Legislator Case Law & Legislation
2-19-12539/9 AI generated

2-19-12539/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-12539/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 23.10.2019 kell 16:00 ja vande andmine toimub enne üldkoosolekut kl 15:50. Üldkoosolek toimub Tallinnas

Legislator headnote

AI generated

2-19-12539/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Üldkoosolek toimub Tallinnas

Keywords

AI generated
bank credit balance bank charges bank guarantee claim event bank account information banking law attachment of bank accounts
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2019.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12539

Tsiviilasi

A. V.i pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankroti väljakuulutamine

17.09.2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: A. V. (IKxxx; aadress xxx, e-

post:xxx);

Ajutine

pankrotihaldur:

Ly

Müürsoo

(e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. V.i (IKxxx) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja A. V.i (IKxxx) pankrot 26.09.2019 kell 15:00.

3. Nimetada

A. V.i

(IKxxx)

pankrotihalduriks

Ly

Müürsoo

(e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee ).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 23.10.2019 kell 16:00

ja vande andmine toimub enne üldkoosolekut kl 15:50. Üldkoosolek toimub Tallinnas

Lubja 4 kohtusaalis 2021.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

6. A. V. (IKxxx) ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni

kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija

ega prokurist (ärikeeld).

7. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

(pankrotiteade).

8. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo tasuks 880 eurot, millele lisandub

käibemaks 176 eurot.

9. Kohus jätab rahuldamata bürookulude hüvitamise nõude summas 60 eurot (sh

käibemaks).

10. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40

eurot) hüvitada riigi vahenditest ning kanda hüvitatav summa OÜ-le S. arveldusarvele

nr xxx. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust 579,60 eurot mõista välja võlgnikult

arveldusarvele nr xxx.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte Rahandusministeeriumile, avaldajale ja ajutisele

pankrotihaldurile.

13. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku

nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS

§ 32). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad

võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud

isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Maakohtu või

ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi

määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi või

valdkonna eest

vastutava

ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

22.08.2019 esitas A. V. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid.

Riigilõiv on seaduses sätestatud määras avaldaja poolt tasutud.

27.08.2019 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur esitas 10.09.2019 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 32 949,04

eurot. Võlgnikul likviidne vara puudub. Samas on võlgnik ainuosanik S. OÜ-s, S. OÜ-s ja M.

OÜ-s, äriühingute majanduslik seisund ei ole samuti teada, kuna majandusaasta aruannete

esitamise kohustust ei ole korralikult täidetud. Vara tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur ei

tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu.

Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. A. V. esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse

on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 32 949,04 eurot. Võlgnikul likviidne vara puudub.

Samas on võlgnik ainuosanik S. OÜ-s, S. OÜ-s ja M. OÜ-s, äriühingute majanduslik seisund ei

ole samuti teada, kuna majandusaasta aruannete esitamise kohustust ei ole korralikult täidetud.

Vara tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõetus ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul

tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ja kohustused on küllaltki suured ning kuna võlgnik on tunnistanud enda

maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute

vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui

esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik

on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei

esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot

välja kuulutada. Kohtu hinnangul PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid ei esine. Kohus

kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 26.09.2019 kell 15:00.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab

võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande

andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne

võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal.

Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks käesolevas tsiviilasjas.

Ly Müürsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada käesolevas asjas

pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates

märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata

teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 11 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 880 eurot (1 h on 80 eurot), millele

lisandub käibemaks 176 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja

kutseoskust on tasu suurus põhjendatud. Kohus leiab, et kulutused summas 60 eurot ei ole

põhjendatud, sest võlgnik ei pea tasuma halduri bürookulusid. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5

kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt

moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks

piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11

alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui

pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises

olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks.

PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest

üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti

välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu

ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel.

Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus lõpetanud

pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning ajutisel

halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi

vahenditest. Kohtu hinnangul esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks

ajutisel halduril saada tasu oma töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, kuid kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus

täidab lünga seadust tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt,

et kohtul on võimalik määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline

hüvitamine ka siis, kui võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS §

171 lõike 11 alusel, kuid võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks

väljamakseteks. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 järgi riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Ajutine haldur taotleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest

tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu

hüvitamise kokku summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot riigi vahenditest.

Ülejäänud summas 579,60 eurot tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik