtusega 750 krooni, 4 tk

Citroen Jumper esituld koguväärtusega 1000 krooni, 3 tk Honda CRV tagasilda koguväärtusega 6000 krooni, 3 tk Citroen Piccasso peeglit koguväärtusega 1500 krooni, 4 tk

Citroen Berlingo generaatorit koguväärtusega 1500 krooni ja 3 tk Honda CRV peeglit koguväärtusega 1500 krooni. Vargusega tekitas I.M A.E. varalist kahju kokku

20 500 krooni ulatuses. I.M pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.M-ile karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.M ei pane 2 aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju, s.o. 9200 krooni A.E. kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi on esitanud A.E. 9200 krooni nõudes. I.M on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et I.M, kes on pensionär ja kelle ainsaks sissetulekuks on pension 3600 krooni, millest peab üleval pidama kolm perekonna liiget, käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks temalt välja mõista sundrahast ainult 1000 krooni.

Ingeri Tamm Kohtunik