2-19-2795/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24. september 2019. a, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-2795

Tsiviilasi

C B G OÜ hagi P V vastu võlgnevuse 482,37 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

482,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C B G OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx);

Hageja seaduslik esindaja: K L (isikukood xxxx, elukoht

xxxx, e-post xxxx);

Kostja: P V (isikukood xxxx, elukoht xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Henri

Ratnik

(Advokaadibüroo

LEXTAL,

e-post

henri.ratnik@lextal.ee).

Asja läbivaatamine

02.09.2019 kohtuistungil, kus osalesid hageja seaduslik

esindaja K L, kostja P V ja kostja lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Henri Ratnik.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista hagejalt C B G OÜ (registrikood xxxx) välja kostja P V

(isikukood xxxx) kasuks menetluskulude hüvitamiseks 482,37 eurot (lepingulise

esindaja tasu).

4. Kohustada hagejat tasuma punktis 3 väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt

(482,37 eurot) kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. C B G OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 21.02.2019 hagi P V (kostja) vastu võlgnevuse

482,37 euro nõudes. Lisaks palus hageja tühistada Tarbijavaidluste komisjoni otsus nr 28-1/18-

011045 ja võtta kostja vastutusele (hagi esitatud uuesti ka 03.03.2019).

2. Kohus jättis hagi 06.03.2019 määrusega käiguta ja tähtaja hagis esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Hageja täpsustas hagi 11.03.2019.

3. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt:

1) välja mõista kostjale osutatud teenuste eest arve summas 482,37 eurot ja jooksvad viivised

käesoleva kuupäeva seisuga summas 773,61 eurot;

2) vaadata läbi Tarbijavaidluste Komisjoni otsus asjas nr. 28-1/18-011045;

3) Võtta vastutusele seadusega ettenähtud korras tellija P V ettekavatsetud ja pahatahtlikus

petmises ja laimamises.

4. Harju Maakohus jättis 18.03.2019 määrusega hageja viivisenõude, nõude vaadata

Tarbijavaidluste Komisjoni otsus uuesti läbi ning võtta kostja vastutusele, menetlusse võtmata.

Hageja ei ole määrust vaidlustanud.

5. Harju Maakohus võttis hagi võlgnevuse (482,37 eurot) väljamõistmise nõudes menetlusse

19.03.2019 määrusega ning küsis kostjalt hagile kirjalikku vastust.

6. Kostja vastas hagile 09.04.2019. Hageja esitas kostja vastuse osas seisukoha 23.04.2019.

Kostja esitas täiendava seisukoha 12.08.2019.

7. Tsiviilasjas on läbi viidud kohtuistung 02.09.2019, kus osalesid hageja seaduslik esindaja,

kostja ja kostja lepinguline esindaja. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja istungil ja

kohus võttis selle asja materjalide juurde. Hageja vastuväiteid menetluskulude nimekirja osas

ei esitanud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

8. Hageja nõuab kostjalt 482,37 euro väljamõistmist.

9. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Hageja ja kostja sõlmisid veebruaris 2018 suulise kokkuleppe vana aia eemaldamiseks

ja uue aia ehitamiseks. Tegemist on suulise töövõtulepinguga hageja kui äriühingu ja

kostja kui tarbija vahel.

 Kostja soovis samasugust aeda nagu kostjal varasemalt oli, st aed peab olema katkematu

ja vahedeta ning tuleb katta Pinotexiga.

 Hageja selgitas, et puidust aed ei tohi olla vastu maad (aia ja maapinna vahe peab olema

10-15 cm), taimestik, mis on vastu aeda, tuleb eemaldada ning Pinotex ei sobi aia

värvimiseks.

 Hageja tegi sellise aia nagu kostja soovis, 04.04.2018 alustas töödega. Lisaks tuli kostjal

endal kevadel ja sügisel 1x aed ise Pinotexiga üle värvida ja taimestik aia alt eemaldada.

 2018 mais sai hageja telefoni teel kostjalt teada, et värav ei sulgu korralikult. Kostja

väitis, et aiavärav oli pundunud. Hageja läks kohale. Tegelikkuses oli aiapost järgi

andnud. Hageja kõrvaldas selle puuduse, kuid samas märkas, et kostja polnud

taimestikku eemaldanud ja aed oli värvimata.

 2018 juulis sai hageja kostjalt teate uuest probleemist. Hageja vaatas aia üle, kuid loobus

tööde tegemisest, kuna kostja ei hoolinud aia hooldamisest.

 2018 oktoobris sai hageja jälle teate, et aed paisub ja laguneb. Hageja läks kohale ning

tuvastas, et aed oli niiskust endasse imenud, lauad hakkasid punduma ja karkassist lahti

tulema. Siis pidasid pooled läbirääkimisi. Kostja soovis aia parandamist ja uuris, kui

suured on parandamisega seotud kulud. Hageja avaldas tööde hinna (20 eurot tund,

miinus 25%) ja tööle kuluvad tunnid (1-4 päeva).

 Kostja uuris 30.10.2018, millal hageja saab töödega alustada, millega kostja sisuliselt

kinnitas nõusolekut parandustööde tegemiseks nagu hageja oli avaldanud.

 Enne tööde algust avaldas tellija, et soovib hagejalt garantiid parandustöödele. Hageja

esitas oma nõudmised, mille täimise korral ta garantii annab. Üheks tingimuseks oli see,

et kostja on täitnud kõik rahalised kohustused hageja ees. Pooled allkirjastasid selle

11.11.2018. Hageja hinnangul garantii ei kehti, kuna kostja ei ole aeda hooldanud ega

tööde eest tasunud (garantii tingimused ei ole täidetud).

 Parandustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt on allkirjatatud 19.11.2018. Hageja

esitas kostjale arve summas 482,37 eurot ja see on siiani tasumata. Hageja nõue

põhinebki sellel tasumata arvel.

10. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Eraldi menetluskulude nimekirja ei ole

hageja esitanud.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidleb hagile vastu ja toob esile järgmised vastuväited:

 Hageja kui äriühingu ja kostja kui tarbija vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping.

Aprillis 2018 ehitas K L (hageja juhatuse liige) xxxx puidust aia kogupikkusega 15m,

ehituse osaks oli ka kaks jalgväravat. Puitaed kaeti 3x Pinotexiga. Vastavalt hageja

kalkulatsioonile, tasus kostja 778,60 eurot enne ehitustööde algust materjalikulu katteks

ja pärast ehitustööde lõppu 780 eurot töörahaks.

 Hageja poolt tehtud tööd olid puudustega – kohe pärast ehitustööde lõppu hakkas aed

kaarduma ja väravaid ei saanud sulgeda. Esimese sõnumi palvega tulla tehtud tööd üle

vaatama saatis kostja hagejale 02.05.2018, ca 2 nädalat pärast tööde lõppu. Hageja lubas

tulla, kuid ei tulnud. Juulis 2018 saatis kostja veel sõnumeid, millele ei vastatud.

Oktoobris 2018 saatis kostja aiast fotod ja nõudis, et hageja tuleks tehtud tööd

parandama.

 Aia parandustööde eest maksis kostja ettemaksu arve alusel 09.11.2018 kokku 327,62

eurot. See pidi katma parandustööde maksumuse. Parandustööd kestsid 15-17.11.2018.

 18.11.2018 koostasid pooled tööde üleandmise akti – parandustööde käigus lõigati

väravad kitsamaks ja aia lagunenud osad taastati.

 19.11.2018 saatis hageja e-kirja teel veel ühe arve, millega nõudis parandustööde eest

täiendavalt 482,37 euro tasumist. Kostja peab seda alusetuks: kogu aia esialgselt

tegemisel nädal aega kestnud tööde eest tasus kostja 780 eurot ja nüüd nõuab hageja

sama aia parandamiseks kulunud 2 päeva eest kokku 809,99 eurot. Tarbijavaidluste

komisjon otsustas 05.02.2019, et hageja viimane arve on alusetu.

12. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on lepingulise

esindaja tasu 7 tunni eest, 100 eurot tunnis (+ km), seega 840 eurot (120 eurot x 7 tundi)

järgmiste toimingute eest: menetlusdokumentidega tutvumine (2 tundi), seisukoha koostamine

(2 tundi), kliendiga kohtumine (45 minutit), kohtuistungiks ettevalmistumine (1 tundi) ja

osalemine kohtuistungil (1 tundi 15 minutit). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses

käesoleva

tsiviilasjaga

ja

kostja

ei

ole

käibemaksukohustuslane.

Kostja

taotleb

menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

13. 02.09.2019 Harju Maakohtu kohtuistungil avaldasid pooled järgmist:

-

Hageja märkis, et puudused aias on tekkinud kostja hoolimatusest ja seega kuulub arve

tasumisele. Hageja ehitas teadlikult aia, mis lagunema hakkab, sest sedasorti töö ei sea

kellegi elu ohtu. Hageja teadis, et lipid paisuvad ja ütles seda kostjale ka. Samuti ütles

hageja, et puitaeda ei tohi ehitada vastu maad. Aga kostja nõudmised olid, et vahedeta

aed ja vastu maad.

-

Parandustööde järgselt allkirjastasid pooled 11.11.2018 garantiikokkuleppe, kus hageja

fikseeris kõik puudused, mis kostja esimese kokkuleppe ajal tegemata jättis. See

garantiikokkulepe ei kehti, kuna kostja pole täitnud garantii tingimusi: arve on tasumata.

-

Selleks, et aed oleks terveks jäänud, ei oleks piisanud taimestiku ära võtmisest ja

värvimisest, sest aed oli vastu maad. Kui aeda oleks tõstetud, taimestik eemaldatud ja

aeda värvitud, siis oleks aed terveks jäänud.

-

Parandustöid tegi hageja kokku 2 päeva (iga päev 10 tundi) ja kolmandal päeval 2 tundi.

Koos abilisega kokku 44 tundi.

-

Hageja on lisanud hagile tõendina Sadolini soovitused aia värvimisel – seal kirjas, et

puitaed peab olema maast kõrgemal kui 15 cm.

 Kostjal oli varasemalt 18 a seisnud aed (katkematu ilma vahedeta vastu maad). Kostja

soovis hagejalt samasuguse aia paigaldamist. Pooled leppisid kokku, et hageja valib ise

materjalid ja katab 3x Pinotexiga. Kostja ei tea, millisest puidust oli vana aed tehtud ega

tea, millisest puidust uus aed tehtud on.

 Vastu aeda taimestikku ei kasva. Taimestiku eemaldamisest hageja ei rääkinud.

 Kostja ei saanud aru, et ta oleks pidanud samal suvel veel aeda katma Pinotexiga

arvestades, et hageja oli seda kolm korda juba teinud. Sellist kokkulepet poolte vahel

polnud.

 Hageja ütles, et Pinotex pole parem valik, kuid muud varianti asemele ei pakkunud ja

esitas arve ka Pinotexi kasutamise eest.

 Mais saatis kostja hagejale sõnumi (kaks nädalat oli möödas tööde lõpust), et väravad

kinni ei läinud. Oktoobris viskas laudaiast juba aialippe välja, vähemalt viis-kuus tükki.

Aed vajus upakile. Hageja käis aeda vaatamas ja ütles, et tööd tuleb ümber teha. Hageja

esitas 06.11.2018 kostjale ettemaksu arve ja polnud nõus tulema enne ettemaksu

tasumist. Kostja sai aru, et see arve sisaldab kõiki kulusid ja töö hinda ning täiendavalt

ei pea kostja midagi tasuma.

 Parandustöid tehti 15-17.11.2018 ning tööd anti üle 18.11.2018. 19.11.2018 täiendav

arve 482,37 eurot tuli kostjale üllatusena.

 Kostja näol on tegemist tarbijaga ja töö puuduste eest vastutab hageja, v.a juhul kui

hageja tõendab, et puudus tekkist kostjast. Hageja ei ole aga tõendanud seda. Kostja on

parandustööde eest juba tasunud ning poolte vahel puudus kokkulepe täiendavate

kulude kandmises.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus vaatas läbi hagiavalduse, selle esitatud vastuväited ja poolte täiendavad kirjalikud

selgitused, kuulas pooled ära kohtuistungil ja analüüsis kõiki esitatud tõendeid nende kogumis

ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab

need kindlaks rahaliselt.

15. Hageja nõuab kostjalt 482,37 euro tasumist, sest poolte vahel oli kokkulepe aia

parandamiseks tööde teostamises. Seega nõuab hageja kostjalt kokkuleppe täitmist

(Võlaõigusseaduse § 108 lg 1).

16. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid veebruaris 2018 suulise töövõtulepingu, mille

sisuks oli vana aia eemaldamine ja uue aia ehitamine ca 15 m koos kahe jalgväravaga. Selle

kokkuleppe alusel teostas hageja 2018 aprillis vastavad tööd nädala jooksul. Kostja tasus tööde

eest kokku 1 558,6 eurot, s.h 780 töötasu.

Kohus loeb eelneva tuvastatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning poolte poolt 02.09.2019 kohtuistungil

kinnitatu alusel. (vt ka Tarbijavaidluste komisjoni 05.02.2019 otsus t lk 12; hinnapakkumine

13.02.2018 t lk 59; ettemaksu arve 06.11.2018 t lk 60.)

17. Lisaks leppisid pooled kokku aia parandamiseks tööde tegemises. Selles puudub ka vaidlus.

18. Pooltel on erimeelsus selles osas:

-

Kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusena aed lagunes (ehk miks aed lagunes) ja

-

Kui palju pidi hageja parandamistööde eest maksma.

19. Hageja väidab, et tema hoiatas kostjat enne aia ehitamist, et kui kostja taimestiku aia alt ei

eemalda ja aeda Pinotexiga kohe uuesti ei kata, siis aeg laguneb. Kostja ütleb, et aia all ei ole

taimestikku ja sellest, et kostja peab pärast seda, kui hageja oli aeda Pinotexiga 3x töödelnud,

uuesti aeda värvima, pole juttu olnud.

20. Parandustööde maksumuse osas väidab hageja, et kostjale oli tema töötasu (s.o 20 eurot

tund ja 1-2 päeva) teada. Hageja tegi ka hinnaalandust – 25%. Kostja väidab, et tema on

maksnud parandustööde eest talle esitatud ettemaksuarve ja täiendavat summat tema maksma

ei pea. Seda enam, et esialgne aed oli hageja poolt puudulikult ehitatud.

21. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 1 ja 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või

lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise

huvide ja õigustega. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist

ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on

lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks seda sätet järginud.

Hageja pole tõendanud, et ta selgitas kostjale enne aia ehitamist, et kavatseb ehitada kõlbmatu

aia, kuna kostja nõuab maapinnale katkematu ja vahedeta aia ehitamist. Hageja pole tõendanud

ka seda, et sellise aia ehitamine pole üldse võimalik ilma, et see kohe laguneks.

Hageja väidab, et kui aeda oleks värvitud, taimestik eemaldatud ja aeda tõstetud, siis oleks aed

terveks jäänud, kuid samas ei ole hageja seda väidet tõendanud. Samuti pole hageja tõendanud,

et teavitas sellest kostjat enne lepingu sõlmimist.

Hageja on esitanud 06.02.2018 e-kirjavahetuse (hagi lisa 1), mis ei kinnita, et kostja oleks

Pinotexiga värvimist nõudnud – kostja palub soovitada mingi muu hea valik ja vaid nendib, et

kõik teised kinnistul asuvad ehitised või nende osad on seni Pinotexiga värvitud (t lk 6 ja lk

25). Ülejäänud esitatud tõendid käsitlevad hilisemat perioodi, kui probleemid aiaga olid juba

tekkinud.

22. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

57-11, p 40). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652

lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt

Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22.10.2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-65-14, p 15).

23. Pooled on nõustunud, et sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses ja kuigi pooled

on nõustunud ka sellega, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga, siis kohus seda seisukohta ei

jaga.

Kostja on viidanud oma 12.08.2019 menetlusdokumendis (p 12) sellele, et töövõtu esemeks oli

aia ehitamine ehitusseadustiku (EhS) mõttes. Kohus on sama meelt – kinnistule ehitatav aed on

ehitis EhS § 3 lg 1 järgi. Ehitise töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja

suhtes, kas maatükile ehitise rajamine või selle remontimine. Ehitise töövõtuleping ei saa olla

tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4 mõttes (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-

16).

Kohus kvalifitseerub pooltevahelise suhte ehitise töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1).

24. Poote vahel pole vaidlust, et esialgse aia ehitas hageja puudustega selliselt, et hageja väidete

kohaselt oli aia püsima jäämine võimatu ja purunemine vältimatu ehk hageja ehitas kõlbmatu

aia.

Pooled ei vaidle ka selles, et aed hakkas lagunema sisuliselt vahetult pärast valmimist (aprillis

2018 ehitatud aed näitas esimesi lagunemise märke juba 02.05.2018, mil kostja saatis hagejale

esimese teate aia lagunemise kohta (vt ka t lk 104; hagiavaldus p 1.3, t lk 21 pöördel). Oktoobris

2018 oli aed lõplikult lagunenud (vt ka hagiavaldus p 1.5, t lk 21 pöördel; hageja 29.10.2018 e-

kiri kostjale t lk 29).

25. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud

tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

180-10 p 19). VÕS § 641 lg 2 sätestab loetelu tingimustest, mille esinemisel ei vasta töö

lepingutingimustele. Muu hulgas ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö lepingutingimustele,

kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks kohustus informeerida tellijat tehtud

tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas

kokkuleppe kohaselt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele (vt

ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16 p 66).

Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2.

Selle punkti kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele:

1) kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal

teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või

teadmistele;

2) muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Seejuures tuleb arvestada VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või

seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga (vt ka

Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15).

26. Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada laiemate kohustustega, kui konkreetselt

töövõtulepingusse märgitud. Muuhulgas peab töövõtja tegema oma tööd, lähtudes kehtivatest

õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele

kvaliteedile (vt ka Riigikohtu 08.11.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-11-58942). Töövõtja kui

professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka VÕS § 641 lg 3.

VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest,

kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

Riigikohus on leidnud, et VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eeldusena ei pea töövõtja ise lahendusi

pakkuma.

27. Kohus leiab, et kui kostja soovis aeda, mis oleks samasugune nagu eelnevalt sama koha

peal olnud aed, siis oli hageja kohustus ehitada selline aed, mis oleks aiana kasutatav ja kestaks

nagu vähemalt tavaliselt selline aed kestab.

Kohtu ette ei ole küll toodud tõendeid selle kohta, kui pikk on tavapäraselt puidust lippidega

aia kasutusiga, kuid kostja on väitnud, et varasemalt sama koha peal olnud aed püsis 18 aastat.

Nõustuma peab aga sellega, et aeda ei ehitada mõneks nädalaks või kuuks nagu oli hageja

ehitatud aia eluiga.

Hageja pole tõendanud, et ta selgitas kostjale, et ehitatav aed ei ole aiana kasutatav. Samuti ei

ole hageja tõendanud, et tellija juhiste järgimine põhjustas aia lagunemise.

Hageja väidab, et aed oleks püsinud, kui taimestik oleks aia alt eemaldatud, aeda Pinotexiga

töödeldud ja aeda ka maapinnaga võrreldes tõstetud. Samas on see väide tõendamata. Samuti

on arusaamatu, miks hageja ei ehitanud kohe sellist aeda nagu hiljem parandamistööde käigus.

Parandamise järgselt korrigeeritud aed ju püsib (vt 02.09.2019 kohtuistungi protokoll : kostja

01:06:39, t lk 108). Seejuures ei ole tõstetud aia kõrgust maapinnast ega aeda värvitud (vt

kaetud tööde akt 18.11.2018 t lk 55; ettemaksu arve Xxxx, 06.11.2018 t lk 60 ja arve nr 03/01,

19.11.2018 t lk 58).

Kostja poolt esitatud fotode (t lk 49-51) alusel ei tuvasta kohus, et aia all ja selle läheduses oleks

taimkatet (puuduvad põõsad või peenrad). Kostja on aia esialgsel ehitamise tasunud 18 liitri

Pinotex mahagon eest (t lk 61; lk 52-54 ja 64), millega hageja eeldatavasti ka aia värvis.

28. Kuna hageja nõustub sellega, et ehitas ebakvaliteetse aia ning tõendamata on, et kostja

soovid takistasid otstarbekohase ja kvaliteetse aia ehitamist, siis vastutab töö mittevastavuse

eest ainult hageja. Seega tuvastab kohus, et hageja poolt valmistatud aed ei vasta VÕS § 641 lg

2 p-le 1 ja 2 ning seega ei ole kooskõlas lepingutingimustega.

29. Järgnevalt analüüsib kohus aia parandamisega seotud asjaolusid.

30. Kostja teavitas 29.10.2018 e-kirjaga hagejat aial esinevatest puudustest, millele hageja

vastas, et tuleb vaatab aia üle (t lk 105). Hageja teavitas 29.10.2018 e-kirjaga kostjat vaja

minevatest töödest ja olukorrast. Hageja teatas, et tööks kulub üks või kaks päeva ning küsis

kinnitust parandustööde teostamise osas (t lk 29).

31. Kostja avaldas 29.10.2018 hagejale nõusolekut parandustööde teostamiseks ning avaldas,

et tuleb sõlmida eraldi kokkulepe tööde maksumuse ja kulude kandmises osas (t lk 28). Samuti

uuris kostja hagejalt, kas tema peab kandma kogu kulu ning mis on kahe päeva töötasu (t lk

29).

32. Hageja avaldas, et remondiaeg on üks kuni kaks päeva. Juhul kui kostja soovib kogu laudise

lahti võtmist ja tagasi panemis, siis võib kulude kolm kuni neli päeva. Selliste tööde tunnitasu

on 20 eurot tunnis. Hageja saab teha kostjale allahindlust 25% tunnihinnast (t lk 28).

33. Kostja ei soovinud kogu laudise lahtivõtmist ning ei osanud selles osas otsust langetada (t

lk 27).

34. Hageja avaldas, et saadab kostjale ettemaksu arve (t lk 27). Hageja väljastas 06.11.2018

ettemaksu arve summas 327,62 eurot, mis sisaldab töötasu 10 töötunni eest summas 160 eurot

(t lk 60). Selle on kostja tasunud (t lk 57).

35. 18.11.2018 kaetud tööde akti kohaselt (t lk 55), tehti töid 15.11-17.11.2018 ja töödeks oli

olemasoleva aia demontaaž, aia montaaž olemasolevast materjalist ja kinnitamine kruvidega,

looduse eemaldamine aia lähedusest, väravate lõikamine kitsamaks.

36. 19.11.2018 esitas hageja kostjale veel ühe arve (t lk 58) – nr 03/01 Xxxx summas 482,37

eurot, mille tasumise üle käesolev vaidlus käibki.

37. Seega aia parandustööde eest väljastas hageja kostjale kaks arvet: 06.11.2018 ettemaksu

arve summas 327,62 eurot ning peale tööde vastuvõtmist 19.11.2018 arve summas

482,37 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole 19.11.2018 arvet tasunud. Hageja leiab,

et kostja on jätnud ühe arve nõuetekohaselt tasumata rikkudes sellega tasu maksmise kohustust.

Arve on väljastatud parandustööde teostamise eest. Kostja väidab, et tal puudub kohustus tasuda

parandustööde eest, kuna hagejal on endal kohustus parandada tööd enda kuludega vastavalt

VÕS § 646 lg-le 4.

38. VÕS § 641 lg 3 näeb ette, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

39. Kuna töövõtulepingu juures juhiste andmise ning nende järgimise kohustuse regulatsioon

puudub, võib vajadusel vastava lünga täitmiseks kaaluda VÕS § 621 regulatsiooni, kohaldades

seda analoogia alusel ka töövõtulepingule (Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne

2009, lk 72 p a)).

