2-18-109229/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-109229

Tsiviilasi

Põhja-Pärnumaa valla (Põhja-Pärnumaa

Vallavalituse kaudu) hagi XX vastu 4286,81 euro

väljamõistmiseks. Menetluse taastamine kaja alusel

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa

vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000234), lepinguline

esindaja Ahti Randmere

Kostja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Vahur Krinal

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Põhja-Pärnumaa

vald

(Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsuse

kaudu,

hageja)

esitas

12. juunil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja)

4286,81 euro väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja

nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 21. juunil 2018 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

võlgnevuse 4286,81 eurot. Kostja hagile ei vastanud.

2. Maakohus rahuldas 6. augusti 2018 tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja poolte vahel 21. juunil 2016 sõlmitud toetuslepingu nr 3 alusel Põhja-Pärnumaa vallas

Allikõnnu külas Tõrvaaugu kinnistu ühiskanalisatsiooniga liitumiseks hajaasustuse programmi

2016. aasta taotlusvoorus riigipoolsetest vahenditest kostjale välja makstud ja toetuslepingu

tingimuste rikkumise tõttu Vändra Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 korraldusega nr 218

kostjalt tagasi nõutud riigi- ja kohaliku omavalitsuse toetussumma 4286, 81eurot.

3. Kostja esitas 4. septembril 2018 maakohtule kaja menetluse taastamiseks ja vastuse hagi-

avaldusele. Kaja kohaselt ei olnud kostjal võimalik vastust tähtaegselt esitada, sest kostja

esindaja pöördus juulis advokaadi poole, kuid ei osanud öelda tähtaega, millal kostja

hagimaterjalid kätte sai. Lisaks tekitas segadust asjaolu, et hageja tegi ettepaneku kohtuväliseks

lahendamiseks ja palus täiendavate andmete esitamist. Andmete esitamise järel hageja kostjale

ei vastanud ja selgus, et on esitanud hagi kohtusse.

Hageja palus jätta kaja rahuldamata.

4. Maakohus jättis 24. septembri 2018 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse asjas

taastamata, menetluskulud kostja kanda ning arvas kostja tasutud kaja kautsjoni riigituludesse.

Ringkonnakohus tühistas 12. novembri 2018 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja kaja

uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et maakohtul tuleb kaja uuel

läbivaatamisel kirjeldada tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja kontrollida tagaselja-

otsuse tegemise eeldusi, sh hagi õiguslikku põhjendatust.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus jättis 29. aprilli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kaja rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja arvas kostja tasutud kaja kautsjoni

riigituludesse.

5.1. Maakohus leidis, et kostja ei tugine kajas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415

lg 1 p-des 1–3 märgitud asjaoludele ja neid ka ei esine. Kostja ei märgi, et seaduse kohaselt ei

oleks võinud tagaseljaotsust teha. Seega võis kostja kaja esitada juhul, kui hagile kirjalikult

vastamata jätmiseks oli tal mõjuv põhjus.

Kajas nimetatud asjaolud ei ole hagile vastamist takistavad mõjuvad põhjused. Hagile

vastamata jätmise põhjus ei ole kohtuväliste läbirääkimiste pidamine enne hagi esitamist.

Maakohus võttis hagi menetlusse 25. juunil 2018 ja andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kostja saatis 27. juunil 2018 kohtule

e-kirja, milles palus saata dokumendid paberkandjal lihtkirjana. Kohus edastas hagiavalduse

koos lisadega ning hagi menetlusse võtmise määruse kostjale postiga ja kostja kinnitas

3. juulil 2018 allkirjaga menetlusdokumentide kättesaamist. Seega möödus 14-päevane hagile

vastamise tähtaeg 17. juulil 2018. Kohus tegi tagaseljaotsuse 6. augustil 2018. Selleks ajaks oli

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetamisest möödunud 34 päeva.

Mõjuv põhjus hagile vastamata jätmisel ei ole ka asjaolu, et kostja nimel advokaadi poole

pöördunud isik ei osanud öelda, millal kostja hagimaterjalid kätte sai, see info oleks olnud

kättesaadav telefonikõnega kostjale või kohtusse.

3 (4)

5.2. Maakohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb Riigihalduse ministri 17. märtsi 2016

käskkirjaga nr 073 „Hajaasustuse programmi 2016. aasta programmdokument“ kehtestatud

korras riigi- ja kohaliku omavalitsuse rahalise toetuse saamiseks 21. juunil 2016 sõlmitud

toetuslepingust (edaspidi: toetusleping).

Kostja ei vaidlustanud Vändra Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 korraldust nr 218, mille

p-ga 1 ja selles viidatud korralduse lisaga määrati 2016. aasta taotlusvoorust kostja toetuse

lõplikuks suuruseks 0 eurot ja p-ga 2 otsustati nõuda kostjalt tagasi toetussumma 4286,81 eurot

seoses toetuslepingu tingimuste rikkumisega.

Kostja rikkus kohustust esitada kuludokumendid ja lõpparuanne. Seega kostja rikkus

toetuslepingu p 2.2.7.4 ja varjas andmeid, mis on toetuse tagastamise üheks aluseks. Kostja ei

tõendanud saadud toetuse eesmärgipärast kasutamist ega taotlenud kooskõlas toetuslepingu

p-ga 2.2.10 omavalitsuselt nõusolekut projekti kestuse muutmiseks, omafinantseeringu määra

vähendamiseks kuni 33,33%-ni, tegevuste või eesmärkide muutmiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega

taastada asjas menetlus. Kostja leiab, et kaasuses on vaieldavaid asjaolusid, mida saab

lahendada vaid sisulise arutelu käigus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 1. juulil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab sellega

seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

9. Vaidlus puudub selles, et kostjale toimetati hagimaterjalid isiklikult kätte 3. juulil 2018

(tl 57) ja kostja hagile vastust ei esitanud. Seega tegi maakohus TsMS § 407 lg 1 kohaselt

õigesti tagaseljaotsuse, kuivõrd täidetud olid tagaseljaotsuse tegemise nii formaalsed eeldused

kui ka hagi õiguslik põhjendatus.

Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et käesoleval juhul pole kostja toonud esile

asjaolusid, mida võiks pidada mõjuvaks põhjuseks hagiavaldusele vastamata jätmisel.

10. Kostja viitas määruskaebuses, et käesolevas asjas ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna see

ei olnud õiguslikult põhjendatud. Kostja ainus väide, miks kaja tuleks rahuldada ja asjas

menetlus taastada seisneb selles, et vaieldavate asjaolude tõttu tuleks hageja nõue lahendada

sisuliselt. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsusega hagiavalduse rahuldada hagiavalduses

märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud. Kuivõrd hagiavaldusest nähtub, et hageja esitas kostja vastu toetuslepingust tuleneva

nõude, siis on hagiavalduses toodud väited õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks.

Kostja väide asjaolude vaieldavuse kohta ei lükka ümber maakohtu järeldusi selle kohta, et

nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Seega saab hageja faktiväited

lugeda TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks.

4 (4)

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4

kohaselt võib määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm