2-19-8417/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja

koht

24. september 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-8417

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi U.M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

563,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad



Hageja: Salva Kindlustuse AS

(registrikood

10284984, asukoht XXX 10141), esindaja Maarja

Mäe (e-post )



Kostja: U.M (isikukood XXX, elukoht XXX-i,

Tartumaa 62408, e-post )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi U.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista U.M-ilt Salva Kindlustuse AS kasuks alusetult saadud

kindlustushüvitis summas 500,93 eurot ja perioodil 10.11.2018-03.06.2019

sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,62 eurot.

3. Mõista U.M-ilt Salva Kindlustuse AS kasuks välja viivis arvestatuna põhinõudelt

alates 04.06.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.

4. Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5. Jätta Salva Kindlustuse AS menetluskulud U.M kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-8417 Salva Kindlustuse AS menetluskulude suuruseks

125 eurot.

7. Välja mõista U.M-ilt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 125 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 03.06.2019 Tartu Maakohtule hagi U.M (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis

U.M Salva Kindlustuse AS-iga järgmised

kindlustuslepingud:

1) Kodukindlustuse leping (poliis nr 67125232, tlk 8-10) kindlustusperioodiga

12.05.2017

–

11.05.2018

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

elamu,

kuuri, sauna ja koduse vara kindlustamiseks;

2) kodukindlustuse leping (poliis nr 69847084, tlk 11-12) kindlustusperioodiga

12.05.2018 – 11.05.2023 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX

paikneva elamu, kuuri, sauna ja koduse vara kindlustamiseks (kindlustusleping on

hageja poolt üles öeldud 13.07.2018).

29.12.2017 teavitas kostja hagejat kahjujuhtumist, mis toimus 28.12.2017

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas ja mille käigus

maha kukkunud telefoni iPhone 7 ekraan purunes (tlk 15). 03.01.2018 esitas kostja

kahjuavalduse, milles märkis, et ei soovi telefoni vahetamist varuosana ja loovutab

telefoni hagejale (tlk16-22). Hageja hüvitas kostjale poliisi nr 67125232 alusel 243 eurot

(tlk 23), omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kahjustunud telefoni

andis kostja hagejale üle.

16.05.2018 teavitas kostja hagejat kahjujuhtumist (tlk 24), mis toimus samal päeval

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas ja mille käigus

maha kukkunud telefoni ekraan purunes. 22.05.2018 esitatud kahjuavalduse kohaselt oli

tegemist 2016. aastal ostetud telefoniga iPhone 6 (tlk 25-26). IM Arvutid AS-i akti nr

58948 kohaselt oli tasulise seadme vahetusest soodsam soetada uus telefon (tlk 27-29).

Hageja hüvitas kostjale poliisi nr 69847084 alusel tekkinud kahju, tasudes AS-ile IM

Arvutid uue telefoni iPhone 6 eest 257,93 eurot (tlk 30-31).

Pärast seda, kui hageja oli täitnud kostja ees oma kindlustuslepingutest tulenevad

kohustused, sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja on samade seadmete kahjustumisega

seoses pöördunud varasemalt ka teise kindlustusseltsi poole, esitades kahjujuhtumite

toimumise asjaolude kohta teistsuguseid andmeid. Hageja esitas päringu Swedbank P&C

Insurance AS-ile (edaspidi Swedbank), kelle vastuse kohaselt oli kostja sõlminud

Swedbankiga kodukindlustuse lepingu kindlustuskohaga xxxxxxxxxxxxxxx. Kostja oli

pöördunud mõlema telefoni kahjustumisega seoses Swedbanki poole, deklareerides

kahjujuhtumi toimumise kohaks xxxxxxxxxxxxxxx (tlk 32-35).

Täpsemalt ilmnes, et 28.12.2017 teavitas kostja Swedbanki samal päeval maha kukkunud

telefoni iPhone 7 ekraani purunemisest. Kostja teatel toimus kahjujuhtum xxxx, xxxxxxx.

Swedbankile esitati IM Arvutid AS-i töö akt nr 56035, mis esitati ka hagejale. Swedbank

nõustus hüvitama seadmevahetuse vastavalt telefonitootja programmile, kuid kostjale see

ei sobinud. Väljastatud garantiikiri aegus ja toimik suleti.

15.05.2018 registreeris Swedbank kostja kahjuteate, mille kohaselt purunes põrandale

kukkunud telefoni iPhone 6 ekraan. Juba järgmisel päeval palus kostja toimiku sulgeda

põhjusel, et Swedbank koduse vara kindlustusega ei ole kindlustatud vanemad kui kahe

aasta vanused mobiiltelefonid (tlk 36-54).

Eeltoodust nähtuvalt pöördus kostja mõlema kahjujuhtumiga seoses esmalt Swedbanki

poole, deklareerides kahjujuhtumite toimumise asukohana xxxxxxxxxxxxxxx ning

seejärel, päev hiljem esitas kahjuteated hagejale, muutes kahjujuhtumite toimumise

asukohta. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hagejale teadlikult

kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, deklareerides

kahjujuhtumi toimumise asukohaks xxxxxxxxxxxxxxx asemel xxx talu, XXX, Tartumaa.

Sellest tulenevalt on hageja ekslikult hüvitanud kostjaga sõlmitud kindlustuslepingute

alusel kostjale tekkinud kahju.

2. Hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingute (poliisid nr 67125232 ja

69847084) lahutamatuks osaks olevate Salva Kindlustuse AS KÜ-13 Kindlustuse

üldtingimuste (edaspidi „tingimused“, tlk 55-61) punkt 16.5 (hagiavalduses ekslikult

märgitud 16.6), mis kohustab kindlustusvõtjat andma kahjujuhtumi toimumise korral

kindlustusandjale viivitamata õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude,

kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta.

Kui ilmneb, et kindlustusvõtja on esitanud kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohta

ebaõiget teavet, ei saa seda lugeda kohustuse täitmiseks tingimuste punkti 16.5 ja VÕS §

448 lg 2 I lause mõttes. Tingimuste punkti 18.1.5. kohaselt vabaneb kindlustusandja

osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja,

soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitas kindlustusandjale

kahjukäsitluse käigus ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. VÕS § 449 lg 2 näeb ette, et

juhul kui kindlustusvõtja rikub võlaõigusseaduse §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult,

vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest.

Põhjusel, et kostja rikkus tingimuste punktist 16.5. ja VÕS § 448 lg-st 2 tulenevat

kohustust tahtlikult, on hagejal õigus tingimuste punkti 18.1.5. ja VÕS § 449 lg 2

kohaselt täielikult vabaneda kindlustuslepingu täitmise kohustusest.

3. Käesoleval juhul on pärast kindlustushüvitise väljamaksmist saanud hagejale teatavaks

teadlik valeandmete esitamine kostja poolt. Kui hageja oleks olnud sellest varasemalt

teadlik, oleks hageja keeldunud kindlustushüvitise maksmisest, mistõttu on hagejal

tingimuste punktist 18.3. ja VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda kostjalt tagasi

kahjujuhtumitega seoses makstud kindlustushüvitis kogusummas 500,93 eurot.

4. Hageja 28.06.2019 vastuses (tlk 92-94) on hageja seisukohal, et iPhone 7 kukkumine kahel

korral sama päeva jooksul ja iPhone 6 kukkumine kahel järjestikusel päeval erinevates

kindlustuskohtades ei ole eluliselt usutav. Muu hulgas viitab sellele asjaolu, et

Swedbankile ja hagejale esitatud info kohaselt toimus kahjujuhtum iPhone 7-ga

28.12.2017 samal kellaajal (18:20). Hageja on seisukohal, et tegelikkuses kukkusid

mõlemad telefonid vaid ühe korra esimesena deklareeritud asukohas ehk xxxx, kuid

kostja, kes soovis taotleda kindlustushüvitist mõlema kindlustusandjaga sõlmitud

kindlustuslepingu alusel, deklareeris hagejale samade kahjujuhtumite kohta ebaõigeid

andmeid.

KOSTJA VASTUS

5. Kostja hagiga ei nõustu (tlk 74-76).

6. U.M kinnitab, et ta on sõlminud hagejaga kaks kodukindlustuse lepingut, poliisid nr

67125232 ja 69847084. Kindlustusleping 69847084 on hageja poolt üles öeldud

13.06.2018, viidates VÕS § 493 lg-le 2. Kindlustusleping on lõpetatud 13.07.2018 (tlk

79).

7. 29.12.2017 teavitas ta hagejat kahjujuhtumist, mis leidis aset 28.12.2017,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas. Avalduse esitas

kostja 29.12.2017 digitaalselt allkirjastatuna kell 9.18 e-postile (tlk 80). 30.12.2017 viis

kostja iPhone 7 Apple Tartu esindusse, millest oli eelnevalt 29.12.2017 kell 9.22

teavitanud ka R. S. e-posti teel (tlk 86). 03.01.2017 kell 14:48 edastati IM Arvutid AS-i

poolt defekteerimise akt (tlk 85). Swedbank väljastas garantiikirja 03.01.2019 kell 15.31

(tlk 84).

iPhone 6-ga toimus kindlustusobjektil kahjujuhtum 16.05.2018, millest sai teavitatud

kehtiva kodukindlustuse poliisi järgi vastavat kindlustusandjat ehk Salva Kindlustuse AS-

i.

Kostja pöördus teise kindlustusseltsi poole, kuna juhtumid antud telefonidega on aset

leidnud ja kahjujuhtumid on juhtunud märgitud aadressidel. Telefonid on kukkunud

maha, toimus äkiline ettenägematu sündmus, mille tagajärjel iPhone 6 ja iPhone 7 sai

kahjustada. Millise kukkumise tagajärjel on telefon rohkem kannatada saanud pole

tõendatud. Kostja ei ole esitanud erinevaid andmeid, vaid esitas andmed vastavalt sellele,

milline juhtum mis kuupäeval ja kellaajal vastaval kindlustusobjektil toimus.

iPhone 7 kukkus maha 28.12.2017 aadressil xxxxxxxxxxxxxxx. Ekraan läks katki-väike

triip esipaneelil. Kahjujuhtumist sai kohe teavitatud vastavat kindlustusseltsi. Jõudes xxx

tallu Kurista külla XXXa Tartumaale kukkus iPhone 7 järjekordselt maha ja ekraan läks

katki. Kostja viis telefoni Apple esindusse. Kindlustusseltsidele esitatud defekteerimisakt

on sama, kuna xxxx ei ole Apple esindust. Defekteerimisaktis on näha, et telefoni ekraan

on kergelt kriimustatud. Hageja väide, et Swedbanki poolt pakutud seadmevahetus ei

sobinud ei vasta tõele, kuna eelnevalt oli juba kokkulepe tehtud Salva kindlustusega

telefoni üleandmiseks. Swedbank väljastas akti 03.01.2019 kell 15.31, Salva

Kindlustusele esitatud parandatud avaldus on allkirjastatud 03.01.2018 kell 15.27.

Swedbanki toimiku sulges kostja 16.05.2018 (tlk 83) kell 11.38. iPhone 6 läks tööle peale

toimunud kahjujuhtumi ja seda sai mõne aja kasutada. Hageja poolt välja toodud põhjus,

on väljamõeldud ja tõendamata. Kahjuavaldus Swedbanki poolt on registreeritud ja

vastav e-kiri saadetud e-kirjana 16.05.2018 kell 11.04 (tlk 83).

8. Kostja on pöördunud mõlema kindlustusseltsi poole kehtiva kodukindlustuse tõttu

vastavalt toimunud kahjujuhtumile ja kuupäevale, millal juhtum aset leidis.

Kahjujuhtumist teavitamine on kohustuslik kodukindlustuse tingimuste järgi. Hüvitist on

kostja taotlenud ainult ühelt kindlustusseltsilt, mitte mõlemalt. Kahjujuhtumist

teavitamine ja hüvitise taotlemine/saamine on kaks erinevat toimingut. Hageja seisukoht,

et kostja on avaldanud teadlikult ebaõigeid andmed, on ebaõige. Hageja on jätnud

õigusvastaselt kostjale välja maksmata hüvitise (omavastutus) summas 200 eurot seoses

iPhone 7 juhtumiga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte esitatud tõendite ja kostja vastuväidetega leiab, et

hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid

esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2

kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas

esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

11. Hageja esitas kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude (VÕS § 1028).

12. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,

kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli hagejaga sõlmitud kodukindlustuse poliisid nr

67125232 ja 69847084.

14. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 28.12.2017 teavitas kostja Swedbank P&C Insurance

AS-i (edaspidi Swedbank) samal päeval maha kukkunud telefoni iPhone 7 ekraani

purunemisest (tlk 33-35). Kostja teatel toimus kahjujuhtum xxxx, xxxxxxx. Swedbankile

esitati töö akt nr 56035, mis esitati kahjujuhtumi menetlemise käigus ka hagejale.

Swedbank nõustus hüvitama seadmevahetuse vastavalt telefonitootja programmile, kuid

kostja sellega ei nõustunud. Väljastatud garantiikiri aegus ja toimik suleti.

29.12.2017 teavitas kostja hagejat kahjujuhtumist, mis toimus 28.12.2017 kell 18:20

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas ja mille käigus

maha kukkunud telefoni iPhone 7 ekraan purunes (tlk 15). 03.01.2018 esitas kostja

kahjuavalduse, milles märkis, et ei soovi telefoni vahetamist varuosana ja loovutab

telefoni hagejale (tlk 16-22). Hageja hüvitas kostjale poliisi nr 67125232 alusel 243 eurot

(tlk 23), omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Kostja on teinud Swedbankile avalduse telefoni kukkumise kohta aadressil xxxxxxx,

xxxx 28.12.2017 kell 18.20 (tlk 33). Samas on kostja esitanud Salva Kindlustusele

avalduse kahju toimumise kohta xxx talus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 28.12.2017 kell 18-

19 vahel (esmases kahjujuhtumi teates on kellaajaks märgitud 18:20, tlk 15), millest

tuleneb nagu oleks kostja telefon teistkordselt kukkunud justkui samal ajal kui kostja

esitas esimest kahjuteatist Swedbankile. Lisaks viitab kohus, et kostja poolt avaldatust

võib ka järeldada nagu oleks kostja viibinud samaaegselt nii xxxxxxx, xxxx linnas, kui ka

xxx talus, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus samal kuupäeval ja samal kellaajal kukkus

tema telefon iPhone 7 maha ning sai ekraanikahjustusi. Seega ei ole kostja seletused

28.12.2017 toimunud kahjujuhtumi kohta loogilised ega ka eluliselt usutavad.

15. 15.05.2018 registreeris Swedbank kostja kahjuteate, mille kohaselt xxxxxxx, xxxx linnas

purunes põrandale kukkunud telefoni iPhone 6 ekraan. 16.05.2018, s.o järgmisel päeval

palus kostja toimiku sulgeda (tlk 43).

16.05.2018 teavitas kostja hagejat kahjujuhtumist (tlk 24), mis toimus samal päeval kell

07:00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas ja mille

käigus maha kukkunud telefoni ekraan purunes. 22.05.2018 esitatud kahjuavalduse

kohaselt oli tegemist 2016. aastal ostetud telefoniga iPhone 6 (tlk 25). IM Arvutid AS-i

akti nr 58948 kohaselt oli tasulise seadme vahetusest soodsam soetada uus telefon (tlk 27-

29). Hageja hüvitas kostjale poliisi nr 69847084 alusel tekkinud kahju, tasudes AS-ile IM

Arvutid uue telefoni iPhone 6 eest 257,93 eurot (tlk 30), omavastutus summas 100 eurot

jäi kindlustusvõtja kanda.

16. Hageja selgitas, et pärast kindlustushüvitise väljamaksmist on hagejale saanud teatavaks

kostja poolne teadlik valeandmete esitamine. Hageja nõue tugineb asjaolule, et ta on

alusetult kostjale välja maksnud kindlustushüvitise. Hageja on seisukohal, et kui ta oleks

olnud kõigist kindlustusjuhtumi asjaoludest varasemalt teadlik, ei oleks hageja hüvitist

välja maksnud. Hageja arvates on kostja rikkunud lepingulisi kohustusi ning selle

tulemusena on hagejal õigus esitada VÕS § 1028 lg-st 1 tulenev tagasinõue kostja vastu

kogusummas 500,93 eurot.

17. Võlaõigusseadus § 422 lg 1 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või

maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul

kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja)

kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt

kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab

kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Lõike 2 kohaselt

kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.

VÕS § 423 lg-t 2 ja § 452 lg 2 p 2 koostoimes kohaldades vabaneb kindlustusandja

kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end

konkreetse riski vastu kindlustanud või on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust,

millel on mõju kindlustusjuhtumi toimumisele.

18. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VÕS § 452 lg 2 ja § 445 lg 2 võimaldavad

kindlustushüvitist vähendada vaid ulatuses, mille võrra mõjutas kindlustusvõtja

kohustuse, sh hoolsuskohustuse, rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist (vt Riigikohtu 1.

aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-09, p 13; 23. detsembri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 14).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-58-17 märkinud, et tuvastamaks kindlustusandja

vastutusest vabanemine kindlustushüvitise maksmisest, tuleb kohtul hinnata, kas

kindlustusvõtja on rikkunud oma kindlustuslepingust tulenevat kohustust (eelkõige

hoolsuskohustust) ning kas ja kui palju selline rikkumine suurendas kindlustusriski

võimalikkust (vt nt Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-11, p 9; 23.

detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 14).

19. Seda, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist,

peab VÕS § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 2 kohaldamiseks tõendama kindlustusandja

(Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-14, p 11; 1. aprilli 2009.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-09, p 12; Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-17-08, p 12). Kohus leidis, et iseenesest on küll õige, et kindlustusvõtja rikkumise

tulemusel ei ole välistatud ka kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingu täitmise

kohustusest, kui kindlustusrisk suurenes ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise

tõttu (vt Riigikohtu 1. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-09, p 13; 23. detsembri

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 14).

20. Eelnevast tulenevalt on oluline antud juhul hinnata, kas kostja poolt hagejale täieliku

informatsiooni avaldamata jätmine kahjujuhtumite asjaolude ja võimalike vastutavate

isikute kohta on oluline rikkumine, mis tõi kaasa hageja poolt tühise kohustuse täitmise.

21. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja rikkus kindlustuslepingu tingimuste punktist 16.5

ja VÕS § 448 lg-st 2 tulenevat kohustust tahtlikult, on hagejal õigus tingimuste punkti

18.1.5 ja VÕS § 449 lg 2 kohaselt täielikult vabaneda kindlustuslepingu täitmise

kohustusest.

Kindlustuslepingu punkt 16.5 sätestab, et kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal

kohustus viivitamatult anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni

kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta. Lepingu

punkti 18.1.5 kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu kohustuse täitmisest

kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitas

kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

Kohus on seisukohal, et kostja on oluliselt rikkunud kindlustuslepingu tingimusi, kuna

jättis kindlustusandjale avaldamata täieliku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude ja

võimalike vastutavate isikute kohta.

Kostja jättis hageja teavitamata asjaolust, et kostjal oli sõlmitud Swedbankiga

kodukindlustuse leping kindlustuskohaga xxxxxxxxxxxxxxx ning, et kindlustuslepinguga

oli kindlustatud ka kodune vara, sh mobiiltelefonid. Samuti jättis kostja hagejat

teavitamata asjaolust, et kostja on pöördunud kindlustushüvitise saamise eesmärgil

samade esemete kahjustumisega seoses teise kindlustusandja poole. Asja materjalidest

nähtub, et kostja pöördus mõlema kahjujuhtumiga esmalt Swedbanki poole, deklareerides

kahjujuhtumite toimumise asukohana xxxxxxxxxxxxxxx ning seejärel, päev hiljem esitas

kahjuteated hagejale, muutes kahjujuhtumite toimumise asukohta. Mõlemal juhul

deklareeris kostja kindlustusandjatele kahjujuhtumi toimumise asukohana vastava

kindlustuslepingu järgse kindlustuskoha.

22. Lisaks peab kohus vajalikuks viidata, et kui kostja väiteid lugeda õigeks

kindlustusjuhtumite toimumise järjekorra osas erinevate kindlustuslepingute järgsetes

asukohtades, st mõlemad telefonid kukkusid enne aadressil xxxxxxx, xxxx linn ning

seejärel xxx talus, xxxxx vallas, viitab see täiendavalt ka sellele, et kostja mõlemad

telefonid oli kahjustunud juba enne hageja kindlustuslepingu järgset kindlustusjuhtumi

toimumist.

Hageja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (tlk 34) nähtub, et Swedbank oli nõus

kostjale hüvitama 28.12.2017 iPhone 7 kukkumisega tekkinud kahju, kuid kostja ei

nõustunud pakutud lahendusega ning garantiikiri aegus.

Kohus on seisukohal, et kui kostja telefon oli pärast esimest kukkumist juba kahjustatud

selliselt, et selle ekraan tulnuks kas välja vahetada või asendada telefon uuega, olnuks

hagejal kogu informatsiooni omades põhjendatud jätta kindlustusavalduse alusel soovitud

kahjuhüvitis välja maksmata, sest kindlustushüvitise oleks pidanud välja maksma

Swedbank. See tähendab, et kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kostja telefonile

juba kahju tekkinud ning uus kindlustusjuhtum ei suurendanud olemasoleva kahju

suurust. Kohtu hinnangul tõendab nimetatud asjaolu see, et mõlema telefoni

defekteerimisaktil on märgitud ainsaks telefonil olevaks puuduseks mõrane ekraan (tlk 20

ja 28) ning kostja enda väidete kohaselt on ta mõrase ekraani tõttu esitanud

kahjuavaldused mõlemale kindlustusandjale. Seega oli kindlustatud esemel kahjustus

olemas juba pärast esimest kindlustusjuhtumit ning hageja oleks vabanenud

kindlustuslepingu täitmise kohustusest.

23. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja rikkus VÕS § 448 lg-st 2 tulenevat kohustust (vt p

21), on hagejal õigus tingimuste punkti 18.1.5. ja VÕS § 449 lg 1 ning 2 kohaselt

täielikult vabaneda kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Kuivõrd hageja ei oleks

pidanud kostja ees kindlustushüvitise tasumise kohustust täitma, on tegemist tühise

kohustuse täitmisega.

24. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-131-15 selgitanud, et kui isik tugineb sellele, et teine

pool on tema arvel alusetult rikastunud (VÕS § 1028 lg 1) ning teiselt poolelt tuleb isiku

kasuks välja mõista teisele poolele ülekantud rahasumma (VÕS § 1032 lg 1 esimene

lause), on isiku tõendamiskoormuseks tõendada, et ta kandis vaidlusaluse tehingu alusel

teise poole arvelduskontole rahasumma, kuid tehingust tulenev kohustus on ära langenud,

sest tehing on tühine (kehtetu) (p 14). Kui isik on alusetust rikastumisest tuleneva nõude

eelduseks olevad asjaolud tõendanud, saab teine pool VÕS § 1033 lg 1 järgi esitada

rikastumise äralangemise vastuväite. VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks on see, et

teine pool oli rikkumise äralangemisel heauskne VÕS § 1035 lg 1 ja 2 mõttes. VÕS §

1033 lg 1 järgi peab teine pool tõendama, et alusetu rikastumine on ära langenud (p 14).

VÕS § 1033 lg 1 järgi peab kostja tõendama, et alusetu rikastumine on ära langenud.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on teinud kostjale kaks pangaülekannet summas 243

eurot ja 257,93 eurot (tlk 23 ja 31). 243 eurot on makstud kostjale 29.12.2017 esitatud

kahjuavalduse alusel ning 257,93 eurot 17.05.2018 kahjuavalduse alusel.

25. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,

kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd hiljem on ilmnenud, et hagejal puudus kohustus

kindlustushüvitise välja maksmiseks on hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue

põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud

kindlustushüvitise kogusummas 500,93 eurot.

26. Lisaks põhinõudele on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivise perioodil 10.11.2018-03.06.2019. summas 22,62 eurot.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud

tähtaja möödumisel.

Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 10.11.2018 (nõudekirjas märgitud täitmise

tähtajale järgneval päeval) (tlk 62).

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise

summas 22,62 eurot (tlk 64).

27. Täiendavalt on palunud hageja välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni

võlgnevuse tasumiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi 500,93 euro ulatuses, on kohtu hinnangul põhjendatud

kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates 04.06.2019 põhinõudelt summas 500,93

eurot kuni selle täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda.

29. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

30. Kohtukuludest on hageja tasunud 03.06.2019 riigilõivu summas 125 eurot, mis on kohtu

hinnangul ka põhjendatud ja vajalik kulu. Muid kulusid ei ole hageja kohtule esitanud

ning need ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja

menetluskulude suuruseks 125 eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik