4-19-3949/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

lk 1 / (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

23. september 2019 Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-19-3949 Igor Tsapovi kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri 02.07.2019 kiirmenetluse otsusele nr 278019007728 Igor Tsapovi karistamises autoveoseaduse (AutoVS) § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot Kaebaja taotlus Taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks Kohtuliku menetluse staadium väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtunik Kadi Aavik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Menetlusalune isik IGOR TSAPOV isikukood 36603160455, aadress xxxxxx xx-x xxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Rahuldada Igor Tsapovi kaebus. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.07.2019 kiirmenetluse otsus nr 278019007728 ja lõpetada väärteomenetlus. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebetähtaeg on möödunud. Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kaevatav otsus PPA Lõuna Prefektuuri 2. juuli 2019 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 278019007728 on I. Tsapovit karistatud AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsuses viidatakse, et I. Tsapov on rikkunud AutoVS § 36 lg-d 1 ja 2, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tõenditest viidatakse otsuses menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile ja liiklusregistri päringule.

lk 2 / (5)

Kaebaja nõue ja põhjendused Menetlusalune isik I. Tsapov on esitanud Tartu Maakohtule 16.07.2019 kaebuse (tl 1-1p) kohtuvälise menetleja otsusele ning taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist seoses teos väärteotunnuste puudumisega. I. Tsapov selgitab kaebuses, et töötab xx xxxxx xxxxxxxx veoautojuhina. Kaebaja teostas 02.07.2019 autovedu sõidukiga Scania R114 reg nr XXX XXX , kui politseipatrull peatas ta kontrollimiseks kell 09.30 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia 55 km-l. Politseitöötaja väitis, et tal ei ole läbitud autojuhi ametija täienduskoolitus ning koostas selle kohta kiirmenetluse otsuse. I. Tsapov on enda sõnul läbinud autojuhi ametija täienduskoolitus 2017. aastal (kehtib kuni 20.11.2022) ja rääkis sellest ka politseitöötajale. Rahalistel põhjustel I. Tsapov kohe juhiluba ei vahetanud, I. Tsapov teab, et Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Liiklusregistris öeldi I. Tsapovile, et autojuhi ametija täienduskoolituse läbimine on elektroonilisel kujul olemas ning vajadusel saab politsei seda kontrollida liiklusregistri järgi. Varem on politsei korduvalt I. Tsapovit kontrollinud ja kellelgi selle kohta küsimust ei ole tekkinud. Teised politseitöötajad nägid, et tal on kõnealune koolitus läbitud.

I. Tsapov pöördus 03.07.2019 liiklusregistrisse, kus talle kinnitati, et liiklusregistris on selle kohta andmed kindlasti olemas ning väljastati ka vastava kirjega juhiluba.

I. Tsapov on kaebusele lisanud vaidlusaluse kiirmenetluse otsuse (tl 2) ja koopia enda juhiloast (tl 3).

Kohtuvälise menetleja seisukoht PPA avaldab 10.09.2019 kirjalikus seisukohas (tl 15-17), et kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja karistuste soovitud eesmärkidega ning I. Tsapovi kaebus tuleks jätta rahuldamata. PPA on analüüsinud menetluse raames kogutud tõendeid ning esitanud päringu Maanteeametile ja hinnangud ka sellele saadud vastust ja ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa menetlusaluse isiku õigeksmõistmise. PPA hinnangul on isiku süü selge.

Menetlusalune isik on esitatud kaebuses väitnud, et läbis autojuhi ametija täiendkoolituse 2017. aastal, mis kohtuvälise menetleja hinnangul vastab tõele osaliselt. Menetlusalune isik käis koolitusel ja praktiliselt omandas teadmised novembris 2017. Autoveoseaduse mõistes ei ole aga tegemist koolituse läbimisega selle formaalses mõttes, vaid teadmiste omandamisega, mis vajavad Maanteeameti heakskiitu. Vastavalt AutoVS § 38 lg-s 1 sätestatule omistab pädevuse ainult Maanteeamet.

Menetlusalune isik on väitnud, et läbis koolituse 2017. aastal, kuid arvestades asjaolu, et kiirmenetluse otsuse koostanud ametnik on menetlusalusele isikule määranud ikkagi karistuse, on käesoleva seisukoha koostajale ilmne, et liiklusregister oli toona kas vigane või puudusid seal andmed menetlusaluse isiku pädevuse kohta. Nende kahtluste kõrvaldamiseks või väljaselgitamiseks tegi kohtuväline menetleja Maanteeametile päringu, et välja uurida I. Tsapovi ametikoolituse läbimise ja temale pädevuse andmise detailid. Päringu vastusena selgus, et isikul puudus 02.07.2019 AutoVS § 36 lg-s 5 kirjeldatud kehtiv ametivõi täienduskoolituse läbimist tõendav pädevustunnis ning vastavasisuline kirje puudus ka juhiloal. Maanteeamet omistas kõnealuse pädevuse I. Tsapovile 03.08.2019, mistõttu ei vasta kaebuses esitatud väited tõele. Politsei ei saanud 02.07.2019 näha oma arvutitest pädevust, mis omistati I. Tsapovile 03.07.2019 ja samaaegselt kanti ka liiklusregistrisse. I. Tsapovi kaebuses viidatud andmed, mida politsei pidanuks nägema tekkisid liiklusregistri andmebaasi 03.07.2019, pärast seda, kui isik taotles omale Maanteeametis uue juhiloa.

Lisaks märgib kohtuväline menetleja iseloomustavalt, et politsei ei saa ega tohi hinnata menetlusaluse isiku pädevust juhi sõnade järgi. Alternatiivselt isegi olukorras, kus isik esitab koolitaja poolt väljastatud tunnistuse, ei saa selle pinnalt asuda seisukohale, et juht omaks pädevust teostada tasulist autovedu. Eeltoodu avamiseks viitab kohtuväline menetleja AutoVS § 38 lg 3 lk 3 / (5)

toodud detailidele, mille hindamise pädevus politseil paraku puudub, ja seeläbi ei piisa isegi koolitaja antud tõendi esitamisest järelevalve teostajale.

Kohtuväline menetleja selgitab kohtule täiendavalt, et autojuhi ameti-ja täiendkoolitusel käimine ja isegi sealt saadav kursuse tunnistus või diplom ainuüksi ei anna õigust teostada tasulist autovedu. Koolitaja saadab andmed küll Maanteeametile, kuid konkreetne AutoVS § 38 lg 1 kirjeldatud pädevus omistatakse isikute taotluste alusel ikkagi pädeva ametiasutuse poolt. Koolitust viivad läbi vastavat pädevust omavad eraettevõtted, kuid Maanteeamet on koolituse läbimise lõplik lüli, kes hindab koolitaja poolt AutoVS § 37 sätestatud nõuetest kinnipidamist. Lisaks on nõue taotleda pädevust just Maanteeametist, mitte piirduda ainult eraettevõtjast koolitaja poolt korraldatud kursuse läbimisega, väga tihedalt seotud ka Maanteeameti kohustusega kontrollida AutoVS § 38 lgs 3 kirjeldatud detaile.

Kohtuväline menetleja on kindlal veendumusel, et Maanteeamet on vältimatu vahelüli pädevuse saamisel ning koolituse läbimine ehk tundides või loengutes käimine ei ole piisav, kuna see ei tähenda automaatselt, et autojuht oleks piisavalt tunnustatud, et teostada tasulist autovedu. Näiteks on käesoleval aastal mitmel korral Maanteeamet keeldunud autojuhtidele pädevuse omistamisest seoses probleemidega koolituse korralduses, mis iseloomustab väga selgelt seda vajadust, et isikud peavad pöörduma pärast teadmiste omandamist ikkagi Maanteeameti poole ja taotlema eriõigust just seal. Kohtuvälise menetleja hinnangul on I. Tsapov jätnud täitmata eelkirjeldatud nõuded, mis omakorda võivad anda viite puudulikule koolitusele.

I. Tsapov tunneb ilmselt piisavalt hästi liiklusseadust, kui tajub selgelt kaebuses kirjeldatud asjaolu juhiloa kaasas kandmise vabatahtlikkuse kohta. Lisaks on ta läbinud autojuhi ametija täiendkoolituse õppeprotsessi, kus räägitakse muuhulgas ka õigusaktidest, mistõttu jääb kohtuvälisele menetlejale mõneti arusaamatuks see, miks I. Tsapov ei täitnud temale seadusest tulenevat nõuet lõpetada koolitus taotlusega Maanteeametile pädevuse saamiseks.

I. Tsapov ei olnud 02.07.2019 esimest päeva autojuhina tööl, millisele järeldusele on võimalik jõuda läbi karistusregistri teatise andmete ja ka kaebuse sisu, kus isik kirjeldab varasemaid kogemusi liiklusjärelevalve teostajatega. Kohtuvälise menetleja arvates oli I. Tsapovil piisavalt aega pärast koolituse läbimist 2017. aasta novembris, omale selgeks teha, et pädevus taotletakse vastavas riigiasutuses. Kohtuvälise menetleja arvates on I. Tsapovi süü leidnud kinnitust ja ta võib olla oma hooletusest või teadmatusest jätnud vahele olulise detaili autojuhi ameti juures. Samas leiab kohtuväline menetleja, et kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks isik pidanud teadma, et koolituse õppeprotsessi läbimine ei tähenda automaatselt ka pädevust teostada tasulist autovedu. Karistusseadustik § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Sama seaduse § 17 lg 3 sätestab veel eraldi, et seaduse mittetundmine ei välista ei tahtlust ega ettevaatamatust. Kaebuses esitatud taotlus lõpetada väärteomenetlus süü puudumise tõttu ei ole käesolevas asjas kohtuvälise menetleja hinnangul võimalik ega asjakohane, kuna süüline käitumine on leidnud tõendamist. Kohtuvälise menetleja arvates on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, tõstmaks kutseliste autojuhtide õiguskuulekust, tagamaks seeläbi liikluses suuremat turvalisust ja ka liiklusnõuete järgimise hõlpsamat kontrolli olemas käesolevas asjas teatud avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi olemasolul ei ole põhjendatud ka väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. AutoVS § 68 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 800 eurot või isegi aresti. Kuivõrd Riigikohus on paljudes oma lahendites kirjeldanud karistuse määramise põhitõde, et aluseks võetakse sanktsiooni keskmine määr, millest kergendavate-ja raskendavate asjaolude kaalumisel liigutakse vastavalt, kas suuremavõi väiksema karistuse määra suunas leiab kohtuväline menetleja, et 1/8 määras olev karistus on enam kui optimaalne andmaks I. Tsapovile selge signaal, et tasulistele vedudele kehtivate õigusaktide järgimine on rangelt kohustuslik.

lk 4 / (5)

KOHTU PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud järgnevad küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Autoveoseaduse (AutoVS) § 36 lg 1 järgi peab isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, olema läbinud autojuhi ametija täienduskoolituse, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. AutoVS § 36 lg 2 järgi peab autojuhi ametija täienduskoolituse olema läbinud veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga või bussijuht sõitjateveol liiklusseaduse kohase D-kategooria või D1- alamkategooria mootorsõiduki või DE- või D1E-kategooria autorongiga. AutoVS § 68 järgi võib autojuhti, kes teostab autovedu ametivõi täienduskoolitust nõuetekohaselt läbimata, karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Väärteoasja kohtuvälises menetluses koostatud kiirmenetluse otsuse (väärteotoimiku lk 1-1p), mille on koostanud PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseinik S. Hirmo, alusel on tuvastatav, et I. Tsapovile heidetakse ette, et ta juhtis 02.07.2019 kell 9.30 Viljandimaal, Viljandi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tee 55. kilomeetril mootorsõidukit Scania R114, registreerimismärgiga XXX XXX ja teostades autovedu ei olnud eelnevalt nõuetekohaselt läbinud autojuhi ametija täiendkoolitust. Tõenditena on otsuses märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (vt tl 2) ja liiklusregistri päring. Päringu, mille PPA teostas enne kiirmenetluse otsuse tegemist, koopiat kohtule esitatud väärteomaterjalidest ei nähtu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli alusel on tuvastatav, et isik avaldas politseile, et kursus on 2018.a. läbitud, kuid midagi talle selle kohta kätte ei antud.

AutoVS § 29 lg 1 p 6 järgi peab vedaja, välisriigi vedaja või oma kulul autovedu korraldav ettevõtja tagama, et autojuhil on kaasas politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule kontrollimiseks mh autojuhi ametivõi täienduskoolituse läbimist tõendav dokument, kui sellekohase koolituse läbimine on nõutav. Samas sätestab AutoVS § 30 lg 4, et kui autojuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole riigisisesel autoveol autojuhi ametija täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik. Autojuhi ametija täienduskoolituse läbimist kontrollitakse liiklusregistri andmete alusel. Seega pidi olukorras, kus I. Tsapovil oli kaasas üksnes isikut tõendav dokument, politseiametnik isikul ametija täienduskoolituse läbimist kontrollima liiklusregistri andmetele tuginedes.

lk 5 / (5)

AutoVS § 36 lg 5 järgi esimese lause kohaselt peab autojuhil olema ametivõi täienduskoolituse läbimist tõendav Maanteeameti antud pädevustunnistus või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. AutoVS § 36 lg 6 järgi tõendatakse autojuhi ametivõi täienduskoolituse läbimist liiklusregistri andmete, § 36 lg-s 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud juhitunnistuse alusel.

Seega peavad vastava ametivõi täienduskoolituse andmed nähtuma ka AutoVS § 36 lg 6 kohaselt samuti mh liiklusregistrist. Märkimist väärib asjaolu, et kiirmenetluse otsust tehes on kohtuväline menetleja tuginenud ka liiklusregistri päringule, mida aga väärteotoimikus tõendina ei sisaldu, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, milline info I. Tsapovi kohta politseiametnikule otsust 02.07.2019 vormistades vastavast infosüsteemist avanes. Küll on kohtuväline menetleja teinud pärast otsuse vormistamist 03.09.2019 päringu Maanteeametile (vt tl 6-7), mille 03.09.2019 vastuse (vt tl 8-9) alusel on tuvastatav, et I.

Tsapov esitas 03.07.2019 Maanteeametile taotluse juhiloa vahetamiseks ning isikule väljastati 05.07.2019 ametivõi täienduskoolituse läbimist tõendava kirjega juhiluba. Kuivõrd taotlus esitati I. Tsapovi poolt politseikontrollile järgneval päeval ning väljastati 05.07.2019, saab sellest järeldada, et I. Tsapov oli juba enne 02.07.2019 autojuhi ametija täiendkoolituse läbinud, kuid tal ei olnud vastavat pädevustunnistust ega kirjet juhiloal ning arvestades Maanteeameti poolset taotluse läbivaatamise kiirust, ei saanud esineda ka PPA kirjeldatud probleeme pädevuse kinnitamisega.

Seega ei ole alust järelduseks, et I. Tsapov ei olnud tema peatamise ajaks, 02.07.2019, nõutavat koolitust läbinud. AutoVS eristab §§-des 67 ja 68 kahte erinevat väärteokoosseisu: autojuhi ametivõi täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmine (§ 67) autoveo teostamine ametivõi täienduskoolitust läbimata (§ 68). I. Tsapovile on ette heidetud just raskema sanktsiooniga AutoVS § 68 rikkumist, s.o ametivõi täienduskoolituse mitteläbimist, kuigi sisuliselt on kohtuväline menetleja enda seisukohas argumenteerinud, et probleem oli vastava koolituse läbimist kajastava dokumentatsiooniga.

Kohtu hinnangul on vastava karistava sätte mõte sanktsioneerida eelkõige isikuid, kes ei ole üldse läbinud veoautojuhi ametivõi täienduskoolitust, kujutades maanteedel seeläbi sõiduki tehnilise ehituse ja autoveoalaseid oskusi ja teadmisi omandamata otsest ohtu nii endale kui kaasliiklejatele. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse kiirmenetlusotsuse väärteokirjelduses sisalduv ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele ning I. Tsapovile ei ole võimalik omistada AutoVS § 68 rikkumist. Kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.07.2019 kiirmenetluse otsuse nr 278019007728 ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest I.

Tsapovi käitumises puuduvad väärteo tunnused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik