4-19-4014/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-19-4014

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-4014 (2302,19,008706) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi P V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka

01.07.2019 otsusele nr 2302,19,008706 N.A

karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja se menetleja esindaja: Triinu Riigor,

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: P V, ik: xxx, elukoht xxx. RESOLUTSIOON

1. P V kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 01.07.2019 otsusele nr 2302,19,008706 P V karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 01.07.2019 otsus nr 2302,19,008706 P V karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest muutmata ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks tühistamata.

3. 4- Kohaldatud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 4-

4. juhiluba Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

2

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad

ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 24.09.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg

on 24.10.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jook i esitata, jõustub sul e kohtuotsus 25.10.2019.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi Raul Annuka 01.07.2019 otsusega nr vanemväärteomenetleja 2302,19,008706 karistati P V LS 227 lg 3 o toimepanemise eest § ettenähtud väärte LS § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, selles, et P V 08.06.2019 kella

20:16 paiku mnt ja tee vahel Tallinna Harju maakonnas juhtis XX XX s mootorsõidukit kiirusega 118 +/-4 km/h, millega ületas suurimat liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 44 LS § sätestatud nõu km/h ning rikkus 50 lg 5 p 3 et ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo 3 .

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Asjaolud

1. Mind, P V-t ik xxx

karistati 01.07.2019 väärteoasjas: 2302,19,008706 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.

2. Esitsain vastulause 19.06.2019 järgmise sisuga: Antud kiiruse ületamist ei õigusta miski. Pigem palun Teid austatud uurija, et säilitaksite minu juhtimisõiguse. Juhilubadest söltub

terve minu elu- käin tööl autoga, kus edasi tagasi vaja söita 60km. Ning minu kaks kooliealist last vajavad tihedat sõidutam vahel. Tol päeval söitis minu ees ist

XXX XXX

ja kordades SUUREMA kiirusega, tegi möödasöitu ning otsustasin, et söidan samuti väike bussit mööda, aga päike oli väga ere ning paistis otse esiklaasi. Mingi hetk taipasin

ja nägin , et söidukiirus ületas norm. Automaatselt vötsin kiiruse 70km/h peale. Kuid

kahjuks juba politsei oli jöudsnud fikseerida ja mind peatati. Minu viimasest kiiruseületamisest saab nüüd aasta ja töesti vaatan hoolikalt, kui söidan autoga. Eelmine

aasta sain kiiruse eest suure trahvi- ligi 1000eurot, Mis läks kohtutäituri kätte, kuid maksan seda 60euro kaupa iga kuu. (XXX) Kahetsen oma tegu ja see on vägagi taunitav. Kuid palun et jätke juhiload alles, sest muidu kaotan üürikorteri ja töökoha. Lisaks toetan oma lapsi igakuu rahaliselt. Veel palun Teid, lasta võimausel masta trahv järelmaksuga

Taotlen

1. Tühistada antud otsus ja tega uus otsus millega karistada mind rahalise karistusega mida oleks võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul ning juhul, kui Lp.Kohus sellega ei nõustu, siis Palun karistada minimaalse juhtimisõiguse äravõtmisega, mis võiks olla mitte kauem, kui 1 kuuks.

2. Palun antus asja lahendada kohtuistungil.

Põhjendused

1. KaRS

§ 56. Karistamise alus lg (1): Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

2. Liiklusseadus § 227. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine lg 3: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit

3

tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni

3. Kohtuväline menetleja toob välja: käitumises karistust raskendavaid asjaolusid P V menetluse käigus tuvastatud ei ole.

3.2 Kergendava asjaoluna arvestab kohtuväline menetleja vastulauses avaldatud kahetsusega.

3.3 Seega raskendavate asjaolude puudumine ja kergendava asjaolu olemasolu loob sootsama

pinnase anda kaalumiseks kergema karistuse.

4.1 sel menetlejal

Kohtuväli oli võimalik karistada mind karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

4.2 Kohtuväline menetleja toov välja, et lähtudes eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest, tuleb P V suhtes sellel korral kohaldada

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Eripreventiivselt aitab

juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust

liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate

elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg, kuid ebameeldiv on igasugune karistuse määramine k.a rahatrahv, seega andud põhjendused ei ole põhjendatud, et teha selline, kõige raskem karistus.

4.3 lem aselline, et oleks

Kohtuväline menetlejal lasub põhjendamiskohustus ja see peab o selgelt eristatav, miks just selline otsus langetati ja miks ei kaalutud rahalise karistuse rakendamist.

4.4 Samuti eemisest karistusest on pikk aeg möödas ja antud karistust täidetakse regulaarsete rahaliste maksetena.

4.5 miks ei arvestatud vastlausega ja olukoraga, mis toob endaga kaasa

Lisaks ei nähtu, juhtimisõiguse äravõtmine minule üleüldiselt (muidu kaotan üürikorteri ja töökoha).

4.6 Kohtuvälisel menetlejal lasub uurimiskohustus ja menetlejal oleks väga lihtne viis kohapeal või menetluse ajal antud fakte kontrollida ning alles siis teha otsus.

4.7 Hetkel lõi menetleja olukorra, mis tekitab rohkem kannatusi ja ebameeldivusi ning tagajärgi, kui seda oleks võinud olla olukorras, kui menetleja oleks arvestanud kõikide asjaoludega ja tõenditega.

4.8 Samas menetleja ei ole vastu vaielnud sellele,et mõõdasõit toimus tõepoolest, kuid kaudse tahtlusega, mitte kihutades maanteel, lihtsalt ilma põhjuseta.

4.9 Menetleja oleks võinud sedagi põhjendada, miks ta ei arvestanud sellega, et päike oli ere

ja eessõitev auto kelle kiirus oli suur, mis kõikide asjade koosmõjul tekitaski sellise olukorra.

4.10 Seega võib olla tegemistettevaatamatusega või kaudse tahtlusega, mida samuti ei ole menetleja välja toonud ega arvestanud karistuse mõistmisel.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et kahetseb, ei olnud tahtlik kiiruse ületamine. Elab sellises kohas, kus bussiliiklust põhimõtteliselt ei olegi, tööl käia on

raske. Töökoht on 31 kilomeetri kaugusel . Palub rahatrahvi või muud alternatiivi XXX

k klienditeenindajana. aristusele, elab üksi ja ei ole muud sissetulekut. Töötab XXX

Tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust vaja ei ole, kuid on vaja tööle jõudmiseks ja töölt tulekuks, sest töö on vahetustega. Rong sõidab, kuid rongiajad ei klapi tööaegadega ja tööandja

ei ole nõus vastu tulema. Eelmise kiiruse ületamise ajal töötas XXX pandimajas. Kiiruse ületamise ajal oli hästi ere päike, ees sõitis mingi vanem , mis tegi möödasõitu. Mõtles, et XXX sõidab mikrobussist mööda. Päike paistis silma ja oli 100 äkki ning kui pidurit hakkas vajutama,

oli juba hilja. On aru saanud, et seal X

XX teel vasak pool on möödasõiduks vist mõeldud, paremal pool sõidavad üldliiklejad. Kindlasti ei olnud põhjust möödasõitu teha. On kursis, et

kiiruse ületamise eest on ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine. 70 alas nii kiiresti sõita

kindlasti ei tohiks. Ei õigusta ennast, muidu jälgib kogu aeg, ei pea kihutamist õigeks. Igapäevaselt XX teel ei liigu, on teadlik, et seal on kiirusepiirang 70 km/h. Kindlasti kahetseb

4

kiiruse ületamist, rohkem ei ole sellel teelõigul kiirust ületanud, üldse siin linna piires ega maanteel. Palub kaaluda võimalust muuta menetleja otsust kas minimaalselt 1 kuuks ära võtta

või siis rahatrahv, mida maksta ositi 12 kuu jooksul.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud süü suurus mõjutab see väärteo ohtlikkust. LS § 227 lg 3 mõttes lubatud suurima sõidukiiruse ületamine pandi menetlusaluse isiku poolt toime teadlikult ja tahtlikult, mis on tegelikult kõige raskem väärteo toimepanemise vorm ja viitab isiku suhteliselt suurele süüle. Samuti näitab isiku süü suurust asjaolu, et õigusrik kus oli piirkiirust tõstetud kumine pandi toime asulasisesel teel, 70 km/h ja seda olukorras, kus ta ei osalenud liikluses üksinda. Videosalvestiselt on näha, et

sellel teelõigul samaaegselt menetlusaluse isiku sõidukiga liigub ka palju teisi sõidukeid. Põhjused mööda sõidu tegemiseks ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamiseks puudusid. LS § 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Kuid see saab juhtuda või toimida üksnes siis, kui kõik liiklejad järgivad liiklusreegleid. Teatavasti

on kiiruse ületamine liiklusõnnetuste üks põhjustest, milles hukkuvad ja saavad vigastada süütu inimesed ja seetõttu on seaduseandja näinud ette, et sellistes õigusrikkumistesse tuleb d se suhtuda täie tõsidusega. Seda kinnitab ka asjaolu, et seaduseandja on sellise õigusrikkumise

eest ette näinud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni 1 aastaks või aresti ja lisakaristuse sellise õigusrikkumise puhul minimaalselt 3 kuuks. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis annab isikule oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida, kuid mille puudumine ei saa takistada nende täitmist. Menetlusalusel isikul on võimalus oma

tööülesannet täita ja tööle jõuda ka muud moodi kui mootorsõidukit juhtides, seda küll mõningate raskustega aga juhtimisõiguse äravõtmine ei piira tal sissetuleku teenimist ega ka tööülesannete täitmist. Kui juhtimisõigus on niivõrd oluline, siis peab ikkagi mootorsõiduki juht enne kõike kõik endast oleneva ise tegema, et seda ebameeldivat olukorda ei järgneks. Aga õigus elule ja tervisele on isiku põhiõigus ja korrakaitseorganid on kohustatud seda põhiõigust kaitsma ja käesoleval juhul saame me seda teha üksnes sellisel viisil kui ma ohtliku juhi mõneks

ajaks mootorsõiduki juhina liiklusest kõrvaldame. Kui ma vaatame menetlusalust isikut

iseloomustavaid karistusregistri andmeid, siis me näeme, et eelmise aasta jaanuaris on ta

pannud toime samamoodi liiklusalase enamohtliku õigusrikkumise lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise näol lg 4 mõttes. Käesoleval juhul, mida me täna arutame, on menetlusalune isik ületanud kiirust lg 3 alammääras, kuid kui vaadata videosalvestuselt, siis menetlusaluse isiku kiirus mõõtmise hetkel on olnud kogu aeg märkimisväärselt suurem kui

lubatud. LS § 50 lg sõita kiiremini kui on lubatud. Karistuse määramisel on 5 p 3 keelab kohtuväline menetleja arvestanud ilmselgelt ka eripreventiivsete asjaoludega ehk siis sellega

kuidas oleks võimalik menetlusalust isiku mõjutada edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema ja kuivõrd rahatrahv karistusliigina ilmselgelt seda mõju avaldanud ei ole, siis ongi ainus karistusliik, mis veel enne vabadusekaotuslikku karistust mõjutusvahendina on võimalik

kohaldada, b ne menetleja on juhtimisõiguse äravõtmine. Seetõttu leia , et kohtuväli menetlemisel väärteomenetlusnorme rikkunud ei ole, samuti ei ole rikutud ka materiaalõiguse norme, karistus vastab üleastumise raskusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huvidega, mille alla kuulub ka liikluskord, on õiglane ja proportsionaalne ning alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning karistusliigi muutmiseks, karistuse vähendamiseks puuduva . Jätta d kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Maakohtu seisukoh t

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

5

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahenda

ma VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteotoimikus asuva kiirusmõõturi salvestuse andmete väljatrükist ja videosalvestisest nähtub, et kaebuse esitaja hitud sõiduki reg. märk sõidukiiruse mõõtmiseks P V ju XXX XXX

kasutati 08.06.2019 kella 20:16 ajal LaserCam 4 nr LE0047. lasertüüpi mõõteseadet Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti suurimaks 118 km/h, kus lubatud

sõidukiiruseks Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel on kuni 70 km/h.

laiendmääramatust +/ km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks - 4 mõõtetulemuseks km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem 114 kui 44 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja , kasutades taadeldud XXX mõõtevahendit , järgides seejuures mõõtemetoodikat. (TTRS-18/00207) Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis, s.o ü menetlusalune isik letas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 44 millega 50 lg 5 p 3 . km/h võrra, rikkus LS § nõuet

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteo - 3 s na. Seega puuduvad

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik ( , mida on ta ka ise § 133 p 3) tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile

liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat 44 km/h, sõidukiirust (70 km/h) mitte vähem kui siis rikkus menetlusalune isik LS § lg 5 p 3 nõuet ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 50 3 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuk , kes on täidesaatva riigivõimu a volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg ettenähtud väärteo to - 3 s imepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks LS § 227 lg . 3 kohaselt karistatakse

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60

kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 20 estiga 0 trahviühikut, ar kuni 30 päeva või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.

Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise

6 alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS

§ 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

i menetluse siku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteo lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puud

ub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 44 km/h ei saanud

menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, ka mitte ereda päikese tõttu, kuivõrd ta

möödus teistest lubatud sõidukiirusega liikuvatest sõidukitest ja menetlusaluse isiku ütlusi

arvesse võttes, et ta sõitis väikebussist mööda, aga päike oli väga ere ning paistis otse esiklaasi,

on tegu vaatamata menetlusaluse isiku p toime pandud teadlikult ja õhjendustele eesmärgipäraselt, seega kavatsetult. Sellele annab kinnitust ka kiiruse mõõtmise tulemus, mille

kohaselt on menetlusaluse isiku sõiduki kiirus mõõdetud 16 sekundi jooksul 500 meetrisel

lõigul olnud 118 km/h, s.t menetlusaluse isiku juhitud sõiduk ületas vahemikus 107 kuni liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust pikema aja vältel, mi lühiajaliselt tte teisest sõidukist möödumiseks. Selline käitumine saab olla aga vaid eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Kui juhile paistab päike silma, siis ei takista see armatuurlaual oleva spidomeetri näidu

nägemist ning iga liiklusohutusest lugu pidav juht vähendab silma paistva päikese tõttu liiklusohutuse tagamiseks sõidukiirust, mitte ei sõida pimesi at sõidukiirust ja lubatud suurim

ületades edasi. Seetõttu leiab kohus, et väited silma paistnud päikesest ei muuda olematuks

lubatud sõidukiiruse ületamist ega ka tahtlikku tegevust. Sellisel määral ja kestvalt lubatud

sõidukiirust nagu menetlusalusele isikule on süüks arvatud, ei ole võimalik ületada

ettevaatamatusest, vaid ainult teadlikult. Eessõitvast kaubikust möödumiseks ja lubatud sõidukiiruse ületamiseks puudus igasugune vajadus ja seda ei saanud tingida ka teiste sõidukite sõidukiirus.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 44 km/h, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo

3 .

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on LS § 227 lg ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks 3 rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

kuni . kaheteistkümne kuuni

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et

süü suurus sõltub numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest

mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on

süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks 2 ka LS § 227 lg ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 3 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära ( atrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõigu rah se äravõtmisega kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 44 km/h kiiremini kui lubatud, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse

7

ületamise v 60 km/h arvestades on kiirust ületatud alammääras. Isik, kes ise ahemikku 41- sellisest kiiruse vahest aru ei saa, on aga , s.o enam kui poole võrra lubatud kiiruse ületamisest eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Kui aga juht käitub taolisel viisil liiklust ohustades teadlikult, on juht ohtlik mitte ainult oma käitumise, vaid ka liiklust ohustava mõttelaadi tõttu, kuivõrd selline mõttelaad näitab juhi

üleolevat suhtumist liiklusohutusse, liiklusnõuetesse ja liikluskorda laiemalt. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra saab asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süüd võib siiski hinnata keskmiseks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel avaldanud kahetsust ning kahetsust on kergendava asjaoluna arvestanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses. Seega ei saa kohus sama kergendavat asjaolu enam kaebemenetluses arvestama hakata.

Kaebuses välja toodud süüd vähendavaid asjaolusid aga kohus arvesse võtta ei saa. Menetlusaluse isiku väide, et kiiruseületus toimus ainult möödasõidu olukorras ning pealegi

sõitis tol päeval tema ees Ford kordades suurema kiirusega, ei ole ei süüd vähendavad ega asjakohased. Käesoleval juhul on karistatud menetlusalust isikut ning mõne teise sõidukijuhi poolt lubatud kiiruse ületamine ei muuda menetlusaluse isiku õigusvastast käitumist olematuks ega saa olla ka õiguserikkumise toimepanemist õigustavaks, veel vähem välistavaks asjaoluks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ka teistest sõidukitest kõrval sõidurajal möödudes peab juht

veenduma, et ei ületataks suurimat lubatud sõidukiirust. Liikluskorraldusvahendiga lubatud suurim lubatud sõidukiirus kehtib kogu teelõigu ulatuses, mitte ainult esimesel sõidurajal ja liiklusseadus ei näe ette erandeid ei möödasõiduks ega möödumiseks. Samuti ei ole asjakohane menetlusaluse isiku väide, et kuna päike oli ere ning paistis otse esiklaasile, siis ei märganud ta lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohus peab vajalikuks juhtida menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, et juht peab kohandama enda sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Samuti peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid ning vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Taolistel asjaoludel peab kohus loomulikuks, et kui päike paistab auto halveneb juhil nähtavus seetõttu peaks juht sõitma esiklaasile, , kuid just veelgi ettevaatlikumalt ja veelgi aeglasemalt, veendumaks liiklemise ohutuses, mitte kiirust ületama ning sama sõidukist möödasõitu tegema. l ajal ka eesliikuvast

Kui menetlusalune isik

möödub suurima lubatud sõidukiirusega sõitvast sõidukist, saab ta juba spidomeetrile vaatamatagi aru, et ta sõidab lubatust kiiremini. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mitte v 44 km/h ei taga juhi enda ega ka teiste kaasliiklejate ohutust ega turvalisust ning ähem kui

pole mingil põhjusel õigustatud. Kuivõrd sõidukiga möödumine teisest sõidukist toimub

piisavalt lühikese ajaga ja seda ka olukorras, kus sõidukijuht järgib lubatud suurimat sõidukiirust, ei ole reaalne, et menetlusaluse isik saavutas üksnes möödasõidu hetkeks sõiduki kiiruseks 118 km/h. e Samuti nähtub väärteomaterjali juures olevatest tõendit st, et mõõdetud sõidukiirus on jäänud umbes 500 meetrisel teelõigul vahemikku 107-118 km/h, ning seega ei olnud kiiruseületamine ainult hetkeline. Kui juht ületab lubatud suurimat sõidukiirust olulisel määral lubatust, on ta oma suhtumiselt liikluskorda ja –ohutusse ohtlik, kuna ei pea vajalikuks järgida liiklusreegleid ning tagada kõigi kaasliiklejate turvalisus. Selline käitumine seab ohtu nii liiklusnõudeid teadvalt eirava juhi enese kui ka kõik samal teelõigul liikuvad kaasliiklejad.

Sellistest kaebuse esitaja seisukohtadest ja põhjendustest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole senini oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest kas aru saanud või ei soovi neist aru saada. Kohtu hinnangul saab sellises ulatuses piirkiiruse ületamist toime panna ainult teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Eripreventiivse eesmärgi tuvastamiseks

8

tuleb karistuse liigi ja määra määratlemisel tuvastada ka süüdlase käitumine enne süüteo toimepanemist kui ka pärast süüteo toimepanemist, hindamaks isiku allumist või allumatust õiguskorrale.

Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalust isikut 09.02.2019 4 toimepanemise eest rahatrahviga 920 karistatud LS § 227 lg ettenähtud väärteo euro ulatuses. Seejuures tasub menetlusalune isik oma sõnade kohaselt rahatrahvi kohtutäituri vahendusel, mis tingib selle, et tasutav summa on täitekulude võrra suurem ning tasumata on senini 520 euro ulatuses.

Ülalmärgitud andmetest tuleneb, et menetlusalust isikut on suurima lubatud sõidukiiruse

ületamise eest varasemalt juba karistatud ning vaatamata kohaldatud suhteliselt suurele

rahatrahvile, millisest osa on senini tasumata, jätkab menetlusalune isik samalaadsete

väärtegude toimepanemist ning isiku käitumine liikluses on ohtlik. Kui eelmine kord ületas

menetlusalune isik lubatud sõidukiirust üle 60 km/h võrra, siis käesoleval juhul 44 km/h võrra.

Tegemist on oluliste ja suurt ohtu kujutavate kiiruse ületamistega. Kohtu arvates näitab see

menetlusaluse isiku allumatust kehtestatud korrale ning tegemist ei ole enam juhusüüteoga, vaid teadva ohtliku õigusvastase käitumisega liikluses. Käesoleval juhul on tegemist lubatud

kiiruse piirmäära olulise ületamisega ajal, mil menetlusalusele isikule määratud karistus

samalaadse süüteo toimepanemise eest ei ole mitte ainult kehtiv, vaid ka pooles ulatuses tasumata. Selline menetlusaluse isiku käitumine viitab sellele, et on küllaldane alus arvata, et

menetlusalune isik võib ka edaspidi toime panna samalaadseid õigusrikkumisi. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd menetlusalune isik, vaatamata sellele, et ta ei ole olnud suuteline eelmist rahatrahvi tasuma, on ta jätkanud liikluse ohustamist, oles teadlik sellest, et järgneb uus karistus. karistusena rahatrahv ja kes rahatrahvi Kohus leiab, et kui isik, kellele on määratud tasumise ajal paneb toime samalaadse süüteo, siis ei saa selline karistusliik ka kuidagi mõjutada

isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teist liiki karistust, so juhtimisõiguse äravõtmist, et sellise karistusliigiga sundida isikut loobuma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest ning võtta ka karistuse kandmise ajaks ära uute süütegude toimepanemise võimalus. liiklusalaste Kohus leiab, et kuna lisaks lubatud sõidukiiruse olulisele ületamisele on tuvastatud ka varasema

karistuse ebaefektiivsus ja menetlusaluse isiku hoolimatu suhtumine oma teosse teo toimepanemise ajal, saab juba eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt asuda seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on põhjendatud ja ainuke kohaldatav karistuse liik. Sellist karistuse liiki on kohtuväline menetleja ka kohaldanud.

K tuleb lisaks dest ning aristuse määramisel eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvi

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks

teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme

korrektselt. valt eiras kaebuse esitaja Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtu

teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik sõidukiirust 44 km/h tiheda liiklusega teelõigul, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja

teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada

teiseliigilist põhikaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse

liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Eeltoodud asjaoludel on kohus

seisukohal se menetleja poolt , et kohtuväli põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine peale süü suuruse põhjendatud ja üldpreventiivsetest on ka eri- kaalutlustest lähtudes.

9

Seonduvalt kaebuses osutatud juhtimisõiguse vajalikkusega tööl käimiseks ning et juhtimisõigusest ilmajäämine tingib ka töökoha ja uurikorteri kaotuse, peab kohus vajalikuks

märkida on küll inimlikust aspektist vaadatuna mõistetav, , et see kuid ei ole aluseks juhtimisõiguse ära võtmata jätmiseks. Senise kohtupraktika kohaselt ei ole töökoha ning üürikorteri kaotamise võimalus iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes

isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RK 3-1-1-26-10). Antud juhul

menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi tõendit sellise juhtimisõiguse äravõtmist väli

stava

asjaolu esinemise kohta

. Juhtimisõiguse saanud ja varem samalaadse süüteo eest karistatud

isikuna pidi kaebuse esitaja teadma ka seda, et lubatud sõidukiiruse ületamine on endiselt karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse taas siis juba äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema majanduslik olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad ja eeldatav töökoht säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada

väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud

järjekordse väärteo toimepanemisest.

Kohtuväli ristust alla ettenähtud ne menetleja on kohaldanud kaebuse esitaja suhtes ka sanktsioonimäära keskmist määra, vaid ühe kolmandiku ulatuses ülemmäärast. Ilmselgelt on

kohtuväli süü ne menetleja arvestanud menetlusaluse isiku keskmist d ja karistust kergendavat asjaolu. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule karistust

kohaldades arvestanud kõiki KarS § 56 lg 1 sätestatud nõudeid ja omaksvõetud

karistuspraktikat. Arvestad

es eelmärgitud asjaolusid leiab kohus, et puudub igasugune seadusest või omaksvõetud karistuspraktikast tulenev alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise menetleja määratud niigi juba leebe karistuse kergendamiseks.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuväli menetleja otsuse muutmine või se

tühistamine. Se puudub õiguslik alus kohtuväli menetleja seadusliku ja põhjendatud ega se otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/