40. VÕS § 621 lg 1-3 näevad ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja

juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele

tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega

tingimuste suhtes. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta

sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega

kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada,

et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks

käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta

on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid.

41. Töövõtja ei või eelduslikult eriteadmiseta tellija juhised pimesi järgida, vaid on oma

eriteadmisete ja professionaalsuse tõttu kohustatud juhised nende sobilikkuse ja otstarbekuse

osas üle kontrollima. Kahtluse korral on töövõtja seetõttu alati kohustatud tellijat informeerija

juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikkest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga

silmaspeetavate tulemuse saavutamisele ning võib juhis järgima alles siis, kui tellija pärast

vastava nõuetekohase informatsiooni saamist juhist kinnitab (analoogia § 621 lg 3

regulatsiooniga; Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne 2009, lk 72 p a)).

42. Analoogiaga VÕS § 621 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei või töövõtja

küsimuses, millel vastamine eeldab töövõtjalt oodatavate eriteadmiste olemasolu, tellija

juhiseid järgida. Sellise juhise järgimisise keelu olemasolu korral ei saa tellija poolt töövõtjale

antud juhisel seega olla õiguslikke tagajärgi ja töövõtja ei vabane viidates oma vastutusest

(Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne 2009, lk 72 p a)).

43. Töövõtja peab VÕS § 641 lg-le 3 tugineda soovides tõendama, et ta on juhist piisavalt

kontrollinud. Eelkõige peab töövõtja tõendama, et juhise järgimisega seonduvad kahjulikud

tagajärjed olid sellise iseloomuga, mida töövõtja ei saanud isegi temalt oodatava

professionaalset hoolsust arvestades ette näha (Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne

2009, lk 72 p a)).

44. Kostja oli aia tellimisel avaldanud hagejale, millistele tingimustele peab aed vastama -

kostja soovis tellida hagejalt samasugust aeda nagu kostjal varasemalt oli, st aed peab olema

katkematu, vahedeta, pragudeta ja läbipaistmatu ning tuleb katta Pinotexiga. Eeltoodust

nähtuvalt on juhised antud sisuliselt vaid soovitud tulemuse osas, mitte aega töö tegemise ja

töövahendite osas.

Kostja avaldas, et ta ei tea, millisest materjalist vana aed oli tehtud. Samuti ei tea, millisest

materjalist uues aed valmistati. Materjali valiku osas ei ole kostja hagejale juhiseid andnud.

Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et lauad aia ehitamiseks valis hageja (t lk 6).

45. Hageja märgib, et Pinotex ei olnud parim vahend aia värvimiseks ning teavitas sellest

kostjat. Kostja sellele väitele vastu ei vaidle. Kostja avaldas, et hageja ise muud varianti välja

ei pakkunud ning esitas kostjale Pinotexi ostmise eest ka arve.

46. Kohus leiab, et juhul kui hageja teadis, et Pinotexi asemel oleks tulnud kasutada teist

vahendit, siis oleks hageja kui professionaal pidanud tegema ettepaneku muu vahendi

kasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus muu vahendi kasutamises. Hageja

tegeleb aedade paigaldusega ja seega on hageja ülesanne valida õige vahend aia katmiseks.

Käesoleval juhul ei saanud eeldada, et kostja oleks pidanud teadma, millist vahendit tuleks

kasutada aia säilivuse tagamiseks. Kostja avaldas 02.09.2019 kohtuistungil, et tal on kodus

puidust pinnad kaetud varasemalt Pinotexiga ja mingeid probleeme pole olnud.

47. Hageja pole tõendanud, et poolte vahel oleks kokkuleppe, et kostjal oli kohustus ise aed üle

värvida.

48. Hageja väidab mh, et aia ääres kasvav taimestik on üheks põhjuseks, miks aeda oli vaja

parandada. Kostja avaldas, et vastu aeda taimestikku ei kasva. Kohtule esitatud fotodest (t lk

49-51) ei nähtu aia ääres taimestikku, mis oleks vastu aeda.

Hageja pole tõendanud, et kostja kinnistul olemasoleva taimestiku eemaldamine oleks taganud

aia säilivuse ja välistanud tulevikus parandustöid.

49. Hageja on toonud esile ka seda, et aialipid olid liiga tihkelt ühendatud. Kostja ei ole

aialippide ühendamise osas hagejale juhiseid andnud. Kostja avaldas, et lõpptulemusena soovis

sellist aeda, mis on vahedeta. Seega oli hageja enda otsustada, kuidas aialippe tuleb paigaldada,

et saavutada kostja soovitud tulemus. Asjaolu, et parandustööde käigus tuli hagejal aialippe

suuremate vahedega tagasi paigaldada oli tingitud hagejast endast, mitte aga kostja juhistest.

50. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et hageja ei ole vabanenud vastutusest VÕS § 641 lg 3

alusel. Hageja vastutab aia lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg 1 alusel.

51. Kuna lepingu täitmise nõude eeldused on täitmata, siis puudub alus hagi rahuldamiseks.

52. Kostja tugineb veel asjaolule, et poolte vahel puudus kokkulepe 482,37 euro tasumiseks.

Hagiavalduse lisana 2 on kohtule esitatud poolte 29.10.2018 e-kirjavahetus (t lk 7), ning sellest

ilmneb, et kostja on sõnaselgelt väljendanud, et : „Kui suureks aia taastamise kulud kujunevad

ja kuidas need katta, see tuleb siis eraldi kokku leppida.“

Kohtule ole esitatud sellele kirjavahetusele järgnevat kokkulepet. Garantiikokkulepe

11.11.2018 (t lk 32) tasukokkulepet ei sisalda.

53. Kostja väidab, et tema arvas, et ettemaksu arve ongi see osa, mida tema peab aia

remontimise kuludest kandma. Ettemaksu arve summas 327,62 eurot on tasutud 09.11.2018 (t

lk 57).

Kohtu hinnangul võis kostja selliselt arvata, kuna aia puuduste eest vastutas hageja ja VÕS §

646 lg 4 kohaselt kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud

kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

54. TsMS § 238 lg 1 alusel jätab kohus arvestamata hagiavalduse lisana 7 esitatud 29.07.2014

artikli, kuna pole aru saada, kelle poolt see on kirjutatud, kus avaldatud ja kas hageja esitas selle

kostjale enne aia ehitamist tutvumiseks.

Kohus selgitas 02.09.2019 toimunud kohtuistungil hagejale, et see ei ole kohane tõend ja tegi

ettepaneku ekspertiisi taotlemiseks vms, kuid hageja jäi seni esitatu juurde.

Samuti ei oma asjas sisulist tähendust hagiavalduse lisa 4 garantiileping 11.11.2018, kuna

hageja väidete kohaselt see ei kehti ning see ei tõenda, et hageja on enne aia ehitamist kostjale

kõlbmatu aia ehitamisest teatanud ega tõenda ka seda, miks hageja esmaselt ei saanud

kasutamiskõlblikku aeda ehitada. Samuti ei tõenda see, et poolte vahel oleks olnud aia

parandustööde tasu suuruse osas kokkulepe.

55. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. Asja

menetlenud

kohtul

tuleb

kohtuotsuses

märkida

menetluskulude

jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

57. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

58. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

59. Kostja menetluskulud on 840 eurot. Kohtu hinnangul kostja esindaja tehtud toimingud on

põhjendatud ja lähevad kokku menetluse käiguta. Samas kostja lepingulise esindaja kulud

ületavad tsiviilasja hinda.

60. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p-s 14 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast

suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes

asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

61. Käesoleval juhul ei olnud vaidlus eriliselt keerukas ega mahukas. Tulenevalt eeltoodust

vähendab kohus kostja lepingulise esindaja kulusid tsiviilasja hinnani ja mõistab need hagejalt

kostja kasuks välja.

62. Kohus rahuldab kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (TsMS § 177 lg

4).

63. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik