2-18-127326/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-127326

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-127326

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi Eevi Metsaotsa vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

323,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Creditreform Eesti OÜ (registrikood: 10887820;

asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Õigusbüroo

TK OÜ; e-post: kohustk@gmail.com)

Kostja

Eevi

Metsaots

(isikukood:

XXX;

elukoht

rahvastikuregistri järgi: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Eevi Metsaotsalt Creditreform eesti OÜ kasuks:

2.1. põhivõlg 197,11 eurot,

2.2. sissenõudmiskulu 30 eurot,

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 50,59 eurot,

2.4. viivis põhinõudelt alates 14.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt aastas.

3. Jätta hagi sissenõudmiskulu 30 euro osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 90,72% ulatuses Eevi Metsaotsa ja 9,28% ulatuses

Creditreform Eesti OÜ kanda.

5. Välja mõista Eevi Metsaotsalt Creditreform eesti OÜ kasuks menetluskulu 154,22

eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Creditreform Eesti OÜ esitas 01.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 118,31 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 09.04.2019 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tsiviilasjas nr 2-18-127326 üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 13.05.2019 esitas Creditreform Eesti OÜ Tartu

Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 75,32 euro, sissenõudmiskulu 30 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 19,34 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Creditreform Eesti OÜ esitas 01.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 173,06 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 09.04.2019 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tsiviilasjas nr 2-18-127357 üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 13.05.2019 esitas Creditreform Eesti OÜ Tartu

Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 121,79 euro, sissenõudmiskulu 30 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 31,25 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Tartu Maakohtu 27.05.2019 määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-18-127326 ja 2-18-127357 ühte

menetlusse ja liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-18-127326. Kohus võttis liidetud tsiviilasja

menetlusse.

Hagiavalduste kohaselt oli Eesti Energia AS-i ning Eevi Metsaotsa vahel sõlmitud

elektrileping nr XXX ning võrguleping nr XXX / XX.XX.XXXX, tarbimiskohaks määrati

XXX. Elektrileping hakkas kehtima 01.04.2014 ning on lõpetatud kliendi avalduse alusel

02.06.2016. Võrguleping hakkas kehtima 09.02.2014 ning lõpetati kliendi avalduse alusel

01.11.2016. Kostja on jätnud tasumata arved nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. 04.06.2018

loovutas Eesti Energia AS elektrienergia müügist ja võrgulepingust tulenevad nõuded

hagejale.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 07.08.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hageja on kummaski hagis esitanud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 30 eurot,

kokku nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 60 eurot. Esiteks leiab

kohus, et hageja nõuab sama kulu hüvitamist topelt. Teiseks on nõutava võlasumma suurust

arvestades ja lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-st 1 hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Seetõttu jätab kohus hageja

sissenõudmiskulu hüvitamise nõude 30 euro ulatuses rahuldamata.

TsMS § 163 lg 1 alusel jääb menetluskuludest 90,72% kostja kanda ja 9,28% hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 415 eurot: riigilõivu 150 eurot (kummaski

tsiviilasjas 75 eurot), õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 40 eurot (kummaski tsiviilasjas

20 eurot), õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise,

ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 225 eurot (75 eurot tsiviilasjas nr 2-18-127326 ja 150

eurot tsiviilasjas nr 2-18-127357).

Kohus leiab, et nõude kahes eraldi tsiviilasjas esitamisega on hageja menetluskulusid

kunstlikult suurendanud, mistõttu ei pea kohus menetluskulude kostjalt taotletud ulatuses

väljamõistmist põhjendatuks. Liidetud tsiviilasja hind on 323,47 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 75 eurot. Ülejäänud osas on hagejal

õigus enamtasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagasi saada. Selleks tuleb esitada

kohtule vastavasisuline taotlus (TsMS § 150 lg 4). Õigusabikuludest kuuluvad hüvitamisele

õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulud tõendite kogumise,

korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest tsiviilasja

keerukust ja mahtu ning hagihinda arvestades 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Arvestades

eeltoodut ja menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele

menetluskulu 154,22 eurot (170 eurost 90,72%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik