2-18-11102/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.03.2019 otsus osas, milles maakohus ABC Laenude

OÜ hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2016/2850

rahuldas ja jättis XX hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

035/2010/1684 rahuldamata osas, milles XX-lt nõuti rohkem kui 1 049,09 eurot,

millele lisandub viivis 0,1% päevas viivitatud summalt, arvestades ühtlasi, et

viidatud osas on sundtäitmine ajutiselt lubamatu.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta ABC Laenude OÜ hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2016/2850 rahuldamata ja rahuldada

osaliselt XX hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

035/2010/1684. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 035/2010/1684, milles

täidetakse XX kohustust tagastada ABC Laenude OÜ-le 1 049,09 eurot, mis vastab

kompromissis kokku lepitud kolmanda osamakse tasumata suurusele, ning

kohustust tasuda 1 049,09 euro tasumisega viivitamisel viivist 0,1% päevas

viivitatud summalt, ajutiselt lubamatuks kuni laenu- ja pandilepingute nr 080408-

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

24.09.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11102

Kohtuasi

ABC Laenude OÜ hagi XX vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

025/2016/2850

XX hagi ABC Laenude OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

035/2010/1684

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebus liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ABC Laenude OÜ (registrikood 10776121), esindaja

Riho Friedrichs

XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Marina

Smirnova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

707340 ja nr 080516-708023 järgsete pandiesemete XX-le tagastamiseni või

tagastamise pakkumiseni, millest algab ka viivisearvestus.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

4.1. Jätta ABC Laenude OÜ hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 025/2016/2850 rahuldamata ja rahuldada osaliselt XX hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 035/2010/1684.

4.2. Tunnistada täiteasjas nr 035/2010/1684 sundtäitmine lubamatuks ulatuses,

mis ületab 1 049,09 euro suuruse põhinõude ja sellele lisanduva viivise täitmist.

4.3. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 035/2010/1684, milles täidetakse XX

kohustust tagastada ABC Laenude OÜ-le 1 049,09 eurot, mis vastab

kompromissis kokku lepitud kolmanda osamakse tasumata suurusele, ning

kohustust tasuda 1 049,09 euro tasumisega viivitamisel viivist 0,1% päevas

viivitatud summalt, ajutiselt lubamatuks kuni laenu- ja pandilepingute

nr 080408-707340

ja

nr 080516-708023

järgsete

pandiesemete

XX-le

tagastamiseni või tagastamise pakkumiseni, millest algab ka viivisearvestus.

4.4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja ABC Laenude OÜ nõue

1. ABC Laenude OÜ (hageja) esitas 23.07.2018 maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles

palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2016/2850 lubamatuks. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda. Ühtlasi esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus

täitemenetlus täiteasjas nr 025/2016/2850 peatada kuni täiteasja nr 035/2010/1684 menetluse

lõppemiseni. Kohus taotlust ei rahuldanud.

Hageja suhtes oli 06.09.2016 algatatud täitemenetlus, millega täideti Harju Maakohtu

16.02.2009 määrust tsiviilasjas nr 2-08-90358. Viidatud määrusega kinnitati poolte vaheline

kompromiss. Kompromissiga kohustus kostja tasuma hagejale 72 000 krooni graafiku alusel

(24 000 krooni hiljemalt 28.02.2009, 24 000 krooni hiljemalt 31.03.2009 ja 24 000 krooni

hiljemalt 30.04.2009) ja raha maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,1% päevas tasumisega

viivitatud summast. Pärast võla tasumist tuli hagejal kahe päeva jooksul tagastada kostjale

panditud vara järgmiselt: pärast võla esimese makse 24 000 krooni tasumist pidi hageja

tagastama temale kostja poolt üle antud pandiesemed laenulepingute ja pandilepingute nr

080516-708023 ning nr 080409-707360 alusel, pärast võla teise makse 24 000 krooni tasumist

pidi hageja tagastama temale kostja poolt üle antud pandieseme laenulepingu ja pandilepingu

nr 080408-707340 alusel ning pärast võla kolmanda makse 24 000 krooni tasumist pidi hageja

tagastama kostja poolt hagejale üle antud pandiesemed laenulepingute ja pandilepingute nr

080408-707348 ning nr 080310-706779-P alusel. Veel kohustus kostja hüvitama hagejale

menetluskulud 1 375 eurot, muud menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Kostja tasus hagejale kokku 49 000 krooni ehk 3 131,67 eurot järgnevalt: 18 400 krooni

02.03.2009, 5 600 krooni 03.03.2009, 4 000 krooni 01.04.2009, 3 000 krooni 03.04.2009,

5 000 krooni 05.04.2009, 5 000 krooni 06.04.2009, 2 000 krooni 07.04.2009, 1 450 krooni

15.04.2009, 3 550 krooni 17.04.2009, 1 000 krooni 11.05.2009. Sellisest tasumisest järeldas

kostja 06.09.2016, et temal oli õigus nõuda kohtutäituri vahendusel laenu- ja pandilepingutes

nr 080516-708023 ning 080408-707340 nimetatud pandiesemete sissenõudjale tagastamist,

mistõttu pöördus täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole.

Hageja ei nõustunud sellega, et kostja nõue oli muutunud tervikuna sissenõutavaks. Kostja oli

jätkuvalt hagejale võlgu. Oma rahalise nõude täitmiseks pöördus hageja kohtutäituri poole

(täiteasi nr 035/2010/1684). Sama täiteasja raames oli toimunud ühe kuldketi arestimine ja müük.

Kuldketi müümisest laekus hagejale 12.08.2016 kokku 571,06 eurot. Kostja võlgnevus hageja

ees 23.07.2018 seisuga oli 2 114,76 eurot. Võlgnevus koosnes põhivõlast 986,77 eurot,

maksete mittetähtaegse tasumise tõttu tekkinud viivisest 827,24 eurot ja viivisest

menetluskuludelt 299,75 eurot. Oma kalkulatsioonis lähtus hageja põhimõttest, et esmalt

loetakse tasutuks põhivõlg, millelt saab arvestada viivist, ja seejärel viivis. Isegi kui

summaarselt oli hageja tasunud graafikujärgse makse, oli tasumata selle mitteõigeaegse

tasumisega tekkinud viivis. Pant oli seotud ka viivise tasumise kohustusega ehk esimesele

maksele järgnema pidanud asjade tagastamise kohustus ei olnud sissenõutavaks muutunud

enne, kui tasutud olid selle maksega seotud kõrvalkohustused.

Kahe paralleelselt toimuva täitemenetluse tõttu oli tekkinud olukord, kus võlgnikule, kes oli

veel võlgu 2 114,76 eurot, tuli justkui teises täitemenetluses tagastada osalt samu nõudeid

tagavad pandiesemed. Lugu on veelgi kentsakam. Nimelt kui kostja nägi kuldesemete

arestimise hetkel, et kuldkett, mille ta esimesena kinnitas olevat õige pandiese, ei jõudnudki

temani, keeldus kostja teisi pandiesemeid enda omaks tunnistamast, mistõttu ei saanud neid

arestida. Ilmselgelt taipas kostja, et kui ta kuldehteid enda omaks ei tunnista, võib ta saada neile

ligi täitemenetluse kaudu. Samas ähvardatakse hagejat sunnirahaga kuldesemeid tagastama.

XX vastuväited ABC Laenude OÜ nõudele

2. Kostja vaidles hageja hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja

jätta hageja kanda.

Kostja oli 11.05.2009 seisuga täitnud kompromissi kinnitavast määrusest tulenevad kohustused

hageja ees 49 000 krooni ehk 3 131,67 euro ulatuses. Peale selle oli täiteasja nr 035/2010/1684

menetluse käigus kohtutäitur arestinud ja enampakkumisel võõrandanud panditud eseme

571,06 euro eest ja 27.08.2015 oli hageja pangakontole üle kantud 8,01 eurot. Seega 12.08.2016

seisuga oli kostja tasunud hagejale kokku 3 710,74 eurot, sh põhivõlg 3 378,63 eurot ja viivis

332,11 eurot. Kostja hinnangul oli tal hageja ees 1 010,63 euro suurune võlgnevus, mis seondus

kolmanda osamakse tasumisega.

Seega oli hageja enne täitemenetluse algatamist täitnud kostja ees kohustuse 49 000 krooni ehk

3 131,67 euro ulatuses, mis kattis esimese ja teise osamakse ning viivise esimese ja teise

osamakse tasumisega viivitamise eest. Täitedokumendist nähtuvalt oli hagejal kohustus

vabastada pandi alt pandiesemed laenulepingute ja pandilepingute nr 080516-708023 ja

080408-707340 alusel ning tagastada need kostjale.

Laenulepingu ja pandilepingu nr 080516-708023 p-i 6 alusel oli kostja andnud hagejale kolm

ketti, ripatsi (rist briljandiga keskel), sõrmuse briljandiga roosi kujuga, kõrvarõngad briljantidega

(103958) kaaluga 55,65 g. Vastavalt laenulepingu ja pandilepingu nr 080409-707360 p-ile 6 oli

kostja hagejale andnud kulla (kaks sõrmust kivideta) kaaluga 47,9 g, kaks ketti ja väiksed asjad

(sõrmus merevaiguga, sõrmus ning kõrvarõngad safiiridega ja fioniitidega, sõrmus ja

kõrvarõngad suurte safiiridega, sõrmus ja kõrvarõngad kilpkonna kujuga) (103674). Pärast teise

makse saamist hageja nimetatud esemeid üle ei andnud, mistõttu esitas kostja kohtutäiturile

avalduse täitemenetluse algatamiseks laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 ja

nr 080408-707340 märgitud ehete tagastamiseks.

08.06.2016 toimus kohtutäituri osalusel hageja ja kostja kohtumine, kuhu hageja võttis kaasa

juveeltooted, mis ei kuulunud temale ning ei olnud laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023

ja nr 080409-707360 nimetatud pandiesemed.

Asjaolud ja XX nõue

3. Kostja esitas 27.08.2018 maakohtule hagi hageja vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine

täiteasjas nr 035/2010/1684 lubamatuks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Koos

hagiga esitas kostja hagi tagamise taotluse, milles palus keelata kohtutäituril müüa täiteasjas

nr 035/2010/1684 26.07.2018 vallasvara arestimise akti alusel arestitud juveelehted kuni

käesolevas

asjas

lahendi

jõustumiseni

või

peatada

täitemenetlus

täiteasjas

nr 035/2010/1684. Kohus jättis taotluse rahuldamata. 12.10.2018 kordas kostja taotlust ja

seekord rahuldas kohus hagi tagamise taotluse.

Viidatud täitemenetluse raames täideti Harju Maakohtu 16.02.2009 määrust tsiviilasjas

nr 2-08-90358, millega kinnitati poolte vaheline kompromiss.

Kostja tasus täitedokumendiks olevas määruses nõutava esimese osamakse 24 000 krooni kahe

maksega 02.03.2009 ja 03.03.2009 vastavalt 18 400 krooni ja 5 600 krooni. Selle summa

tasumisel kohustus hageja tagastama kostjale tema poolt üle antud pandiesemed laenu- ja

pandilepingute nr 080516-708023 ning nr 080409-707360 alusel.

Viidatud lepingute alusel oli kostja hagejale üle andnud kolm ketti, ripatsi (rist briljandiga

keskel), sõrmuse briljandiga roosi kujuga, kõrvarõngad briljantidega kaaluga 55,65 g, kulla

(kaks sõrmust kivideta) kaaluga 47,9 g, kaks ketti (käekett ja kaelakett) jm väikesed asjad

(sõrmus merevaiguga, sõrmus ja kõrvarõngad safiiridega ja fioniitidega, sõrmus ja kõrvarõngad

suurte safiiridega, sõrmus ja kõrvarõngad kilpkonna kujuga).

Hageja tagastas kostjale sõrmuse ja kõrvarõngad granaatkalliskividega ja sõrmuse kollase

kiviga üldkaaluga 36,45 g, mis olid pandiesemeks laenu- ja pandilepingu nr 080408-707348

alusel ning 12 sõrmust ja kaks ketti kaaluga 63,17 g, mis olid pandiesemeks laenu- ja

pandilepingu nr 080310-706779-P alusel. Eelnimetatud pandiesemete maksumus oli 19 250

krooni ja need tuli hagejal tagastada pärast kolmanda makse tasumist. Hageja muutis

omavoliliselt kohtumääruse tingimusi ja tagastas kostjale teised pandiesemed, mis maksid

vähem kui 24 000 krooni. Seega ei täitnud hageja kohustust tagastada kostjale pärast võla

esimese makse tasumist laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 ja nr 080409-707360

märgitud pandiesemed.

Pärast teise 24 000 krooni suuruse osamakse tasumist tuli hagejal kostjale tagastada laenu- ja

pandilepingus nr 080408-707340 märgitud pandiesemed. Kostja tasus nõutava summa seitsme

maksega perioodi 01.04.2009-17.04.2009 jooksul. Kuna maksega oli viivitatud, tasus kostja

11.05.2009 viivise 1 000 krooni. Pärast teise 24 000 krooni suuruse osamakse tasumist tuli

hagejal tagastada kostja poolt üle antud pandiesemed laenu- ja pandilepingu nr 080408-707340

alusel. Hageja keeldus kohtumäärust täitmast ja hakkas nõudma kostjalt kolmanda

24 000 krooni suuruse makse tasumist.

08.06.2016 toimus hageja, kostja ja kohtutäituri kohtumine, kus hageja pidi esitlema panditud

juveeltooteid. Need pidid olema pakitud eraldi kottidesse ja nummerdatud, kuid toodud ehted

olid sassis ning ei kuulunud kostjale. Kostja kahtlustas, et hageja ei saanud tagastada temale

kuuluvaid panditud juveeltooteid. Samal kuupäeval arestis kohtutäitur hageja kaasa toodud

kuldketi, mis kaalus 32 g ja müüs selle ära. Ülejäänud juveeltooted arestis kohtutäitur

26.07.2018 täiteasjas nr 035/2010/1684, mis tegi ehete üleandmise täitemenetluses võimatuks.

Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 111 keeldus kostja hageja kohustuse olulise rikkumise

tõttu kolmanda osamakse tasumisest. Seega oli viivisenõue põhjendamatu.

ABC Laenude OÜ vastuväited XX nõudele

4. Hageja vaidles kostja hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Kohus oleks pidanuks jätma hagiavalduse üldse menetlusse võtmata, kuna hageja õiguste

rikkumine ei olnud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust.

Kostja ei toonud pandimajja selliseid väärisesemeid, mida kostja kirjeldas. Alles siis, kui hageja

valduses olnud kostja vara arestiti, asus kostja väitma, et väärisesemed ei kuulu talle. Kui

eeldada kostja väidete õigsust, siis täitemenetluses (mille lubamatuks tunnistamist kostja

taotleb) täidetakse kostja kohustust kolmanda, seni kindlaks tegemata isikule kuuluva vara

arvelt. Seega ei saanud täitemenetlus rikkuda kostja õigusi.

11.05.2009 tasutud 1 000 krooni osas märkis kostja, et maksis selle viivise katteks. Hageja

arvestas viidatud summa koormava makse, s.o kolmanda põhimakse katteks. Kostja ei vaielnud

sellele õigeaegselt vastu, väites esmakordselt, et tegu oli viivise tasumisega hagiavalduses, s.o

üheksa aastat pärast makse tegemist. Kusjuures hageja oli makse sisustanud juba 09.05.2016

mais, kui kirjutas täiturile, et arvestas 11.05.2009 tasutud 1 000 eurot kolmanda (põhi)makse,

kui koormavama makse katteks. Kiri toimetati kostjani 19.08.2016, kes vastuväidet ei esitanud.

Kostja hagi kohaselt keeldus kostja omapoolse raha tasumise kohustuse täitmisest

õiguskaitsevahendina. Vastavat tahteavaldust kostja hagejale ei esitanud ja ka täitemenetluses

ei esitanud kostja sellesisulist vastuväidet. Täna ei saanud kostja sellist õiguskaitsevahendit

kasutada.

Maakohtu otsus

5. Kohus rahuldas hageja hagi ja tunnistas sundtäitmise täies ulatuses lubamatuks täiteasjas

nr 025/2016/2850. Kostja hagi täiteasjas nr 035/2010/1684 sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks jättis kohus rahuldamata. Mõlema hagiga seonduvad menetluskulud jättis kohus

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks

1 341,25 eurot. Ühtlasi tühistas kohus hagi tagamise abinõu.

Vaidluse keskmes oli olukord, kus hagejal oli kompromissi kinnitava määruse järgi õigus saada

raha ja osaliselt oli see saamata ning kostjal oli sama määruse järgi õigus tagasi saada

pandiesemed, kuid hageja ei saanud pandiesemeid tagastada, sest need olid täitemenetluse

käigus arestitud ja asusid kohtutäitur Hille Kudu valduses. Täitur ei saanud aga pandiesemeid

kostjale üle anda, sest viimane keeldus nende vastuvõtmisest põhjendusega, et need ei olnud

samad esemed, mis ta pandipidajale laenu saamiseks üle andis. Tekkinud vaidluse sisuks olid

seega järgmised küsimused: (1) kas kostjal oli õigus keelduda raha maksmisest; (2) kas hageja

oli pandiesemed tagastanud; (3) kas kompromissi kinnitava määruse täitmine oli võimalik, kui

pandilepingu eseme tuvastamine ei olnud võimalik.

Mõlemad menetluspooled esitasid nõude täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel,

mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud.

Seega TMS § 221 lg 1 alusel nõude esitamise korral on probleem kas nõude olemasolus või

selle täidetavuses. Põhimõtteliselt on võimalik tunnistada sundtäitmine TMS § 221 lg 1 alusel

lubamatuks ka põhjusel, et võlgnikul on sissenõudja vastu nõue, mis annab talle õiguse

sissenõudja suhtes täitmisest keelduda VÕS § 110 või § 111 alusel.

Pooltel ei olnud vaidlust, et nad olid sõlminud laenu- ja pandilepingud järgmiselt:

a) 10.03.2008 leping nr 080310-706779-P,

b) 08.04.2008 leping nr 080408-707340,

c) 08.04.2008 leping nr 080408-707348,

d) 09.04.2008 leping nr 080409-707360,

e) 16.05.2008 leping nr 080516-708023.

Samuti ei olnud vaidlust selles, et Harju Maakohtu 16.02.2009 määrusega tsiviilasjas

nr 2-08-90358 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss eelpooltoodud laenu- ja

pandilepingute täitmise käigus tekkinud vaidluse lahendamiseks. Kohtutäitur Hille Kudu juures

oli algatatud nimetatud määruse täitmiseks kaks täiteasja: täiteasjas nr 025/2016/2850 täideti

lepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 järgi kostja pandiesemete tagastamise nõuet

ning täiteasjas nr 035/2010/1684 täideti hageja raha saamise nõuet. Kostja pidi hagejale kokku

tasuma 72 000 krooni, kuid tasus 49 000 krooni. Tasumata oli 23 000 krooni ehk 1 470 eurot;

makse tasumise tähtaeg möödus 30.04.2009. Lisaks kohustus kostja hüvitama hagejale

menetluskulu 1 375 krooni ehk 87,9 eurot; makse tasumise tähtaeg möödus 20.03.2009.

Täitemenetluse käigus laekus hagejale 8,01 eurot ja vara müügist 571,06 eurot. Seega oli kostja

põhivõla suurus 978,83 eurot.

Määruse resolutsiooni p-i 1.3 alusel oli hagejal õigus nõuda ka viivitusintressi 0,1% päevas

tasumisega viivitatud summast. Seega oli hagejal õigus saada viivist nii tasumata osamakse

tasumisega viivitamise eest kui ka hüvitatava menetluskulu tasumisega viivitamise eest. Pärast

kompromissis nõutud summade tasumist oli hagejal kohustus tagastada pandiesemed kahe päeva

jooksul pärast võlgnevuse osamaksete kaupa tasumist määruses kirjeldatud viisil. Pooltel ei olnud

vaidlust, et pandiesemed olid osaliselt tagastamata: võla katteks oli müüdud kuldkett ning selle

tagastamist ei saanud nõuda, sest tegu oli pandieseme realiseerimisega; tagastamata olid lepingute

nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 esemed.

Kohus tuvastas, et kohtutäitur Hille Kudu oli 26.07.2018 arestinud täiteasjas nr 035/2010/1684

kostja võla katteks pandiesemete realiseerimiseks hagejale pandina üle antud vara (kuldesemed:

25 juveeltoodet). Veel tuvastas kohus, et kohtutäitur Hille Kudu püüdis täiteasjas

nr 025/2016/2850 kostjale lepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 alusel panditud

kuldesemeid üle anda, kuid see ebaõnnestus, sest kostja väitis, et arestitud esemed ei kuulunud

temale ja hageja teatas, et tal ei olnud midagi üle anda, sest ehted asusid kohtutäituri Hille Kudu

valduses. 06.02.2019 toimunud kohtuistungil veendus kohus, et kostja oli korduvalt keeldunud

juveeltoodete vastu võtmisest. Lepingutes nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 olid

hagejale üle antud pandiesemed määratletud järgmiselt: lepingu nr 080408-707340 alusel anti

üle kuldehted kaaluga 91,6 g, lepingu nr 080516-708023 alusel anti üle 3 ketti, ripats, sõrmus ja

kõrvarõngad briljantidega kaaluga 55,65 g. Menetluses ei esitatud pandiesemete kohta

täpsemaid tõendeid.

Poolte vahel oli sõlmitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 430 tulenev

kompromissileping (VÕS § 578), mis oli TMS § 1 lg 1 p 1 ja TsMS § 430 lg 5 ja 6 alusel

täitedokument. Kompromissilepingu järgi olid pooltel vastastikused kohustused, millest esmalt

tuli kostjal täita rahaline kohustus ja seejärel kahe päeva jooksul tuli hagejal täita pandiesemete

tagastamise kohustus. Täitedokument oli osaliselt täitmata: kostjal oli hageja ees võlgnevus

kolmanda osamakse 890,93 eurot, menetluskulude 87,9 eurot ja nendelt arvestatud viivise

ulatuses (viivis menetluskuludelt 299,75 eurot (21.03.2009-23.07.2018) ja põhivõlalt 200 eurot)

ning hagejal oli kostjale tagastamata lepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 alusel

hagejale üle antud juveeltooted. Kostja tunnistas hageja ees võlga 1 010,63 euro ulatuses.

Juveeltooted olid kohtutäitur Hille Kudu valduses täiteasjas nr 035/2010/1684 teostatud

arestimise tulemusena. Kostja keeldus korduvalt nende vastuvõtmisest.

Seega ei olnud VÕS § 111 lg 1 alusel kostjal õigust määruse täitmisest keelduda, sest hageja

oli korduvalt täitmist pakkunud. Lepingus nr 080408-707340 pandiesemena määratletud

kuldehted kaaluga 91,6 g olid kohtu hinnangul käsitletavad liigitunnustega asjana ning hageja

oli kostja poolt üleantud esemed eraldanud ja need olid täituri poolt arestitud. Kohus luges

VÕS § 77 lg 3 alusel need kohustuse esemeks. Sama kehtis lepingu nr 080516-708023 alusel

üle antud 3 keti, ripatsi, sõrmuse ja briljantidega kõrvarõngaste kohta. VÕS § 119 lg 2 kohaselt

ei vastuta võlgnik kohustuse rikkumise eest võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral.

Ülaltoodut arvestades oli täitemenetlus kostja suhtes täiteasjas nr 035/2010/1684 lubatav ja

kostja hagi tuli jätta rahuldamata.

Hageja hagi kostja vastu tuli aga rahuldada, sest nõue oli täidetud. TMS § 178 lg 1 kohaselt, kui

võlgnik peab täitedokumendi kohaselt välja andma konkreetse vallasasja või kindla koguse

asendatavaid asju või dokumendi kujul olevaid väärtpabereid, võtab kohtutäitur need temalt ära

ja annab üle sissenõudjale. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu tegi 31.07.2018 selle toimingu

täiteasjas nr 024/2016/2850, kuid pandiesemeid üle ei antud, sest kostja ei võtnud neid vastu.

Hageja vastuvõtuviivituse eest ei vastutanud (VÕS § 119 lg 2).

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel ei omanda määravat tähtsust, kas hageja

tagastas pandiesemed määruses kokku lepitud järjekorras, sest otsuse tegemise ajaks olid kõik

pandiesemed VÕS § 119 lg 2 mõttes tagastatud. Samuti ei omanud määravat tähtsust see, kui

suur täpselt oli kostja viivisevõlgnevus hageja ees, sest otsuse tegemise ajaks oli kostja

põhivõlgnevus hageja ees 978,73 eurot ja see kohustus oli täitmata. TsMS § 386 lg 4 alusel tuli

hagi tagamise abinõu tühistada.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud

menetluskulude suurus oli 1 341,25 eurot (1 041,25 eurot lepingulise esindaja tasu 12 tunni

15 minuti ees tunnitasu määraga 85 eurot ning riigilõiv hagilt 300 eurot).

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha

uus lahend, millega kostja hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmine täies ulatuses lubamatuks

täiteasjas nr 035/2010/1684. Veel palus kostja jätta hageja hagi rahuldamata ja hagi tagamise

abinõu kehtima kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Maakohus tuvastas ebaõigesti kostja võlgnevuse suuruse. Maakohus tuvastas, et kostja oli

hagejale võlgu kokku 1 478,58 eurot, mis vastas osale kolmandast osamaksest (890,93 eurot),

menetluskuludele (87,9 eurot) ja nendelt arvestatud viivisele (menetluskuludelt 299,75 eurot,

põhivõlalt 200 eurot).

Vaidlus puudus selles, et 12.08.2016 seisuga oli kostja poolt hagejale tasutud kokku

58 060,58 krooni, mis moodustus rahast, mille kostja oli hagejale vahetult üle kandnud ja

täitemenetluse raames saadud summadest. Kostja oli tasunud 12.08.2016 seisuga esimese

osamakse 24 000 krooni, teise osamakse 24 000 krooni, menetluskulud 1 375 krooni,

viivitusintressi 886,29 krooni, kolmanda osamakse 7 799,29 krooni ulatuses. Kostja võlg hageja

ees oli 16 660,59 krooni ehk 1 064,814 eurot.

Eelnevast hoolimata keeldus hageja tagastamast kostjale mh lepingute nr 080408-707340 ja nr

080516-708023 pandiesemeid ja hakkas nõudma kolmanda osamakse tasumist. Seega võis

kostja kolmanda osamakse tasumisest keelduda, kuni hagejapoolse kohustuse täitmiseni.

Eelneva tõttu ei saanud hageja nõuda kostjalt viivist perioodil 21.03.2009-23.07.2018

kolmanda osamakse tasumata jätmise eest.

Arusaamatu oli maakohtu järeldus, et hageja oli pandiesemed tagastanud. Hageja ei ole kunagi

kostjale pakkunud pandiesemete tagastamist. Kostja algatatud täitemenetluses, mida viis läbi

kohtutäitur Kaire Põlts, saadeti hagejale teade täitetoimingust ja sunniraha määramise hoiatus.

Hageja oli kohustatud ilmuma 31.07.2018 kl 16.00 kohtutäituri büroosse lepingute nr 080408-

707340 ja nr 080516-708023 järgi panditud vara kostjale üleandmiseks. Hageja teatas

kohtumisel, et ei saa pandiesemeid üle anda, sest need arestis 26.07.2018 kohtutäitur Hille

Kudu. Viimane arestis esemed eesmärgiga need enampakkumisel ära müüa, mitte kostjale

tagastada. Kohtutäitur Hille Kudu ei ole kunagi pakkunud kostjale pandiesemeid nende

vastuvõtmiseks. Esimest korda pakkus hageja esemete tagastamist 06.02.2019 kohtuistungil

kompromissi korras. Samas ei vastanud need kaalu ega juveelehete tegumoe poolest lepingute

nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 esemetele. Seega ei olnud kostjale pandiesemed

tagastatud.

Vastus kaebusele

7. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse

ebaõige kohaldamise tõttu ning teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uus otsus asja

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

Vaidluse keskmes on Harju Maakohtu 16.02.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-08-90358, millega

kinnitati poolte vaheline kompromiss selliselt, et kostja kohustus hagejale kolme osamaksega

tagasi maksma kokku 72 000 krooni ja hageja kohustus iga 24 000 krooni suuruse osamakse

järel tagastama kohtumääruses lepingu numbritega seotud esemed, mis olid hageja valduses.

