1-18-3546/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2019.a Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-3546 (15230105525)

Kohtunik

Aulike Salo

Sekretär

Mari Kirs

Kriminaalasi K B süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 281 lg 1 järgi üldmenetluses

Prok

urör Katrin Paesoo

Süüdistatav K B isikukood xxxx – ; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; elukoht xxxx; töökoht: OÜ, Xxxx xxxx; kriminaalkaristused puuduvad, 4 kehtivat väärteokaristust. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 06.12.2016.a

Kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Lõpetada KrMS § süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4, 199 lg 1 p 6 alusel kriminaalmenetlus K B

§ 344 lg 1, § 281 lg 1 järgi

seoses K B parandamatu haigestumisega.

K B suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada käesoleva määruse tegemisest arvates.

KrMS § 183 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu summas lg 1 808,80 eurot ja ekspertiisitasu summas 84 eurot.

Kohtumääruse ärakiri saata Põhja Ringkonnaprokuratuurile, K Ble, tema kaitsjale.

2

Asitõend

Süüdistusakti punktis 11 märgitud asitõendid – jätta kriminaalasja nr

xxxx juurde.

Edasikaebekord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtu K B menetluses on üldmenetluses kriminaalasi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 281 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

K Bt

t grupis koos V Ti, G F süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatul ja N Tiga pani toime kelmuse. Nimelt koostas V T ajavahemikul 20.02.2016 kuni 26.04.2016 võltsitud testamendi, mis on dateeritud 22.12.2015 ja mille kohaselt pärandab M P (ik xxxx), kes tegelikult suri xxxx, tunnistajate juuresolekul kogu oma vara, samuti kõik varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused ’ile. N T M Pile kuulus korter aadressil xxxx. 26.04.2016 esitas N T V T xxxx asuvas R K i ettepanekul võltsitud testamendi notaribüroos notarile. 12.05.2016 ja 13.05.2016 esitasid K B ja G F V Ti ettepanekul xxxx asuvas R K notaribüroos notarile vestlusel ebaõigeid andmeid öeldes, et viibisid juures, kui testaator kirjutas testamendile alla omakäeliselt ja et testament väljendas testaatori viimast tahet. Seega V T, N T, G F ja K B su lõid notarile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise ka saamise, s.o M Pi korteriomandi N Ti nimele saamise eesmärgil. Võltsitud testamendi alusel kanti 28.06.2016 N T kinnistusraamatusse M Pile kuulunud korteri aadressil xxxx ainuomanikuna. Samal päeval, s.o 28.06.2016 müüs V T notariaalse volitusega N Ti nimel korteri 21 000 euro eest. M Pil oli tegelikkuses xxxx õde I O. Tulenevalt PärS § 10 lg 1 päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. PärS § 11 lg 1, § 12 lg 2, § 14 lg 1 tulenevalt oli ’i õel õigus pärida M P M Pile kuulunud korter aadressil xxxx. Seega tekitas K B oma tegevusega M Pi potentsiaalsele pärijale varalist kahju, s.o tal jäi saamata M Pi korteriomand aadressil xxxx

väärtusega vähemalt 21 000 eurot.

Seega K B pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis, see on KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, ajavahemikul 20.02.2016 kuni 26.04.2016 võltsis ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V Ti ja G Fga M P xxxx, koduse testamendi peale M Pi surma, see on ’i, kes suri dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi

. Nimelt koostas V T testamendi, mis on dateeritud 22.12.2015 ja mille kohaselt pärandab M P (ik xxxx) tunnistajate juuresolekul kogu oma vara, samuti kõik varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused N Tile. Testamendile panid tunnistajatena oma allkirjad G F ja K B ning V T sis testamendil M Pi allkirja. võlt

Seega K B pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, esitas notarile ebaõigeid andmeid. Nimelt ütles K B 12.05.2016 V T initsiatiivil ’i ja ettepanekul xxxx asuvas R K notaribüroos notarile vestlusel seoses M Pi pärimismenetlusega,

3

et viibis juures, kui testaator kirjutas notarile esitatud M Pi kodusele testamendile alla omakäeliselt ja et testament väljendas testaatori viimast tahet, kuid tegelikkuses oli testament võltsitud ning koostatud peale M Pi surma.

Seega K B

pani toime notarile ebaõigete andmete esitamise, see on KarS § 281 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

14.12.2017.a määrusega andis kohus K B kohtu alla. 17.04.2018.a toimunud kohtuistungil K B ei osalenud, kuna ta oli haigestunud ja viibis haiglas.

17.04.2018.a toimunud kohtuistungil esitas ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas taotluse eraldada käesolevast kriminaalasjast kriminaalasi, kuna süüdistatav K B K B on haigestunud, ta viibib haiglas ning tema raviaega ei ole

käesolevalt võimalik prognoosida.

17.04.2018.a määrusega eraldas kohus kriminaalasjast nr 1-17-11052 materjalid K B süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 281 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises KrMS § 216 lg 2 p 1 alusel uude toimikusse.

Kohus määras kriminaalasja arutada 05.07.2018.a. Süüdistatav kohtusse ei ilmunud, kuna tema tervislik seisund ei võimaldanud seda. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 10.12.2018.a.

10.12.2018.a toimunud kohtuistungile süüdistatav ei ilmunud ning nii prokurör kui kaitsja ei ole süüdistatavaga ühenduses olnud. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 10.01.2019.a.

10.01.2019.a toimunud kohtuistungile süüdistatav ei ilmunud. Prokurör edastas kohtule Põhja prefektuuri kirja, milles selgitati, et seoses prokuratuuri korraldusega süüdistatav toimetada 10.01.2019.a kella 09.00-ks prokuratuuri ning seejärel kohtusse, kontrolliti kell 08.00 aadressi xxxx ne aru , kus süüdistatav oli silmnähtavas tugevas alkoholijoobes ning ei olnud võimeli saama ümbritsevast. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 17.01.2019.a.

17.01.2019.a toimunud kohtuistungile süüdistatav ei ilmunud. Kohus lükkas istungi edasi 13.02.2019.a. Ka sellele istungile süüdistatav ei ilmunud, kuid sama päeva hommikul oli ta prokurörile telefoni teel teatanud, et kuna ta liigub ratastooliga ning ilm on halb, siis ei ole tal võimalik kohtuistungile ilmuda.

13.02.2019.a kohaldas kohus määrusega K. B suhtes sundtoomist. 21.02.2019.a kohtuistungile süüdistatavat PPA töötajate poolt ei toodud, kuna süüdistatav ei suutnud end halva tervise tõttu valmis seada ning patrulliga kaasa minna.

21.02.2019.a kohaldas kohus määrusega K. B suhtes sundtoomist. 11.03.2019.a kohtuistungile süüdistatavat PPA töötajate poolt ei toodud, kuna isik viibib xxxx. Isik on voodihaige ja iseseisvalt ei liigu.

Kohus lükkas kohtuistungi edasi 28.03.2019, kohaldades sundtoomist K. Ble. PPA vastuse kohaselt ei olnud süüdistatava suhtes võimalik sundtoomist teostada, kuna ta viibib endiselt xxxx.

28.03.2019.a istungil esitas prokurör taotluse süüdistatava K B suhtes kohtuarstliku ekspertiisi teostamiseks, kontrollimaks, kas K B karistust on üldse võimeline istungitest osa võtma ja kandma.

4

08.04.2019.a määras kohus suhtes kohtuarstliku ekspertiisi tuvastamaks süüdistatava K B terviseseisund, ning vabadusekaotusliku kas süüdistatav on võimeline osalema kohtuistungitel karistuse kandmise võimalus.

19.09.2019.a ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt esineb K. Bl tema tervislikust seisundist tingituna vä enesehooldusdefitsiit ja piiratud arusaamine ümbrisevast. ljendunud K B tervislik seisund ei võimalda tema iseseisvat osalust ja ilmumist Harju Maakohtus toimuvatele kohtuistungitele. On alust arva, et süüdimõistmisel ei ole l võimeline oma v seisundi tõttu arusaama K B aimse karistuse tähendusest. Eksperdiarvamuse põhjenduste kohaselt on

K Bl olnud korduvad ajuinsuldid ja peatraumad, neist viimane märtsis 2019, mille tõttu viibis ravil

xxxx 05.03.- 29.04.2019. Ajuinsuldid ja peatraumad K. B e tüsistusena on l tekkinud alajäsemetes kerghalvatus - Xxxx raviloo andmetel esinesid K Bl haiglas ja põlve hüppeliigeste jäikusega. haiglast lahkumisel ebaadekvaatsus ja liikumishäired, mis kinnistusid ka tema läbivaatusel 19.09.20 eb K. Bl tema tervislikust seisundist 19. Selle alusel saab öelda, et käesolevalt esin tingituna väljendunud enesehooldusdefitsiit ja piiratud arusaamine ümbrisevast. Sellest omakorda tulenevalt ei võimalda K B tervislik seisund tema iseseisvat osalust ja ilmumist Harju Maakohtus toimuvatele kohtuistungitele ning on alust arva K B , et süüdimõistmisel ei ole võimeline oma vaimse seisundi tõttu arusaama karistuse tähendusest.

26.09.2019.a kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel.

Kaitsja on prokuröriga nõus. Palub lõpetada kriminaalmenetlus K. B suhtes KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel, menetluskulud jätta riigi kanda.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud ekspertiisiaktiga, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et kriminaalmenetlus K B süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 281 lg 1 järgi tuleb lõpetada seoses tema parandamatu haigestumisega.

KrMS § 274 lg 1 alusel kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadust -8 iku § 199 lõike 1 punktides 2 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega käesoleva seadustiku §-s 2742 sätestatud alusel või kui käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.

KrMS § 199 lg 1 p 6 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 19.09.2019.a isiku kohtuarstlikust ekspertiisist selgub, et süüdistatava tervislik seisund ei võimalda tema iseseisvat osalust ja ilmumist kohtuistungitele. Eksperdiarvamuse kohaselt on alust arvata, et süüdimõistmisel ei võimeline oma ole K. B vaimse seisundi tõttu arusaama karistuse tähendusest. Eksperdiarvamuse põhjenduste kohaselt on süüdistataval olnud korduvad ajuinsuldid ja peatraumad, millest viimane käesoleva aasta märtsis. e tüsis tekkinud alajäsemetes kerghalvatus Ajuinsuldid ja peatraumad tusena on K. Bl

5

põlve hüppeliigeste jäikusega. - Xxxx raviloo andmetel esinesid K Bl haiglas ja haiglast lahkumisel ebaadekvaatsus ja liikumishäired, mis kinnistusid ka tema läbivaatusel 19.09.2019.a. Eelnevate andmete tulemusel asus ekspert seisukohale, et K. Bl esineb tema tervislikust s enesehooldusdefitsiit ja piiratud arusaamine eisundist tingituna väljendunud ümbrisevast.

Lähtudes eelnevast on kohus seisukohal, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ja K B suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Menetluse lõpetamist välistav asjaolu KrMS § 274 lg 2 p 1 tähenduses puudub.

Antud kriminaalasjas on K. B menetluskuludeks kaitsjale makstud tasu summas 808,80 eurot ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot.

Tulenevalt 183 lg 1 KrMS § jätab kohus menetluskulud kriminaalmenetluse lõpetamise korral riigi kanda.

K B suhtes on kohaldatud tõkendit, elukohast lahkumise keeld, mis jäi Harju Maakohtu 14.12.2017.a määrusega muutmata. Kuna kohus lõpetab kriminaalmenetluse, tuleb K. B suhtes kohaldatud tõkend tühistada alates määruse tegemisest.

Süüdistusakti punktis 11 märgitud asitõendid jätta kriminaalasja nr xxxx juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aulike Salo kohtunik