Legislator Case Law & Legislation
3-18-2280/23 AI generated

3-18-2280/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-18-2280/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Eleon AS, AS Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara Tuulepark OÜ, Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.01.2019 määrus haldusasjas nr 3-18-2280 ning

Legislator headnote

AI generated

3-18-2280/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Rahuldada Eleon AS, AS Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara Tuulepark OÜ, Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.01.2019 määrus haldusasjas nr 3-18-2280 ning

Keywords

AI generated
environment, energy efficiency soft energy fight against wastage energy measures energy supply energy legislation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.09.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2280

Haldusasi

Eleon AS, AS Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara

Tuulepark OÜ, Roheline Elekter AS, Aidu Tuulepark

OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja Estwind Energy OÜ

kaebus Konkurentsiameti 06.11.2018 otsuse nr 5-

5/2018-068 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Eleon AS, AS Eesti Elekter, Eurowind OÜ,

Vaivara Tuulepark OÜ, Roheline Elekter AS, Aidu

Tuulepark

OÜ,

Audru

Tuulepark

OÜ

ja

Estwind Energy OÜ, volitatud esindaja v.adv Silja

Holsmer

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindaja

Kristel Rõõmusaar

Kolmandad isikud – Enefit Green AS ja Nelja

Energia AS, volitatud esindajad v.adv-d Arne Ots,

Martin-Johannes Raude ja Martin Mäesalu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.01.2019 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eleon AS, AS Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara

Tuulepark OÜ, Roheline Elekter AS, Aidu Tuulepark

OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja Estwind Energy OÜ

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eleon AS, AS Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara Tuulepark OÜ,

Roheline Elekter AS, Aidu Tuulepark OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja Estwind Energy OÜ

määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.01.2019 määrus haldusasjas nr 3-18-2280 ning

saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-18-2280

2(6)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eleon AS, AS Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara Tuulepark OÜ, Roheline

Elekter AS, Aidu Tuulepark OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja Estwind Energy OÜ esitasid

07.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Konkurentsiameti (KA)

06.11.2018 otsus nr 5-5/2018-068, millega KA andis loa Enefit Green AS-i (EG) ja Nelja

Energia AS-i (4Energia) koondumisele.

2. Tallinna

Halduskohus

lõpetas

21.01.2019

määrusega

haldusasja

menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 ning lg-te 2 ja 3 alusel.

Kaebuse eesmärgiks on EG ja 4Energia koondumise tagasipööramine. Kaebajad on

seisukohal, et selleks annab aluse KA 06.11.2018 otsuse tühistamine, st kaebajate hinnangul

on KA 06.11.2018 otsus selle tühistamise korral kehtetu algusest peale, mis tähendab, et

4Energia aktsiate müügitehing viidi lõpuni vastuolus konkurentsiseaduse (KonkS) § 27 lg-s 6

sätestatuga ning vastav tehing on tühine vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le

87. Kohus vastavate järeldustega ei nõustunud.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni

või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti täieliku ammendumise korral

ei ole enam võimalik/lubatud selle tühistamine (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-44-14, p 12).

Koondumise lõpuleviimisena tuleb mõista koondumise ühe osalise poolt teise osalise

omandamist, s.o valitseva mõju omandamist KonkS § 19 lg 1 p 2 mõttes (Riigikohtu otsus nr

3-1-1-84-07, p 9). Vaidlust ei ole selles, et KA andis EG-le ja 4Energiale koondumisloa

06.11.2018 ning EG omandas 4Energia aktsiad samuti 06.11.2018. Koondumine viidi seega

lõpule 06.11.2018.

Vaidlust ei ole selles, et koondumise lõpuleviimise ajal oli KA 06.11.2018 otsus kehtiv. Kuni

tühistamisotsuse tegemiseni on haldusakt siduv (HMS § 60 lg 2). Koondumisloa hilisem

võimalik tühistamine ei saa muuta asjaolu, et EG poolt 4Energia aktsiate omandamise ajal oli

KA koondumisluba kehtiv ning tehingu õiguspärasuse eeldused seeläbi täidetud. Sellest

tulenevalt ei saaks KA 06.11.2018 otsuse tühistamine tingida koondumise lõpuleviimise

järgselt EG poolt 4Energia aktsiate omandamise tehingu tühisust.

Kehtiv KonkS ei võimalda järeldust, et koondumist lubava haldusakti tühistamine tähendaks

koondumise keelatust. Samuti ei näe KonkS ette võimalust, et KA saaks koondumise

lõpuleviimise

järgselt

(koondumist

lubava

haldusakti

tühistamise

korral)

sama

koondumisteadet/koondumise lubatavust uuesti hinnata, sh kõrvaldada koondumise osaliste

vahelise omandamislepingu õiguslikku toimet ja/või kohustada koondumise osalisi

lõpuleviidud koondumist tagasi pöörama.

Koondumise lõpuleviimise järgselt on KA 06.11.2018 otsus (koondumisluba) kui haldusakt

täielikult ammendunud, st koondumisloa tühistamine koondumise lõpuleviimise järgselt ei saa

tuua endaga kaasa koondumise tagasipööramist (mis on kaebuse eesmärgiks).

Kaebajad ei ole taotlenud KA 06.11.2018 otsuse osas tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele

üleminekut (kaebajad selgitasid 18.12.2018 seisukohas, et jäävad esitatud kaebuse juurde, st

ei soovi kaebuse nõudeid muuta). Tuvastamisnõudele üleminek ei ole kaebajate õiguste

3-18-2280

3(6)

kaitseks ka vajalik, kuivõrd kaebuse eesmärki (koondumise tagasipööramist) sellega ei

saavutata ning võimaliku tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks on kaebajatel võimalik esitada

hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4). Ka HKMS § 45 lg 2 sätestab, et hilisema hüvitamis-

kaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebajad

taotlevad

05.02.2019

määruskaebuses

Tallinna

Halduskohtu

21.01.2019 määruse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule sisuliseks

arutamiseks.

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine tähendab, et kaebaja on nõude rahuldamise

saavutanud kohtuväliselt haldusmenetluses. Praegu vastavat olukorda ei esine ning selliselt ei

ole halduskohus ka menetluse lõpetamist põhjendanud. Seega on menetluse lõpetamine

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ainuüksi seetõttu õigusvastane.

Kaebajad ei nõustu, et KA otsuse alusel koondumise lõpuleviimisega on otsus kui haldusakt

täielikult ammendunud ja seetõttu ei ole otsuse tühistamine võimalik. KA otsusega anti luba

EG ja 4Energia koondumisele. Asjaolu, et KA otsuse alusel viidi 4Energia aktsiate

müügitehing ka lõpule, ei tähenda haldusakti ammendumist. Tegemist on analoogse

olukorraga, kus haldusakti alusel on sõlmitud tsiviilõiguslik leping. Kohtupraktika on

vastavate haldusaktide vaidlustamisel ühene – tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine ei tähenda

haldusakti ammendumist ega välista haldusakti tühistamist. Vastupidiselt on kohtupraktikas

leitud, et tsiviilõigusliku tehingu aluseks oleva haldusakti tühistamine toob kaasa ka

tsiviilõigusliku tehingu tühisuse (Riigikohtu 27.10.2010 lahend nr 3-3-1-66-10).

Halduskohtu viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-44-14 väljendatud seisukoht haldusakti

ammendumisest ei ole arutataval juhul asjakohane, kuivõrd otsuse kehtivus ei ole seotud

tähtajaga. Haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja

möödumist ning ka sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada.

Kaebuse eesmärgiks on ära hoida AS Eesti Energia turgu valitseva seisundi tugevnemine nii

elektrienergia tootmise kui müügi turul, taastuvenergia tootmise turul ja tuuleenergia tootmise

turul, mille tulemusena kahjustub oluliselt konkurents vastavatel turgudel ja kaebajad

tõrjutakse turgudelt välja ning muudetakse võimatuks turgudele sisenemine. KA otsuse

tühistamisega on võimalik eelnimetatud eesmärk saavutada. Otsuse tühistamisega on see

kehtetu algusest peale. See tähendab, et 4Energia aktsiate müügitehingu puhul ei ole võimalik

kaebuse rahuldamise korral KA otsuse kehtivusele tugineda ehk aktsiate müügitehing viidi

lõpule ilma kehtiva otsuseta. Seega on ekslik ning vastuolus varasema kohtupraktikaga

seisukoht, et KA otsuse tühistamise korral oleks KA otsus siiski aktsiate müügitehingu lõpule

viimisel kehtiv. Otsuse tühistamise korral on otsus kehtetu algusest peale ning algusest peale

kehtetu haldusakt ei ole ka siduv.

Otsuse tühistamise korral on vaidlusalune koondumine toimunud ilma KA kehtiva lubava

otsuseta. Täidetud, kuid seejärel tühistatud haldusakt kuulub tagasitäitmisele, sest pärast

tühistamist puudub tühistatud haldusakti tagajärgedel õiguslik alus. Eeltoodu tähendab, et

4Energia aktsiate müügitehing viidi lõpuni vastuolus KonkS § 27 lg-s 6 sätestatuga ning

vastav tehing on tühine TsÜS § 87 kohaselt. Seega sõltumata aktsiate müügitehingu lõpule

viimisest, on kaebajate õiguste kaitseks vajalik otsuse tühistamine. Isegi kui otsuse

tühistamine ei tooks kaasa aktsiate müügitehingu tühisust, tuleb õigusvastane ning algusest

peale kehtetu haldusakt tagasi täita ehk kõrvaldada KA otsuse elluviimise tagajärjed.

3-18-2280

4(6)

Halduskohtu viide KonkS § 27 lg-le 5 ei ole asjakohane, kuna KA võttis otsuse vastu

KonkS § 27 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides ning seetõttu ei kuulu kohaldamisele

KonkS § 27 lg 5.

Asjaolu, et koondumisloa alusel tehingu tegemine ei muuda koondumisloa andnud haldusakti

kehtetuks, kinnitab täiendavalt ka KonkS § 29 regulatsioon.

Lisaks on KA otsuses vaidlustamisviitena märkinud 30 päevase kaebeõiguse. KA ei ole

otsuse vaidlustamist sidunud vähimalgi määral koondumise elluviimisega. Seega on KA ka

ise olnud seisukohal, et otsus on vaidlustatav nagu tavapärane haldusakt.

Juhul, kui asuda seisukohale, et otsuse tühistamine on välistatud tulenevalt selle alusel

aktsiate müügitehingu lõpuleviimisest juba enne, kui otsust oleks üldse olnud võimalik

vaidlustada, on tegemist olukorraga, kus teistel turuosalistel puudub võimalus oma õiguste

kaitseks kohtusse pöörduda. Sel juhul on isik riigivõimu ees kaitsetu ning selline tõlgendus on

selges vastuolus isiku põhiseadusliku õigusega pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Halduskohus ei ole selgitanud, et kui tühistamisnõue ei ole halduskohtu arvates kaebajate

õiguste kaitseks kohane nõue, siis millise nõudega oleks kaebajatel võimalik oma õigusi

kaitsta. Tuvastamisnõude kohatust on kinnitanud halduskohus ka ise.

4. KA palub 04.03.2019 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebajate kanda.

Halduskohus on muu hulgas õigesti leidnud, et 1) koondumise jõustamise hetkel oli KA

06.11.2018 otsus kehtiv; 2) koondumise jõustamise järgselt on haldusakt ammendunud ning

3) koondumist lubava haldusakti tühistamine ei tingiks lõpule viimise järgselt EG poolt

4Energia aktsiate omandamise tehingu tühisust ega tähendaks ka automaatselt koondumise

keelatust.

Koondumise osalised jõustasid koondumise olukorras, kus nad omasid selleks KA luba.

Seega ei olnud EG tegevus koondumise jõustamisel vastuolus KonkS § 27 lg 6 sätestatuga.

KA otsused, millega antakse koondumiseks luba, on tähtajalised ja neist tulenev õigus tuleb

realiseerida üldjuhul 6 kuu jooksul. Tähtaeg tuleneb otse seadusest (KonkS § 27 lg 61).

Koondumise jõustamisega (4Energia aktsiate omandamisega 06.11.2018 EG poolt) on

haldusakt juba täielikult ammendunud.

KA ei nõustu kaebajatega ka selles osas, et otsuse tühistamine (isegi kui see oleks võimalik,

ehkki KA nii ei arva) tähendaks koondumise keelatust. Koondumise lubamine või keelamine

on mõlemad KA kaalutlusotsused ning KA hindab konkreetse koondumise mõju

kaubaturgude struktuurile. Koondumisele hinnangu andmisel lähtub KA KonkS §-s 22

sätestatust.

Kaebajate viide KonkS §-le 29 ei ole asjakohane ning puudub võimalus otsuse tühistamiseks

analoogia korras nimetatud sättele tuginedes. Nimetatud säte annab KA-le õiguse (kuid mitte

kohustuse) teatud erijuhtumitel ning kõiki asjaolusid hinnates ise tühistada oma otsus.

KonkS § 29 lg-st 1 ei tulene, et koondumist lubava otsuse kehtivus ei lõppe seoses sellest

tuleneva õiguse realiseerimisega.

Märkus KA otsuses sisalduva vaidlustamisviite kohta ei ole samuti asjakohane. Koondumise

kohta tehtav otsus on adresseeritud koondumise osalistele ning haldusakti adressaatidel on

õigus otsust vaidlustada, juhul, kui nad seda soovivad. Lubava haldusakti puhul koondumise

osalistel sellist soovi ei olnud. Vaidlustamisviide iseenesest ei oma õiguslikku tähendust,

samuti ei anna vaidlustamisviide automaatselt kaebeõigust kõikidele turuosalistele. Seadusest

ei tulene, et vaidlustustähtaja jooksul oleks haldusaktide täitmine keelatud.

3-18-2280

5(6)

KA

viis

kõnealuse

koondumise

puhul

läbi

põhjaliku

menetluse

ning

leidis

06.11.2018 otsuses nr 5-5/2018-068, et puuduvad koondumise keelamist tingivad asjaolud ja

koondumine on lubatud. Koondumise keelamine olukorras, kus koondumine ei kahjusta

oluliselt konkurentsi kaubaturul ning puuduvad alused koondumise keelamiseks, oleks

ebaseaduslik. KonkS ei näe ette võimalust menetleda koondumisi, mille osaliseks on riigile

kuuluv äriühing, teistsuguste kriteeriumite alusel kui koondumisi, mille puhul omab

koondumise osaliste üle valitsevat mõju eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik. Otsusest

teavitamisel toimis KA kõnealuse koondumise puhul tavapärasel viisil ja kooskõlas oma

senise praktikaga.

Kaebajad on ka varasemalt viidanud samadele Riigikohtu lahenditele, kuid need ei ole

praegusel juhul asjakohased ning on tehtud oluliselt erinevatel asjaoludel.

5. Kolmandad isikud paluvad 05.03.2019 vastuses jätta kaebajate määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

Väide, et halduskohtu 21.01.2019 määrus tuleks tühistada tulenevalt määruses sisalduvast

viitest HKMS § 152 lg 1 p-le 4, on ekslik. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusakt on

ammendunud,

on

tühistamiskaebus

menetluslikult

lubamatu

õiguskaitsevajaduse

äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2

(3-3-1-44-14, p 12). Seega lähtus halduskohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetlust

lõpetades korrektselt Riigikohtu praktikast.

EG-l ei ole turgu valitsevat seisundit enne ega pärast koondumist. Kaebajate väide lähtub

eeldusest, et KA otsuse tühistamisel muutub koondumise tehing tühiseks. Vastupidiselt

kaebajate arusaamale on kohtud leidnud, et koondumise sätete rikkumise tagajärjena ei

ole seadusandja sätestanud tehingu tühisust (Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2012 otsus

nr 2-08-93552, p 13.1). Ammugi ei saa koondumise tehing osutuda tühiseks, kui koondumine

toimus

koondumise

sätteid

rikkumata

koondumist

lubava

otsuse

alusel.

KonkS § 27 lg 9 näeb tühisuse võimalust ette ainult teadlikult koondumiseks luba omamata

tehingu tegemisel.

Ebaõige on väide, et KA otsuse tühistamise korral viidi koondumine läbi vastuolus

KonkS § 27 lg-ga 6. KA otsuse tühistamine ei vääraks asjaolu, et koondumise ajal oli KA

otsus kehtiv ja HMS § 60 lg 2 järgi siduv. See tähendab, et koondumise ajaks oli tehtud

KonkS § 27 lg 6 mõttes koondumist lubav otsus ja koondumise jõustamine ei olnud

KonkS § 27 lg 6 järgi keelatud. KA otsuse tühistamisest hoolimata viidi koondumine seega

läbi kooskõlas KonkS § 27 lg-ga 6.

KonkS § 27 lg-st 5 nähtub, et isegi kui KA ei oleks 06.11.2018 vaidlustatud otsust teinud,

oleks koondumine olnud alates 07.11.2018 ikkagi lubatud. Seetõttu ei saaks KA otsuse

tühistamine tingida ka koondumise lubamatust või tagasipööramist. Ainuke võimalus

kaebajate taotletud eesmärgi saavutamiseks oleks olnud KonkS § 27 lg 2 p-s 2 nimetatud

otsuse tegemine. Sellise otsuse tegemiseks kohustamist kaebajad ei nõudnud.

Nii nagu KA ei saaks tunnistada KonkS § 29 alusel kehtetuks koondumise kohta antud otsust,

mille kohus on tühistanud või mille kuuekuuline kehtivusaeg on lõppenud, ei saaks KA

tunnistada KonkS § 29 alusel kehtetuks ka koondumise kohta antud otsust, millega vastav

õigus on realiseeritud.

KonkS § 2 lg 3 järgi on EG ja 4Energia käsitatavad ühe ettevõtjana. EG-l puuduks mis tahes

alus nõuda 4Energia müünud kümnelt isikult (kellest üks on Norra äriühing) 4Energia aktsiate

3-18-2280

6(6)

tagasi omandamist. Esiteks jääb arusaamatuks, milliste väidetavate õiguste kaitseks HKMS §

44 lg 1 mõttes on kaebajad üldse kohtusse pöördunud.

Halduskohus selgitas, et pärast koondumise toimumist ei võimalda koondumise

tagasipööramist saavutada tühistamiskaebuse ega tuvastamiskaebuse esitamine. KA tegi

otsuse 06.11.2018 ja kaebajad esitasid kaebuse 07.12.2018. Kaebajad ei saanud eeldada, et

koondumine pole kuu aja jooksul ära toimunud. Koondumist lubava otsuse alusel toimunud

koondumist ei ole (ega peagi olema) võimalik tagasi pöörata. Kaebajatel oli menetluslik

võimalus püüda koondumist ennetada, kuid kaebajad otsustasid seda võimalust mitte

kasutada. Isegi kui kaebajad saaksid esitada muu nõudega kaebuse, mis võimaldaks

koondumist tagasi pöörata, ei saaks see tingida kohustust menetleda KA otsuse tühistamiseks

esitatud kaebust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab halduskohtu 21.01.2019 määruse ning

saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse

lõpetamine ei olnud käesoleval juhul põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht tugineb

alljärgnevale.

7. Vaidlus taandub küsimusele, kas 06.11.2018 koondumisluba ammendus pärast samal

päeval toimunud aktsiate omandamise tehingut sel viisil, et koondumisloa kohtulik kontroll

pole enam eesmärgipärane, sest ka siis, kui kohus peaks koondumisloa tühistama, pole

esialgne olukord enam mingilgi moel ennistatav.

KonkS § 29 annab KA-le õiguse teha otsus loa andmise kehtetuks tunnistamise kohta.

Nimetatud otsuse tegemise aega pole piiratud. Seega võib eeldada, et KA saab otsuse teha ka

siis, kui aktsiate omandamise tehing on toimunud, s.o koondumine varasema koondumisloa

alusel lõpule viidud. KonkS § 29 oleks sisutu, kui KA-l puuduksid seejärel võimalused

konkurentsiolukorra taastamiseks midagi ette võtta. Ringkonnakohus nõustub KA-ga, et

koondumisteate tühistamine või kehtetuks tunnistamine ei tooks vahetult kaasa aktsiate

omandamise tehingu tühisust. Samas on KA-l järelevalveasutusena ka muid vahendeid, et

konkurentsi vajadusel kaitsta. KonkS § 55 lg 1 kohaselt on KA pädev võtma tarvitusele

meetmeid konkurentsi kaitsmiseks. KA-l on meetmete valikul ulatuslik diskretsioon. Seega ei

pea ega saagi kohus koondumisloa tühistamise korral hakata KA-le ette kirjutama, mil viisil

tuleb kõrvaldada õigusvastase loa alusel toimunud koondumise mõjud konkurentsile. Piisab

abstraktse kohustamisotsuse tegemisest.

Kuna KA-l endal on olemas volitus koondumisluba kehtetuks tunnistada, puudub põhjus

järeldada, et halduskohtul pole võimalik sama luba tühistada.

(allkirjastatud digitaalselt)