Legislator Case Law & Legislation
1-19-7310/4 AI generated

1-19-7310/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-19-7310/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-19-7310

Legislator headnote

AI generated

1-19-7310/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1-19-7310

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-19-7310

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. septembril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-7310 ( ) 19231500056

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi

B.H süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav

B.H – isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx,

Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene

keel, valdab eesti keelt xxxx xxxx, elukohast – tõkend lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, järgi ja mõista B.H 3 karistuseks vangistus 5 d. kuu

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele

kui B.H

ei pane 18 -

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxxx;

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kau

emaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks;

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS B.H

§ 74 lg 1 alusel määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

B.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p B.H-lt

2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ral 1 810 eurot p 4 alusel kaitsjatasu osutatud eurot riigituludesse. õigusabi eest 324

Kohustada B.H tasuma ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul väljamõistetud sundraha kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 94,5 eurot.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju

Maakohtu Tallinna kohtuma -toimikust. ja kantseleist või e Maksekorraldusel märkida

selgitusena „ sundraha.“ B.H, kriminaalasi 1-19-7310, menetluskulud ja Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

Asitõend jätta kriminaalasja materjalide juurde. - D-plaat DV

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Kriminaalmenetlus on alustatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel selle kohta, et B.H, 23.12.2018.a. kella 02.00 paiku xxxx xxxxasuvas korteris tüli käigus haaras oma elukaaslase aastast poega M T’it kaela tagant kinni ja pigistas, tekitades kannatanule füüsilist valu kaela

piirkonnas, seejärel tiris kannatanu juustest toa keskele, nõudes vabandust, et poiss segab vanemate magamist, füüsilise väärkohtlemisega tekitades kannatanule järgmisi kehavigastusi:

kannatanu lapse isa M T i 24.12.2018.a. tehtud pildi kohaselt M T ’ ’i vasaku kõrva taha on marrastus.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud B.H 16.09.2019.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunn KarS § B.H istamist ja karistamist 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata - täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-

s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid om saama a kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 18 .

(kaheksateist) kuud.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p- 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva st asitõendi- DVD- plaadi, mis asub - pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 324 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud

ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas

kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindud -1-1-2- es Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik