2-19-5106/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5106

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa

29. märtsi 2019 otsusele täiteasjas nr 014/2007/1189

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets

Puudutatud isik II (sissenõudja): Riigi Kinnisvara AS

(registrikood 10788733), lepinguline esindaja Kaido Tori

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28. mai 2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda.

3. Kindlaksmääratavad teiste menetlusosaliste menetluskulud puuduvad.

4. Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja määruskaebuselt

tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot ja esialgse õiguskaitse kohaldamise

avalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot. Riigi kasuks väljamõistetud

menetluskulu tuleb tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul

käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral võib

valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahendi

sundtäitmisele. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda riigi kasuks

väljamõistetud menetluskulu summalt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2 (5)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kinnisvara AS-i (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) avalduse ja

täitedokumendiks oleva tsiviilasjas nr 2-06-4696 tehtud Harju Maakohtu 2. juuli 2007 otsuse

alusel algatas Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud

isik I)

täitemenetluse

XX

(võlgnik,

kohtumenetluses

avaldaja)

suhtes

täiteasjas

nr 014/2007/1189 (vaidlusalune täiteasi) tasumata võla (koos täitekuludega 21 953,32 eurot)

sissenõudmiseks.

2. Kohtutäitur arestis 13. märtsil 2014 võlgnikule kuuluvad kaasomandis olevad kinnisasjad

asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, maaüksused nimetusega Saaremetsa

(registriosa nr 60734), Kabri (registriosa nr 60834), Laasivälja (registriosa nr 2917334), Kusti

(registriosa nr 3516834) ja Saarepõllu (registriosa nr 3516934). Arestimisakti kohaselt oli

kinnistute väärtus kokku 79 590 eurot.

Võlgnik esitas 19. märtsil 2014 kaebuse, heites kohtutäiturile ette, et arestitud on rohkem

võlgniku vara kui on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks. Kinnisasja arestimisaktis

märgitud vara hinda võlgnik ei vaidlustanud.

3. Pärnu Maakohus algatas 18. aprillil 2016 võlgniku avalduse alusel menetluse nr 2-16-5461

võlgade

ümberkujundamiseks

ja

peatas

menetluse

vaidlusaluses

täiteasjas

kuni

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohtutäitur uuendas täite-

menetluse 30. jaanuaril 2017 vastavalt kohtumäärusele, millega jäeti võlgniku avaldus võlgade

ümberkujundamiseks läbi vaatamata.

Pärnu Maakohus algatas 28. märtsil 2017 võlgniku avalduse alusel menetluse nr 2-17-2828

võlgade ümberkujundamiseks ning peatas menetluse vaidlusaluses täiteasjas. Võlgniku avaldus

jäeti 29. juuni 2017 kohtumäärusega läbi vaatamata ja täitemenetlus uuendati.

Pärnu Maakohus algatas 28. märtsi 2018 määrusega võlgniku avalduse alusel menetluse

nr 2-18-1427 võlgade ümberkujundamiseks ning peatas kuni määrusekaebuse menetluse

lõppemiseni võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas

5. juuni 2018

määrusega

täitemenetluse

peatamise

(määrus

jõustus

5. septembril 2018).

4. Kohtutäitur kuulutas 15. novembril 2018 välja enampakkumised arestitud kinnistutele.

Oksjoni teade toimetati võlgnikule kätte samal päeval. Enampakkumisele, mis toimus 7. kuni

17. detsember 2018, ei ilmunud ühtegi osavõtjat, mistõttu enampakkumine nurjus. Kohtutäitur

edastas 26. veebruaril 2019 võlgnikule info enampakkumise nurjumise kohta ja teate vara

ümberhindamisest.

Kohtutäitur alandas 28. veebruari 2019 vara ümberhindamise aktiga arestitud vara hinda 20%.

5. Võlgnik esitas 4. märtsil 2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Ühtlasi esitas võlgnik

taotluse vaidlustatud täiteasjas menetluse peatamiseks seoses tasaarvestuse avalduse

tegemisega. Võlgnik leidis, et määratud hind on ebamõistlikult madal ja ei arvesta vara

tegelikku väärtust.

Kohtutäitur jättis 29. märtsi 2019 otsusega võlgniku avalduse rahuldamata. Kohtutäitur märkis,

et võlgnik kinnisasja arestimise akti, mis talle 17. märtsil 2014 kätte toimetati, ei vaidlustanud.

Seega ei pidanud kohtutäitur hinna väljaselgitamiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks pöörduma

kohtu poole. Kuivõrd esimene enampakkumine nurjus, võib järeldada, et alghind oli liiga kõrge.

Kordusenampaakumisele on registreerinud ostuhuvilised, millest järeldub, et väljakuulutatud

3 (5)

hind on turuhinnaga sarnane. Hinna määramisel arvestas kohtutäitur, et peale edukat

enampakkumist jäävad kinnistutele seatud hüpoteegid püsima.

6. Võlgnik esitas 2. aprillil 2019 Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) kaebuse

kohtutäituri 29. märtsi 2019 otsuse peale vaidlusaluses täiteasjas. Vara ümberhindamise aktis

määratud hind on ebamõistlikult madal ega arvesta vara tegelikku väärtust. Kohtutäituri

määratud vara esialgne hind tugineb 2014. aasta hindadele, mistõttu pole enam adekvaatne.

Ilmselgelt ei tugine kohtutäituri hinnang muutunud asjaoludele. Võlgnik palus jätta

kohaldamata täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-d 1 ja 7, mis piiravad ebaproportsio-

naalselt võlgniku kaebe- ja omandiõigust, kuna võimaldavad kohtutäituril realiseerida vara

ebamõistlikult madala hinnaga, arvestamata muutunud asjaoludega ning arestimisest

möödunud aega. Võlgnik palus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning

tunnistada TMS § 74 lg-d 1 ja 7 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks.

Täiendavalt esitas võlgnik vastuväite kohtu tegevusele, kuna leidis, et käesolev tsiviilasi on

algatatud põhjendamatult. Võlgnik esitas kõik tõendid tsiviilasja nr 2-19-4953 raames. Samuti

palus võlgnik enampakkumise peatada kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.

7. Kohtutäitur jäi 29. märtsi 2019 otsuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse

rahuldamata.

8. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

võlgnikule kuuluvate kinnisasjade arestimine ja hindamine toimus 13. märtsil 2014

kinnisasja arestimise akti alusel, mis toimetati võlgnikule kätte 17. märtsil 2014. Akti

võlgnik ei vaidlustanud ning seega puudus kohtutäituril kohustus pöörduda

kinnisasjade hinna väljaselgitamiseks ja uue hindamise korraldamiseks kohtu poole;

-

esimesele enampakkumisele ei ilmunud kohtutäituri andmetel ühtegi osavõtjat,

mistõttu enampakkumine nurjus. Kohtutäitur alandas talle seadusega antud

disktretisooni piirides kinnistute hindasid võrreldes alghinnaga 20% võrra TMS § 100

lg 5 järgi. TMS § 100 ei näe ette, et kohtutäituril oleks võlgniku poolse hinna

alandamisega mittenõustumise korral kohustus taotleda uue hindamise läbiviimist ning

eksperdi määramist kohtu poolt TMS § 74 lg-s 8 sätestatud korras ja alusel;

-

kuivõrd kinnisasjade suhtes puudus kohtutäituri poolt varasemalt määratud hinnaga

(s.o arestimisjärgse hinnaga) 2018. aasta lõpus läbi viidud enampakkumisel ostuhuvi,

siis ei saa kinnistute turuhind olla algsest alghinnast kõrgem;

-

käesoleval juhul ei esine mistahes aluseid, et tunnistada TMS § 74 lg-d 1 ja 7

põhiseadusega vastuolus olevaks. Kõnealused sätteid ei piira kuidagi võlgniku

kaebeõigust. Võlgnik oleks saanud oma õigusi kaitsta arestimise aktis määratud hinna

vaidlustamisel, misjärel oleks kohtutäitur pidanud TMS § 74 lg 8 kohaselt taotlema

kohtult hindamise läbiviimiseks eksperdi määramist. Puudub vaidlus, et võlgnik

kinnistute arestimise hinda tähtaegselt ei vaidlustanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus jättis 28. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata.

Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata võlgniku vastuväite kohtu tegevusele ja avalduse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks.

Kohtutäituri õigusabikulud jättis maakohus kohtutäituri kanda, muud menetlusosaliste

menetluskulud võlgniku kanda. Kohus määras kindlaks ka summa, mille võlgnik peab tasuma

riigile. Kohtutäitur ja sissenõudja menetluskulude nimekirja ei esitanud, mistõttu nende kulusid

polnud vaja kindlaks määrata.

9.1. Võlgnikul oli võimalik vastavalt TMS § 74 lg-le 7 ja §-le 217 vaidlustada 13. märtsi 2014

arestimisaktiga määratud hind. Sel juhul oleks kohtutäitur pidanud tulenevalt TMS § 74 lg-st 8

4 (5)

esitama kohtule avalduse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Võlgnik

arestimisaktis määratud hinda kirjeldatud viisil ei vaidlustanud.

Kordusenampakkumisel ei toimu enam vara hindamist, vaid TMS § 100 lg 5 järgi võib

kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga

võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei

või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast. Seega toimub alla-

hindamine kohtutäituri diskretsiooni alusel. Kohtutäitur edastas 26. veebruaril 2019 info

enampakkumise nurjumise kohta ja teate vara ümberhindamisest, st küsis mh võlgniku

seisukohta. Lisaks toimus allahindamine TMS § 100 lg-s 5 sätestatu piires ca 20% võrra.

Põhjendamatu on võlgniku taotlus kinnistute hindamiseks atesteeritud kinnisvara hindaja

vahendusel, kuna seadus ei näe kordusenampakkumise puhuks asja allahindamisel määratud

hinna vaidlustamisel ette kohtutäiturile kohustust taotleda kohtult uue hindamise

korraldamiseks eksperdi määramist. Kinnisasja tegelik hind kujuneb enampakkumiste käigus

vastavalt enampakkumisel tehtavatele pakkumistele. Esimesele enampakkumisele ei ilmunud

ühtegi osavõtjat ja see nurjus, millest järeldub, et alghind on liiga kõrge.

Võlgniku väide TMS § 74 lg-te 1 ja 7 põhiseadusvastasuse kohta on käesoleva kohtuasja

kontekstis ilmselgelt põhjendamatu, sest need ei riku võlgniku nimetatud põhiõigusi.

9.2. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1

ja 10 alusel. Riigilõivu (15 eurot), mille kandmisest võlgnik oli vabastatud kaebuse esitamisel,

mõistis maakohus võlgnikult riigituludesse välja.

MÄÄRUSKAEBUS

10. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

tema kaebus kohtutäituri 29. märtsi 2019 otsuse peale jäeti rahuldamata, ning menetluskulude

jaotamise osas. Võlgnik palub asi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ühtlasi palus võlgnik esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlusaluses täiteasjas menetlus kuni

kohtulahendi jõustumiseni.

Võlgnik leiab jätkuvalt, et tulenevalt muutunud asjaoludest (kõlvikulise koosseisu muudatusest

2018. aasta lõpus) ja vara arestimisakti koostamisest möödunud ajast (enam kui viis aastat),

peab tal PS-ga kaitstud omandiõigustest tulenevalt olema võimalus vaidlustada enampakkumise

hind, sest see mõjutab otseselt võlgniku kohustuste täitmist. Juhul kui TMS seda ei võimalda,

on TMS-s sätted PS-ga vastuolus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale

tähtaja sellele vastamiseks. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata võlgniku avalduse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks.

Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, kohtutäitur kaebusele ei vastanud.

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 11. juunil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja võlgnik kannab sellega

seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

14. Riigikohus on märkinud, et eristada tuleb asja allahindamist korduva enampakkumise jaoks

TMS § 100 lg 5 mõttes ja asja uuesti hindamist TMS § 74 lg 1 mõttes (vt 22. oktoobri 2014

5 (5)

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-14, p 15). Kordusenampakkumiseks uue alghinna määramine

toimub kohtutäituri diskretsiooni alusel TMS § 100 lg-s 5 ettenähtud piirides ning kohtutäitur

ei ole sissenõudja ja võlgniku seisukohtadega asja allahindamise kohta seotud.

Praegusel juhul alandas kohtutäitur pärast esimese enampakkumise nurjumist enampakkumise

esemeks olnud kinnisasjade hinda 15 890 eurot (= 79 590 – 63 700). Seega on kinnisasi alla

hinnatud ca 20% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes. Nii on kohtutäitur arestitud ja

enampakkumisel müüa üritatud kinnisasju alla hinnanud järgides TMS § 100 lg 5 sätestatud

piire ega ole allahindamisel kinnisasjade alghinna määramisel vähendanud hinda rohkem kui

25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes.

15. Kohtutel puudub käesolevas asjas võimalus kontrollida TMS § 74 lg-te 1 ja 7

põhiseaduspärasust, sest need normid ei ole vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Ülejäänud

osas pole kaebuse väited TMS võimaliku vastuolu kohta PS-ga samuti asjakohased.

15.1. Kohtute pädevuse ulatus õigustloovate aktide PS-le vastavuse kontrollimisel tuleneb PS

§ 15 lg-st 1, mis seab piirid kohtu esitatud taotluse lubatavusele. PS § 15 lg 1 sätestab isiku

õiguse kohtulikule kaitsele – igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse ning igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Seega piiritleb sätte

teine lause, et tegemist peab olema „oma kohtuasjaga“ ja seadus, muu õigusakt või toiming

peab olema „asjassepuutuv“. Konkreetne normikontroll saab alguse konkreetsest kohtuasjast,

mille menetlemisel peab olema tekkinud kahtlus asjassepuutuva ehk kohaldamisele kuuluva

õigusakti põhiseaduspärasuses (Riigikohtu 28. mai 2008 määrus põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas nr 3-4-1-4-08, p 13 esimene lõik).

Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk selle

põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle

põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu seisukoht alates üldkogu 22. detsembri 2000 otsusest

asjas nr 3-4-1-10-00, p 10; vt kokkuvõtvalt 1. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-15,

p 53). Kordusenampakkumiseks uue alghinna määramisel TMS § 74 lg-d 1 ja 7 ei kohaldu.

Seega ei saa käesolevas kohtuasjas ka kontrollida nende põhiseaduspärasust.

15.2. Määruskaebuses on võlgnik lisaks leidnud, et PS-ga võib vastuolus olla olukord, kus

võlgnikul ei ole võimalik kordusenampakkumise puhul vara uut hinda vaidlustada.

Ringkonnakohus sellist vastuolu ei tähelda. Seadusandja on täitemenetluse reguleerimisel vaba

otsustama, millistes küsimustes anda kohtutäiturile diskretsiooniõigus. Kuna võlgnikule on

tagatud õigus vaidlustada algselt määratud hind, siis ei ole tema omandiõigus jäänud kaitseta.

Lisaks tule arvestada, et täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude efektiivne rahuldamine,

mis oleks vara hindamise korduva vaidlustamise võimaluse korral takistatud.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb selle menetlemise kulud jätta TsMS § 171

lg 1 alusel võlgniku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest teistele menetlusosalistele hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

TsMS § 190 lg 4 alusel ning §-s 179 ette nähtud tingimustel peab võlgnik riigile tasuma

riigilõivu summad (määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot ja esialgse

õiguskaitse kohaldamise avalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot), mille maksmisest

ta oli 29. mai 2019 määrusega vabastatud.

17. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm