2-17-10138/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-10138

Tsiviilasi

Öko-Pharma OÜ hagi Goodpoint Chemicals OÜ

vastu kaubamärgi „Ökosept“ ainuõiguse

tühistamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Öko-Pharma OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Öko-Pharma OÜ

(registrikood 12398315), seaduslik esindaja juhatuse

liige KL

Kostja: Goodpoint Chemicals OÜ, (registrikood

11612456), lepingulised esindajad patendivolinikud

Kristjan Leppik ja Urmas Kauler

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15. mai 2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 12. veebruari 2019 otsusega menetluskulud

Öko-Pharma OÜ (hageja) kanda.

2 (3)

Goodpoint Chemicals OÜ (kostja) esitas põhimenetluses 9. jaanuaril 2019 menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud 3840 eurot. Hageja kostja menetlus-

kuludele vastuväiteid ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus määras 15. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks kostja

menetluskulud 3532,80 euro ulatuses ja mõistis selle summa hagejalt välja.

Maakohus

lähtus Riigikohtu praktikast,

kostjat

esindanud lepinguliste

esindajate

kvalifikatsioonist ja praktilisest kogemusest, samuti asjaolust, et tegemist oli raskuselt keskmise

tsiviilasjaga, ja leidis, et kostja lepinguliste esindajate mõistlik tunnihind on 120 eurot. Kokku

olid kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud ja vajalik 29,44 t ulatuses, mis rahaliselt

teeb 3532,80 eurot (= 29,44 × 120).

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega jätta kostja menetluskulud kindlaks määramata.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja oli sunnitud algatama kohtuasja kostja pahatahtliku tegevuse tõttu, kuna kostja

„kaaperdas“ hageja loodud ja pikalt kasutuses olnud kaubamärgi. Äärmiselt ebaõiglane

on, et sellise tegevuse õigustuseks mõistab kohus hagejalt välja kostja õigusabikulud;

-

kaubamärgivaidlused on ilmselt patendibüroole ja nende töötajatele igapäevane

tegevus, mis ei nõua erilist ettevalmistust, rääkimata asjaajamist kahe esindajaga;

-

esindajate ajakulu on ülepaisutatud ja tunnihind liiga kõrge.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 28. juunil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

6. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada

menetluskulude jaotust. TsMS kohaselt hinnatakse menetluskulude väljamõistmise õiglust ja

mõistlikkust menetluskulude jaotuse otsustamisel põhimenetluses. Nii näeb TsMS § 178 lg 1

ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa

muuta menetluskulude jaotust.

Praegusel juhul on põhimenetluses jäetud menetluskulud hageja kanda. Seega tuleb kostja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagejalt välja mõista.

7. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus hagejalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud

õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

3 (3)

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate antud õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

8. Kuigi kostjal oli kaks esindajat, ei nähtu menetluskulude nimekirjast ega õigusabikulu

kajastavatest arvetest, et tehtud töö eest oleks märgitud kahekordne ajakulu. Toimikust

nähtuvalt kestis 11. oktoobri 2018 kohtuistung ca 1 t ja 7. jaanuari 2019 kohtuistung 1 t 14 min.

Kuigi istungitest võtsid osa kostja mõlemad esindajad, ei ole menetluskulude nimekirjas

vastavat ajakulu dubleeritud. Seega ei ole maakohus ajakulu põhjendatuse arvestamisel

lähtunud kostja kahe esindaja tööajast.

9. Kostja esindajad on patendivolinikud, st kvalifitseeritud asjatundjad, kelle pädevuses ongi

õigusteenuse

osutamine

kaubamärgi

kasutamist

puudutavas

vaidluses.

Arvestades

väljakujunenud kohtupraktikat on patendivoliniku kui kaubamärgivaidlustes eriteadmisi omav

esindaja tunnihind 120 eurot mõistlik ja kooskõlas keskmise antud teenuse tunnihinnaga.

Samas ei saa esindajate kvalifikatsioonist järeldada, et neil ei oleks pidanud praegusel juhul

kuluma menetluses osalemiseks aega, mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

11. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm