2-18-10686/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-10686

Tsiviilasi

Irma Lillendi hagi Maido Aru, Dagne Kodu, Ain Johansoni,

Ave Velti, Pille Kondi, Jaak Aru, Erki Välbe, Raul Välbe,

Hanna Plato, Vello Aru, Janne Aru ja Raivo Aru vastu

solidaarselt 45 000 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8750 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. veebruari 2019 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maido Aru, Dagne Kodu, Ain Johanson, Ave Velti, Pille

Kondi, Jaak Aru, Erki Välbe, Raul Välbe, Hanna Plato, Vello

Aru, Janne Aru ja Raivo Aru apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (kostjad):

Kostja Maido Aru;

Kostja Dagne Kodu;

Kostja Ain Johanson;

Kostja Ave Velt;

Kostja Pille Kond;

Kostja Jaak Aru;

kostja Erki Välbe;

kostja Raul Välbe;

kostja Hanna Plato;

kostja Vello Aru;

kostja Janne Aru,

kostja Raivo Aru;

apellantide esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma

Vastustaja: Irma Lillend (hageja), esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 26. veebruari 2019 vaheotsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid – 12.09.2017 ümbrik ja

Omniva väljatrükk.

4. Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebuse vastusele lisatud uued tõendid – 05.09.2017 ja

12.09.2017 AS-i Eesti Post tsekid.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Irma Lillend esitas 13.07.2018 hagi Maido Aru, Dagne Kodu, Ain Johansoni, Ave Velti, Pille

Kondi, Jaak Aru, Erki Välbe, Raul Välbe, Hanna Plato, Vello Aru, Janne Aru ja Raivo Aru

(kostjad) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 45 000 eurot.

Villu Halliksoole kuulus XXXXXXX kinnistu XX vallas XXXXXXX külas. V. Halliksoo suri

XXXXXXX . Kostjad on tema pärijad ja kinnistu ühisomanikud.

Villu Halliksoo väljastas hagejale 09.11.1999 volikirja kinnistul asuva maa ja metsa

rendilepingute sõlmimiseks ja rendiraha vastuvõtmiseks, metsaga seotud dokumentide

vormistamiseks, metsa ülestöötamise tööde organiseerimiseks, metsa müügiks ja raha

vastuvõtmiseks. Seda ka hageja tegi ja andis saadud raha üle V. Halliksoole.

Villu Halliksoo lubas hagejal ja Erkki Siurual kasutada suviti mõnda ruumi elamu-veskis. Siis

oli kinnistul elamu-veski ning vanad lagunenud kõrvalhooned: aidamaja, saun, kuur-garaaž,

kelder, kaev. 2010 kevadel hakkas hageja lagunenud kõrvalhooneid kapitaalselt remontima,

ümber ehitama, kasutuskõlblikuks muutma. V. Halliksoo oli sellega nõus.

Kui aidamaja sai juba elamiseks kasutada, asusid hageja ja E. Siurua 2010. a lõpus V. Halliksoo

loal elama aidamajja. Jätkus teiste hoonete kapitaalremont. Kui hooned muutusid

kasutuskõlblikuks, kasutasid V. Halliksoo ja hageja neid ühiselt. V. Halliksoo elas ise kogu

ehituse ajal kõrval asuvas elamu-veskihoones, oli ehitusega ja selle maksumusega pidevalt

kursis ja sellega nõus. Ehitus vastas V. Halliksoo huvidele, ta sai aru, et tema kinnistu väärtus

kasvab nende ehituste käigus oluliselt, tema vara suureneb ja see on talle kasulik. Pärast hoonete

kapitaalremonti tegi hageja veel V. Halliksoo teadmisel ja nõusolekul kinnistu kraavide

puhastamist koos kraavidest sinna kasvanud põõsaste eemaldamisega liigvee tekkimise

vältimiseks, ostis V. Halliksoole küttepuud, istutas kinnistule istikuid, maksis V. Halliksoo

arveid jms.

Ehituse kulud olid kokku 43 581,38 eurot. Hageja on kinnistu kindlustuse ja hüpoteegi maksed

maksnud 2047,42 eurot. Kinnistu korrashoiuks tehtud kulutused ja V. Halliksoo abistamiseks

tehtud kulutused on 7502,56 eurot. Kokku on hageja tehtud mõistlikud ja vajalikud kulutused

53 131,36 eurot. Hageja on tehtud kulutustest ise ära tarvitanud 8581 eurot. Muud hageja

kinnistu korrashoiuks ja maksete tasumiseks tehtud kulutused on kasutuseelised. Kostjad on

rikastunud seoses kinnistul asuvate hoonete kapitaalremondiga ja kogu kinnistu korrastamisega

kinnistu turuväärtuse tõusu suuruse summa osas, milleks on 45 000 eurot.

Hageja tegutses käsundita asjaajajana.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Hageja nõue on aegunud.

Kinnistu majandamisega seotud tegevus oli käsunduleping. 28.10.2014 esitas hageja

V. Halliksoole avalduse, milles väitis, et 2009. aastal sõlmisid Irma Lillend ja Erkki Siurua

töövõtulepingu V. Halliksooga, mille kohaselt I. Lillend ja E. Siurua (töövõtjad) kohustusid

V. Halliksoo tellimusel temale kuuluval XXXXXXX kinnistul ehitama aida ümber elamuks,

heakorrastama kinnisasja territooriumi, taastama puukuuri, remontima keldri ja sauna, rajama

veetrassid majja ja sauna, et kõik kinnistul paiknevad hooned ja rajatised oleksid

kasutuskõlblikud. Samas avalduses esitas I. Lillend väite, et nimetatud töövõtuleping täideti

tulemuslikult 2013. aasta oktoobrikuuks.

Kuna on tõendatud, et XXXXXXX kinnistu majandamiseks oli Villu Halliksoo ja hageja vahel

lepinguline alus, siis ei ole antud asjas võimalik kohaldada VÕS § 1018 jj. Kui hageja oleks

hagiavalduses nimetatud kulutused teinud (millega kostjad ei nõustu), oleks hageja nõue

summas 48 814,34 eurot olnud sissenõutav perioodil 2011 kuni juuni 2015. Hagi on esitatud

13.07.2018, so pärast 3-aastase aegumise tähtaja möödumist.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus tuvastas, et hageja 35 000 euro suurune nõue kostjate vastu ei ole aegunud.

Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 10 000 euro solidaarseks väljamõistmiseks

kostjatelt, kuna see nõue on aegunud. Menetluskulude jaotust ei otsustatud.

Kui hageja ka ajas kostja asja, välistab käsundita asjaajamise sätete kohaldamise VÕS § 1018

lg 1 järgi see, kui soodustatu on andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu

tegema. Seega välistab käsundita asjaajamise sätete kohaldamise leping, mille alusel on

asjaajajal õigus või kohustus soodustatu kasuks tegu teha.

Õigusliku aluse puudumine on ka käsundita asjaajamise sätete kohaldamiseks vajalik eeldus.

Vastav õiguslik alus tuleneb reeglina lepingulisest võlasuhtest või seadusest. Seejuures tuleb

esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest

tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja alles viimases järjekorras, kas poolte vahel võib

olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.

Hageja 45 000 euro suurune nõue on aegunud 10 000 euro ulatuses, st rahasumma ulatuses,

mida ei tasunud E. Siurua ja mille hageja väitel tasus/kulutas tema ise. V. Halliksoo andis

hagejale 09.11.1999 Viljandi notari Virgi Ojapi tõestatud tähtajatu ja ilma kaugema

edasivolitamise õiguseta volikirja, millega volitas hagejat olema enda esindajaks kõigi

juriidiliste ja füüsiliste isikute ees kõigis asjaajamistes, mis oli seotud V. Halliksoole kuulunud

XXXXXXX kinnistu majandamisega seotud küsimustega.

VÕS § 619 kohaselt, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Villu Halliksoo ja Irma Lillendi vahel oli sõlmitud käsundusleping ja I. Lillend täitis käsundit.

Tehingust tulenevad rahalised nõuded aeguvad 3 aasta möödumisel alates sissenõutavaks

muutumisest, tulenevalt TsÜS §-s 146 lg 1 ja §-s 147 lg 1 ja 2 sätestatust.

Hagiavalduse ja tunnistaja K.K. ütluste kohaselt tegi I. Lillend kulutusi maamaksu ja

kindlustusmakse tasumiseks ning muude kulutuste katmiseks aastatel 2009 kuni 2013.

I. Lillendi rahaline nõue V. Halliksoo vastu aegus hiljemalt 2016. aastal, hagi on kohtusse

esitatud 13.07.2018.

Hageja 5.09.2017 V. Halliksoo pärijatele esitatud nõudekiri) hageja kulutuste hüvitamiseks

käsundita asjaajamise alusel on kohtu hinnangul esitatud valel õiguslikul alusel, sest sellele

avaldusele on lisatud V. Halliksoo antud volikiri I. Lillendile, „mis tõendab Irma Lillendi

õigust XXXXXXX kinnistul majandada.“. Nimetatud volikirja/käsundi täitmisega aastatel

2009-2013 seotud nõuded aegusid hiljemalt 2016. aastal.

VÕS § 1018 lg 1 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu)

kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema,

on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused,

kui:

1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks;

2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele;

3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev

kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes

huvides oluline.

VÕS § 1018 lg 1 kohaselt peab olema asi, mida aetakse, asjaajajale võõras ning asjaajamiseks

peab puuduma tehingust või seadusest tulenev alus ning lõige 2 kohaselt peab asjaajajal olema

tahe tegutseda just teise isiku kasuks: käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub

tahe tegutseda teise isiku kasuks.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-54-08 punktis 13 märkinud: „Kohtud tuvastasid, et hageja täitis

kostja maksekohustuse. VÕS § 78 lg 1 järgi vabanes kostja sellega seoses oma kohustusest ostja

ees. VÕS § 78 lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda

täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku

vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui

kolmas isik täidab teise isiku kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi, siis ajab ta sellega teise isiku asja

(VÕS § 1018 lg 1) ja tegutseb teise isiku asja ajamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2). VÕS 1018

lg 1 p 1 sätestab, et käsundita asjaajajal tekivad VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja

kohustused juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks. VÕS § 1023 lg 1 järgi peab

soodustatu hüvitama asjaajale asjaajamiseks tehtud kulutused.“

Maakohus märkis, et on kohtuistungil 06.02.2019 üle kuulanud tunnistajad P.T. , P.K. ja A.K.

Tunnistaja P.T. ütluste kohaselt kutsus V. Halliksoo tunnistajat renoveerima XXXXXXX

kinnistul asuvat aidamaja. Töö tellis V. Halliksoo, raha maksis Erkki Siurua. V. Halliksooga

lepiti kokku tööde maht ja hind ning tema vaatas ka valmis töö üle. Raha V. Halliksoo

tunnistajale kunagi ei maksnud, alati maksis E. Siurua. Sama kinnitas tunnistaja P.K. : tööde

eest maksis Erkki, sest ei Irmal ega Villul ei olnud selleks raha. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt

pakkus remonditööde tegemise välja Villu ja maksis remonditööde eest Erkki, kes oli Soomes

oma firma maha müünud ja paigutas saadud raha XXXXXX talusse.

Seega juhul, kui Erkki Siurua maksis Villu Halliksoo tellitud tööde ja töö tegemiseks vajalike

materjalide eest 35 000 eurot, täitis ta V. Halliksoo kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi. V. Halliksoo

kiitis maksmise heaks, mis on kohtule tõendatud tunnistajate ütlustega. V. Halliksoo võis seega

võlgneda E. Siurua pärijale, st hagejale 35 000 eurot VÕS § 1018 ja 1023 lg 1 järgi. VÕS § 78

lg 4 kohaselt: kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks

tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda

isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita

asjaajamisest. Alusetu rikastumise sätted ei kohaldu, kuivõrd V. Halliksoo rikastus VÕS § 1018

alusel.

TsÜS § 149 1 lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle

nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduse ja

tunnistajate ütluste kohaselt tegi E. Siurua kulutusi V. Halliksoo kohustuse täitmiseks aastatel

2009 kuni 2013. E. Siurua nõue VÕS § 1018 alusel ei ole aegunud hagi kohtusse esitamise

ajaks, so 13.07.2018.

E. Siurua suri XXXXXXXXX . Hageja on vastu võtnud E. Siurua pärandi (pärimistunnistus tl

183), mille hulgas on ka õigused ja kohustused, mis on tekkinud XXXXXXX talu valdamise ja

kasutamisega, sealhulgas rahaline nõue 35 000 eurot, mis on kulunud ehitus- ja

renoveerimistöödeks. PärS § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara, sealjuures ka õigused ja

kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Hageja nõue 35 000 euro ulatuses,

mis on päritud E. Siurualt, ei ole aegunud.

Maakohus jättis kõrvale kostjate esitatud tõendi (tl 69-70), mille kohaselt on I. Lillend esitanud

28.10.2014 V. Halliksoole avalduse, mille sisuks on I. Lillendi ja E. Siurua poolt

töövõtulepingu täitmine ja sellest tulenev tasunõue. I. Lillend on avaldanud, et tema ei ole sellist

dokumenti allkirjastanud, kostjate esitatud koopial I. Lillendi allkiri puudub. I. Lillendi allkiri

puudub eelnimetatud avalduse täiendusel 17.12.2014 (tl 71).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palusid maakohtu otsuse

tühistada osas, millega maakohus leidis, et hageja 35 000 euro suurune nõue ei ole aegunud.

Kostjad paluvad teha tühistatud osas uue otsuse, millega kohaldada 35 000 euro suurusele

nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata.

Kostjad esitasid oma 12.10.2018, 23.10.2018 ja 25.10.2018 vastustes tõendid (kostjate vastuste

lisad 1,2) selle kohta, et 28.10.2014 esitas hageja Villu Halliksoo vastu XXXXXXX kinnistul

tehtud samade tööde eest töövõtulepingust tuleneva kirjaliku nõude, milles väitis, et 2009.

aastal sõlmisid Irma Lillend ja Erkki Siurua töövõtulepingu Villu Halliksooga, mille kohaselt

Irma Lillend ja Erkki Siurua (töövõtjad) kohustusid Villu Halliksoo tellimusel temale kuuluval

XXXXXXX kinnistul ehitama aida ümber elamuks, heakorrastama kinnisasja territooriumi,

taastama puukuuri, remontima keldri ja sauna, rajama veetrassid majja ja sauna, et kõik

kinnistul paiknevad hooned ja rajatised oleksid kasutuskõlblikud. Samas avalduses esitas Irma

Lillend väite, et töövõtuleping täideti tulemuslikult 2013. aasta oktoobrikuuks. Samuti esitas

Irma Lillend 17.12.2014 Villu Halliksoole kirjaliku avalduse, milles väitis, et tema rahaline

nõue Villu Halliksoo vastu on 15 000 eurot ja Erkki Siurua nõue on 35 000 eurot.

Maakohus jättis vääralt kõrvale tõendi seoses 28.10.2014 nõudega (tl 69-70). Asjaolu, et hageja

ei ole dokumente allkirjastanud, ei ole alus nende kõrvalejätmiseks.

Pärast kostjate vastuste saamist muutis hageja 27.12.2018 menetlusdokumendis oma nõude

aluseks olevaid asjaolusid ning väitis, et hagis näidatud tööd tegid hageja ja Erkki Siurua koos

ning hagejal on nõudeõigus Erkki Siurua pärijana. Hageja esitas kohtule Viljandi notar Vivian

Agu 10.12.2014 väljastatud Erkki Siurua pärimistunnistuse, milles on märgitud, et pärimisele

kuulub ka rahaline nõue summas 35 000 eurot, mis on kulunud ehitus- ja renoveerimistöödeks.

Maakohtu järeldused on oletuslikud ja ei põhine asjas esitatud tõenditel. Üksnes asjaolu, et

tunnistajate P.T. ja A.K. väitel maksis tööde ja materjalide eest Erkki Siurua, ei tõenda, et Erkki

Siurua tegutses käsundita asjaajana, ega ka seda, et Villu Halliksoo võlgnes hagejale kui

E.Siurua pärijale 35 000 eurot.

28.10.2014 ja 17.12.2014 kirjad on usaldusväärsed ja kohased dokumentaalsed tõendid, mis

tõendavad asjas olulisi asjaolusid, sh eelkõige seda, et Ima Lillendi ja Erkki Siurua ning Villu

Halliksoo vahel olid lepingulised suhted. On tõendatud, et kokkulepe renoveerimistöödeks

sõlmiti 2009. aasta keskel ning Villu Halliksoo soovitud ning kokkulepitud tulemus saavutati

2013 oktoobrikuuks.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Poole õiguslik suhe on tõendatud tunnistajate ütlustega. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et Erkki

Siurua ja Villu Halliksoo vahel oleks olnud leping. Maakohus leidis õigesti, et juhul, kui Erkki

Siurua maksis Villu Halliksoo tellitud tööde ja töö tegemiseks vajalike materjalide eest 35 000

eurot, täitis ta V. Halliksoo kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi. V. Halliksoo kiitis maksmise heaks,

mis on kohtule tõendatud tunnistajate ütlustega. V. Halliksoo võis seega võlgneda E. Siurua

pärijale 35 000 eurot VÕS § 1018 ja 1023 lg 1 järgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega

ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult arvestamata I köite toimikulehtedel

69-70 asuva tõendi, mille kohaselt on I. Lillend esitanud 28.10.2014 V. Halliksoole avalduse,

mille sisuks on I. Lillendi ja E. Siurua töövõtulepingu täitmine ja sellest tulenev tasunõue.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole jätnud tõendit asja juurde võtmata (TsMS § 238

lg 4), vaid on hinnanud selle tähtsusetuks ehk leidnud, et sellel tõendil pole tõendamisväärtust

allkirjade puudumise tõttu. 28. oktoobri 2014 avaldusel ei ole allkirja, samuti ei nähtu millestki,

et selle avalduse on koostanud Irma Lillend. Muu hulgas ei ole näha, et I. Lillend oleks seda

avaldust kellelegi esitanud või kuhugi saatnud. Seega ei ole dokumendi autor tuvastatav ja see

ei tõenda poolte lepingulisi suhteid.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide põhjal võimalik lugeda tõendatuks selgelt

määratletava õigusliku sisuga lepingu sõlmimist nõude osas, milles maakohus menetlust jätkas.

VÕS § 9 lõike 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lõike 1 järgi mõistetakse pakkumusena

ehk oferdina lepingu sõlmimise ettepanekut, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ei ole tõendatud, et

lepingu sõlminud isikutel oleks olnud kokkulangev ettekujutus sellest, millisel õiguslikul alusel

sooritusi tehti, ja et lepingu pooled vahetasid lepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused.

9. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusõigust tõendite hindamisel.

Vastavalt TsMS § 652 lõikele 5 ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses

kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme

kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise

menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist

ja hindamist vajalikuks. Seega ei hinda ringkonnakohus uuesti tõendeid, mida maakohus hindas

vaheotsuse tegemisel, kuna selleks pole vajadust.

10. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele

lisatud uued tõendid – 12.09.2017 ümbriku ja Omniva väljatrüki, kuna apellant pole uute

tõendite esitamist piisavalt põhjendanud. Kirjaümbriku säilivus pidi olema apellandile teada ka

enne maakohtu otsuse tegemist, samuti oleks Omniva väljatrüki saanud teha varem. Samal

põhjusel jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata ka vastustaja esitatud uued tõendid – neid

oleks saanud esitada varem, samuti puudub neil asjakohasus.

11. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Triin Uusen-Nacke Üllar Roostoja Andra Pärsimägi