2-15-3031/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-3031

Tsiviilasi

Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (endine nimi

Korteriühistu Koidu 11) hagi XX vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 195/2015/624. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (endine nimi

Korteriühistu Koidu 11, registrikood 80140666),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann

Kostja (määruskaebuse esitaja): XX, (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Grete Lind

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX taotlus nõuda välja Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistult

menetluskulusid

tõendavad

dokumendid

(arved

ja

tasumist

tõendavad

maksekorraldused).

2. Jätta rahuldamata Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu 20. juuni 2019 taotlus

täiendava dokumentaalse tõendi juurdevõtmiseks.

3. Harju Maakohtu 21. mai 2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2 (5)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 4. juuli 2018 otsusega Tallinn, Koidu tn 11

korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Koidu 11, hageja) hagi XX (kostja) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 195/2015/624 ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2019 otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses

muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jättis

ringkonnakohus kostja kanda. Riigikohus ei võtnud 1. aprilli 2019 määrusega kostja

kassatsioonkaebust menetlusse ja jättis kassatsiooniastme kulud kostja kanda.

2. Hageja esitas põhimenetluses menetluskulude nimekirjad maakohtus asja esimesel

läbivaatamisel 19. mail 2015 ja teisel läbivaatamisel 4. juunil 2018, ringkonnakohtus esimesel

läbivaatamisel 17. novembril 2015 ja teisel läbivaatamisel 10. jaanuaril 2019. Maakohtu palvel

esitas hageja koondnimekirja 25. aprillil 2019.

Hageja menetluskulud seisnevad esimese maakohtu menetluse kuludest summas 1116 eurot

(käibemaksuga, tunnitasu 140 eurot), esimese ringkonnakohtu menetluse ja teise maakohtu

menetluse kuludest riigilõivust 250 eurot ja esindajakuludest 6337,50 eurot (käibemaksuga,

tunnihind 150 eurot) ning teise ringkonnakohtu menetluse kuludest kokku 1260 eurot

(käibemaksuga,

tunnihind

120 eurot).

Hageja

menetluskulud

moodustavad

kokku

8963,50 eurot. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Kostja esitas seisukoha hageja menetluskulude kohta ringkonnakohtus asja esimesel

läbivaatamisel 20. novembril 2015, milles leidis, et põhjendatud on apellatsioonkaebuse

koostamisele kulunud aeg 3 t 30 min ulatuses ja istungiks ettevalmistamisele 1 t ulatuses.

Maakohtus asja teisel läbivaatamisel esitas kostja hageja menetluskulude kohta seisukoha

7. juunil 2018, leides, et hageja kulud on ülepaisutatud. Hageja valmistumine kohtuistungiks

3,5 t ulatuses 28. ja 30. märtsil 2016 on põhjendamatu, kuna sel ajal käesolevas asjas

kohtuistungit ei toimunud, vastuse koostamisele 4. ja 5. aprillil 2016 ei saanud kuluda üle 1,5 t,

25. juuli 2016 vastuse koostamise aeg on ülepaisutatud, põhjendamatu on 4. juuni 2018

menetlusdokumendi ajakulu 4,5 t, kuna dokument on esitatud hilinemisega.

Ringkonnakohtus teisel läbivaatamisel esitas kostja seisukoha hageja kulude kohta

16. jaanuaril 2019, leides, et hageja uue esindaja tutvumine asja materjalidega ja nende

analüüsimine 2 t 30 min ulatuses ei ole põhjendatud, kuna kostja ei pea vastutama selle eest, et

hageja esindajat vahetas.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus määras 21. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks hageja

menetluskulud 6533,50 euro ulatuses ja mõistis selle summa kostjalt välja, samuti sellelt viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 48 t 18 min ulatuses, mis

rahaliselt teeb 6283,50 eurot. Sellele summale lisandub apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

250 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 6533,50 eurot

(= 6283,50 + 250).

3 (5)

MÄÄRUSKAEBUS

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega

jätta hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Ühtlasi palus kostja välja nõuda hagejalt

menetluskulusid tõendavad dokumendid.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus hageja 25. aprilli 2019 menetluskulude koondnimekirja kostjale ei

edastanud ega küsinud seisukohti, seega võeti kostjalt võimalus kuludele vastu vaielda;

-

maakohus ei analüüsinud hageja esimest korda esimeses kohtuastmes kantud kulusid.

Kulud on ülepaisutatud vähemalt 4 t 15 min ulatuses. Põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamise eest on 2 t, kuna selles on alla ühe lehekülje sisulist teksti,

8. aprillil 2015 esitatud seisukohale 15 min, 19. mai 2015 menetlusdokumendi

koostamisele 1 t 75 min;

-

alust ei ole jätta hageja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (250 eurot) kostja kanda,

kuna ringkonnakohtu 8. detsembri 2015 otsusega ei ole kulusid kostja kanda jäetud;

-

hageja on nii 15. mai 2015 kui ka 3. novembri 2016 menetluskulude nimekirjas

kinnitanud, et õigusteenuseid osutati tunnihinnaga 144 eurot, seega on 25. aprilli 2019

taotluses märgitud tunnihind (150 eurot) vastuolus varasemate kinnitusega ja

maakohus ei oleks tohtinud seda aluseks võtta. Lisaks hõlmab 25. aprilli 2019

kulunimekiri kulusid, mida varasemates nimekirjades ei ole kajastatud;

-

lähtuvalt Riigikohtu praktikast tuleb läbi kohtumenetluse hageja lepinguliste esindajate

tunnihinnaks arvestades 120 eurot;

-

hageja teist korda esimeses astmes kantud kulusid tuleb vähendada täiendavalt

vähemalt 11 t 15 min võrra;

-

teist korda ringkonnakohtus kantud kulud on põhjendamatud 2 t 30 min ulatuses.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 26. juunil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

8. Kostja esitas määruskaebuses taotluse välja nõuda hagejalt menetluskulusid tõendavad

dokumendid (arved ja tasumist tõendavad maksekorraldused). Taotlus jääb TsMS § 176 lg 6

alusel rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul sai hageja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrata ja ka sellekohase otsustuse õigsust kontrollida menetluskulude nimekirja ning

toimiku materjalide alusel. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et koondnimekiri ei vasta

põhimenetluses esitatud menetluskulude nimekirjadele.

9. Hageja esitas koos määruskaebuse vastusega taotluse tõendi (Harju tööpiirkonna

kohtutäituri Elin Vilippuse 11. juuni 2019 teade kostjale enampakkumise läbiviimisest)

vastuvõtmiseks. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamise vaatekohast ei ole

see tõend asjakohane, mistõttu jääb hageja taotlus TsMS § 238 lg 1 esimese lause, § 652 lg 4 ja

§ 659 alusel rahuldamata.

4 (5)

10. Ainetu on kostja väide, et ta ei saanud esitada seisukohta hageja menetluskulude kohta.

TsMS § 176 lg 4 järgi esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja

menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Sama paragrahvi lg 7

näeb ette, et menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte,

ja lg 8 kohaselt määratakse menetlusosalisele tähtaeg vastaspoole menetluskulude kohta

seisukoha esitamiseks.

Toimikust nähtuvalt esitas kostja põhimenetluses seisukoha hageja menetluskulude kohta

ringkonnakohtus asja esimesel läbivaatamisel 20. novembril 2015, maakohtus asja teisel

läbivaatamisel 7. juunil 2018 ja ringkonnakohtus teisel läbivaatamisel 16. jaanuaril 2019.

Kostja oleks saanud soovi korral esitada seisukoha ka hageja menetluskulude kohta maakohtus

asja esimesel läbivaatamisel, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kostja hageja

19. mail 2015 esitatud kohtukulude nimekirja kätte 21. mail 2015. Maakohus andis kostjale

kolm päeva vastuse esitamiseks (I kd tl 139).

Asjaolu, et maakohus palus hagejal esitada koondnimekiri, ei muuda olematuks põhimenetluses

kostja esitatud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Vaidlustatud määrusest nähtub, et

maakohus arvestas kostja vastuväidetega.

11. Menetlusõigusega ei ole kooskõlas kostja arusaam, et hageja apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivu (250 eurot) ei saa panna kostja kanda, kuna ringkonnakohtu 8. detsembri 2015

otsusega ei ole kulusid kostja kanda jäetud. TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi, kui kõrgema

astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta

menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Nähtuvalt maakohtu 4. juuli 2018

otsusest jäid menetluskulud kostja kanda. See kohtu otsustus sai kinnitust ringkonnakohtu

5. veebruari 2019 otsusega, millega maakohtu otsus jäeti lõppjärelduses muutmata.

12. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks tuleb läbi

kohtumenetluse määrata 120 eurot. Riigikohus on aktsepteerinud hüvitatava tunnitasuna ka

156,25 eurot (käibemaksuga, vt 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13, p 13),

153 eurot (käibemaksuta, vt 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ja

170 eurot (käibemaksuta, vt 27. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24).

Seega ei ole hageja esindaja tasumäär 150 eurot käibemaksuga asja teisel läbivaatamisel

maakohtus liiga kõrge.

Ringkonnakohus leiab, et esindaja võib kohtumenetluse ajal oma teenuse hinda tõsta, kuid

hinnatõus peab jääma mõistlikkuse piiresse (vt ka Riigikohtu 3. märtsi 2015 otsus haldusasjas

nr 3-3-1-82-14, p 28 seitsmes lõik). Hageja esindaja ei ole oma teenuse tunnihinda asja teisel

läbivaatamisel maakohtus ebamõistlikult suurendanud. Asja teisel läbivaatamisel ringkonna-

kohtus on hageja esindaja vahetumise tulemusena tasumäär hoopis langenud.

13. Õige ei ole ka kostja väide, et koondnimekirjas on lepingulise esindaja tunnitasu tõstetud.

Toimikust nähtuvalt vastab koondnimekirja p 2.3.2.2 varem esitatud menetluskulude

nimekirjale ja seal märgitud tunnihinnale (III kd tl 126–127). Koondnimekirjast on välja jäänud

hageja esindaja kulu asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus ja seetõttu maakohus sellega

ei arvestanud. Kuna hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud, pole ringkonnakohtul alust tasu

suurendada.

14. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud

õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

5 (5)

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus hageja lepinguliste esindajate antud õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm