4-19-4695/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4695

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-4695 (XXX) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

I.F kaitsja kaebus Politsei-

ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22. augusti 2019. a otsusele, millega karistati I.F liiklusseaduse (LS) § 227

2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise lg ga kuuks Menetlusalune isik

I.F

(isikukood: XXX; elukoht: ; e-mail: ) xxx xxx Kaitsja Philippe Hint, Hugo OÜ, Endla 15, Tallinn Kohtuväline menetleja

PPA prefektuuri liiklus- Põhja korrakaitsebüroo järelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes seadustiku (VTMS) - 120, 132 p- 2 -dest 133-134 väärteomenetluse § st § st ja § maakohus otsustas:

1. Politsei- Piirivalveameti prefektuuri

Tühistada ja Põhja korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 22.08.2019. a otsus, millega I.F karistati

227 2 alusel LS § lg mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.

2. Karistada I.F

227 lg 2 alusel

LS § mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus

3 (kolmeks) muutmata.

3. Karistus

kohtuotsuse Liiklusseaduse 127

pööratakse täitmisele jõustumisel. §

kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva pärast jõustumist. jooksul kohtuotsuse

4. Menetlusaluse isiku I.F kaitsja kaebus rahuldamata.

jätta

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale, menetlejale

kohtuvälisele ja Maanteeametile.

4-19-4695

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, menetleja tema võib kohtuväline või

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

(kolmekümne) päeva kättesaamisest.

jooksul alates otsuse

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse ja

22. augusti 2019. a otsusega karistati I.F § 227

2 alusel juhtimisõiguse LS lg

äravõtmise

4 kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik ga 01.08.2019 kell 17:32 xxx 5,7 km mootorsõidukit kiirusega 82 -3 km/h, millega ületas sellel +/ teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) vähem kui mitte

km/h. Sellega rikkus

§

p nõudeid ning pani toime LS lg

LS § 227 -s 2 sätestatud väärteo. lg

Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

1. Menetlusalu isiku kaitsja esitas kaebuse, milles palub muuta menetleja poolt se kohtuvälise määratud määrata Isik ü kuna päike paistis karistuse liiki ja karistuseks rahatrahv. letas kiirust, silma ja ei näinud liiklusmärki. Ilma juhtimisõiguseta ei ole võimalik tööd teha ja last kooli ja tagasi transportida. Menetlusalune isik soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus

2. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud teabega. Karistusregistri andmete kohaselt oli kaebajal

toimepanemise ajal kehtivat käesoleva õigusrikkumise mitu väärteokaristust lubatud

sõidukiiruse ületamise eest, mille eest on teda karistatud rahatrahviga. Varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja on liikluses ohtlik nii toimepandud gude iseloomu kui ka hoolimatu suhtumise väärte tõttu ning palub otsuse muutmata. jätta KOHTUOTSUSE

PÕHJENDUSED

3. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses teha lahendi VTMS 132

kui kohus on ja § sätteid järgides, saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses selle vastuses teatanud, nad soovi või et ei kohtuistungist osa

võtta.

4. Menetlusalune isik

menetleja teatasid kohtule, nad on asja ja kohtuväline et nõus

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus leiab, praegusel juhul on lahendada kaebus kirjalikus et võimalik menetluses.

5. VTMS 123

2 kohaselt arutab maakohus

ulatuses, esitatud § lg väärteoasja täies sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi kohtuvälise ja õiguslikke asjaolusid.

4-19-4695

6. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 1. augustil 2019 kell 17.32 xxx km - mootorsõidukit kiirusega 82+/ 3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 29 km/h. Sellega rikkus ta -

LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo.

6.1. LS 50

5 p 3 kohaselt juht tohi kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud § lg ei sõita

kiirusest.

2 kohaselt on karistatav poolt lubatud suurima LS § lg mootorsõidukijuhi sõidukiiruse ületamine –

21 40 kilomeetrit tunnis.

6.2. Kiirusmõõturi sõiduki kasutamise protokolli kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud xxx xxx

1. augustil 2019 Stalker registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmiseks mõõteseadet II MDR nr AS008366 kiiruseks

82 km/h. Sellel t on lubatud kiirus ja sõiduki mõõdeti eelõigul

50 km/h. Mõõtemääramatust

- 3 arvesse +/ võttes ületas vähem

menetlusalune isik kiirust

mitte

kui 29 km/h. on

kasutatud on Mõõtetulemus mõõteseaduse § lg mõttes jälgitav, kuivõrd

taadeldud , seejuures Taatlustunnistuse nr TTRS- mõõtevahendit järgides mõõtemetoodikat.

19/00043 kohaselt oli taadeldud 28.02.2019. Majandustaristuministri kiirusmõõtur ja

20.09.2016 e nr 57 metroloogilisele kontrollile kuuluvate määrus „Kohustuslikule mõõtevahendite mõõtevahendite erinõuded, täpsusnõuded, nimistu, olulised ja sealhulgas ning

mõõte taatluskehtivusajad” liiklusjärelevalves vahendite

lisa punkti 8.1 alusel on

ki taatluskehtivusajaks aasta. Seega toimepanemise ajal, s.o 1. irusmõõturite üks väärteo augustil 2019, oli kehtiv taatlustunnistus. kiirusemõõteseadmel

6.3. Menetlusalune isik selgitas ,

kohtuvälises menetluses esitatud vastulauses et ta ületas lubatud kiirust, kuna ta , samuti suhtles ta päike paistis silma ja ei pannud liiklusmärki tähele kõrvalistujaga. Kohus märgib seejuures, et rikkumine oli toime pandud I.F elukoha lähedal, samuti vallas, mistõttu ei olnud tegemist menetlusaluse isiku jaoks võõra xxx

piirkonnaga, milles kehtivad liikluspiirangud oleks isiku jaoks üllatuslikult. Seega pani I.F teo toime vähemalt kergemeelsusest. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust süüd välistavad

ja

asjaolud. Eeltooduga on leidnud, menetlusalune isik rikkus

5 p 3

tõendamist et LS § 50 lg nõudeid ja pani sellega toime

227 2 rikkumise. LS § lg KARISTUS

7. LS 227

karistustena ette rahatrahvi kuni 100

§ lg näeb võimalike põhi trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

kuni kuue kuuni.

8. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku Karistuse kohtu poolt süü. mõistmisel

või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid raskendavaid ja

asjaolusid,

edaspidi hoiduma toimepanemisest

võimalust mõjutada süüdlast süütegude ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

9. Menetlusaluse isiku s suurust hinnates kohus arvesse teo toimepanemise üü võtab väär

asjaolusid. -40 km

LS § 227 lg 2 näeb ette karistuse kiiruse ületamise eest 21 /h võrra. Menetlusaluse isiku sõidukiiruse ületamise ulatus jääb sätte kontekstis piiri lähedale, keskmise

s.o 29 km/h.

Seega on isiku süü hinnatav keskmisena. Kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse kaebusest nähtuvat süü ülestunnistamist ja kahetsust.

4-19-4695

10. Karistusliigi valikul võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse karistusregistri andmeid, mille kohaselt menetlusalusel isikul on 3 kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. I.F puhul on tegemist isikuga, kes aasta jooksul on toime pannud juba neljanda samalaadse rikkumise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahatrahv suuda menetlusalust isikut

ja see karistuse liik ei mõjutada käituma õiguskuulekalt on ennast ammendanud. Karistusena tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

11. Kaebuses toodud kohaselt kaotab menetlusalune isik

põhjenduste mootorsõiduki juhtimisõiguseta töö oma ja on raskendatud lapse kooli ja tagasi minek. Kaebuse juurde ei ole aga esitatud ühtegi tõendit ei kaebuse esitaja töökohustuste ega ka lapse kohta (seda enam, et kaebuses on juttu ühest alaealisest lapsest, aga kohtuvälisele menetlejale esitatud kirjas lastest). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ei töökohustuste täitmine ega ka lapse transportimine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. § või mootorsõiduki KarS 50

2 kohaselt lg ei

juhtimise

isikult, kes kasutab seda liikumispuude

õigust ära võtta üksnes sõidukit tõttu. Menetlusalune is pidi teadma, sellisele liiklusalasele rikkumisele b rahatrahv

ik et järgne või juhtimisõiguse äravõtmine põhi või võivad

kas - lisakaristusena sellest ja olla tingitud ajutised

ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid asub kohus õigushüvesid, seisukohale, selles olukorras kaaluvad kollektiivsed , s.o kaasliiklejate ning ka et õigushüved kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. Siiski võttes arvesse isiku kaebuses esitatud väiteid, peab kohus võimalikuks mõnevõrra kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada mootorsõiduki I.F juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

12. Lisaks selgitab kohus, et väärteokaristused kustuvad aasta jooksul alates karistuse täitmisest. Ekslik on kaebuse esitaja arusaam, et tema eelnevad karistused on juba peaaegu aegunud ja ei ole kustunud sellepärast, et ta on toime pannud uusi rikkumi . Karistusregistri si seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kohus selgitab, et kui kaebuse esitaja oleks oma rahatrahvid kohe tasunud, siis oleks need ka aasta pärast Kõik rahatrahvid on aga väärteokaristused aegunud. tasumata ja senikaua ei aegu.

13. Eelnevat kokkuvõttes ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, karistades menetlusalust isikut mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik