2-19-100643/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKostja sõlmis 17.06.2017 xxx OÜ-ga (xxx) laenulepingu nr 3115776, millega laenuandja andis kostjale krediiti summas 1250 eurot. Kostja sai küll raha kätte, kuid rikkus
Legislator headnote
AI generated2-19-100643/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kostja sai küll raha kätte, kuid rikkus
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
25. septembril 2019 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei
ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-100643
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi J P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
1101,37 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht
Mustamäe tee 16, 10618 Tallinn) esindaja xxx (e-post:
xxx)
Kostja: J P (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi J P vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks osaliselt.
2. Välja mõista J Plt põhivõlgnevus 520 (viissada
kakskümmend) eurot, intress 416,10 eurot (nelisada
kuusteist eurot ja 10 senti) ja sissenõutavaks muutunud
viivis 51,02 eurot (viiskümmend üks eurot ja 2 senti),
kokku 987,12 (üheksasada kaheksakümmend seitse
eurot ja 12 senti) OK Incure OÜ kasuks.
3. Välja mõista J Plt OK Incure OÜ kasuks viivis VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt
520 eurot alates 05.06.2019 kuni põhinõude kohase
täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta 93% ulatuses J P kanda ja 7%
ulatuses OK Incure OÜ kanda.
2. Mõista
J
Plt
välja
OK
Incure
OÜ
kasuks
menetluskuluna
riigilõiv
(ükssada
kaheksakümmend kuus) eurot
3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb J Pl
tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (186
eurot) OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele
ei
saa
esitada
apellatsioonkaebust,
väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue
1. Kostja sõlmis 17.06.2017 xxx OÜ-ga (xxx) laenulepingu nr 3115776, millega laenuandja
andis kostjale krediiti summas 1250 eurot. Kostja sai küll raha kätte, kuid rikkus
omapoolseid kohustusi, jättes tegemata korrapäraseid laenu tagastamise makseid.
Laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.03.2018 ning
kuna võlgnevust ei tasutud, siis alates 14.03.2018 lõppes laenuleping erakorraliselt ning
laenuandja loovutas nõude OK Incure OÜle 14.03.2018.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 520 eurot, intressi
438,75 eurot, viivised 51,02 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ning viivise, mis ei ole
hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (520 eurot) alates
05.06.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg -s 1 sätestatud määras.
Kostja vastuväited
3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 13.08.2019 Ametlike Teadaannete
kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik
(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),
laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja
samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt
lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui
see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel
viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse
täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-
st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda
kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse
täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja
möödumisel.
5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 17.06.2017 krediidikonto
leping, mida tõendavad leping nr 3115776 ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo
teabeleht. Laenuleping öeldi üles alates 14.03.2018, kuna kostja oli viivituses vähemalt
kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Hagiavaldusest tuleneb, et inkassomenetluse
raames on kostja teinud tagasimakseid kokku 730 eurot, mille hageja on arvestanud
põhivõlgnevuse katteks. Järelikult on kostja põhivõlg 520 eurot (1250-730).
6. Krediidikonto personaalsete tingimuste järgi on aastane intressimäär 45% ja
krediidikulukuse määr 56,5%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati
avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega
krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase
kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse
määra enam kui kolm korda.
7. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku
intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu
kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab
laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise
kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi
arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest
tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega
viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise
kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 13.03.2018. Kostjal tuli perioodi
17.06.2017 kuni 13.03.2018 eest maksta 270 päeva eest intressi 416,10 eurot. Kuna kostja
ei ole intressi tasunud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista.
8. Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulu hüvitist 50 eurot. Võla
sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt reguleerib VÕS § 1132. Sissenõudmiskulude
hüvitamise näol on sisuliselt tegemist võlausaldajale tekkinud kahju hüvitamisega, mistõttu
kohaldub lisaks nimetatud sättele üldine kahju hüvitamise regulatsioon. Võla
sissenõudmiskulude
hüvitise
väljamõistmine
eeldab
toimingute
tegemist
võla
sissenõudmiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud seoses võla
sissenõudmisega kulusid, siis jätab kohus sissenõudmiskulude hüvitise kostjalt välja
mõistmata.
9. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest
kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras alates
15.03.2018 kuni 04.06.2019 võlalt 520 eurot summas 51,02 eurot, mis tuleb kostjalt hageja
kasuks välja mõista.
10. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb
hageja kasuks välja mõista põhivõlg 520 eurot, intressid 416,10 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivised seisuga 04.06.2019 summas 51,02 eurot, kokku 987,12 eurot ning alates
05.06.2019 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (520 eurot) kuni põhivõlgnevuse
tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus
rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 93% ja hageja kanda 7% ulatuses.
12. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb
kostjalt hageja kasuks välja mõista 186 eurot (so 200-st eurost*93%)
13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas
avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik