4-19-2294/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2019.a. Tallinn Väärteoasja number 4-19-2294 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld V teoasi äär M Gi (G) väärteoasi LKindlS § 81, LS § 207 ja § 223 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.03.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,19,004736

Asja läbivaatamise kuupäev 10. september 2019.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja M G Kohtuvälise menetleja ametnik Jaak Palju RESOLUTSIOON

1. - Jätta kaebus rahuldamata ja Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.03.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,19,004736 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebuse asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.03.2019 otsusega väärteoasjas nr 2302,19,004736 karistati kaebuse esitajat liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 81, liiklusseaduse (LS) § 207 ja LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selle eest, et ta juhtis 25.05.2018 kell 10.40 Tallinnas, xxx, xx ja xxx pst ristmikul mootorsõidukit, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada teiste vara ja inimesi; ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis otsa xxx tänavalt tänava poole liikunud sõiduautole . Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja xxx xxx

varalise kahju AS-le xxx ning tervisekahjustused K Aile, T Tile ja A K xxx le; juhtis sõidukit ,

millel oli läbimata tehnonõuete vastavuse kontroll ning puudus liikluskindlustus. Otsusega mõisteti välja ka menetluskulud seoses ekspertiisi läbiviimisega summas 541 eurot.

Kaebuse esitaja vaidlustab antud otsust LS § 223 lg 1 rikkumise osas, kuna tema ei olnud liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Kaebuse esitaja liikus peateel ning temal ei olnud tee andmise kohustust. Sõiduauto oli kõrvalteel, kes ei andnud teed peateel liikuvale sõidukile. Seetõttu xxx on liiklusõnnetus otseses põhjuslikus seoses xxx-poolse liikluseeskirjade rikkumisega. Kaebuse esitaja ei nõustu ka eksperdi järeldusega, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus oli 95 km/h. Ekspert ei ole arvestanud sõiduki tegelikku massi, sh seda, et sõidukis oli lisaks kaebajale veel kolm täiskasvanud inimest ja nende isiklikud asjad. Kaebuse esitaja palub selles osas otsus tühistada.

Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud.

Kaebuse esitaja vaidlustab LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo toimepanemist. -

LS § 223 lg 1 kohaselt „Mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - -

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.“

Kaebuse esitajale inkrimineeritakse 25.05.2018 kell 10.40 Tallinnas, xxx, xxx ja xxx pst tänavate ristmikul liiklusõnnetuse põhjustamist seoses suure sõidukiirusega. Kaebuse esitaja väidab, et tema sõitis peateel ning temale keeras ette kõrvalteel sõitnud sõiduk, mistõttu ei ole tema liiklusõnnetuse toimumises süüdi.

Vastav aristatakse teo eest, kui see vastab alt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 k süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx xxx

ning liiklusõnnetusega põhjustati varalist kahju sõidukitele ning tervisekahju kaebuse esitaja sõidukis viibinud T Tile ja A K, samuti xxx juhile K Aile ja kaebuse esitajale endale. Need asjaolud on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja SA PERH teatistega ning kohus loeb need asjaolud tuvastatuks.

Vaidluse all on küsimus, kas kaebuse esitaja rikkus liiklusnõudeid.

Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale inkrimineerinud LS § 16 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumise. Kohus selle kvalifikatsiooniga nõustub.

LS § 16 lg 1 järgi „Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.“ LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt „Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.“

Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kaebuse esitaja ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust.

Lubatud suurim sõidukiirus oli kokkupõrkekohal 40km/h. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiirus oli 95km/h. Kohtul ei ole alust eksperdiarvamuses kahelda.

Kohtus andis ekspert selgitusi, mille kohaselt on ta arvestanud 4 täiskasvanuga autos, igaühe arvestusliku kaaluga 80kg. Eksperdi seletuse kohaselt paarisaja kilone kaaluerinevus ei mõjuta oluliselt sõiduki kiiruse arvestamist. Sellega on ümber lükatud kaebuse esitaja väited, et ekspert ei ole arvetanud sõidukis olnud isikutega. Kaebuse esitaja poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei ole ümber lükatud ka teiste asjas kogutud tõenditega – kaebuse esitaja ei oska ise oma sõidukiirust öelda, seda ei osanud öelda ka tema sõidukis viibinud tunnistajad A T, T T ja A

K. Vastu V L sõitnud auto juht ja tunnistajana üle kuulatud andis ütlusi, mille järgi oli kaebuse

esitaja juhitud sõiduki kiirus suur, oluliselt suurem lubatud suurimast sõidukiirusest. Seega kinnitavad tunnistaja L ütlused eksperdiarvamuses märgitut ning kohus tuvastab, et kaebuse esitaja sõidukiirus oli ca 95 km/h.

xxx juht, tunnistaja K A andis ütlusi, mille kohaselt sõitis tema ristmikule ega näinud lähenevat kaebuse esitaja juhitud sõidukit. Ka tunnistaja sõitis aeglaselt ristmikule välja. L kinnitas, et xxx

Seega oli xxx alustanud manöövrit. Kaebuse esitaja juhitud sõiduk jõudis ristmikule suurel kiirusel hiljem. xxx juht ei saanud kaebuse esitajale teed anda, kui ta kaebuse esitajat ei näinud. Kaebuse esitaja sõiduki väga suure kiiruse tõttu peab kohus seda võimalikuks ning tunnistaja K A

- et xxx i ütlusi usaldusväärseks. Kohus ei pea usaldusväärseks kaebuse esitaja väiteid jäi enne ristmikku es kaebuse esitajale ette - sest see versioon ei seisma ja siis hakkas järsku liikuma sõit ole kohtu jaoks eluliselt usutav. LS § 56 lg 1 kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Seda kaebuse esitaja ei teinud. Samuti peab juht lubama sõltumata eesõigusest lõpetada ristmikul oleva juhi manööver. Kuna antud ristmik on ilmselgelt ohtlik, oli selle ristmikuga seonduval alal kehtestatud kiirusepiirang 40km/h.

Kaebuse esitaja ületas seda piirkiirust rohkem kui 2 korda. Teised liiklejad saanud mõistlikult sellises määras kiiruseületamist ette aimata. Kohus nõustub eksperdi järeldusega, et kui kaebuse esitaja oleks sõitnud piirkiirusega, ei oleks liiklusõnnetust juhtunud. Seetõttu on kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete rikkumine põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja teos esineb LS § 223 lg s 1 märgitud objektiivne teokoosseis. -

Kohtu hinnangul on liiklusnõuete rikkumine, s.o kiiruse ületamine toime pandud kavatsetult, sest sedavõrd suure kiiruse saavutamiseks pidi kaebuse esitaja seda tahtma ja teadma, et ta sõidab lubatud piirkiirusest oluliselt kiiremini.

Kohus leiab, et tõendamist on leinud teo objektiivne ja subjektiivne koosseis.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Sellega on kohus tuvastanud, et tegu, milles menetlusalust isiku süüdistati leidis aset, ta on selle teo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud.

Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja sõidukil puudus liikluskindlustus ja läbimata oli tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega on kaebuse esitaja rikkunud LKindlS § 3 lg-t 2 ja LS § t 2 ning vastavalt toime pannud LKindlS § 81 ja LS § 207 sätestatud väärteod.

73 lg-

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistus on mõistetud vastavalt seadusele. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmises määras, samuti on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohus märgib, et seadusandja on kehtestanud juhtimisõiguse äravõtmise ainuüksi kiiruseületamise eest (LS § 227 lg 3 järgi kuni 12 kuuks ntud juhul on lisaks kiiruseületamisele põhjustatud k ). A a vara ja tervisekahju, mistõttu on juhtimisõiguse äravõtmine igati põhjendatud. alla sanktsiooni keskmist

Arvestades rikkumiste kogumit on kaebuse esitaja liikluses ohtlik ning tuleb juhtimiselt mõneks ajaks kõrvaldada.

Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärte on õigesti d od kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Meelis Eerik kohtunik