3-19-1395/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1395 Haldusasi XX kaebus kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – XX, seaduslik esindaja eestkostja Võru Linnavalitsus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2019. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Keelduda XX määruskaebuse menetlusse võtmisest Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1395.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3; § 206 lg 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 23.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 07.08.2019 ja 08.08.2019) kahjunõudes 100 triljardit eurot kord kahe aasta jooksul kuni aastani 2093. Kaebus puudutas XX etteheited kohtutäiturite tegevusele, riigi õigusabi süsteemile, Justiitsministeeriumile, Riigikontrollile, samuti erinevatele õigusaktidele.

2. Rahvastikuregistri andmebaasist nähtuvalt on XX eestkostjaks Võru Linnavalitsus (eestkostja määratud Tartu Maakohtu 17.08.2018 määrusega asjas nr 2-17-11108).

3. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 08.08.2019 kohtunõudele selgitas Võru Linnavalitsus, et ei toeta eeskostetava XX kaebust ja palus jätta see läbi vaatamata.

4. Tallinna Halduskohtu 14.08.2019 määrusega tagastati XX kaebus.

Piiratud teovõimega isikul ei ole halduskohtumenetluses teovõimet (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1). Kaebaja eestkostjaks määratud Võru Linnavalitsus peab mh tagama XX õiguste kaitse kohtute menetluses olevates asjades. Võru Linnavalitsus selgitas

3-19-1395 2(3) 12.08.2019 vastuses, et ei toeta eeskostetava XX kaebust ja palub jätta selle läbi vaatamata. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 6 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. XX esitas 04.09.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.08.2019 määruse peale. XX selgitas muu hulgas, et ei nõustu halduskohtu seisukohaga teovõime puudumise osas. Kaebaja ei ole rahul kaebuse tagastamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 203 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg

4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.09.2019 määrusega XX määruskaebuse käiguta ning selgitas kaebajale, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on halduskohus saatnud vaidlusaluse määruse XX-le e-posti teel 14.08.2019 ning samal päeval on XX kinnitanud kirja ja selle manuste kättesaamist. Seega oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 29.08.2019 (kaasa arvatud). XX esitas ringkonnakohtule määruskaebuse 04.09.2019, seega mittetähtaegselt.

Ringkonnakohus palus kaebajal hiljemalt 16.09.2019 (kaasa arvatud) täpsustada määruskaebuse tähtaegsusega seonduvat ning esitada vajadusel määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus (vt ka ringkonnakohtu 09.09.2019 määrus asjas nr 3-19-1395, p-d

8 ja 9). Kuna kaebaja kinnitas määruse kättesaamist alles 17.09.2019, pikendas ringkonnakohus määrusele vastamise tähtaega kuni 23.09.2019 (kaasa arvatud). XX vastas ringkonnakohtule 17.09.2019 ja 18.09.2019 e-kirjadega, ent ei selgitanud määruskaebuse tähtajaga seonduvat ega esitanud tähtaja ennistamise avaldust.

8. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad määruskaebuses puudused, mis takistavad selle menetlusse võtmist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on halduskohus saatnud vaidlusaluse määruse XX-le e-posti teel 14.08.2019 ning samal päeval on XX kinnitanud kirja ja selle manuste kättesaamist. Seega oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 29.08.2019 (kaasa arvatud). XX esitas ringkonnakohtule määruskaebuse 04.09.2019, seega mittetähtaegselt. Kaebaja ei ole selgitanud, millistel (objektiivsetel või subjektiivsetel) põhjustel oli tal takistatud määruskaebuse tähtaegne esitamine. Selliseid põhjuseid ei nähtu asja materjalide pinnalt ka ringkonnakohtule. Käiguta jätmise määruses hoiatas ringkonnakohus kaebajat, et mõjuva põhjuse puudumisel on kohtul õigus määruskaebus tagastada selle esitajale.

9. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus HKMS § 187 lg 4 ning § 203 lg 2 ja § 206 lg

1 alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu täiendavalt sellele, et Tartu Maakohtu 17.08.2018 määrusega asjas nr 2-17-11108 on XX kui piiratud teovõimega isiku üle seatud eestkoste kuni 17.08.2021 ning eestkostjaks määratud Võru Linnavalitsus. Määruse kohaselt on eestkostja ülesanneteks muu hulgas eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitse ning kohustus hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Samuti peab eestkostja kaitsma XX huve, esindades teda temaga seotud

3-19-1395 3(3) kohtumenetlustes ning vajaduse korral taotledes selleks isikule riigi õigusabi. Eestkostja nõusolekuta võib XX iseseisvalt käsutada oma rahalisi vahendeid pensioni ja sotsiaaltoetuse näol.

11. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on kohtu poolt määratud eestkostja, siis on XX Tartu Maakohtu 17.08.2018 määruses asjas nr 2-17-11108 toodud ulatuses TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik ja seega puudub tal HKMS § 25 lg 1 kohaselt üldjuhul halduskohtumenetluses teovõime. Sellisel juhul saab XX osaleda edasiselt kohtumenetlustes, kui tema eestkostja (Võru Linnavalitsus) selle heaks kiidab (HKMS § 26 lg 1).

Erandiks on HKMS § 25 lg-s 2 sätestatud juhtumid, millal piiratud teovõimega täisealisel isikul saab halduskohtumenetluses erandina olla teovõime (teovõime piiratus ei puuduta haldusasja; piiratud teovõimega isiku huvid võivad olla tema eestkostja huvidega vastuolus või seataks vastasel juhul ohtu piiratud teovõimega isiku või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi). Samuti on piiratud teovõimega täisealisel isikul HKMS § 25 lg 4 neljandat lauset arvestades halduskohtumenetluses teovõime olemas selliste määruste vaidlustamiseks, mille alusel teeb halduskohus ühtlasi kindlaks isiku teovõime puudumise konkreetses haldusasjas.

(allkirjastatud digitaalselt)