1-19-7368/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2019 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7368 Kohtukoosseis kohtunik Anne Rebane Kriminaalasi Soome Vabariigi Päijät-Häme esimese astme kohtu 06.10.2017.a otsuse tunnustamise ja täitmise otsustamine Artur Solovjovi suhtes Süüdimõistetu Artur Solovjov, isikukood: 38903250336; sünniaeg: 25.03.1989; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus

Juhindudes KrMS § 48911 lg 1 p 1 kohus määras:

RESOLUTSIOON 1. KrMS § 48911 lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Artur Solovjovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Päijät-Häme esimese astme kohtu 06.10.2017.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2. KrMS § 50874 alusel pööratakse Artur Solovjovilt väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 90 (üheksakümmend) eurot Eesti riigi tuludesse. 3. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank – EE932200221023778606, SEB pank – EE891010220034796011 või Luminor Bank AS – EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning maksekorralduse selgitusse: „1-19-7368, Artur Solovjov, rahaline karistus“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Määrus väljastada Artur Solovjovile, Justiitsministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord KrMS § 387 lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 17.09.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Soome Vabariigist saabunud Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, artikli 4 alusel väljaantava tunnistuse. Tunnistuses taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Artur Solovjovi suhtes 06.10.2017.a tehtud ja 06.11.2017.a jõustunud Päijät-Häme esimese astme kohtu otsusega nr 2017/139795 väljamõistetud rahalise karistuse summas 90 eurot tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis.

2

KrMS § 50872 lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Artur Solovjovi elukohaks xxx. Justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 „Maaja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Seega tulenevalt KrMS § 50872 lg 1 p-st 1 on Harju Maakohtul pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle.

Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et Artur Solovjov on xxx, Soomes, 30.03.2017.a pannud toime pisivarguse, kui varastas kauplusest kaks purki õli ja kaks lambipirni. Artur Solovjov tunnistati süüdi, tema tegevus kvalifitseeriti pisivargusena ning teda karistati Soome Vabariigi karistusseadustiku peatükk 28 § 3 (1) järgi.

KrMS §-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Soome Vabariigi poolt kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et Artur Solovjovi poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist vargusega. KrMS §-s 50870 p 7 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus varguse eest. Pisivargus kuulub oma olemuselt varguse süütegude alla ning seetõttu ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt KrMS § 50870 pst 7 kontrollima, kas Artur Solovjovi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.

KrMS § 4896 lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtu hinnangul ei esine kohtule esitatud materjalidest lähtuvalt KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Artur Solovjovi suhtes tehtud otsus on jõustunud 06.11.2017 (KrMS § 477 lg 1 p 1). Samuti pole kohtul käesoleval juhul alust kahelda, et Soome Vabariigi Päijät- Häme esimese astme kohtu 06.10.2017 otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus (KrMS § 477 lg 1 p 2). Küll aga nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et asja ei ole kirjalikult menetletud ning isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Asjaomasele isikule esitati tunnistuse kohaselt 23.08.2017.a isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. KrMS § 477 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi muuhulgas taotletavat riiki abistada, kui otsus on tehtud tagaselja. KrMS § 4897 lg 1 p 1 kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui on kindlaks tehtud, et menetlusosalist isikut teavitati kohtulikust arutelust ning sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Kuivõrd antud juhul toimetati Artur Solovjovile kohtukutse isiklikult kätte ja teda teavitati, et otsus võidakse teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule, siis leiab kohus, et Artur Solovjovi suhtes tehtud otsus ei ole tehtud tagaselja lubamatul viisil, mistõttu on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine käesoleval juhul lubatud. Lisaks eelnevale ei esine kohtu hinnangul ka muid KrMS §-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid.

Kohus ei tuvastanud ka KrMS §-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või

3

täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti ei ole karistuse täitmisele pööramine Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel ning otsusega määratud rahaline karistus on suurem kui 70 eurot.

KrMS § 50869 lg 11 p 1 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma. Eelnevast tulenevalt on võimalik tunnustada Päijät-Häme esimese astme kohtu 06.10.2017 otsusega väljamõistetud rahalist karistust summas 90 eurot.

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Soome Vabariigi Päijät-Häme esimese astme kohtu 06.10.2017.a otsuse täitmine Artur Solovjovi suhtes KrMS § 48911 lg 1 p 1, § 50870 p 7 ja § 50872 alusel tunnistada Eesti Vabariigis lubatavaks.

KrMS § 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Artur Solovjovilt Soome Vabariigi Päijät-Häme esimese astme kohtu 06.10.2017.a otsusega väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 90 eurot tuleb kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole käesoleval juhul kokku leppinud teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik