1-19-7272/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2019 Tallinn

Kriminaalasja number 1-19-7272 (19231602188)

Kohtukoosseis kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi tõlk Maive Aun Julia Zautina Kriminaalasi Z.X süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2,

3 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Abiprokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav Z.X Isikukood XXX; kodakondsus määratlemata; emakeel vene keel; elukoht xxx xxx

; haridus põhi; töökoht OÜ; varem kriminaalkorras karistatud: -

17.01.2019 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta, KrMS § 238 lg 2 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 1 aasta. Väärteokorras karistamata. Tõkend puudub. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 11.09.2019 kell 14.20 Kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256 1, § 256 5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – § - - 238,

175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista Z.X KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 6

6 (kuus) kuud. 2. Z.X-ile Z.X peab Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra.

ära kandma 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse. 3. uurendada KarS § 65 lg 2 järgi s Z.X-ile käesoleva kohtuotsuse alusel

mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 4 (nelja) kuu pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 17.01.2019 otsuse alusel mõistetud ning kandmata karistuse - 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõista Z.X-ile liitkaristus –1 (ühe) aasta pikkune vangistus. 4.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 11.09.2019.a.

5. Kohaldada

Z.X-i suhtes kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Vahistada

Z.X kohtusaalis.

6. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.X-ile riigieelarve tuludesse menetluskulu sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu 97,20 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 41,85 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Z.X , 1-19-7272, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on m - akseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

7.

Asitõendid: -

2 DVD plaati videoülekuulamistega, mis on lisatud materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 - p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 04.10.2019.a. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

Esitatud süüdistus: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Z.X-ile selles, et tema olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes isiku suhtes, uuesti 25.08.2019 päevasel ajal Tallinnas, xxx läheduses lõi tekkinud verbaalse tüli käigus käega näkku oma elukaaslase pojale

V. B.’ile / aastane/ põhjustades füüsilist valu. x- Sel moel Z.X , varem kehalise väärkohtlemise toimepannud isikuna, valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega pani toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes oleva isiku suhtes s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et Z.X-ile esitatud süüdistus tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokurör taotles süüdistatava süüüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p de 2 ja 3 järgi vangistusega -

9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel karistuse vähendamist 1/3 võrra ning 6 kuu pikkuse, kandmisele kuuluva vangistuse suurendamist KarS § 65 lg 2 alusel eelmise otsuse järgi mõistetud ja kandmata 8 kuu pikkuse vangistusega. Z.X-ile mõistetava liitkaristuse – 1 aasta, 2 kuu pikkuse vangistuse

– alguseks palus prokurör KarS § 68 lg 1 alusel lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aja.

Prokurör palus süüdistatavalt välja mõista menetluskulud ning andmekandjad jätta kriminaaltoimiku juurde.

Kaitsja seisukoht: Kaitsja ei vaidlustanud oma kliendile esitatud süüdistuse põhjendatust ja kvalifikatsiooni. Kaitsja nõustus prokuröri karistusettepanekuga osas, mis see puudutas karistuse liiki. Määra osas leidis kaitsja, et karistuse eesmärgid on saavutatavad lühema vangistuse läbi. Mõistetava liitkaristuse palus kaitsja KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga.

Süüdistatava seisukoht: Z.X tunnistas ennast süüdi ja ütles, et tal on ebameeldiv, et nii juhtus. Süüdistatav nõustus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtu seisukoht: Z.X-ile heidetakse ette oma pereliikme, alaealise kasupoja V. B.i löömist intensiivsusega, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu.

Kriminaalasjas on sündmuse osas peale süüdistatava üle kuulatud süüdistatava pereliikmed: kannatanu, elukaaslane ja tütar Kohtu hinnangul on isikuliste tõendiallikate ütlused ning naaber. usaldusväärsed ja riimuvad määral, mis annab alust arvata, et Z.X lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas oma kasulast ühe korra käega näkku.

Kannatanu V. B.i ütlustega on tõendatud, et nad läksid ema, kasuisa ja viimase tütre V. (tunnistaja V. V.) viimase sünnipäeval jalutama. Kannatanu möönis, et ta oli üleannetu, see väsitas ema ja kasuisa. Z.X-i viis tema käitumine endast välja, kasuisa viskas tema suunas tühja plastpudeli. Kannatanu sõnul soovis ta süüa, kuid ei tahtnud koju minna, sest kui kasuisal on halb tuju, võib ta enesekontrolli kaotada. Kasuisa tahtis teda lüüa, kuid tabas ka kasuõde ja ema. Z.X riivas, lõi natukene – mitte täisjõuga. Kannatanu selgitas, et rääkis vahejuhtumist naabrinaisele. V. ütles

B. ülekuulamisel, et emal on ilma Z.X-ita raske.

Kannatanu ema J. M. andis kannatanuga riimuvaid ütlusi selles, et Z.X-i tütre sünnipäeval käisid nad kõik koos jalutamas. Nad olid xxx lähedal, kui poeg hakkas elukaaslase pihta kive loopima. Elukaaslane haaras lapsel käest, laps üritas lahti rabeleda. Ta sekkus, öeldes elukaaslasele, et viimasel on juba kehtiv karistus, teist ei ole vaja. Z.X tõmbas oma käe lahti, kuid see käsi kuidagi riivas poja ja V. (tunnistaja V. V. nägu). Z.X läks eemale, tema lastega teises suunas. Poeg ei käinud naabrinaise juures kaebamas, tema ütles M , et Z.X lõi poega ja palus M . . Z.X-i majja mitte sisse lasta.

Tunnistaja V. selgitas, et elab koos isa, J. M. ja V. riidu. V. B.iga. Tema sünnipäeval läksid isa ja V. V. V. le ei meeldi, kui tema ema joob ja ta hakkab pudeleid peitma. Kui käest pudel ära võetakse, palub emal mitte juua, aga ema tahab juua. Siis hakkab

V.

V. isale inetuid sõnu ütlema, isa ei suuda end vaos hoida ja lööb t. Sellel päeval V. olid nad Lennusadama piirkonnas ja is oleks peaaegu a V. ribi murdnud. Kui nad tahtsid rääkida, sirutas isa V. ette käe, V. palus korduvalt, et isa käe ära võtaks ja sirutas ise ka käe. Sellega ajas isa närvi, Z.X lõi t, kuid löök tabas V. V. ka teda ta seisis – kasuvenna selja taga ja hoidis

V. käsi kinni, et viimane ei sirutaks käsi ja ei räägiks, et võtaks oma

käed ära. Kui isa V.t lõi, siis ta ei jõudnud oma pead ära võtta ja löök riivas teda. J. M. pihta ei saanud,

kasuema k

arjus ja riidles isaga. Isa lõi V.t täisjõuga, kuid V. löömist ei kurtnud kellelegi.

Tunnistaja M.

R. sõnul on J. M., Z.X tema naabrid, J. M. kasvatab oma poega t. Augustis, V. Z.X-i tütre sünnipäeval, oli ta aias koos E. P. kes elab korteris nr x. Aeda jooksis kella 13.00 paiku V., kes oli ehmunud ja ütles, et Z.X lõhkus arvuti ja lõi teda. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ca poole tunni pärast tuli aeda J. , kes rääkis samuti, et Z.X lõi M. V.t.

Z.X tunnistas ennast osaliselt süüdi ja ütles, et lõi t lahtise käega. Kasupoeg on viimasel V. ajal muutunud ülbeks, hakanud ropendama, ema ja teda sõimama, selline käitumine on muutunud tavaliseks. Süüdistatav nentis, et ta läks 25.08.2019 endast välja, võttis kasupojal kraest kinni ja lõi last lahtise käega vastu põske. Laps sai asja eest, kuid tema käitumist see ei mõjutanud, laps hakkas veel rohkem draamat tegema.

Seega on kannatanu, tunnistajad J. ja V.

M.

V. ning süüdistatav andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et 25.08.2019 lõi Z.X kannatanut ühe korra käega näkku. Löögi intensiivsuse osas on isikulised tõendiallikad olnud eri meelt: tanu ütles, et kanna natuke, imiteerides parema rusikaga löögiliigutust, täpsustades, et kasuisa nukkidega ei löönud. Tunnistaja J. kirjeldas oma ütlustes M. löömist kui juhuslikku , rääkides samas pärast naabinaisele, et Z.X riivamist lõi poega. Tunnistaja V.

.

V. sõnul isa kasuvenda, löök oli tugev ja riivas teda. Tunnistaja M. R lõi ütluste järgi rääkisid nii kannatanu kui kannatanu ema sündmuse järgselt Süüdistatav ei eita, et ta löömisest. lõi kannatanut. Eeltoodu tõttu leiab koh ütlused on süüdistatavat õigustavad, us, et tunnistaja J.

M. tegemist oli löögi, mitte riivamisega. Põhjus peitub tõenäoliselt kannatanu sõnades, mille järgi on kasuisa emale suureks abiks, kohus nendib, et töötav süüdistatav aitab kannatanut lisaks kodutöödele ilmselt ka materiaalselt. Kohtu hinnangul on alust arvata, et löök oli tugev, kuigi kannatanu V. B. ei ole löögi tugevuse ja valu osas midagi öelnud. Löögi jõudu koges vahetult, riivamisi tunnistaja V. V., kelle sõnul oli löök tugev. Kohtu arvates ei ole kannatanul, tunnistajatel ja süüdistataval endal põhjust rääkida olukorras kus tegemist oli pelgalt kerge laksuga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et löök löögist pidi olema piisavalt intensiivne selleks, et kannatanu tundis lisaks ebamugavusele ka valu. Siinjuures tuleb silmas pidada ka jõuvahekordi: kannatanu on 10 aastane laps, süüdistatav täiskasvanud mees. -

Kohtu hinnangul on Z.X-i tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p de 2 ja 3 järgi: - süüdistatavat on 17.01.2019 kohtuotsuse alusel karistatud KarS § de 2 ja 3 järgi, so -de 121 lg 2 psüüdistatav pani kehalise väärkohtlemise toime korduvalt. Kannatanu on süüdistatava pereliige, kasupoeg, kellega süüdistatav isikuliste tõendiallikate sõnul ühist eluaset jagab. Järelikult on süüdistatav pannud kehalise väärkohtlemise toime isiku vastu, kellega ta on lähisuhtes. Kohus leiab, et Z.X pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes: kannatanu ja tunnistaja V.

V. ütlustega on tõendatud, et Z.X võttis seejärel tarvitusele vihastas kannatanu peale ja füüsilised meetmed. Kuivõrd kohtu hinnangul on Z.X-i süü tõendatud, tuleb teda toime pandu eest karistada. K poolt arvestatakse arS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest j - a õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 lg 2 p de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aasta pikkune vangistus.

Käesoleval juhul ei saa Z.X-i süüd pidada ülemäära suureks: süüdistatav lõi kannatanut ühe korra käega näkku, kannatanule löögist mittemingisuguseid nähtavaid jälgi ei jäänud – kohtu hinnangul on ilmne, et sellest oleks rääkinud kannatanut vahetult peale sündmust näinud naaber, tunnistaja M. R kergemaliigilisem karistus Z.X-i puhul kohtu . Vaatamata süü suurusele arvates kõne alla ei tule: süüdistatavat on käesoleva aasta jaanuaris kuulutatud kohtuotsuse alusel karistatud KarS § 120 lg 1, 121 lg 2 p de 2 ja 3 järgi, ka selles kriminaalasjas oli kannatanuks - süüdistatava kasupoeg.

Kohtu hinnangul ei ole Z.X oma käitumist kohandanud ning rahaline karistus ei oma mittemingisugust distsiplineerivat toimet olukorras kus tingimisi vangistus ei ole süüdistatava hoiakuid muutnud. Kohtu hinnangul ei ole Z.X oma tegu kahetsenud: kohtueelses menetluses süüdistatav kahetsust ei avaldanud, kohtus, oma viimases sõnas ütles Z.X , et talle on ka endale ebameeldiv, et nii juhtus. Kohus seda avaldust siiraks kahetsuseks ei pea. Eeltoodu tõttu ei pea kohus võimalikuks sanktsiooni minimaalmääras või selle vahetusse lähedusse jäävat vangistust.

Kuna asi lahendati lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavast karistusest maha arvata 1/3. Süüdistatav pani teo toime katseajal, seega on liitkaristuse mõistmine käesoleval juhul seadusest tulenevalt vältimatu. Kohus ei nõustu kaitsja ja süüdistatava taotlusega asendada vangistus üldkasuliku tööga, kuigi süüdistatav avaldas selleks valmisolekut. Esiteks ei ole kohus veendunud, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga on piisav meede, mis motiveerib süüdistatavat oma käitumist tulevikus kohendama. Isikuliste tõendiallikate ütlustest nähtub, et süüdistatav eelistab laste kasvatamisel kannatliku vestluse asemel kasutada karjumist ja käsi.

Süüdistatav ise samas ei leia, et midagi valesti oleks. Eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud tingimisi vangistus soovitud mõju ei ole avaldanud. Kohtu hinnangul on reaalne vangistus antud juhul kahetsusväärselt kõige kohasem, üksnes see võib panna süüdistatava mõtlema sellele, kas suhteid lastega on võimalik korraldada ka muul viisil. Kohtu arvates tuleb Z.X-i suhtes kohaldada tõkendit vahistamine, käesoleval juhul on vahistamise aluseks KrMS § 130 lg 2 mõttes oht, et Z.X jätkab kuritegude toime panemist. Süüdistatav elab J. M. juures, alternatiivset elukohta tal ei ole.

Süüdistatava naabri ütlused selle kohta, kuidas Z.X kannatanuga suhtleb ja temasse suhtub, on murettekitavad ning annavad eelmise kohtuotsuse ja süüdistatava suhtumise foonil alust karta, et Z.X võib kannatanu osas olla uuesti vägivaldne. Kahtlemata pingestab omavahelisi suhteid Z.X-i teadmine sellest, et ta võib otsuse jõustumisel kasupoja löömise pärast trellide taha sattuda. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:

- Z.X ja karistada vangistusega 6

süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kuud; - Z.X-ile Z.X

vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. peab ära kandma 4 kuu pikkuse vangistuse; - KarS § 65 lg 2 järgi suurendada Z.X-ile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 4 kuu pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 17.01.2019 otsuse alusel mõistetud ning kandmata karistuse

8 kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõista -

Z.X-ile liitkaristus 1 aasta pikkune vangistus; – - lugeda karistusaja alguseks 11.09.2019;

KarS § 68 lg 1 alusel - Kohaldada

Z.X-i suhtes kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.

Antud asjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi kehtestati alates 1. jaanuarist 2019. a tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega on sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 810,00 eurot. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole, so 405,00 euro võrra.

Z.X-ile 97,20 euro oli riigi õigusabi korras määratud kaitsja, kes on esitanud taotlusi kokku riigi õigusabi tasu hüvitamises. Kaitsja taotlused on rahuldatud, tegemist on menetluskuluga KrMS §

175 lg 1 p 4 mõttes.

Kriminaalasja menetluskulu kokku on seega 502,20 eurot.

KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulu tasutakse ositi. Kohtu hinnangul on antud asjas põhjendatud menetluskulude ajatamine. Vaatamata sellele, et süüdistatav töötab, on menetluskulude kogusumma võrdlemisi suur. Kohus leiab, et süüdistatav võib menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on sellisel juhul mitte vähem kui 41,85 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminev makseinfo on kohtuotsuse lahutamatu lisa ja edastatakse süüdimõistetu e posti või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega - kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. -

Kriminaalasja juurde on andmekandj kannata

ad nu ja tunnistaja ülekuulamistega. Kohus leiab, et 2 DVD plaati

võib KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada koos toimikuga.

/allkirjastatud digitaalselt/