3-18-502/64 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-502

Haldusasi

Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju 500 euro hüvitamise nõudes (sunnitud viibimine

hooldatavate kambris K302 11. kuni 22. augustini 2017).

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. märts 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Dmitri Tsajuni ja Viru Vangla apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Dmitri Tsajun

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Dmitri Tsajuni apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu

12. märtsi 2019. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta Dmitri Tsajuni kaebus

rahuldamata.

3. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. oktoober 2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Tsajun esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ning, milles palus Viru Vanglalt välja mõista

mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot.

Kaebuse kohaselt tekitas vastustaja kaebajale kannatusi sellega, et kaebaja pidi viibima 11. kuni

22. augustini 2017 kell 6.30 kuni 20.00 kolmanda kinnipeetavana kahekohalises lukustatud

kambris. Kaebaja hooldas kaht haiget kinnipeetavat kambris K302 ja elas ise kambris K304. 11.

kuni 22. augustini 2017 elusektor lukustati ja kaebaja pidi kella 6.30 kuni 8.00 ja 8.30 kuni 20.00

viibima kambris K302, kus ta sai ka hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi.

Kambri K302 mõõtmed on 3,78 x 3,52 m. Sellel pinnal paiknesid kaks ühekordset voodit, laud,

tool ja kaks tumbat, samuti kaks invaliidikäru. Kambris ei olnud ruumi, ei jätkunud õhku, kaebaja

ei saanud pikali heita ega jalutada. Kaebaja pidi peaaegu 12 tundi istuma tualetis, et mitte segada

teistel kinnipeetavatel puhata. Vangla oleks pidanud viima kaebaja kambrisse K302 kolm korda

päevas tööülesannete täitmise ajaks, kuid valvurid ütlesid, et neil pole aega seda teha.

2. Vastuses kaebusele vaidles Viru Vangla kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kaebaja töötas hooldaja ametikohal ja pidi hooldama kaht kaaskinnipeetavat, kes paiknesid

kambris K302. Kaebaja kohustuseks oli pärast hommikust äratust aidata hooldatavaid riietumisel

ja hügieenitoimingute tegemisel. Ülejäänud tööd (näiteks abistamine pesemisel, kambri

koristamisel, muul viisil abistamine) pidi kaebaja tegema päeva jooksul. Tööajaks arvestati kokku

8 tundi, kuigi hooldamisele kulus üldjuhul vähem aega.

Üksuse juhi väitel toimetati kaebaja osakonna lukustamise ajal kambrisse K302 kindlatel

kellaaegadel vähemalt kolm korda päevas. Kaebaja ei pidanud viibima kambris K302 pikemat

aega järjest oma elukambriga võrreldavatel asjaoludel.

Vangla ei ole rikkunud nõuet, et kinnipeetavale peab kambris olema tagatud vähemalt 3 m2

põrandapinda. Kambri sisseseade on küll arvestatud kahele kinnipeetavale, kuid kokku tähendab

see kaht istekohta ja kaht voodit ning ei ole usutav, et kaebaja pidi viibima põrandal vms.

Kaebaja oleks saanud vanglale teatada, et ta ei soovi hooldatavate kambris viibida. Sellega oleks

saanud kahju ära hoida. Kaebaja hakkas sellele asjaolule tuginema alles siis, kui tema muud

nõuded (kohtuasi 3-18-297, vangla kiri 2-6/5395-2) jäid rahuldamata. Kaebus on esitatud põhjusel,

et vangla ei olnud nõus arvestama töötunde kaebaja soovitud mahus.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. 12. märtsi 2019. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, tuvastas, et kaebaja

kinnipidamistingimused Viru Vangla kambris K302 11. kuni 22. augustini 2017 olid õigusvastased

ja jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata.

Halduskohus tuvastas, et Viru Vangla 15. juuni 2017. a käskkirjaga nr 6-2/307-2 määrati kaebaja

tööle hooldaja ametikohale. Hooldatavate arvu ega tööaja kestust käskkirjas märgitud ei ole.

Vaidlust ei ole, et vaidlusalusel ajal hooldas kaebaja kaht kinnipeetavat. Pooled on põhimõtteliselt

ühel meelel selles, et kaebaja tööaeg ei olnud määratletud, kaebaja täitis reeglina tööülesandeid

omal äranägemisel ilma kindla ajagraafikuta ning tööülesannete täitmine ei hõivanud kogu kaebaja

päeva.

4. Viru Vangla 11. augusti 2017. a korralduse nr 1-4/957 alusel lukustati K3 osakonna kambrid

alates 11. augusti 2017 kella 13.00. Korraldusele on märgitud, et osakond avati 22. augustil 2017.

Seega ei ole õige vastustaja väide, et vaidlusalusel ajal kaebaja oleks saanud kambrite vahel omal

äranägemisel liikuda.

5. Vastustes kaebaja 4. detsembri 2017 avaldusele, milles kaebaja palus vaidlusalusel ajal märkida

tema tööajaks 12 tundi, ja 3. jaanuari 2018. a avaldusele, milles kaebaja palus selgitada, miks

vaidlusalusel ajal ta pidi viibima kambris K302 terved päevad, ei ole vastustaja seadnud kahtluse

alla kaebaja väidet, et ta viibis kambris K302 terve päeva. Alles kahju hüvitamise taotluse kohta

tehtud otsuses 12. märtsil 2018 asus vastustaja seisukohale, et kaebaja viidi kambrisse K302 kolm

korda päevas tööülesannete täitmiseks. See vastustaja väide on jäänud üldsõnaliseks – vastustaja

ei ole täpsustanud, millal siis kaebaja kambrisse K302 viidi, kui kaua ta seal viibis jne. Vastustaja

ei ole esitanud oma väite kinnituseks tõendeid

Kokkuvõttes on tõendatud, et kaebaja viibis vaidlusalusel ajavahemikul 12 tundi päevas kambris

K302 (kell 6.30 kuni 8.00 ja 8.30 kuni 20.00), kamber oli lukustatud ja kaebajal puudus võimalus

sealt omal äranägemisel lahkuda ning kambris viibimine 12 tundi päevas ei olnud vajalik kaebaja

tööülesannete täitmiseks.

6. Kambri K302 pindala (tualettruumi arvestamata) on 13,31 m2. Kui kambris viibis kolm

kinnipeetavat, siis oli põrandapinda igaühe kohta 4,44 m2. Sellega on vangla sisekorraeeskirja

(VskE) § 6 lg 6 nõue täidetud. Kambris suurusega 3,78 x 3,52 m kaebaja väitel paiknenud kaks

voodit, laud, tool ja kaks tumbat ei saanud liikumist takistada. Kuid arvestada tuleb sellega, et

kambris viibis kaks ratastoolis liikuvat kinnipeetavat. Seda arvestades on usutav, et kambris

kolmanda isikuna viibiva kaebaja tavapärane liikumine võis olla takistatud ehk kaebaja

kinnipidamistingimused kambris K302 olid selles osas õigusvastased. Elusektsiooni lukustamise

tõttu

oli

isikute

liikumisvajadus

kambris

tavapärasest

suurem.

Kohtupraktikas

on

kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel arvestatud seda, milline oli isiku reaalne

liikumisvõimalus väljaspool kambrit.

Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et kolme kinnipeetava viibimisel kambris K302 oli seal

õhupuudus.

Vaidlust ei ole selles, et kambri K302 sisustus oli mõeldud kahele kinnipeetavale. Sh puudus seal

kaebajale ette nähtud voodi ja isiklike asjade hoiukoht. Voodi ning isiklike asjade kasutamise osas

ei vastanud kaebaja kinnipidamistingimused kambris K302 õigusaktide (VskE § 7 lg 1) nõuetele

ehk olid õigusvastased. Kaebaja kinnitusel oli kambris üks kuni kaks tooli. Kuna kambris elavad

kinnipeetavad olid ratastoolis, siis oli kaebajal kambris K302 istumisvõimalus olemas.

7. Kui kaebaja pidi 11. kuni 22. augustini 2017 viibima 12 tundi ööpäevas lukustatud kambris

K302, mis ei olnud tema elukamber, kus tal puudus voodi, isiklike asjade hoiukoht, ligipääs oma

isiklikele asjadele ja piisav liikumisvõimalus, siis tuleb seda kohtu hinnangul pidada vangistusega

paratamatult kaasnevate ebameeldivuste ületamiseks. Tegemist on väärikuse alandamisega

RVastS § 9 lg 1 tähenduses.

8. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline

või hingeline valu, seda õigustab. Eeldused nõuda hüvitist mittevaralise kahju eest on täidetud.

Samas ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas.

Kaebaja ei viibinud kambris K302 pidevalt, vaid igapäevaselt 12 tundi. Osa sellest ajast oleks

kaebaja niikuinii viibinud kambris K302 seoses tööülesannete täitmisega. Ka ei olnud osakonna

lukustamise aeg pikk, see kestis 11 päeva. Kaebaja pidi küll taluma ebamugavusi, kuid kaebajale

ei ole põhjustatud sellise raskusega kannatusi, mis tingiksid rahalise hüvitise väljamõistmise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. D. Tsajun esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse osalist tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada tervikuna.

10. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kambri põrandapinna hindamisel tuleb sellest maha arvata

mööbli alune pind. Mööbli ja ratastoolid tõttu oli kambris liikumine täiendavalt raskendatud.

Kohus tunnistas, et kaebaja viibis kambris nr K302 õigusvastaselt. Seega pandi kaebajale

õigusvastaselt tööülesandes invaliidide hooldamiseks ja vastavalt tuleb kaebajale maksta tasu

enam töötatud tundide eest.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele Viru Vangla vaidleb sellele vastu ja palub jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

12. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole iseenesest vaidlust, et kaebaja oli määratud kahe kambris

K302 viibiva kinnipeetava abistajaks, tööaeg kummagi kinnipeetava osas oli neli tundi päevas,

kokku kaheksa tundi. Samuti, et osakonna K3 uksed lukustati 11. augustil 2017 kell 13 ning avati

22. augustil 2017. Kuna 11. augustil 2017 lukustati K3 osakonna uksed kohtuotsuse kohaselt kell

13 (enne seda oli osakond hommikul seega avatud), ei saa 12-tunnine kambris K302 viibimine olla

sel päeval seetõttu tõendatud.

Kaaskinnipeetavate abistamiseks pidi kaebaja tööülesannetest tulenevalt paratamatult viibima

nendega ühes kambris, tööülesannete täitmisel ei olnud vajalik tal isiklike asjade kasutamine ega

alust nõuda pikutamiseks isiklikku voodit. Seega ei saa mingil juhul rääkida sellest et kaebaja

viibimine abistatavate kambris ilma voodikohata või ligipääsuta isiklikele asjadele oli vaidlusaluse

aja jooksul selline, et kaebaja suhtes oleks rikutud kinnipidamistingimusi.

Ajalise distantsi tõttu ei ole võimalik enam kindlaks teha, kas kaebaja, viibides 11. kuni

22. augustini 2017 kambris K302 taotles, et ametnikud viiksid ta tagasi enda kambrisse. Tuginedes

kaebaja hilisematele pöördumistele kui kaudsetele tõenditele tuleb seda eitada. Kaebaja

hilisematest pöördumistest saab välja lugeda, et tema eesmärgiks oli rohkemate töötundide eest

tasu saamine, alles siis, kui vastavad taotlused jäid rahuldamata, hakkas kaebaja tuginema

kinnipidamistingimuste väidetavatele puudustele.

Kaebaja viibis kambris K302 tööülesannete tõttu, mistõttu ei saa antud juhul rääkida kinnipidamise

kambri pinna suurusest. Kaebaja ei viibinud kambris K302 ka ööpäevaringselt, samuti oli kambrite

lukustusperiood lühiajaline ning seetõttu on paralleelide tõmbamine nn kambripinnavaidlustega

mitteasjakohane.

13. Vastuses apellatsioonkaebusele Dmitri Tsajun vaidleb sellele vastu ja palub jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et Viru Vangla tegevus

kaebaja hoidmisel kambris K302 igapäevaselt 12 tunni vältel oli õigusvastane, kuid see ei anna

alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Halduskohtu otsus tuleb aga tühistada osas, milles

halduskohus tuvastas vastustaja tegevuse õigusvastasuse otsuse resolutsioonis.

15. Apellatsioonimenetluses leiab vastustaja jätkuvalt, et tema tegevuse kaebaja hoidmisel

kambris K302 ajavahemikul 11. kuni 22. augustini 2017 oli õiguspärane.

Ringkonnakohus vastustaja ei nõustu.

16. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusalusel ajal oli kaebaja vastustaja käskkirjaga määratud

kahe kinnipeetava hooldajaks ning tööülesannete täitmiseks pidi igapäevaselt viibima

hooldatavate kambris K302, kui ta ise oli samas paigutatud kambrisse nr K304. Samuti ei ole

vaidlust, et kambri nr K302 pindalaks on 13,31 m2 ja see on sisustatud kahe kinnipeetava

paigutamiseks.

17. Halduskohus on põhjendatult tuvastanud, et vaidlusalusel ajal viibis kaebaja kambris K302

igapäevaselt kella kell 6.30 kuni 8.00 ja 8.30 kuni 20.00, s.o igapäevast värskes õhus viibimise

aega arvestades kokku 12 tundi päevas. Olukorras, kus kaebaja on pöördumistes vastustaja poole

(tl 11, 58 ja 77) olnud järjekindel väites, et viibis kambris K302 kogu päeva jooksul, ja vastustaja

ei ole sellele väitele vastu vaielnud enne, kui alles 12. märtsi 2018. a otsuses (tl 12) on eluliselt

usutav, et kaebaja viibis kambris K302 tõepoolest terve päeva. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et kaebaja oleks päeva jooksul viidud tagasi oma kambrisse ja siis tööülesannete

täitmiseks jälle kambrisse K302. Lisaks on vastustaja sellekohane väide üldsõnaline, vastustaja ei

ole selgitanud, millistel aegadel ja kelle korraldusel kaebaja päevasisene ümberpaigutamine

toimus. Seda asjaolu saaks eelkõige tõendada vastustaja oma ametniku ütluste, valvekaamera

salvestuse vms kaudu. Vastavalt on tõendamiskoormus selles osas vastustajal (HKMS § 59 lg 1)

ja tõendite esitamata jätmisel tuleb asjaolu hinnata vastustaja kahjuks (HKMS § 59 lg 4).

18. Vastustaja väitel oli kaebaja arvestuslik tööaeg kummagi hooldatava kohta neli tundi päevas.

Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ning tema pöördumised (tl 56, 57) vastustajale

kaudselt kinnitavad sellist tööaja arvestust. Seetõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et vähemalt 8

tundi ületavas osas ei olnud kaebaja igapäevane viibimine kambris nr K302 soetud tööülesannete

täitmisega.

19. Ekslik on vastustaja seiskoht, et eeltoodu ei kehti 11. augusti 2017 kohta, kuna eluosakond

lukustati alles kell 13.00. Ka sellel päeval viibis kaebaja kambris kuni kella kaheksani õhtul. Seega

isegi juhul, kui kaebaja ei oleks 8.30 ja 13.00 vahelisel ajal üldse tegelenud tööülesannete

täitmisega, ületaks 11. augustil 2017 kambris nr K302 viibitud aeg kaebaja tööaja. Hoolduse

olemusest tulenevalt ei ole aga eluliselt usutav, et kaebaja enne eluosakonna sulgemist ei oleks

üldse tööülesannetega tegelenud. Seetõttu loeb ringkonnakohus tõendatuks, et ka 11. augustil 2017

viibis kaebaja kambris K302 kauem kui see oli vajalik tööülesannete täitmiseks, s.h viibis kaebaja

kambris katkematult kella 13.00 kuni 20.00.

20. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 11 toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse

täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava

vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi, kusjuures kinnipeetav paigutatakse

kambrisse (kinnises vanglas) või tuppa (avavanglas). Kaebaja oli paigutatud kinnisesse vanglasse.

Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav

minister vangla sisekorraeeskirjas (VangS § 45 lg 1). VskE § 7 lg 1 järgi kuuluvad kambri

sisustusse: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale

kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht;

8) võimaluse korral WC. Kambris viibides on kinnipeetaval õigus kasutada kambris sisustust ja

isiklikke asju, mille hoidmine kambris on lubatud (VangS § 15, VskE § 57).

Nimetatud õigust ei ole kinnipeetaval tööülesannete täitmise ajal (VangS § 39 lg 1). Kuna pooltel

ei ole vaidlust, et kaebaja arvestuslik tööaeg oli neli tundi kinnipeetava kohta ja selles järgi maksti

kaebajale ka tasu, siis hõlmab töötamise kohustus 8 tundi päevas.

21. Kaebaja väitel rikuti tema õigusi kambris nr K302 hoidmisel sellega, et tal puudus võimalus

kasutada isiklikke asju, kamber on sisustatud kahele kinnipeetavale, mistõttu puudus tal voodi ja

istekoht, kambri suurust ja sisustust arvestades puudus piisav võimalus liikumiseks ning

ventilatsioon oli puudulik.

Halduskohus on otsuses leidnud, et kaebaja väited puuduliku ventilatsiooni ja istekoha puudumise

kohta ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebuses ega vastuses Viru Vangla apellatsioonkaebusele ei

ole kaebaja halduskohtu otsust selles osas vaidlustanud. Seetõttu ringkonnakohus neid kaebaja

väiteid siinkohal enam ei kontrolli ning lähtub halduskohtu seisukohast.

22. Kaebaja väited on asjakohased igapäevaselt nelja tunni osas, s.o selle osa kohta päevast, mil

kaebaja siiski viibis kambris K302, kuid mis ei olnud hõlmatud töökohustusega. Tuleb möönda,

et selle aja jooksul oli kaebaja tõepoolest ilma jäetud võimalusest kasutada isiklikke asju või

voodit, ilma, et selleks oleks esinenud õiguslik alus või selge põhjus.

Kaebaja liikumisvõimalus kambris K302 võis samuti olla piiratum võrreldes kaebaja enda

elukambri võimalustega. Arvestuslik põrandapind kolme kinnipeetava viibimisel kambris K302

ületas VskE § 6 lg-s 6 sätestatud miinimummäära. Samas oli liikumine kambris täiendavalt

takistatud kambris paiknevate ühekordsete voodite ja ratastoolide tõttu. Olukorras, kus

arvestusliku põrandapinna miinimumnõue oli täidetud, ei saa sellest aga järeldada, et kaebaja

õigusi oleks sellega rikutud. Ka kaebaja enda väitel oli kambris liikumine siiski võimalik. Kaebaja

väidetud kambrisisustuse tavapäraseid mõõtmeid arvestades ei saanud need katta oluliselt enam

kui ca poole kambri põrandapinnast. Kuna vaidlusalune kamber on tavapärasest suurem, siis jäi

kambris liikumiseks vabaks Viru Vangla tavapäraste kahekohaliste kambritega võrreldav pind.

Seetõttu ei ole kaebaja õigust piisavale isiklikule ruumile rikutud.

23. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja hoidmine kambris nr K302

ajavahemikul 11. kuni 22. augustini igapäevaselt 8 tundi ületavas osas oli õigusvastane.

Samas ei rikutud sellega kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et sellel oleks inimväärikuse

alandamise kvaliteet. Ringkonnakohus peab siinjuures oluliseks, et kuigi kaebaja ei viibinud oma

elukambris, oli tal siiski võimalus kasutada VskE § 7 lg 1 kohaselt kambri kohustuslikku sisustust

olulises osas. Kaebaja jaoks puudus eelkõige isiklike asjade kasutamise võimalus ja voodi

kasutamise võimalus. Nende puudumine võis tekitada küll mõningast ebamugavust, kuid see

toimus mitte rohkem kui nelja tunni jooksul päevas, mistõttu ei olnud riive intensiivsus suur.

Kaebajale oli tagatud tema põhivajaduste rahuldamine ning õhtusel ajal ka võimalus isiklike asjade

ja voodi kasutamiseks. Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, millised olid need isiklikud esemed

mille kasutamiseks oli tal tungiv vajadus, mille puudumine päeva jooksul sai talle kannatusi

põhjustada. Kokkuvõttes ei kaldutud vaidlusalusel ajal kaebaja kambris nr K302 hoidmisega

oluliselt kõrvale vangla tavapärasest kinnipidamisrežiimist ega põhjustatud sellega kaebajale enam

kannatusi kui tavapäraselt kaasneb vanglas kinnipidamisega.

24. Nendel asjaoludel puudub alus kaebuse osaliseks rahuldamiseks, s.o kohtuotsuse

resolutsioonis vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

HKMS § 41 lg 5 järgi võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud

haldusakti või toimingu õigusvastasuse, kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest

hüvitise nõudmiseks on täidetud. Käesoleval juhul ei ole aga täidetud seadusest tulenevad eeldused

mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 võib

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et vastustaja tegevusega kaebaja inimväärikust

ei alandatud ning tuvastatud ei ole ka ühegi muu sättes nimetatud õigushüve rikkumine vastustaja

poolt. Seetõttu ei saa kohus käesoleval rahuldada hüvitamiskaebust osaliselt ega tuvastada

vastustaja tegevuse õigusvastasust otsuse resolutsiooni.

25. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kaebajale tuleb kambris K302 viibitud aja

eest maksta täiendavat töötasu arvestades tegelikult hooldatavate kambris viibitud aega, ei ole

käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

26. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse, tühistab

halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

27. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis tulenevalt HKMS

§ 109 lg 1 ls-st 3 kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja oli

halduskohtu ja ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid

tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv

Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/