Maksega viivitamise korral lepiti kokku viivise tasumises 0,1% päevas tasumisega viivitatud

summast. Veel lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud 1 375 krooni (I kd lk 13-

14p). Kuivõrd hageja ei saanud kostjalt kõiki kokkulepitud summasid ja kostja esemeid, algatati

kummagi nõude täitmiseks kaks täitemenetlust: täiteasi nr 035/2010/1684 hageja nõude

täitmiseks ja täiteasi nr 025/2016/2850 kostja nõude täitmiseks.

Mõlemad menetlusosalised on seisukohal, et vastaspoole initsieeritud täiteasjas on nõude

sundtäitmine lubamatu. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagejale kogu summat

tasunud, olles tasunud kokku 49 000 krooni, millele lisandub täitemenetluse kaudu tasutud

579,07 eurot (571,06+8,01), ja hageja ei ole kõiki enda valduses olevaid kostja esemeid

tagastanud. Vaidlus on selles, kumb menetluspooltest võib keelduda oma kohustuse täitmisest

ja kui suures ulatuses. Siinkohal on oluline tähele panna, et erinevalt maakohtu poolt

sedastatust, on täiteasjad nr 025/2016/2850 ja nr 035/2010/1684 erinevate täiturite menetluses.

Täiteasi nr 025/2016/2850 on kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses ja täiteasi nr 035/2010/1684

on kohtutäitur Hille Kudu menetluses.

8.1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt osamaksete ja pandiesemete tagastamise nõuetega

seonduvat.

Esimene osamakse 24 000 krooni tuli kostjal hagejale tasuda hiljemalt 28.02.2009 (I kd lk 13).

Kostja tasus selle kahe maksega 02.03.2009 ja 03.03.2009 vastavalt 18 400 krooni ja

5 600 krooni (I kd lk 30, 30 p). Seega hilines kostja 18 400 krooni tasumisega 2 päeva ja 5 600

krooni tasumisega 3 päeva. Arvestades kokkulepitud viivisemäära 0,1% päevas tasumisega

viivitatud summast, kogunes esimese osamakse tasumisega viivitamisel viivist 53,6 krooni

(36,8 + 16,8).

Teine osamakse 24 000 krooni tuli kostjal hagejale tasuda hiljemalt 31.03.2009 (I kd lk 13).

Kostja tasus selle seitsme osamaksega aprillikuu jooksul, millest 4 000 krooni 01.04.2009,

3 000 krooni 03.04.2009, 5 000 krooni 05.04.2009, 5 000 krooni 06.04.2009, 2 000 krooni

07.04.2009, 1 450 krooni 15.04.2009, 3 550 krooni 17.04.2009 (I kd lk 31-34). Seega hilines

kostja 4 000 krooni tasumisega 1 päeva, 3 000 krooni tasumisega 3 päeva, 5 000 krooni

tasumisega 5 päeva, 5 000 krooni tasumisega 6 päeva, 2 000 krooni tasumisega 7 päeva,

1 450 krooni tasumisega 15 päeva ja 3 550 krooni tasumisega 17 päeva. Arvestades

kompromissilepingus kokkulepitud viivisemäära 0,1% päevas tasumisega viivitatud summast,

kogunes teise osamakse tasumisega viivitamisel viivist 164,1 krooni (4 + 9 + 25 + 30 + 14 +

21,75 + 60,35).

Teise osamakse tasumisega viivitamisel tekkinud viivise suurus ei ühti hageja arvutustega.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja on viivist valesti arvutanud. Nimelt arvestas hageja, et

24 000 krooni tasumisega viivitas kostja 29 päeva, kuid tegelikult viivitas kostja kogusumma

tasumisega 1 päeva, sest juba 01.04.2009 tasus hageja 4 000 krooni, mistõttu vähenes võlg ja

ühtlasi summa, millelt oli võimalik arvestada viivist juba 01.04.2009 20 000 kroonini. Sellega

tekkis enam kui 600 krooni suurune viga.

Seega oli hiljemalt 03.03.2009 tasutud esimene osamakse ja hiljemalt 17.04.2009 teine

osamakse, mis tulid tegelikult tasuda vastavalt 28.02.2009 ja 31.03.2009. Maakohtu 16.02.2009

kompromissi kinnitava määruse järgi tuli pärast võla tasumist hagejal tagastada 2 päeva jooksul

kostjale panditud vara selliselt, et pärast võla esimese makse (24 000 krooni) tasumist tuli

hagejal tagastada kostja poolt üle antud pandiesemed laenulepingute ja pandilepingute

nr 080516-708023 ja nr 080409-707360 alusel ja pärast teise makse (24 000 krooni) tasumist

tuli tagastada hagejale kostja poolt üle antud pandiesemed laenulepingu ja pandilepingu

nr 080408-707340 alusel. Kohtumääruses oli reguleeritud ka kolmanda osamakse tasumine ja

selle alusel pandiesemete tagastamine, mida ringkonnakohtu käsitleb hiljem.

Hageja hinnangul ei pidanud tema tagastama kostjale hoolimata kahe esimese osamakse

tasumisest täitemenetluse nr 025/2016/2850 raames temalt nõutavaid laenu- ja pandilepingutes

nr 080516-708023 ja nr 080408-707340 nimetatud esemeid, sest asjaõigusseaduse (AÕS) § 279

lg 4 järgi on pandiga tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja

leppetrahv, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Sellest tõusetub küsimus, kas

pandiõigust reguleerivad sätted kohalduvad praegusele suhtlele, kus poolte vastastikused

kohustused tulevad kompromissi kinnitavast määrusest?

TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

menetluse kompromissiga. Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või

avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohtulik

kompromiss on materiaalõiguslikult kompromissileping VÕS § 578 tähenduses (Riigikohtu

22.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-04, p 17). VÕS § 578 lg 1 järgi on

kompromissileping kokkulepe õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta

vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingu sõlmimisel

eeldatakse, et selle tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused.

Maakohtu otsus ei ole järjepidev vaidluse keskmes oleva kompromissilepingu sisustamisel, mis

muudab lahendi vastuoluliseks. Ühelt poolt leiab maakohus vaidlustatud lahendis, et enam ei

ole võimalik rääkida eraldi laenulepingutest ja pandilepingutest, sest poolte vahelised

kohustused tulenevad määrusest, kus kinnitati kompromissleping, millega loodi pooltele uued

õigused ja kohustused. Teisalt on maakohus jätkuvalt käsitlenud teatud hageja valduses olnud

esemeid (kett) pandiesemetena.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtuga,

et

reeglina

loobuvad

lepingupooled

kompromissilepingu tulemusena oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel

uued õigused. See ei tähenda aga seda, et kui pooled sõlmivad kompromissilepingu, siis

omandavad nad iseenesest oma olemuselt täiesti uued õigused ja loobuvad vastastikku kõikidest

olemasolevatest nõuetest (VÕS § 207 lg 1), või tunnistavad vastastikku, et neil ei ole teineteise

vastu ükskõik missugusel alusel mingeid nõudeid (VÕS § 207 lg 2). Nõudest loobumisega

lõpeb VÕS § 207 lg 1 kohaselt võlasuhe vaid juhul, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte

lõpetamises kokku leppinud. Kompromissilepingu puhul jäävad seega eelduslikult

kompromissi aluseks olevad võlasuhted kehtima. Kas kompromissilepingu sõlmimisega algne

õigussuhe lõpeb ja poolte algsed kohustused asenduvad täielikult kompromissilepingus

kokkulepituga või jäävad algne suhe ning algsed kohustused kehtima paralleelselt

kompromissilepinguga, sõltub sellest, milline oli poolte tahe kokkulepet sõlmides (Riigikohtu

06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13).

Pidades silmas VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, tsiviilasjas nr 2-08-90358

tehtud Harju Maakohtu 16.02.2009 määruse sõnastust ning hageja ja kostja poolt

kohtumenetluse kestel avaldatut, on ilmne, et poolte tahe kompromisslepingu sõlmimisel oli

leppida kokku kostja võla tasumise mõistlikes tähtaegades, tagades rahalise kohustuse täitmise

pandiesemetega ning pandiesemete tagastamise korras, kui rahaline kohustus on nõuetekohaselt

täidetud. Nimelt on kohtumääruses korduvalt viidatud pandiesemetele, mis tagastatakse, kui

võlg on tasutud. Ka hageja on kohtumenetluses läbivalt nimetanud tema valduses olevaid kostja

esemeid pandiesemetena ja kostja ei ole esemete sellisele käsitlusele vastu vaielnud.

Kuivõrd kostja, nagu eelnevalt tuvastati, hilines nii esimese kui teise osamakse tasumisega,

mistõttu kohustus kostja tasuma esimese osamakse tasumisega viivitamisel viivist 53,6 krooni

ja teise osamakse tasumisega viivitamisel viivist 164,1 krooni, oli hagejal õigus keelduda teatud

ulatuses pandiesemete tagastamisest, kuni viivise tasumiseni. Kogu ulatuses hageja

pandiesemete tagastamisest keelduda ei saanud, sest pandiesemed olid osadeks jagatavad.

Pandiõiguse teostamine peab olema proportsionaalne ja pandiõigust ei tohi kuritarvitada ega

rikkuda panditud asjade omanike õigusi, s.t ei tohi asjatult pidada asju kinni, sh nt ainuüksi

võimalike tulevaste nõuete tagamiseks (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsust asjas nr 3-2-1-68-16,

p 42.4).

Vastuseks kostja vastuväitele, et tema oli kahe osamakse tasumisega hilinemisel tekkinud

viivise hüvitanud 1 000 krooni suuruse ülekandega 11.05.2009, märgib ringkonnakohus

järgmist. Reeglina, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid

või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast,

esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata,

missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud (VÕS § 88

lg 1).

VÕS § 88 lg 4 järgi, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja,

kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja

kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ning kohustust

ei ole vaidlustatud. Kui võlausaldaja on VÕS § 88 lg-s 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise

kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik

ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt

määratud kohustuse.

Kostja ei määranud mh 1 000 kroonise ülekande tegemisel, missuguse kohustuse katteks ta

summa üle kandis. Maksekorralduse selgitusena märkis ta „XX tsiviilasi nr 2-08-90358 ABC

Laenuse ABC“ (I kd lk 34 p). Alles 27.08.2018 kohtule esitatud hagiavalduses tegi kostja

hagejale teatavaks, et kandis 1 000 krooni üle viivisenõude katteks. Hageja arvestas 1 000

krooni suurust laekumist kolmanda osamakse kui kõige koormavama makse katteks. Hageja

tegi selle kostjale teatavaks kohtutäituri kaudu 19.08.2016 (II kd lk 11p-13); kostja ei vaielnud

vastu. Kuivõrd kostja tasus 1 000 krooni 11.05.2009, oli 2016. aastaks, kui hageja teatas, mille

katteks ta 1 000 krooni tasumise arvestas, möödunud mõistlik aeg kostjal selle määramiseks,

missuguse kohustuse ta 1 000 krooni ülekandmisel tasus ja hagejal oli võimalik määrata,

missuguse kohustuse katteks summa arvestada. Kostja ei vaielnud sellele viivitamata vastu,

tehes seda umbes kahe aasta möödumisel. Sellega oli ta minetanud õiguse määrata ise,

missuguse kohustuse katteks ta 1 000 krooni tasus.

Seega oli kostja poolt perioodil 02.03.2009-17.04.2009 tasutud 49 000 krooniga kaetud esimese

ja teise osamakse maksmise kohustus ning tasutud oli ka 1 000 krooni kolmandast osamaksest.

Tasumata jäi 23 000 krooni kolmandast osamaksest, menetluskulude hüvitis 1 375 krooni ja

viivis.

Esimese osamakse tasumisel tuli hagejal tagastada mh laenu- ja pandilepingus

nr 080516-708023 nimetatud esemed, mida kostja nõudis hagejalt tagasi täiteasja

nr 025/2016/2850 raames. Viidatud lepingu kohaselt oli kostja hagejale üle andnud järgmised

pandiesemed: 3 ketti, ripatsi, kõrvarõngad briljantidega (103958) kaaluga 55,65 grammi.

Kuivõrd kostjal oli tekkinud hageja ees esimese osamakse tasumisega viivitamisel

viivisevõlgnevus 53,6 krooni, võis hageja keelduda kostjale tagastamast juveeltoote, mis selle

võlgnevuse kataks, kuid oleks nõudega võrreldes proportsionaalne. Tallinna kohtutäitur Hille

Kudu arestis täiteasja nr 035/2010/1684 raames hageja käes olnud kostja esemed

(pandiesemed) ning sellest nähtuvalt on kõige madalama hinnaga ripatsid, millest ühe väärtus

samas kataks 53,6 krooni suuruse viivisenõude. Seega sai hageja keelduda ühe ripatsi

tagastamisest viivisenõude rahuldamiseni.

Teise osamakse tasumisel tuli hagejal tagastada laenulepingus ja pandilepingus nr 080408-

707340 nimetatud esemed, mida kostja nõudis hagejalt tagasi samuti täiteasja nr 025/2016/2850

raames. Viidatud lepingu kohaselt oli kostja hagejale üle andnud kuldehteid kaaluga 91,6 g

(103669). Kuivõrd kostjal oli tekkinud hageja ees teise osamakse tasumisega viivitamisel

viivisevõlgnevus 164,1 krooni ja panditud kuldehted ei olnud lepingus määratletud muud

moodi kui kogukaaluga, võis hageja keelduda kostjale tagastamast kuldehteid kaaluga 0,62 g

[164,1 x 100 / (24 000 + 164,1) x 91,6 / 100]. Ülejäänud laenu- ja pandilepingutes

nr 080516-708023 ja 080408-707340 nimetatud ehted tuli tagastada.

Arvestades eelnevat ja asjaolusid, et esimene osamakse oli tasutud 03.03.2009 ja teine

17.04.2009 ning kompromissi kinnitava määruse järgi tuli kahe päeva jooksul panditud vara

tagastada, oli hageja viivituses laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 (v.a ühe ripatsi) ja

080408-707340 (v.a 0,62 g kaaluva kuldehte) nimetatud ehete tagastamisega. Seega oli viidatud

osas sundtäitmine lubatav. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus veendumusel, et kostja ei

ole pandiesemete vastuvõtmisega viivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes, sest tõendatud ei ole

kostjale täitmise pakkumine ja selle õigustamatu vastuvõtmisest keeldumine. Pandiesemed olid

hageja nõude täitmiseks toimuva täitemenetluse nr 035/2010/1684 raames kohtutäituri Hille

Kudu poolt 26.07.2018 arestitud (II kd lk 21p-26p) ja avaldatud oli elektroonilise

enampakkumise kuulutused (I kd lk 84-93p). Selle eesmärgiks oli sissenõudja (praegusel juhul

hageja) nõude rahuldamine vara müügist saadud raha arvel (vt ka TMS § 52 lg 1).

Täitemenetluse nr 025/2016/2850 raames kohtutäituri Kaire Põltsi poolt 31.07.2018

korraldatud kohtumisel, mille eesmärgiks oli laenu- ja pandilepingute nr 080516-708023 ja

nr 080408-707340 järgi panditud vara kostjale üleandmine, ebaõnnestus pandiesemete

tagastamine esmajoones neile viis päeva parem seatud aresti tõttu (II kd lk 27-28p). Hageja

nõude rahuldamiseks pandiesemete arestimist ei saa käsitleda kostjale pandiesemete

üleandmise pakkumisena.

Kuivõrd hageja ei andnud laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 ja nr 080408-707340

nimetatud esemeid kostjale üle, kui tal oli selline kohustus kohtu kinnitatud kompromisslepingu

järgi, keeldus kostja õigustatult seniks kolmanda osamakse tervikuna tasumisest. Nimelt võib

VÕS § 110 lg 2 järgi võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on

rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole

piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest,

lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja oli tasunud kaks osamakset,

aga ei saanud vastu kokkulepitud esemeid, võis ta keelduda kolmanda osamakse tasumisest,

kuni hageja on enda kohustuse täitnud ja esemed kostjale üle andnud (analoogses olukorras on

kohustuse täitmisest keeldumist pidanud võimalikuks ka Riigikohus 08.10.2014 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 23).

Vastuseks hageja väitele, et kostja ei tuginenud õigeaegselt täitmisest keeldumisele, märgib

ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et pool peab kohustuse täitmisest keeldumise

õiguse kasutamiseks ka sellele tuginema, s.t ta peab esitama täitmisest keeldumise vastuväite.

Samas ei ole sellisele tahteavaldusele kehtestatud vorminõuet ja pool võib seda väljendada ka

oma käitumisega, s.t tahteavaldus võib olla järelduslik. Praegusel juhul väljendaski kostja seda

oma käitumisega, kui katkestas seni stabiilselt tasutud maksete tegemise.

Eelnev tõdemus ei mõjuta kolmanda osamakse tasumise sissenõutavuse aega. Täitmisest

keeldumise vastuväite kasutamine tähendab vaid, et kostjal on õigus ajutiselt keelduda lepingu

täitmisest kuni teine pool on oma kohustuse täitmiseni või selle täitmist taganud. Üks

keeldumise materiaalõiguslikke tagajärgi on, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta

õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest (vt ka VÕS § 113 lg 4).

Täitmisest keeldumine annab aluse tunnistada sundtäitmine TMS § 221 lg 1 esimese lause

alusel lubamatuks ajutiselt, kuni võlausaldaja on võlgniku nõude rahuldanud või võlgnik on

sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsust asjas

nr 3-2-1-5-12, p 42).

Seega on ringkonnakohus seisukohal, et kostja oli 2009. aastal hagejale tasunud nii esimese

(24 000 krooni) kui ka teise osamakse (24 000 krooni), kuid tegi seda hilinenult, mistõttu võis

hageja nõuda kostjalt kokku 217,7 (53,6+164,1) krooni suuruse viivise tasumist kahe esimese

osamakse tasumisega viivitamise tõttu. Kuivõrd hageja ja kostja olid kokku leppinud, et hageja

rahalist nõuet tagavad pandiesemed, võis hageja keelduda teatud ulatuses pandiesemete

tagastamisest viivise tasumiseni, kuid seda proportsionaalselt võla suurusega. Põhjendatud ei

olnud kõikide pandiesemete kinnipidamine. Kuivõrd kostja oli oma kohustuse osaliselt täitnud,

kuid hageja tervikuna täitmata jätnud, oli kostjal õigus ajutiselt keelduda kolmanda osamakse

tasumisest.

8.2. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus 1 375 krooni suuruse hüvitise tasumise nõuet.

Nagu ülal kirjeldatud, leppisid pooled kompromissilepingus kokku, et kostja hüvitab hagejale

pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 375 krooni. Summa pidi olema tasutud ühe kuu

jooksul kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 20.02.2009. Kostja hagejale ühe kuu

jooksul 1 375 krooni ei hüvitanud.

Hageja oli seisukohal, et pooled leppisid kohtu kinnitatud kompromissilepingus kokku, et

viivisemäär 0,1% päevas kehtis lisaks osamaksete tasumisega viivitamisele ka 1 375 krooni

tasumisega hilinemisele. Kostja oli veendumusel, et nimetatud summale kohaldus VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Ringkonnakohus nõustub viidatud osas kostjaga..

VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust

teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi

teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas

on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist

tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu

tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel

tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt

tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis

tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt ka Riigikohtu 26.11.2015 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15; 28.03.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-5143, p 13.2).

Praegusel

juhul

on

pooled

eriarvamusel,

kuidas

viivisemääraga

seonduvalt

kompromissilepingut, mille kohus 16.02.2009 määrusega kinnitas, tõlgendada: hageja on

veendumusel, et kokkuleppe p 1.3, kus on määratud, et raha maksmisega viivitamisel kohustub

kostja tasuma hagejale viivitusintressi suuruses 0,1% päevas tasumisega viivitatud summast,

kohaldub kõikidele kompromissilepingus kokku lepitud rahalistele kohustustele; kostja on

seisukohal, et viidatud kokkulepe kehtib üksnes kokkuleppe p-s 1.2 nimetatud rahasummade

tasumisele. Seega ei ole võimalik poolte ühist tegelikku tahet kirjeldatud lepingupunkti

sõnastamisel välja selgitada. Samuti on tõendamata, et kostja pidi mõistma kokkuleppe p-i 1.3

selliselt, et tal tuleb ka 1 375 krooni hüvitamisega (kohustus sõnastatud kokkuleppe p-s 1.5)

viivitamisel tasuda viivist 0,1% päevas tasumisega viivitatud summast.

Eelneva tõttu tuleb viivisemäära väljaselgitamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist

(VÕS § 29 lg 4). Kuivõrd kompromissileping, mille kohus 16.02.2009 määrusega kinnitas, on

üles ehitatud selliselt, et esmalt määratakse kostja kohustus tasuda hagejale 72 000 krooni

(kokkuleppe p 1.1) ja reguleeritakse selle tasumise kord (kokkuleppe p 1.2) ning sellele järgneb

viivisekokkulepe (kokkuleppe p 1.3), kohaldub viivisekokkuleppe 72 000 krooni suuruse

põhikohustuse täitmisega viivitamisele. Seda enam, et pooled leppisid kokku, et kostja hüvitab

hagejale pool riigilõivust (1 375 krooni) alles lepingu p-s 1.5 ja eelnevalt kirjeldatud

viivisekokkuleppe ja hüvitise tasumise kokkuleppe vahele jääb regulatsiooni pandiesemete

tagastamise kohta (kokkuleppe p 1.4).

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub 8 % aastas. Nagu eelnevalt märgitud, tuli 1 375 krooni suurune kohustus täita hiljemalt

31.03.2009 (määrus jõustus 20.02.2009). Viivisemäär perioodil 01.04.2009 kuni tänaseni on

kõikunud vahemikus 8%-10,5% aastas.

8.3. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, mille katteks tuleb arvestada täitemenetluse käigus

laekunud summasid ja kuidas mõjutab see lõpptulemust.

Täitemenetluse käigus on hagejale laekunud 579,07 eurot, millest 8,01 eurot kanti hagejale

27.08.2015 (I kd lk 21) ja 571,06 eurot 12.08.2016 (I kd lk 24). TMS § 56 lg 2 järgi loetakse

täitemenetluses saadud raha jaotamisel võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda

olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel

arvestatud intressid. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 56 lg 2 (nagu ka VÕS § 88 lg 8) ei

keela pooltel järjekorda teisiti kokku leppida, v.a täitekulude osas (Riigikohtu 12.12.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 16). Pooltel sellist kokkulepet asja materjalidest nähtuvalt ei

olnud. Hageja hinnangul tulid täitemenetluse käigus laekunud summad maha arvestada

põhikohustusest ja kostja arvas, et need tuli maha arvestada tekkinud viivisest. Seega kohaldub

üldreegel.

Hagejale laekus 27.08.2015 täitemenetluse kaudu 8,01 eurot ehk 125,33 krooni. 27.08.2015

seisuga oli kostja hagejale võlgu kokku 25 368,7 krooni ehk 1 621,4 eurot. See moodustus

järgmistest komponentidest:

1) esimese osamakse tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisest 53,6 krooni ehk

3,43 eurot;

2) teise osamakse tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisest 164,1 krooni ehk

10,49 eurot;

3) kolmandast osamaksest 23 000 krooni ehk 1 469,97 eurot, mille tasumisest oli kostjal

õigus ajutiselt keelduda

4) riigilõivu hüvitisest 1 375 krooni ehk 87,88 eurot;

5) hüvitise tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisest 776 krooni ehk 49,6 eurot.

Punktis 5 välja toodud viivise sai kohus valemi abil: [(1 375x0,0288/100x91) +

(1 375x0,0247/100x184)

+

(1 375x0,0247/100x181)

+

(1 375x0,0247/100x184)

+

(1 375x0,0247/100x181)

+

(1 375x0,0253/100x184)

+

(1 375x0,0247/100x182)

+

(1 375x0,0247/100x184)

+

(1 375x0,024/100x181)

+

(1 375x0,0232/100x184)

+

(1 375x0,0226/100x181)

+

(1 375x0,0223/100x184)

+

(1 375x0,0221/100x181)

+

(1 375x0,0221/100x58)].

TMS § 56, lg 2 järgi tuleb 8,01 eurot maha arvestada esmajärjekorras sissenõutavatelt

kõrvalnõuetelt. Kuivõrd viivis tekkis nii kahe esimese osamakse tasumisega hilinemisel kui ka

riigilõivu hüvitise maksmisega viivitamisel, kohaldab kohus analoogia korras VÕS § 88 lg-t 6

ja loeb, et laekunud 8,01 euroga kaetakse osaliselt hageja jaoks kõige vähem tagatud kohustus

(viivis), ehk 1 375 euro suuruse hüvitise tasumisega viivitamisel tekkinud viivis 8,01 euro

ulatuses. Osamaksete tasumisega hilinemisel tekkinud viivist, tagab pandiõigus.

Hagejale laekus 12.08.2016 täitemenetluse kaudu 571,06 eurot ehk 8 935,15 krooni.

12.08.2016

seisuga

oli

kostja

hagejale

võlgu

25 349,9

krooni

(53,6+164,1+23 000+1 375+757,2) ehk 1 620,15 eurot. 27.08.2015 seisuga võrreldes oli

muutunud hüvitise tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivis. Viidatud viivise summa arvutas

kohus järgmise valemiga: [776 - (1 375x0,0221/100x58) + (1 375x0,0221/100x184) +

(1 375x0,0221/100x182) + (1 375x0,0219/100x43)-125,33].

12.08.2016 saadud summa kattis kogu viivisenõude, s.o 571,06 euro ehk 8 935,15 krooniga oli

kaetud hageja 53,6 krooni, 164,1 krooni ja 757,2 krooni suurused viivisenõuded. Pärast

nimetatud summade mahaarvamist (kokku 974,9 krooni), oli põhikohustuse katteks võimalik

maha arvestada veel 7 960,25 krooni (8 935,15-974,9). Kuivõrd esmajoones tuleb summa

arvestada vähem tagatud kohustuse katteks, tuleb lugeda kaetuks 1 375 krooni suuruse hüvitise

tasumise kohustus. Järelejäänud 6 585,25 krooni (7 960,25-1375) saab maha arvata kolmanda

osamakse tasumise kohustusest. Selle tulemusena on kostja hagejale veel võlgu

16 414,75 krooni (23 000-6 585,25) ehk 1 049,09 eurot. Kuid kostjal on õigus keelduda selle

tasumisest, kuni hageja on täitnud pandiesemete tagastamise kohustuse.

9. Eelnevat arvestades on otsuse tegemise ajal pärast täitemenetluse käigus laekunud summade

mahaarvamist täitemenetlus täiteasjas nr 025/2016/2850, milles täidetakse 1 049,09 euro

suurust põhinõuet (osa kolmandast osamaksest), ajutiselt lubamatu kuni laenu- ja

pandilepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 järgsete pandiesemete kostjale

tagastamiseni või tagastamise pakkumiseni, millest hakkab jooksma ka viivisearvestus.

Eelnevat ületavas osas on sundtäitmine lubamatu. Täiteasjas nr 035/2010/1684 sundtäitmine on

tervikuna lubatav.

Menetluskulud

10. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel täies ulatuses poolte endi

kanda.

Kohtumenetluse lõpptulemusena jäi hagejal oma eesmärk saavutamata ja kostjal saavutas oma

eesmärgi osaliselt. Üldreeglina tuleb sellises olukorras hageja hagiga seonduvad kulud

TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda ja kostja hagiga seonduvad kulud TsMS § 163 lg 1

alusel poolte kanda võrdsetes osades või poolte endi kanda. Samas ei ole vaidlust selles, et

kostja on jätnud hagejale kokkulepitud summad tähtaegselt tasumata ja hageja hagi jäi tervikuna

rahuldamata suuresti põhjusel, et täitemenetluse käigus on suudetud osaliselt hageja nõue kostja

vara arvelt rahuldada. Pärast käimasoleva kohtumenetluse lõppu on pooltel jätkuvalt üksteise

suhtes kohustused: hageja on kohustatud kostjale tagastama laenu- ja pandilepingute nr 080408-

707340 ja nr 080516-708023 järgsed pandiesemed ning kostja on kohustatud hagejale

tagastama võlgnetava summa. Seega on õiglane praegustel asjaoludel jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing