3-19-1523/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1523

Haldusasi

SCANIA Eesti AS-i kaebus Tallinna Linnatranspordi

Aktsiaseltsi

25.06.2019

otsuse

ja

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 02.08.2019 otsuse nr 110-19-203886

tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: SCANIA Eesti AS

Vastustaja: Tallinna Linnatranspordi AS

Kolmas isik: SOLARIS BUS & COACH S.A

Asja läbivaatamise vorm

04.09.2019 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi 25.06.2019 otsus osas, millega lükati

tagasi SCANIA Eesti AS pakkumus ja tunnistati edukaks SOLARIS BUS & COACH

S.A pakkumus.

3. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.08.2019 otsus nr 110-19-203886 osas,

millega jäeti rahuldamata SCANIA Eesti AS vaidlustus SCANIA Eesti AS pakkumuse

tagasilükkamise otsusele ning osas, millega jäeti läbi vaatamata SCANIA Eesti AS

vaidlustus SOLARIS BUS & COACH S.A pakkumuse edukaks tunnistamisele.

4. Jätta rahuldamata SCANIA Eesti AS kaebus Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi

25.06.2019 otsusele osas, millega tunnistati SOLARIS BUS & COACH S.A pakkumus

vastavaks.

5. Jätta

rahuldamata

SCANIA

Eesti

AS

taotlus

tühistada

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 02.08.2019 otsus nr 110-19-203886 osas, millega jäeti läbi

vaatamata SCANIA Eesti AS vaidlustus SOLARIS BUS & COACH S.A pakkumuse

vastavaks tunnistamise osas.

6. Mõista Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsilt SCANIA Eesti AS kasuks välja

vaidlustusmenetluse menetluskulud summas 3180,8 eurot ning kohtumenetluses

kantud menetluskulud summas 9375,8 eurot, kokku 12 556,6 eurot. Muus osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3-19-1523

2(21)

7. Piirata kaebaja juurdepääsu kolmanda isiku poolt 06.09.2019 kohtule esitatud

menetlusdokumendile ja selle lisadele (kolmanda isiku pakkumuse vormid 4 ja 5).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.10.2019. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnatranspordi AS (hankija, vastustaja) kuulutas välja riigihanke „Surugaasil

töötavate linnaliinibusside ostmine“ (viitenumber 203886).

2. Järgnenud hankemenetluse käigus nõudis hankija SCANIA Eesti AS-ilt (kaebaja) pakkumuse

kohta täiendavat informatsiooni. 25.06.2019 tegi hankija otsuse, millega otsustas lükata tagasi

SCANIA Eesti AS-i pakkumuse (tagasilükkamise otsus) ning tunnistas vastavaks ja edukaks

SOLARIS BUS & COACH S.A. (kolmas isik) pakkumuse.

3. SCANIA

Eesti

AS

esitas

hankija

25.06.2019

otsusele

vaidlustuse

riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO). 02.08.2019 otsusega nr 110-19-203886 jättis VAKO vaidlustuse

rahuldamata SCANIA Eesti AS pakkumuse tagasi lükkamise otsuse osas ning läbi vaatamata

SOLARIS BUS & COACH S.A. vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste osas.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 09.08.2019 SCANIA Eesti AS kaebus hankija 25.06.2019

otsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

keelata hankemenetluses nr 203886 hankelepingu sõlmimine SOLARIS BUS & COACH S.A.-ga.

5. Tallinna Halduskohus tegi 12.08.2019 määruse, millega otsustas võtta SCANIA Eesti AS-i

kaebuse menetlusse ja tunnistada vastustajaks Tallinna Linnatranspordi AS-i. Kohus kaasas

kolmanda isikuna menetlusse SOLARIS BUS & COACH S.A. Hankija ja kolmas isik vaidlevad

kaebusele vastu.

6. 27.08.2019 määrusega otsustas kohus rahuldada SCANIA Eesti AS-i esialgse õiguskaitse

taotluse ning keelata riigihankes nr 203886 „Surugaasil töötavate linnaliinibusside ostmine“

hankelepingu sõlmimine kolmanda isikuga kuni lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Kaebaja pakkumus vastab riigihanke alustdokumentides (RHAD) sätestatud tingimustele.

Hankija on hilisemate selgitustega sisuliselt muutnud RHAD sätestatud tingimusi, mis on

keelatud.

7.1. Väär on VAKO seisukoht, et kaebaja ei võinud RHAD punktist 9.4 aru saada, et vormidel 4

ja 5 kirjeldatavad hooldustööd on piiratud tootja hooldusprogrammiga. RHAD punkt 9.4 viitab

selgelt regulaarsetele hooldustöödele hooldusvälpade kaupa, mida kehtestavad busside tootjad.

VAKO näib olevat ekslikul arusaamisel, et bussi hooldustööd on kõik tööd, mis ei ole garantiitööd

(VAKO otsuse punkt 7.1.2.5). Sellisel juhul aga ei oleks võimalik busside remontimine, kui

tegemist on mingi detaili kulumine või purunemisega, mis ei kuulu kõrvaldamisele garantii korras.

VAKO on ka ise viidanud busside remonditöödele, kuid ei ole hankes seda tööd eristanud

hooldustöödest. Kaebaja soovis seda VAKO eksimust vältida, taotledes asja lahendamisele

eksperdi kaasamist, kuid VAKO jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Eelmärgitud järeldust, et

hankija soovis, et pakkujad pakuvad maksumust regulaarsete hooldustööde kohta hooldusvälpade

kaupa, ei muuda ka VAKO viide tehnilise kirjelduse (TK) punktidele 3.1, 3.2 ja 3.5, sest nendes

3-19-1523

3(21)

punktides on üksnes välja toodud, et pakkuja peab arvestama vormi 4 täitmisel hooldusvälpade

puhul eeldusega, et buss läbib igas kalendriaastas keskmiselt 80 000 km.

7.2. Kaebaja tõlgendust kinnitavad ka vormidel 4 ja 5 toodud näited, kus tulbas „Teostatav

hooldustöö ja/või varuosa/materjali kirjeldus“on toodud näited, mis arvestavad tootja poolt

määratud vahetusintervalle: „Korraline hooldus vastavalt tootja tehnilistele normatiividele“;

„Mootori õli“; „Mootori õli vahetus“; „Salongi õhufilter“. Nendel vormidel ei olnud toodud

näidetena hiljem hankija poolt etteheidetud rehvide, kojameeste, piduriklotside jms vahetust.

Kuigi VAKO-l on õigus, et vormid ei esita riigihankes pakkumusele vastavustingimusi, aitavad

need vormid siiski mõista, kuidas RHAD tuleks tõlgendada lähtuvalt sellest, mida mõistlik isik

mõistma pidi. Isegi kui RHAD tuleks tõlgendada lähtuvalt hankija tahtest, siis ilmneb vormidelt 4

ja 5 selgelt, et hankija (algne) tahe oligi, et pakkujad pakuks neid hooldustöid, mis on tootja poolt

määratud vahetusintervalli arvestades vajalik teostada bussi hea tehnilise seisukorra tagamiseks,

mitte kõikvõimalikke muid kulusid, mis võivad busside ekspluatatsiooni käigus tekkida (kulusid

kojameeste, rehvide, piduriklotside jms vahetuseks).

7.3. Erinevalt VAKO-st leiab kaebaja, et just see asjaolu, et hankija oli 2016. aasta hankes

(viitenumber 172111) viidanud lisaks varuosadele ja materjalidele (mis olid nimetatud käesolevas

hankes) ka abimaterjalidele ja muudele komponentidele (mille all hankija pidas varasemas hankes

silmas rehve, kojamehi, piduriklotse jms) ning, et selles hankes ei nõutud hooldusjuhendiga

mittehõlmatud abimaterjalide ja muude komponentide pakkumist, andis kaebajale kindla

veendumuse tõlgendada RHAD õigesti ja mõista hankija tahet mitte nõuda selles hankes vormidel

4 ja 5 nende kulude esitamist.

7.4. VAKO on teinud hankija 07.01.2019 riigihangete registri kaudu esitatud vastusest ebaõige

järelduse. Kui garantiist väljuv hooldustöö on see töö, mis ei ole tingitud bussi defektist (mis

kuulub garantii alla) ega avariist (mis läheks remondi alla), siis ongi see hooldustöö see töö, mida

hankija on nimetanud TK punktis 3.5 ehk töö, mis on detailide normaalset kulumist ning

määrdeainete ja muude kulumaterjalide tootja poolt määratud vahetusintervalli arvestades vajalik

teostada bussi hea tehnilise seisukorra tagamiseks. Akude, rehvide, kojameeste ja piduriklotside

(aga ka näiteks kustunud tulede, purunenud põrandakatte, amortiseerunud ukseliigendite ja

piirajate jms kuluvate komponentide) vahetust ei käsitleta busside käitamisel hooldustööna, vaid

remonditööna, kuna neile ei ole ette nähtud regulaarset, ajast või läbisõidust sõltuvat

vahetusintervalli. Neid komponente vahetatakse siis, kui nad on ära kulunud või katki läinud,

hooldustööde käigus vaid kontrollitakse nende töökorda, kuid nende vahetuse maksumus ei sisaldu

ühegi tootja hooldustööde maksumuses.

7.5. Lähiriikide hangete kogemusele tuginedes (Vilnius 2019, 50 gaasi lõõtsbussid) on hankijad

tavaliselt koostanud ekspluatatsioonikulude võrdluseks tabeli, kus küsitakse igale hankijale

huvipakkuva detaili/sõlme hoolduse/vahetuse maksumust. Selliselt on tagatud ka kõikide

konkureerivate pakkumuste selge ja üheselt mõistetav võrdlus.

7.6. Hankija on väitnud vaidlustatud otsuse punktis 2.4, et hankija ei pidanud vajalikuks ega

võimalikuks kirjutada vormidel 4 ja 5 ise lahti kõiki kuluridu, sest erinevate tootjate busside

hooldusvajadus ja varuosade vajadus võib olla erinev. See väide on tagantjärgi otsitud põhjendus,

et kaebaja pakkumus tagasi lükata. Kui hankija tegelik soov hanke alustamisel oleks olnud ka

nimetatud komponentide võimaliku kulu välja selgitamine ja selle alusel pakkumuste võrdlemine,

oleks

hankija

pidanud

selgesõnaliselt

sellist

soovi

väljendama

RHAD

ja/või

hindamiskriteeriumides, näiteks analoogselt ülalmainitud 2016. aasta hankega, kus kasutati sõnu

”abimaterjal” ning ”muu komponent”.

7.7. Hankija väidab ebaõigesti vaidlustatud otsuse selgituses, et kaebaja on möönnud oma 15.05.

2019 ja 03.06.2019 selgitustes, et kaebajal on jäänud mõningad kulud vormidel 4 ja 5 kajastamata.

Kaebaja ei ole seda möönnud, vaid on selgitanud hankijale vastates, miks neid kulusid ei ole

nimetatud vormidel olnud põhjust kajastada. Vastuseks hankija seisukohtadele märkis kaebaja

3-19-1523

4(21)

30.08.2019, et RHAD tõlgendamisel ei saa olla aluseks hankija poolt tagantjärgi pärast pakkumiste

avamist esitatud RHAD punkti 9.4. tõlgendus. Erinevalt hankija seisukohast ei kohaldu käesoleval

juhul RHAD tõlgendamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 esimene lause, vaid

teine lause kui erinorm, mis täpsustab (kitsendab) esimeses lauses toodud normi. Hange on

suunatud avalikkusele ning seetõttu tuleb RHAD tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma

pidi.

Hankija seisukohad

8. Kaebaja pakkumus ei vasta RHAD üldosa punktile 9.4 ja RHAD tehnilise kirjelduse punktidele

3.1, 3.2 ja 3.5. Pakkumuses peavad olema näidatud kõik pakutavate busside garantiist ja

avariiremondist väljuvad hooldustööd ja varuosad/materjalid. Nimelt on hankija kehtestanud

RHAD üldosa punktis 9.4 ja RHAD tehnilise kirjelduse punktides 3.1, 3.2 ja 3.5 nõuded busside

olelusringi kuludele. Hankija on pidanud vajalikuks saada pakkujatelt ka detailne loetelu

kõikidest kuluartiklitest, millega hankija peab arvestama busside kasutamisel 120 kuu vältel,

arvestades RHAD-s sätestatud eeldusi (sh eelduslik läbisõit ja ilmastikuolud1). Seega on

asjatundmatu kaebaja väide, et hankija on asunud RHAD p 9.4 sisalduvat hanketingimust

muutma, viidates vaidlustatud otsuses busside olelusringi kuludele. Kaebaja on jätnud

tähelepanuta, et RHAD tehnilise kirjelduse p 1.11 on otsesõnu kasutatud viidet sellele, et vormidel

4 ja 5 (vastavalt lisa 4 ja lisa 5) tuleb esitada andmed hooldustööde, materjalide ja varuosade

kohta lähtudes kasutusea kogukulu (life cycle cost) põhimõttest, mistõttu juba RHAD tingimustest

pidi igale pakkujale olema selge, et hankija soovib vormidel 4 ja 5 andmeid olelusringi kulude

kohta.

8.1. Arvestades, et hankemenetluse puhul on tegemist mitte avalikkusele suunatud

tahteavaldusega (TsÜS § 75 g 2 2. lause), vaid kindlaksmääramata isikute ringile suunatud

tahteavaldusega (TsÜS § 75 lg 2 1. lause), siis on ennekõike oluline hankija tahe ja hanke

eesmärk. Hankija jagab VAKO seisukohta otsuse p-s 7.2, et ka mõistlik isik pidi piisava

tähelepanelikkuse korral mõistma hankija soovi saada vormidel 4 ja 5 kõikide hooldustööde

kirjeldusi (ja materjalide/varuosade maksumusi), mis on vajalikud selleks, et tagada bussi hea

tehniline seisukord 120 kuu jooksul, läbides 80 000 km aastas.

8.2. Ei grammatilise ega teleoloogilise tõlgendamise reeglitest lähtudes ei ole võimalik RHAD

üldosa p 9.4 ega TK p 3.1, 3.2 ja 3.5 ega ka muid riigihanke tingimusi tõlgendada kaebaja poolt

soovitud moel. Hankija eesmärgiks oli vormidel 4 ja 5 saada pakkujatelt detailne loetelu kõikidest

garantii- ja avariivälistest kuludest, millega hankija peab 120 kuu pikkuse perioodi jooksul

arvestama. Sellised andmed on hankijale olulised, et prognoosida eelarvelist kogukulu bussidele

ning tegemist oli ka ühe riigihanke hindamiskriteeriumiga (vt RHAD üldosa punkt 12). Hankija

sellekohane tahe pidi olema pakkujatele kui vastava valdkonna asjatundjatele arusaadav nii

viidatud hanketingimuste sõnastusest, kui ka eesmärgist, mida omakorda kinnitas hankija

hankemenetluses antud selgitusega 07.01.2019.

8.3. Hankija ei pidanud vajalikuks ega võimalikuks kirjutada vormidel 4 ja 5 ise ette kõiki

kuluridu. Näitlik loetelu vormidel 4 ja 5 on esitatud üksnes tabelite täitmise selgitusena ning

ennekõike näitlikustamaks, et hankija soovib saada koguse lahtris töödele ja komponentidele

vastavat ühikut (liiter, kilogramm, tund jms). VAKO on otsuse p-s 7.1.2.3.3 õigesti märkinud, et

vormide puhul ei ole tegemist dokumentidega, mis esitaks riigihankes pakkumusele

vastavustingimusi.

8.4. Hankija hangib gaasibusse esmakordselt ning tal puudub endal varasem kogemus

gaasibussidega seonduvalt. Seepärast oli hankija soov, et pakkujad tugineksid oma pädevusele

busside tootjatena ja tarnijatena ning esitaksid enda kogemuse põhjal kõikehõlmava loetelu

kuludest, mida 120 kuu kestel busse sihtotstarbeliselt kasutades tuleb ettenähtavalt kanda. Hankija

möönab, et erinevate tootjate busside hooldusvajadus on erinev, kuid nii hankija kui ka busside

tarnijate praktilise kogemuse põhjal on siiski olemas sellised universaalsed kulud, mis on

3-19-1523

5(21)

omistatavad kõikidele bussidele, näiteks kojamehed, akud, piduriklotsid, pidurikettad, rehvid jms.

Vaidlust ei ole selle üle, kas kaebaja pakkumuses või kolmanda isiku pakkumuses olid kõik kulud,

vaid selle üle, et kaebaja pakkumuses ilmselgelt puudusid vähemalt osad hanketingimustes

nõutud ettenähtavad kulud.

8.5. Viited riigihanke nr 172111 tingimustele ja mistahes muudele varasemate riigihangete

tingimustele on asjakohatud.

8.6. Hankijal tekkis kahtlus, et kaebaja ei ole esitanud vormidel 4 ja 5 kõiki garantiist ja

avariiremondist väljuvaid hooldustöid ja varuosasid/materjale vastavalt RHAD üldosa punktile

9.4 ja RHAD tehnilise kirjelduse punktidele 3.1, 3.2 ja 3.5. Hankija pöördus kaebaja poole

selgitustaotlustega, et saada selgust, kas teatud kulusid/töid ei olegi vaja teha, need kuuluvad

garantiitööde alla või on need kajastatud mõnel muul kulureal vormidel 4 ja 5. Kaebaja

15.05.2019 selgitustest nähtub, et teatavad kulud hooldustööde ja varuosade/materjali osas on

jäänud vormidel 4 ja 5 kajastamata. Mitmel juhul viitas kaebaja, et vastav töö ei kuulu

regulaarhoolduse hulka. Ka hooldustöödeks vajalike varuosade/materjalide kulu osas on

märgitud, et varuosade/materjalide kulu ei ole tootja ette näinud. Nähtuvalt kaebaja poolt

täiendavalt esitatud selgitustest sai kinnitust, et teatavad kulud hooldustööde ja

varuosade/materjali osas on jäänud vormidel 4 ja 5 kajastamata (vaidlustatud otsuse p 2.6).

9. Kaebuses esitatud väited RHAD-s kehtestatud garantiinõuete ülimuslikkusest tootjapoolsete

garantiitingimuste suhtes on otsitud ja eksitavad. Kaebaja on kaebuses püüdnud selgitada oma

pakkumust selliselt, et ta on kinnitanud vastavust RHAD tingimustele garantii osas, kuid kuna

hankija soovis enda poolt RHAD-s kirjeldatud garantiinõuetele pakkumusega kaasa saada ka

üldisi tootjapoolseid garantiitingimusi, siis kaebaja need ka lisas. Siiski olevat väidetavalt

kaebajale ja eeldatavalt hankijale üheselt selge, et RHAD-s toodud garantiinõuded on

tootjapoolsete garantiitingimuste suhtes ülimuslikud (kaebuse p 2.18). Erinevalt kaebuses esitatud

soovitud käsitlusest ei ole hankijal võimalik kaebaja pakkumust selliselt mõista. Asjakohatu on

kaebaja viide hankelepingu projektile 6.13, sest kõnealune säte ei puuduta pakkumuse vastavuse

kontrolli, mis eeldab seda, et pakkuja poolt pakkumuses esitatud garantiitingimused ei tohi olla

vastuolus RHAD nõuetega. Pakkumuse puudust ei ole võimalik kõrvaldada selgituste küsimise

teel.

10. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse

osas. Hankija nõustub VAKO otsuse p-s 8.1 toodud põhjendustega, et kuna hankija on kaebaja

pakkumuse õigesti tagasi lükanud, siis ei saa hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta rikkuda kaebaja õigusi, sest kaebajal puudub võimalus

jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Seega tuleb selles osas kaebus jätta läbi vaatamata

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p-s 1 toodud alusel. Ühtlasi

leiab hankija, et selles osas on ka rikutud kaebetähtaega. Alternatiivselt tuleb kaebus selles osas

jätta rahuldamata. Hankija on kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust, sh RHAD

tehnilise kirjelduse p-des 2.8.7 ja 2.4.1 sätestatule ning ei ole tuvastanud mitte ühtegi puudust.

11. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Arvestades, et

hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ja kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise kohta on õiguspärased, on õiguspärane ka hankija otsus tunnistada edukaks vaid

ainsana menetlusse jäänud kolmanda isiku pakkumus.

Kolmanda isiku seisukoht

12. Kolmas isik nõustub VAKO seisukohaga hanketingimuste tõlgendamise ja mõistmise osas

ning leiab, et kõigile pakkujatele, sh kaebajale, pidi riigihanke alusdokumendi punktist 9.4,

tehnilise kirjelduse punktidest 3.1, 3.2 ja 3.5 ning vormidest 4 ja 5 olema üheselt selge, et

pakkumuses küsitud busside hooldustööd ei ole piiratud ainult tootjapoolse hooldusprogrammiga.

Hanke raames tuli esitada pakkumused, mis kajastavad kõiki garantii- ja avariiväliseid kulusid.

3-19-1523

6(21)

Asjakohatu on kaebaja väide, mille kohaselt vaidlusalusele riigihankele pakkumust esitades tuli

pakkujatel lähtuda varasema analoogse riigihanke tingimustest ja nende tõlgendamisest. Lähtuda

saab üksnes konkreetse riigihanke raames kehtestatud tingimustest ja nõuetest.

12.1. Kolmas isik esitas 06.09.2019 vastuses kohtunõudele – vormid 4 ja 5 – ning selgitas sinna

juurde, et on enam kui 20-aastase kogemusega üks juhtivaid bussitootjaid Euroopas, kes osaleb

pidevalt hangetel. Hankijate poolt on täiesti tavapärane küsida pakkumustes kõiki garantiist ja

avariiremondist väljuvad hooldustööde ja varuosade/materjali kulusid. Analoogseid pakkumusi

esitab kolmas isik ka teistes hangetes. Hankijate jaoks on oluline, et nad saaks pakkujate poolt

esitatud kuludega arvestada busside käitamisega seotud kulude eelarvestamisel ning seeläbi

hinnata pakkumuste majanduslikku soodsust. Professionaalsed busside tootjad nagu kaebaja ja

kolmas isik peavad olema ning on võimelised prognoosima pakkumuses pakutavate busside

hooldusvajadust ja varuosade/materjalide vajadust ning olema võimelised pakutava bussi

spetsiifikast lähtudes esitama pakkumuses kõik need kulud, mis on ettenähtuvad 120 kuu jooksul

bussi töös hoidmiseks ning mis ei ole tingitud bussi defektist (mis kuulub garantii alla) ega avariist

(mis läheks remondi alla).

12.2. Kaebajale, kui riigihangetes osalevale kogenud bussitootjale pidi olema arusaadav, et jättes

kajastamata vormidel 4 ja 5 nõutud kõik kulud, kujuneb kaebaja pakkumuses märgitud

hooldustööde ja varuosade/materjali maksumus madalamaks võrreldes pakkumusega, kus on

kajastatud kõik garantiist ja avariiremondist väljuvad hooldustööde ja varuosade/materjali kulud

nagu seda on kolmanda isiku pakkumus. Hindamiskriteeriumi nr 2 järgi saab rohkem hindepunkte

pakkumus, millises on hooldustööde ja varuosade/materjali kogumaksumused madalamad. Seega

mõjutab pakkumuse vormidel 4 ja 5 korrektsete ja täielike andmete esitamine vahetult

hindamistulemusi.

13. Kaebaja pakkumus on mittevastav ka riigihankes kehtestatud üldgarantii tingimuste osas.

Pakkuja esitas pakkumuse koosseisus dokumendi Scania_garantii_2019_EST_bussid, millest

nähtub, et üldgarantii perioodil on välistatud mitmed kulud ning varuosade garantiiperiood ei

vasta nõuetele.

14. Kolmanda isiku pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.

Kütusemahutid tagavad gaasi mahutavuse enam kui 500 km läbisõiduks. Kolmeteljelises

liigendbussis on 147 istekohta. Seega kolmanda isiku hinnangul on kaebaja väited kolmanda isiku

pakkumuse hanketingimustele mittevastavuse osas asjakohatud ja pahatahtlikud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb

osaliselt rahuldada.

16. Kaebaja taotleb hankija otsuse tühistamist, millega otsustati kõrvaldada SCANIA Eesti AS

hankemenetlusest. Samuti taotleb kaebaja hankija otsuse tühistamist osas, millega tunnistati

vastavaks ja edukaks pakkuja SOLARIS BUS & COACH S.A. Ühtlasi kaasneb eelnevate otsuste

tühistamisnõuetega ka VAKO otsuse tühistamise nõue.

17. Hankija tunnistas riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel kaebaja poolt esitatud

pakkumuse mittevastavaks ja lükkas selle tagasi, sest pakkumus ei vasta hankija kehtestatud

tingimustele pakkumuse vastavuse kohta RHAD üldosa punkti 9.4 ja RHAD tehnilise kirjelduse

punkti 3.1, 3.2 ja 3.5 ning RHAD tehnilise kirjelduse punkti 2.3.1.1 ja 3.7.3 ja hankelepingu

projekti punkti 6.2 kohaselt (25.06.2019 otsuse põhjendus p 2.1).

18. Seega taandub vaidlus sellele, kas hankija järeldus pakkumuse mittevastavuse kohta oli õige.

Pooled vaidlevad seejuures sisuliselt kahe küsimuse üle:

1)

kas pakkuja pidi mõistma, et RHAD üldosa punktist 9.4 ja RHAD tehnilise kirjelduse

punktist 3.1, 3.2 ja 3.5 tuleneb hankija soov, et kehtestatud on nõuded busside olelusringi

3-19-1523

7(21)

kuludele ning et pakkujad peavad esitama vastavalt vormil 4 ja vormil 5 kõik pakutavate

busside garantiist ja avariiremondist väljuvad hooldustööd ja kõik varuosad/materjalid

kokku 120 kuu pikkuse perioodi jooksul;

2)

kas pakkuja esitatud garantiitingimused vastavad RHAD-le ja selle tehnilisele kirjeldusele.

Hankemenetluse alusdokumentide tõlgendamise lähtekoht

19. Kaebaja ja vastustaja saavad RHAD-s sätestatud hankija soovist aru erinevalt. Seetõttu tuleb

nende sätete lahti mõtestamisel kasutada tõlgendamist ning seejuures otsustada, millist

tõlgendamisreeglit kohaldada. Kaebaja on seisukohal, et erinevalt hankija seisukohast (vastus

kaebusele p 2.3 lk 3-4) ei kohaldu käesoleval juhul RHAD tõlgendamisel TsÜS § 75 lg 1 esimene

lause, vaid teine lause kui erinorm, mis täpsustab (kitsendab) esimeses lauses toodud normi. Hange

on suunatud avalikkusele ning seetõttu tuleb RHAD-i tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda

mõistma pidi (kaebuse p 2.4 lk 3).

20. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui

tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb

tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi. TsÜS § 75 lg 2 kohaselt tuleb tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale

isikule, tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud

avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi.

21. Leian, et vaidlusaluses asjas on õigeks tõlgendamise lähtepunktiks TsÜS § 75 lg 2. Siinjuures

tuleb arvestada, et RHS eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja

säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine (RHS

§ 2 lg 1). Riigihanke korraldamise põhimõtted sätestab RHS § 3. Eelnevast tuleneb, et

riigihankemenetlus peab olema läbipaistev ja kontrollitav, st selle olemus on avalik. TsÜS § 75 lg

2 kohaldamine hankemenetluses tahteavalduste tõlgendamisel on korduvalt kinnitust leidnud ka

kohtupraktikas (TlnRnKo nr 3-18-2338, p 27; TrtRnKo nr 3-13-2040, p 21, TlnRnKo 3-13-1989,

p 13; TlnRnKo 3-12-2640 p 10; TlnRnKo 3-12-2650, p 17; TlnRnKo 3-12-1815, p 11).

22. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes on TSÜS § 75 lg 2 teise lause

osas selgitatud järgmist: „Kuna avalikkusele tehtud tahteavalduse puhul on reeglina tegemist

tahteavaldustega, mis võivad õiguslikke tagajärgi kaasa tuua suurele hulgale isikutele, ei saa

tahteavalduse tõlgendamisel määravaks olla tahteavaldaja enda tegelik tahe, vaid neid tuleb

tõlgendada nii, nagu neist pidi aru saama mõistlik isik. Nii on avalikkusele tehtud tahteavalduste

puhul tegemist avaldusest puudutatud isikutega, kellel tulenevalt tahteavalduse sisust tekivad

õigustatud ootused võimalike õiguslike tagajärgede suhtes. Mõistliku isiku standardi alusel

kindlaksmääratav tahteavalduse sisu tagab vajaliku kaitse isikutele, kes tahteavaldust usaldasid

ja sellele tuginedes ka tegutsesid“ (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura, 2010. TsÜS § 75 kommentaarid p

3.2.4 lk 240). Seega tuleb mõistliku isikuna mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja

sellele tuginedes ka tegutsesid. Nõustun kohtupraktikas varem väljendatud seisukohaga, et

hanketingimuste tõlgendamisel tuleb väljendi „mõistlik isik“ sisustamisel lähtuda sellest, kuidas

said tingimustest aru hankemenetluse esemega seonduva valdkonna spetsialistid (TrtRnKo nr 3-

13-2040, p 21).

23. Hankija esindajate väited sellest, et hankemenetluses esitatud tahteavaldused ei ole suunatud

avalikkusele TsÜS § 75 lg 2 mõistes, ei ole põhjendatud. Kui lähtuda seisukohast, et tahteavaldusi

tuleb tõlgendada selle tegija tahte kohaselt TsÜS § 75 lg 1 järgi, tekiks olukord, kus vaidluste

korral prevaleeriks alati hankija tahe. See aga ei oleks kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõttega. Kohtupraktikas on selgitatud, et hankija enda poolt antud tõlgendus

hanketingimustele võib tingimustest arusaamisel mängida rolli vaid siis, kui hankija on RHS §-s

3-19-1523

8(21)

56 sätestatust tulenevalt andnud hankemenetluses osalevatele isikutele või selles osalemisest

huvitatud isikutele hanketeate ja hankedokumentide kohta selgitusi või täiendavat teavet. Sellisel

juhul avalikustab hankija RHS§ 56 lg 2 kohaselt selgitused või muu täiendava teabe koos

hankedokumentidega. Seda tuleb teha enne pakkumuse esitamise tähtaja lõppu (TrtRnKo nr 3-13-

2040, p 23). Hankija poolt menetluses antud selgituste osas vt käesoleva otsuse p 34.

24. Kokkuvõtvalt leian, et RHAD üldosa ja tehnilise kirjelduse tõlgendamisel käesolevas asjas

tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-st 2. Asjakohased on kohtupraktikas varem antud selgitused, et selleks,

et kindlustada seda, et kõigile oleks tagatud võrdne võimalus hankemenetluses osalemiseks ning

tingimused

oleksid

võimalikult

üheselt

mõistetavad,

tuleb

käsitleda

hanketingimusi

tahtevaldustena ning tõlgendada neid lähtuvalt TsÜS-s sätestatud avalikkusele suunatud

tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Hanketingimuste kindlaksmääramist kui tehingu

sõlmimisele suunatud tegevust saab käsitleda individuaalse tehingulise käitumisena ning selle

võimaliku mitmetimõistetavuse korral peab olema võimalik seda tõlgendada, kasutades selleks

seaduses sätestatud tõlgendamisreegleid. TsÜS § 75 lg 2 teine lause sätestab, et kui tahteavaldus,

mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu

mõistlik isik seda mõistma pidi. Hanketeade on avalikkusele suunatud tahteavaldus. Seega tuleb

hinnata

võimalikele

hankes

osalemisest

huvitatud

isikutele

hankemenetluse

raames

kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (TrtRnKo

nr 3-13-2040, p 20). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui hindamiskriteerium

on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest

asjaoludest, sh tõlgendada hindamiskriteeriumit pakkujale soodsamalt, kui see on õiguspärase

tulemuse saavutamiseks vajalik (TlnRnKo nr 3-18-2338, p 27).

Vastavus RHAD üldosa punktile 9.4 ja RHAD tehnilise kirjelduse punktile 3.1, 3.2 ja 3.5

25. Leian, et kaebaja pakkumus vastas RHAD üldosa punktis 9.4 ja RHAD TK punktides 3.1, 3.2

ja 3.5 sätestatud tingimustele.

26. Asjaomased hankija otsuse aluseks olnud RHAD ja RHAD tehnilise kirjelduse sätted on

järgnevad:

26.1. RHAD tehnilise kirjelduse punktid 3.1-3.2:

„3.1 Pakkuja peab esitama 36 kuu üldgarantii perioodil hooldustööde ja varuosade/materjalide

maksumuse vormil 4, lähtudes eeldusest, et 1 buss läbib igas kalendriaastas keskmiselt 80 000 km,

alljärgnevalt:

3.1.1 kaheteljelise bussi osas – 1 normaalbussi hooldustööde ja varuosade/materjalide

maksumus, hooldusvälpade kaupa, näidates ära läbisõidu km, hoolduseks või varuosa/materjali

vahetuseks kuluva aja tundides ja vastava maksumuse. Kaheteljeliste busside 36 kuu üldgarantii

perioodi hooldustööde ja varuosade/materjalide kogumaksumus saadakse vormil 4 esitatud

andmetest lähtudes järgmiselt:

60 kaheteljelise bussi kõikide hooldustööde ja varuosade/materjalide esimesel 36 kuul

maksumus = 1 kaheteljelise bussi kõikide hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumus

esimesel 36 kuul x 60

3.1.2 Kolmeteljelise liigendbussi osas - 1 liigendbussi hooldustööde ja varuosade/materjalide

maksumus hooldusvälpade kaupa, näidates ära läbisõidu km, hoolduseks või varuosa/materjali

vahetukse kuluva aja tundides ja vastava maksumuse. Kolmeteljeliste busside 36 kuu üldgarantii

perioodi hooldustööde ja varuosade/materjalide kogumaksumus saadakse vormil 4 esitatud

andmetest järgmiselt:

3-19-1523

9(21)

40 kolmeteljelise liigendbussi kõikide hooldustööde ja varuosade/materjalide esimesel 36

kuul maksumus =

1 kolmeteljelise liigendbussi kõikide hooldustööde ja

varuosade/materjalide esimesel 36 kuul maksumus x 40

3.2 Pakkuja peab esitama pakkumuses (vormil 5) üldgarantii järgsel perioodil (37 kuni 120 kuud)

garantiiga katmata hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumuse alljärgnevalt:

3.2.1 kaheteljelise bussi hooldustööd ja varuosad/materjalid 37-st kuust kuni 120 kuu lõpuni –

esitada vormil 5 toodud tabelina ühe kaheteljelise bussi kohta hooldusvälpade kaupa, kus on ära

näidatud läbisõit km, tehtavad tööd/materjalid/varuosad, selleks kuluv aeg tundides ja maksumus.

Hooldustööde osas määratleb tööde ajakulu pakkuja vormil 5, hooldustööde maksumus

arvutatakse lähtudes Hankija arvestuslikust (lukksepa)tööde maksumusest 30 EUR/h ilma KM-ta

ja elektroonika ja elektritööde maksumusest 35 EUR/h ilma KM-ta). Kaheteljeliste busside

hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumus 37-st kuust kuni 120 kuu lõpuni saadakse

järgmiselt:

60 kaheteljelise bussi hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumus =

1 kaheteljelise

bussi hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumus x 60

3.2.2 Kolmeteljelise liigendbussi hooldustööd ja varuosad/materjalid 37-st kuust kuni 120 kuu

lõpuni – esitada vormil 5 toodud tabelina ühe kolmeteljelise liigendbussi kohta kohta

hooldusvälpade kaupa, kus on ära näidatud läbisõit km, tehtavad tööd/materjalid/varuosad,

selleks kuluv aeg tundides ja maksumus. Hooldustööde osas määratleb tööde ajakulu pakkuja

vormil 5, hooldustööde maksumus arvutatakse lähtudes Hankija arvestuslikust (lukksepa)tööde

maksumusest 30 EUR/h ilma KM-ta ja elektroonika ja elektritööde maksumusest 35 EUR/h ilma

KM-ta).Kolmeteljeliste busside hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumus 37-st kuust kuni

120 kuu lõpuni saadakse järgmiselt:

40 kolmeteljelise bussi hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumus =

1 kolmeteljelise

bussi hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumus x 40“.

26.2. RHAD tehnilise kirjalduse p 3.5: „Juhul, kui osa bussi korralise hooldusega seotud töid tuleb

teostada kindlaksmääratud ajalise intervalli tagant sõltumata bussiga teostatud läbisõidust, tuleb

hooldustööde kirjelduses välja tuua ka sellised tööd ning esitada hooldustööde ajaline maht

lähtudes eeldusest, et 80 000 läbisõidukilomeetrit läbib buss 1 aasta jooksul. Hooldustööde

kirjeldus peab sisaldama kõiki bussi hooldustöid, mis on detailide normaalset kulumist ning

määrdeainete ja muude kulumaterjalide tootja poolt määratud vahetusintervalli arvestades vajalik

teostada bussi hea tehnilise seisukorra tagamiseks.“

26.3. RHAD üldosa p 9.4: „Garantiist väljuva hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumuse

iga bussi suhtes lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgneva 36 kuu jooksul

esitab pakkuja vormil 4 eraldi normaalbusside ja liigendbusside kohta selliselt, et selles on

näidatud andmed ühe normaalbussi ja ühe liigendbussi regulaarsete hooldustööde kohta

hooldusvälpade kaupa, näidates ära läbisõidu kilometraaži, hoolduse raames teostatavad tööd ja

paigaldatavad varuosad/materjalid, selleks kuluva tööaja tundides ja hooldustööde ning

varuosade/materjalide maksumused 1 bussi kohta (vorm 4). Analoogselt esitab pakkuja garantiist

väljuva regulaarse hooldustööde ajakulu ja maksumuse ning varuosade/materjalide maksumuse

iga bussi suhtes lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgneva 37 – 120 kuu

jooksul eraldi 1 normaalbussi ja 1 liigendbussi kohta vormil 5. Garantiist väljuva regulaarse

hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumuse esitamisel lähtuvad pakkujad eeldusest, et 1

bussi iga-aastane läbisõit on keskmiselt 80 000 km. Hooldustööde kirjeldus peab sisaldama kõiki

busside hooldustöid, mis on normaalset kulumist ning määrdeainete ja muude kulumaterjalide

tootja poolt määratud vahetusintervalli arvestades vajalik teostada bussi hea tehnilise seisukorra

tagamiseks. Remonditeenuse hinnakirja esitab pakkuja pakkumuse juures eraldi dokumendina.“

3-19-1523

10(21)

27. Analüüsides viidatud RHAD ja RHAD tehnilise kirjelduse sätteid, ei saa ma nõustuda hankija

seisukohaga, et sellest nähtub hankija soov, et pakkujad esitaksid vastavalt vormil 4 ja vormil 5

kõik pakutavate busside garantiist ja avariiremondist väljuvad hooldustööd ja kõik

varuosad/materjalid kokku 120 kuu pikkuse perioodi jooksul. Kaebaja on õigesti mõistnud, et

RHAD ja RHAD tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb pakkumuses esitada tootja poolt ette nähtud

ajaliselt või läbisõidust sõltuvate hooldustööde ja sellega seotud tarvikute ja varuosade kirjeldus

ja hinnad (st tootja hooldusprogrammi täitmiseks vajalikud varuosad/materjalid koos hindadega).

27.1. Hankija poolt antud tõlgendus ei tulene sõnaselgelt mitte ühestki RHAD ega RHAD tehnilise

kirjelduse punktist. Nii hankija kui VAKO on kaebaja pakkumuse kontrollimisel lähtunud viidatud

punktide tõlgendamisel nende koostoimest.

27.2. RHAD tehnilise kirjelduse punktides 3.1 on välja toodud, et „Pakkuja peab esitama 36 kuu

üldgarantii perioodil hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumuse vormil 4, lähtudes

eeldusest, et 1 buss läbib igas kalendriaastas keskmiselt 80 000 km, alljärgnevalt /…/“. Edasi tuleb

täpsustus, et maksumus tuleb ära näidata hooldusvälpade kaupa. Punktis 3.2 on välja toodud

„Pakkuja peab esitama pakkumuses (vormil 5) üldgarantii järgsel perioodil (37 kuni 120 kuud)

garantiiga katmata hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumuse alljärgnevalt: /…/“. Edasi

tuleb täpsustus, et maksumus tuleb ära näidata hooldusvälpade kaupa. Sealjuures on punktis 3.5

täpustus „Hooldustööde kirjeldus peab sisaldama kõiki bussi hooldustöid, mis on detailide

normaalset kulumist ning määrdeainete ja muude kulumaterjalide tootja poolt määratud

vahetusintervalli arvestades vajalik teostada bussi hea tehnilise seisukorra tagamiseks.“.

Eelnevast nähtub, et hankija on hooldustööd sidunud just tootja poolt määratud hooldustööde

kirjeldusega, arvestades seejuures tootja poolt määratud vahetusintervalli.

27.3. Hinnates RHAD p 9.4, ei saa samuti asuda seisukohale, et sellest nähtuks hankija soov, et

pakkujad esitaksid vastavalt vormil 4 ja vormil 5 kõik pakutavate busside garantiist ja

avariiremondist väljuvad hooldustööd ja kõik varuosad/materjalid kokku 120 kuu pikkuse perioodi

jooksul. Nõustun kaebajaga, et punkti tuleb lugeda kontekstipõhiselt. Mõistlik pakkuja loeb

punktis 9.4 sisalduvaid sõnu „kõiki busside hooldustöid“ ja hankija poolt rõhutatud sõna „kõik“

koos RHAD üldosa punkti 9.4 sõnastusega: „…hooldustöid, mis on … tootja poolt määratud

vahetusintervalli arvestades vajalik teostada bussi hea tehnilise seisukorra tagamiseks …“.

Arvestades hanke eesmärki (surugaasil töötavate linnaliini busside ostmine ja nende töökorra

tagamine

eeldatava

kasutusea

jooksul

(RHAD

üldosa;

RHAD

tehniline

kirjeldus,

üldinformatsioon)), ei ole ilmne, et hange hõlmas ka kõiki olelusringikulusid. Hanke eesmärki on

võimalik täita ka nende kulude väljatoomiseta, arvestades, et hankija võtab endale ülejäänud

kulude kandmise osas teatava riski.

28. VAKO on otsuses selgitanud „Vaidlustuskomisjoni hinnangul on käesoleval juhul TK p-des

3.1.1, 3.1.2, 3.2.1 ja 3.2.2 ning RHAD p-s 9.4 sätestatud pakkumuse vastavust tõendavate andmete

maht võrreldav, sealjuures lisab RHAD p 9.4 juurde täpsustuse, et tegemist on garantiist väljuva

hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumusega, mis põhimõtteliselt nähtus ka

vastavustingimuste sõnastusest (TK p 11.8 - garantiist väljuv hooldustöö ja „Vastavustingimused“

garantiitingimustest väljuv regulaarne hooldus ja varuosadega varustamine)“ (VAKO otsus

7.1.2.2). VAKO viide andmete mahu võrreldavusele ei ole arusaadav, kuna RHAD p-s 9.4

viidatakse „garantiist väljuva regulaarsele hooldustööle“, kuid RHAD tehnilise kirjelduse p 3.1

räägib üldgarantiist ja p 3.2 üldgarantii järgsest perioodist. On ilmne, et tegemist ei saa olla

samatähenduslike mõistete ja selgitustega, mis kokkuvõttes taanduvad olelusringi kuludele. Sellise

mitmetimõistetavuse korral on põhjendatud lähtuda pakkujale soodsamast tõlgendusest. VAKO

viited RHAD vastavustingimuste punktile 11.8 ei väära eeltoodud vastuolu. Seejuures on oluline,

et hankija ei ole vastavustingimuse punkti 11.8 oma tagasilükkamise otsuses nimetanud. Nõustuda

ei saa VAKO seisukohaga, et „Hankijal puudunuks riigihanke alusdokumentides vajadus läbivalt

rõhutada kõikide hooldustööde kirjeldamise nõuet, kui kirjeldada oleks olnud vaja vaid tootja

3-19-1523

11(21)

hooldusprogrammiga hõlmatud töid (ja varuosi/materjale)“, kuna see lähtub üksnes sõna „kõik“

kasutamisest ega arvesta konteksti, milles see esitatud on. Puutuvalt vormidesse 4 ja 5 ei saa

VAKO-ga nõustuda, et needki kinnitavad hankija otsuses väljendatut. Ka vormide 4 ja 5 järgi tuleb

andmed esitada hooldusvälpade kaupa ning olelusringikuludele sõnaselgelt viidatud ei ole.

Vormides toodud näited üksnes kinnitavad kaebaja seisukohta, kuna viidatud on „korralisele

hooldusele“.

29. Tehniline kirjeldus RHS tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas

valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija

kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja

neile esitatavate nõuete loetelu (RHS § 87 lg 1 p 1). Pakkumus peab vastama riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimustele (RHS § 110 lg 2). Hankija lükkab pakkumuse tagasi,

kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks

hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse

vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (RHKS § 114 lg 2). Tehnilise

kirjelduse eesmärgiks on piiritleda hankelepingu ese tunnustega, millele pakkumused peavad

vastama (TlnRnKo nr 3-12-2650, p 18; TrtRnKo nr 3-13-2040, p 19). Tulenevalt RHS § 87 lg-st

1 peab tehniline kirjeldus olema esitatud vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat

terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et

hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning kohtlema kõiki isikuid

võrdselt ja neid mitte diskrimineerima. Hankemenetluse läbipaistvuse, kontrollitavuse ning

riigihankel osalevate isikute võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peavad hanketingimused

olema seega sätestatud selliselt, et kõigile hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele oleks

hankemenetluses osalemine ligipääsetav ning neil oleksid võrdsed võimalused hankes osalemiseks

ja hankija vajadustele vastava pakkumuse tegemiseks. (RKHKo nr 3-3-1-31-11, p 15; 3-3-1-65-

11, p 26; TrtRnKo nr 3-13-2040, p 19). Vaidlusaluses asjas ei saa aga asuda seisukohale, et hankija

oleks enda poolt tagasilükkamise otsuses ja kohtumenetluses enda poolt väljendatud soovi

arusaadavalt ja täpselt väljendanud. Vastupidi, valdkonnale vastavat terminoloogia kasutamist

hinnates saab asuda seisukohale, et hankija on hooldustööd sidunud just tootja poolt määratud

(regulaarsete) hooldustööde kirjeldusega, arvestades seejuures tootja poolt määratud

vahetusintervalli. Kohtuistungil viitas hankija, et kaebajale pidi olema selge, et olelusringi kulud

on nõutavad ja sellest andis muuhulgas märku see, et hankedokumentides oli viidatud lühendile

„lcc (life cycle cost)“ (04.09.2019 istung Viikmaa 12:45:08 jj). Arvestades, et viidatud lühend

„lcc“ kajastub RHAD tehnilise kirjelduse punktis 1.11, mis käsitleb busside plaanilist hooldustööd,

ei ole hankija väide asjakohane. Olen arvamusel, et kui hankija soovinuks, et pakkujad lähtuvad

olelusringikuludest laiemalt, tulnuks see RHAD-s täpselt ja arusaadavalt sätestada. Liiatigi ei ole

hankija tagaslükkamise otsuses RHAD tehnilise kirjelduse punktile 1.11 viidanud.

30. Nõustun hankija poolt kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et „asjas on fookus selles, mida

hankija hankedokumentides soovis; /…/kas hooldustööde raames saab teha remonti või mitte, see

on asjassemittepuutuv küsimus, üldkeeleline probleem pigem /…/“ (04.09.2019 istung Varul

10:37:04 jj). Ka juhul kui hankija oleks mõisted „remont“ ja „hooldustööd“ sisustanud valdkonna

ekspertide arvamusest erinevalt, kuid oleks seda hankedokumentides selgelt väljendanud, oleksid

hanke alusdokumendid siduvad. Vaidluse lahendamise seisukohast on määrav, kuidas pidi

mõistlik pakkuja mõistma RHAD-s ja RHAD tehnilises kirjelduses väljendatud hankija soovi.

Eelnevat arvestades ei saa kaebaja esitatud AMTEL esindaja selgitusi hooldustööde ja

remonditööde vaheteost ning kaebaja esitatud A. Mängeli seisukohta uute busside „life cycle cost“

kulude arvestamise kohta pidada asjas tõenditeks, mis kummagi poole seisukohti veenvalt

kinnitavad. Küll aga tuleneb esitatud arvamustest, et ka valdkonnas tegutsevate isikute seisukohast

võib samadel mõistetel olla konteksti arvestades erinev tähendus. Seda enam on oluline, et hankija

väljendaks ennast alusdokumentides tingimusi sätestades ühemõtteliselt ja täpselt.

3-19-1523

12(21)

31. Hankija poolt väljendatud seisukohad on vastuolulised. Esiteks väidab hankija, et ta soovis, et

pakkuja esitaks kõik hooldustööd: „Vormidel 4 ja 5 oleks pidanud olema kajastatud kõik

hooldustööd ja sellega seotud varuosad ja materjalid. Kõik kulud.“ (04.09.2019 istung Kaurov

11:42:52 jj). Seda seisukohta väljendas hankija ka oma tagasilükkamise otsuses „ Hankija soovis,

et pakkujad esitaksid vastavalt vormil 4 ja vormil 5 kõik pakutavate busside garantiist ja

avariiremondist väljuvad hooldustööd ja varuosad/materjalid kokku 120 kuu pikkuse perioodi

jooksul.“ (25.06.2019 tagasilükkamise otsus p 2.1). Teiseks selgitas hankija esindaja istungil, et

nõutavad olid kulud, mis olid „elementaarselt ettenähtavad“ ja „vältimatult vajalikud“

(04.09.2019 istungil Varul 11:28:38 jj). Veel selgitas hankija esindaja istungil, et „/…/ kolmandal

isikul on need baaskulutused olemas, võibolla on sealt veel midagi puudu, see ei tee seda

mittevastavaks/…/“. On ilmne, et „kõik“ ei ole samatähenduslik mõistetega „vältimatult vajalik“

ja „ettenähtav“ või „baaskulud“. Kolmandaks rõhutas hankija oma 12.09.2019 teesides, et

„vaidlust ei ole selle üle, kas kaebaja pakkumuses või kolmanda isiku pakkumuses olid kõik kulud,

vaid selle üle, et kaebaja pakkumuses ilmselgelt puudusid vähemalt osad hanketingimustes nõutud

ettenähtavad kulud.“. Olukorras, kus hankija väited pakkujatelt nõutava osas on vastuolulised, ei

saa ka pakkujalt eeldada, et ta mõistaks RHAD-i ja selle tehnilisi tingimusi nii, nagu seda teeb

hankija. Kui hanikja sooviks oleks olnud loetelu konkreetsete vältimatult vajalike või kõikide

kuluartiklite osas, siis hankija oleks pidanud need sõnaselgelt välja tooma. „Mõistliku isiku

arusaamine tahteavalduse tõlgendamisel §-s 75 säetstatud juhtudel ei tähenda, et tahteavalduse

tegija tahe ja mõistliku inimese arusaamine sellest peaksid ilmtingimata olema erinevad, need

võivad nii kokku langeda kui erineda, küll on nimetatud juhtudel määravaks mõistliku inimese

arusaamine. Seega peaks tahteavalduse tegija püüdma oma tahet nii väljendada, et see ka teistele

samamoodi arusaadav on, nagu ta soovib oma tahet väljendades“ (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M.

Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura,

2010. TsÜS § 75 kommentaarid p 3.1.1 lk 240).

32. Vastuoluline on ka hankija 25.06.2019 otsus. Otsuse p-s 2.1 selgitataks, et „Hankija soovis,

et pakkujad esitaksid vastavalt vormil 4 ja vormil 5 kõik pakutavate busside garantiist ja

avariiremondist väljuvad hooldustööd ja varuosad/materjalid kokku 120 kuu pikkuse perioodi

jooksul. Hankija eesmärgiks oli vormidel 4 ja 5 saada pakkujatelt detailne loetelu kõikidest

garantii- ja avariivälistest kuludest, millega hankija peab 120 kuu pikkuse perioodi jooksul

arvestama, pidades silmas RHAD-s sätestatud eeldusi (sh eelduslik läbisõit aastas 80 000 km).“

Otsuse punktis 2.6 aga selgitab hankija, et ta on tuvastanud mittevastavuse konkreetsete kulude

osas ning selgitab, et „Eelnevast lähtuvalt on pakkuja jätnud vormidel 4 ja 5 kajastamata ülal

viidatud hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumused, kuigi nagu nähtub pakkuja

vastustest selgitustaotlustele, siis hankijal selliste kuludega siiski 120 kuu jooksul arvestada

tuleb.“ (hankija 25.06.2019 otsus p 2.7). Seega ei ole tagasilükkamise otsuses etteheide selles, et

pakkuja on jätnud kajastamata kõik kuluartiklid, vaid selles, et ta on jätnud kajastamata kulud just

väljatoodud osas. Lisaks juhin tähelepanu, et hankija esitas kaebajale küsimused vormidel 4 ja 5

kajastatu osas enamas osas kui üksnes nende 5 kuluartkli osas, mis on tagaslükkamise otsuses

toodud (lisa 10, kaebaja 15.05.2019 vastused hankijale). Arusaamatuks jääb, kas ülejäänud

kuluartilklite osas nõustus hankija kaebaja vastustega või esines muu põhjus, miks neid

kuluartikleid tagasilükkamise otsuses välja ei toodud. Lisaks selgitas kaebaja esindaja istungil

pakkumise kontrollimise osas, et „siin öelda, et 5% ja 95 % mõlemad ei vasta, ei ole

põhimõtteliselt õige, me ei tea, mis on see 100%, tegelikult ei olegi teada objektiivselt, mis on see

100% , aga siin on tuumikasjad eelduslikult olemas, aga teil ei olnud, oleks teil olnud need

tuumikasjad olemas, siis oleks ju teie pakkumine ka tunnistatud vastavaks“ (04.09.2019 istungil

Varul 12:35:06 jj). Konkreetsete kuluartiklite osas ei ole aga RHAD-s ega TK-s vastavat loetelu

välja toodud. Seejuures selgitas hankija esindaja istungil, et „igasuguse näitlikkuse juures tekib

nagu see oht, et olete seda ette andnud, aga muu ei ole oluline/…/siin pandi nagu võrdsesse

olukorda, eeldades seda, et on need mis on ilmselged, aga võibolla on midagi veel /…/“

(04.09.2019 istungil Varul 12:07:00 jj). Ometigi on vormidel 4 ja 5 küll toodud näited, kuid

3-19-1523

13(21)

nendest ei saa järeldada ei konkreetsete kuluartiklite ega kõikehõlmava loetelu esitamise

kohustust.

33. Hankija on selgitanud: „Hankija ei pidanud vajalikuks ega võimalikuks kirjutada vormidel 4

ja 5 ise lahti kõiki kuluridu, sest erinevate tootjate busside hooldusvajadus ja varuosade vajadus

võib olla erinev. Hankija soovis, et pakkujad tugineksid oma pädevusele busside tootjatena ja

tarnijatena ning esitaksid oma kogemuse põhjal kõikehõlmava loetelu kuludest. Kuigi hankija

möönab, et erinevate tootjate busside hooldusvajadus on erinev, siis hankija enda praktilise

kogemuse põhjal on siiski olemas kulud, mis on omistatavad kõikidele bussidele, näiteks

kojamehed, akud, piduriklotsid, pidurikettad, rehvid jms“ (hankija 25.06.2019 otsuse p 2.4).

Esmalt möönan, et hankedokumendid on eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste

esitamise tähtaega (RHS § 189 lg 2) ning neid ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta

tehtud otsusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas

tugineda haldusakti (sh riigihanke alusdokumentide) õigusavastasusele, kui ta on jätnud

kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Kaebaja ega kolmas isik ei ole hanke alusdokumente

õigeaegselt vaidlustanud. Kuni hankedokumendid kehtivad, on neis toodud tingimused

kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale. Edasi pean eelnevat arvestades siiski vajalikuks

märkida, et kaebaja tõlgendust aktsepteerides oleks sisuliselt tegemist võimatu tingimusega.

Olukorras, kus hankija soovib, et esitatakse kõikehõlmav loetelu kuludest, kuid pakkujad teeksid

seda oma kogemuse põhjal, ei ole hankemenetlus läbipaistev ega kontrollitav, sest pakkumuste

sisuline võrdlemine oleks võimatu. Siinkohal juhin tähelepanu, et ka kohtu poolt esitatud

küsimusele, et kuidas hankija enda poolt antud tõlgenduse korral pakkumusi kontrollib, ei andnud

hankija selgelt ja üheselt mõistetavat vastust (04.09.2019 istung Kohus 12:04:14 jj). Hankijal on

sisuliselt alati võimalik välja tuua mõni kuluartikkel, mis on pakkujal esitamata jäänud ja ta

pakkumus seeläbi tagasi lükata. Leian, et pakkujalt ei saa nõuda ja eeldada, et ta tõlgendaks

RHAD-i ja RHAD tehnilise kirjelduse punkte viisil, mis oleks vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Kaebajale ei saa vaidlusaluses asjas ette heita ka

seda, et ta oleks pidanud hanke alusdokumente varasemalt vaidlustama, kuna oma õiguste

rikkumisest ning hankija poolsest tõlgendusest sai ta teada alles hankija 25.06.2019 otsusega.

34. Pooled ei vaidle, et pakkuja esitas 04.01.2019 enne pakkumuste esitamist riigihangete registri

kaudu küsimuse, selle kohta, mida hankija on mõelnud garantiist väljuva regulaarse hooldustöö

all. Küsimusele vastas hankija 07.01.2019 järgmist: „Väljend „garantiist väljuv hooldustöö“

kajastab selliseid töid, mis tuleb bussi tööshoidmiseks regulaarselt teha ning mis ei ole tingitud

bussi defektist (mis kuulub garantii alla) ega avariist (mis läheks remondi alla). Vastavad näited

on esitatud vormidel 4 ja 5, seejuures vorm 4 kajastab hooldustöid esimese 36 kalendrikuu jooksul

ja vorm 5 hooldustäid perioodil 37-120 kalendrikuud“ (hankija vastus kaebusele lisa nr 7). Ma ei

nõustu VAKO seisukohaga, et selle „selgitusega ei ole Hankija muutnud riigihanke

alusdokumente ning Vaidlustaja pidi sellest mõistma, et garantiist väljuvhooldustöö ei ole üksnes

tootja hooldusprogrammi (hooldusjuhendi) alusel teostatav hooldustöö“. Selgitusest tuleneb

üksnes see, et garantiist väljuv hooldustöö ei ole hõlmatud garantii ega avariiga, kuid sellest ei

tulene, et pakkumuses tuleks esitada kõik muud võimalikud hooldustööd või olelusringi kulud.

Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui HT tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole

asjakohasele küsimusele vastates selle tähendust tõlgendanud piiravalt, tuleb RHS § 3 p-st 4

tulenevalt mõista kvalifitseerimistingimust nii, et see võimaldaks hankes osaleda võimalikult

paljudel pakkujatel (TlnRnKo nr 3-16-1970, p 17). Kuna hankija vastus ei ole üheselt mõistetav,

tuleb seda tõlgendada nii, et see hõlmab üksnes pakkuja hooldusprogrammiga kaetud tööd.

Siinkohal jääb selgusetuks, miks ei selgitanud hankija pakkujale vastates, et silmas on peetud kõiki

olelusringi kulusid. Leian, et olukorras, kus pakkuja palub täpsustada konkreetse mõiste sisu, tuleb

hankijal oma vastuses olla eriti tähelepanelik ja hoolas, et edaspidi mimtetimõistetavust vältida.

35. Asjakohaseks pean ka kaebaja esitatud viiteid selle kohta, et varasemates hankemenetluses on

sõnaselgelt välja toodud hankija soov kõikide kuluartiklite esitamiseks. Hankija poolt 2016.a läbi

3-19-1523

14(21)

viidud analoogses hankes (viitenumber 172111) oli kehtestatud näiteks hindamiskriteerium nr 5 :

„30 bussi kasutamiseks vajalike, kuid hooldusjuhendiga ning garantiiga mittehõlmatud varuosade,

abimaterjalide ja muude komponentide summaarne loetelu tavahinnakirjas esitatud maksumusega

500 000 km läbisõidu kohta“. Kohtuistungil ei osanud hankija esindajad selgitada, miks

vaidlusaluses hankes sarnast sõnastust ei kasutatud ning selgitasid üksnes, et vahepeal on inimesed

vahetunud (04.09.2019 istung Kohus 12:12:36 jj). Küll annab see tuge järeldusele, et kui hankija

soov oleks juba hankemenetluse dokumentide koostamisel olnud selline, nagu ta on valdavalt

väljendanud tagasilükkamise otsuses ja kohtumenetluses, oleks tal olnud see võimalik teisiti ja

sõnaselgelt kirja panna. Seda enam, et hankijal on enda valdkonnas pikaajaline kogemus. Hankija

esindaja kinnitas kohtuistungil, et „Meil on olemas erinevad bussid. Täna 528 tk. Meil on olemas

täielik analüütika selle kohta, milline kulu neil bussidel on. Pean ütlema, et kõikidel nende

bussimarkidel on see kulu erinev /…/“ (04.09.2019 istungil Pärn 12.09.39 jj).

36. Kohtumenetluses esitas kolmas isik enda pakkumusega esitatud vormid 4 ja 5 selliselt, et need

on nähtavad üksnes kohtule ja hankijale. Nendest nähtub, et ka SOLARIS BUS & COACH S.A

on vormil 4 esitanud vajalikke hooldustöid kokku 193 real ja vormil 5 kokku 186 real. SOLARIS

BUS & COACH S.A. kinnitab 06.09.2019 kohtule esitatud vastuses, et ta mõistis, et hankija soov

oli, et pakkujad tugineksid oma pädevusele busside tootjatena ja tarnijatena ning esitaksid enda

kui valdkonna spetsialisti kogemuse põhjal kõikehõlmava loetelu kuludest, mida 120 kuu kestel

tuleb ettenähtavalt kanda busse sihtotstarbeliselt ja riigihanke alusdokumentide eeldustest lähtudes

kasutades. Sellest ei saa aga teha järeldust, et hankija soov RHAD-s ja selle tehnilises kirjelduses

oli samal viisil üheselt mõistetav ka kaebajale. Esiteks ei kinnita vastavat soovi RHAD ja selle

tehnilise kirjelduse sõnastus. Teiseks, kaebaja tagasilükkamise otsuses oli välja toodud

mittevastavus 5 konkreetse kuluartikli osas. Arvestades kolmanda isiku pakkumuses toodut, oleks

hankija enda tõlgendust arvestades saanud kaebaja mittevastavaks tunnistada nii juhul, kui

kaebajal oleks esitamata 1 kuluartikkel või 192 kuluartiklit. Tegelikkuses ei ole hankijal võimalik

kontrollida, kas SOLARIS BUS & COACH S.A esitas kõikehõlmava loetelu. Eelnev näitab, et

pakkumused ei ole sisuliselt kontrollitavad. Pakkujalt ei saa eeldada, et ta tõlgendaks hanke

alusdokumente viisil, mis oleks vastuolus riigihanke aluspõhimõtetega. Vastuseks kolmanda isiku

seisukohale, et kaebajale kui kogenud bussitootjale pidi olema arusaadav hankija tegelik tahe

(SOLARIS BUS & COACH S.A. 06.09.2019 vastus kohtule), selgitan, et asjaolu, et eelnevates

bussihangetes on küsitud ka hankija väljatoodud olelusringikulusid, saaks olla vaidlusaluses asjas

määrav juhul, kui hanke alusdokumentides oleks kasutatud varasemate hangetega identset või

vähemalt sarnast sõnastust. Pakkujatel puudub alus eeldada, et hankijate soov on igakordselt sama

olukorras, kus hanke alusdokumendite sõnastus seda järeldust ei toeta.

37. Lõpetuseks märgin, et kohtumenetluses antud selgituste pinnalt on ilmselt hankija sooviks

lõppastmes see, et tal oleks võimalik prognoosida kulusid ja selleks on vajalik kuluartiklite

võimalikult täpse loetelu väljatoomine. Ühe võimalusena näeb hankija siin seda, et pakkujad

esitavad oma kogemuse pinnalt loetelu, kus kajastuksid ettenähtavad kulud ehk olelusringi kulud.

Hankija seisukohalt tuleb seda soovi pidada igati mõistlikuks. Hankija kohustuseks on aga enda

eesmärkide

ja

soovide

võimalikult

selge

formuleerimine,

arvestades

seejuures,

et

hankedokumentides sätestatud tingimused peavad olema täpsed, konkreetsed, kontrollitavad ja

seeljuures ka võrreldavad. Vaidlusaluses asjas seda tehtud ei ole ning hankija on asunud

tagaslükkamise otsuses ja kohtumenetluses sisuliselt täiendama RHAD ja RHAD tehnilist

kirjeldust.

38. Ülaltoodu alusel leian, et kaebaja pakkumus vastas RHAD üldosa punktis 9.4 ja RHAD TK

punktides 3.1, 3.2 ja 3.5 sätestatud tingimustele ning hankija tagasilükkamise otsus, samuti VAKO

otsus on selle osas õigusvastane ja tuleb tühistada.

3-19-1523

15(21)

Vastavus RHAD tehnilise kirjelduse p-le 2.3.1.1 ja 3.7.3 ja hankelepingu projekti p-le 6.2

39. Leian, et kaebaja pakkumus vastab ka RHAD tehnilise kirjelduse punktile 2.3.1.1 ja 3.7.3 ja

hankelepingu projekti punktile 6.2.

40. Asjaomased RHAD tehnilise kirjelduse ja hankelpingu punktid on järgnevad:

40.1. RHAD tehnilise kirjelduse p 2.3.1.1: „2.3.1 ÜLDGARANTII. 2.3.1.1 Pakkuja peab andma

igale bussile tootja või viimase volitatud kohaliku esindaja minimaalselt 36 (kolmekümne kuue)

kuulise üldgarantii (läbisõidupiiranguta) alates iga hankelepingu esemeks oleva bussi lõplikust

üleandmisest hankijale, st. iga bussi suhtes algab garantii selle konkreetse bussi suhtes lõpliku

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest Hankija poolt. Garantiiperioodil kohustub

Pakkuja likvideerima kõik bussidel esinevad tehnilised probleemid, mis on tekkinud nende

normaalse

kasutamise

juures

põhjamaistes

klimaatilistes

tingimustes

ja

teeoludes.

Garantiiperioodil ilmnenud rikete likvideerimisega seotud kõik kulud kannab Pakkuja.“.

40.2. RHAD tehnilise kirjelduse p 3.7.3: „Pakkuja peab tagama esimese 36 kuu kestel ka mobiilse

remonditeenuse osutamise, mille raames pakkuja tagab busside pukseerimise remonditöökotta,

seejuures üldgarantii ajal ilmnevate tehniliste rikete korral kannab pukseerimisega seotud kulud

Pakkuja;“.

40.3. Hankelepingu projekti punkt 6.2 kohaselt: „/…/ Müüja garanteerib vähemalt 36 kuulise

garantii, v.a. kui Müüja pakkumusest ei tulene pikemat garantiiperioodi, ka Lepingu alusel

üleantavatele (eri)seadmetele ja kõikidele muudele esemetele, sh varuosadele, materjalidele.“

41. Tagasilükkamise otsuse p 2.12 on märgitud „Pakkuja esitas pakkumuse koosseisus dokumendi

Scania_garantii_2019_EST_bussid, millest nähtub, et üldgarantii perioodil on siiski välistatud mitmed

kulud ning varuosade garantiiperiood ei vasta nõutule: /…/“. P 2.13 selgitatakse „Eelnevast tulenevalt

nähtub pakkumuse koosseisus esitatud dokumendist sisuline mittevastavus riigihankes kehtestatud

üldgarantii tingimustele. Tegemist on puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate

selgituste küsimise teel. Hankija on seisukohal, et sellist pakkumust ei ole võimalik vastavaks

tunnistada ka RHS § 114 lg 2 2. lause kohaselt.“

42. Pakkumuste vastavuse hindamisel ei pea kontroll piirduma üksnes pakkumusele lisatud

dokumentide hindamisega. RHS § 114 lg 2 võimaldab hankijal nõuda täiendavaid tõendeid ja

selgitusi pakkumuse vastavuse kontrollimiseks (TlnRnKo 3-18-306/28, p 17). Hankemenetluse

formaliseerituse ning võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamisel tuleb võtta muu hulgas arvesse

ka seda, kuidas olid sätestatud hanketingimused ning kas pakkujale pidi jääma mõistlik alus

kahtluseks, milliseid dokumente tuleb pakkumuse lisana esitada (TlnRnKo 3-18-1619/38, p 19).

43. Esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja hankemenetluses esitanud kinnituse Scania

üldgarantii kohta (hankija 16.08.2019 lisa nr 13). Garantii osas hankija pakkujale küsimusi ei

esitanud. Kohtuistungil selgitas hankija esindaja, et „Eeldasimegi, et on esitatud konkreetsele

hankele kohandatud garantiitingimused. Me ei saa üknes vormikohaselt esitatud kinnitusest

lähtuvalt kellegi pakkumuse vastavust hinnata“ (04.09.2019 istungil Kaurov 11.42.52 jj).

44. Leian, et hankija oleks pidanud kaebajalt RHS § 46 lg 4 alusel küsima selgitusi ja seejärel

hindama, kas hankija hinnangul esinenud puudus mõjutas pakkumust sisuliselt. Selliselt

dokumentide selgituste küsimine ei oleks hankijale olnud liigselt koormav ega rikkunuks võrdse

kohtlemise põhimõtet. Hankija pidi mõistma, et kaebaja võib selgitustest tulenevalt tingimustele

siiski vastata, juba siis, kui hankija esitas 01.03.2019 omapoolse kinnituse garantii vastavuse

kohta. Seda asjaolu ei ole aga tagasilükkamise otsuses üldse arvesse võetud ega kaalutud.

Hankedokumente hinnates nähtub, et garantiile ei ole konkreetset vorminõuet kehtestatud (RHAD

üldosa p 6) ja seda kinnitas istungil ka hankija esindaja (04.09.2019 istung Kohus 12:04:14 jj).

Hankija saaks tugineda garantiitingimuste osas vorminõuete rikkumisele üksnes juhul, kui hanke

alusdokumentides oleks selline vorminõue sätestatud (vt nt TlnRnKo 3-18-2045, p 11).

Arvestades, et kaebaja esitas garantii kinnituskirja, puudus hankijal õiguslik alus asuda

3-19-1523

16(21)

seisukohale, et esitatud garantii ei vasta tingimustele. Sisuliselt oli kinnituse esitamisel tegemist

esitatud garantii üldtingimuste muutmisega RHAD tingimustele vastavaks. Kaebaja poolt esitatud

garantii üldtingimuste näol oli tegemist tüüptingimustega ja see pidi ka hankijale ilmselge olema,

kuna need ei olnud adresseeritud konkreetsele tehingupartnerile. Võlaõigusseaduses (VÕS) § 38

kohaselt, kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud

tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Lisaks on RHAD hankelepingu projekti punktis

6.13 sätestatud „Garantiitööde, hooldustööde ja remondi teostamise ja varuosade/materjalide

tarnimise nõuded on täiendavalt reguleeritud Riigihanke tehnilises kirjelduses. Müüja ei saa

tugineda oma tüüptingimustele ulatuses, millises see läheks vastuollu Riigihanke tehnilises

kirjelduses ja Lepingus sätestatuga või mis tüüptingimuste rakendamisel viiks Ostjat koormavama

tulemuseni võrreldes tehnilises kirjelduses ja Lepingus sätestatuga“ (hankija 16.08.2019 lisa nr

3). See juba omakorda välistab, et lepingu täitmisel saaksid tüüptingimused prevaleerida RHAD-

s sätestatu üle, mille välistamine ongi sisuliselt tagasilükkamise otsuse aluseks.

45. Juhin tähelepanu ka hankedokumentides kasutatud mõistele „üldgarantii“ (RHAD tehniline

kirjeldus 2.3.1 jj). Kaebaja esindaja selgitas istungil, et „hanketingimustes oli konkreetne nõue

esitada tootjapoolsed üldgarantii tingimused. Üldgrantii oma olemuselt ei ole objekti ega ostja

spetsiifiline, vaid see ongi töötajapoolne, tooteülene üldine regulatsioon ehk tüüptingimused“

(04.09.2019 istung Viilup 1:04:43 jj). Hinnates RHAD tehnilise kirjelduse alapunkti 2.3.1 nähtub,

et pigem pidas hankija silmas garantii üldtingimusi, kuna kirjeldatud on üldisi garantiitingimusi

ning edasised alapunktid täpsustavad garantii andmist konkreetsete kuluartiklite kaupa. Eelnevast

ei tulene aga siiski vorminõuet garantiitingimuste esitamiseks.

46. Vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses on kaebaja esitanud sellised selgitused, mis minu

hinnangul kinnitavad vastavust RHAD ja hankelepingu tingimustele. Seoses hankija etteheitega,

et üldgarantii perioodil on siiski välistatud mitmed kulud ning varuosade garantiiperiood ei vasta

nõutule, märgin järgmist:

46.1. Hankija selgitab tagasilükkamise otsuses: „väljakutsekulud ja töö väljaspool teeninduse

tavapärast lahtiolekuaega ei kuulu kompenseerimisele, kui tegemist ei ole remondiga maanteel

(viidatud dokumendi lk 6). Võttes arvesse, et pakutavad bussid on mõeldud linnaliikluseks ning

maanteel ei liikle, siis on pakutavate busside puhul välistatud väljakutsekulude ja väljaspool

teeninduse tavapärast lahtioleku aega töö hüvitamine;“. Kaebaja on selles osas selgitanud, et

tegemist on kontekstist väljavõetud lausega ning nende tingimused ei sisalda sellist välistust

(kaebus p 2.19). Kaebaja poole pöördumisel oleks hankija saanud sellega arvestada. Leian, et

tegemist on hankija poolt meelevaldaldse tõlgendamisega arvestamata garantii üldist konteksti ja

kaebaja poolset kinnitust.

46.2. Hankija selgitab tagasilükkamise otsuses: „Telefoni ja muude sidevahendite kasutamine ning

juhi/reisijate majutuskulud ei kuulu mistahes juhul kompenseerimisele (viidatud dokumendi lk 7).

Tegemist vastuoluga nõudega hüvitada kõik garantii alla käivatest puudustest tekkinud kulud;“.

Kaebaja on ka siin selgitanud, et tegemist ei ole sättega, mis oleks vastavas hankes asjakohane.

(kaebus p 2.20). Kohaldamisele kuuluvad RHAD-s toodud tingimused. Kaebaja poole

pöördumisel oleks hankija saanud sellega arvestada.

46.3. Hankija selgitab tagasilükkamise otsuses: „Pakkuja annab kõigile ostja poolt pakkuja

autoriseeritud edasimüüjalt ostetud Scania varuosadele ja lisaseadmetele kaheteistkümne (12)

kalendrikuu pikkuse garantii (viidatud dokumendi lk 8). Tegemist on vastuoluga nõudega anda ka

varuosadele 36-kuuline garantii“. Leian, et iseäranis selle punkti vastavuse hindamisel pidanuks

hankijal tekkima küsimus, kas kaebaja, kes on oma valdkonnas kogenud, tõepoolest soovib

pakkuda garantiid, mis ilmselgelt ei vasta RHAD-s nõutule. Seda enam, et ka RHAD tehnilise

kirjelduse p 2.3.1.6 ütleb sõnaselgelt: „Hankija ei tunnista vastavaks pakkumusi, milles pakutud

busside üldgarantiiaja pikkus on lühem kui 36 (kolmkümmend kuus) kuud ning mille tingimused

ei vasta tehnilises kirjelduses ja hankelepingus esitatud miinimumnõuetele“. Kaebaja poole

3-19-1523

17(21)

pöördudes oleks kaebaja saanud veelkord kinnitada, et võtab üle RHAD tingimused ja garantii

kestuseks on 36 kuud.

46.4. Möönan, et pakutavad garatiitingimused oleksid hankijale arusaadavamad, kui need oleks

esitatud kompaktselt ühes dokumendis. Samas ei ole hankedokumentides sellist nõuet pakkujatele

esitatud. See tähendab, et lubatav on garantiitingimuste esitamine ka selliselt, et esitatakse

tavapäraselt käibes olevad üldtingimused, mida pakkuja kinnituse läbi muudetakse vastavalt

RHAD-tingimustele. Kui sellises olukorras tekkinuks hankijal küsimusi mittevastavuse osas, siis

oli hankijal võimalik seda täpsustada. Vaidlusaluses asjas aga poleks see sisulist tähendust

omanud, sest hankelepingu tingimused sätestasid nagunii, et vaidluste korral prevaleerib hanke

tehniline kirjeldus ja hankeleping. Seega ei saanud hankijal siin olla kahtlust ja kartust, et garantii

ei kata kõike, mida hankedokumentides on soovitud.

47. Ülaltoodu alusel leian, et kaebaja pakkumus vastab RHAD tehnilise kirjelduse punktile 2.3.1.1

ja 3.7.3 ja hankelepingu projekti punktile 6, mistõttu on hankija tagasilükkamise otsus ka selles

osas õigusvastane ja tuleb tühistada.

Hankija 25.06.2019 otsuse vaidlustamine SOLARIS BUS & COACH S.A vastavaks

tunnistamise osas

48. Kaebaja taotleb ka hankija otsuse tühistamist osas, millega tunnistati vastavaks pakkuja

SOLARIS BUS & COACH S.A. Hankija leiab, et see taotlus tuleks jätta läbivaatamata, kuna on

ületatud kaebetähtaega ning kaebajal puudub kaebeõigus.

49. Hankija selgitab, et „kaebaja on 05.07.2019 esitatud vaidlustuses vaidlustanud ilma

põhjendusteta kolmanda isiku pakkumuse vastavuse. Vaidlustuse p-s 1.5 kirjutas kaebaja, et tal on

kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus ei vastanud RHAD sätestatud tingimustele seoses bussi

läbisõiduga ja reisijate kohtadega. Kaebaja vaidlustus oli esitatud nö otsitud alustel. Vaidlustuses

ei olnud kuidagi selgemalt põhjendatud, millistele hanketingimustele tema kahtlused tuginevad

ning miks ta leiab, et kolmanda isiku pakkumus on mittevastav seoses bussi läbisõiduga ja reisijate

kohtadega ning millised tõendid tal selle kohta on. Vaidlustus peab sisaldama vaidlustuse nõude

alust ning vaidlustuse faktilist põhjendust, samuti kaebaja valduses olevaid tõendeid, mis

kinnitavad kaebaja väidetavaid asjaolusid, ja viiteid selle kohta, millist asjaolu millise tõendiga

tõendada soovitakse (RHS § 190 lg 1 p-d 2, 4, 5). Alles 22.07.2019 esitatud täiendavas avalduses

esitas kaebaja kahtlustused, et kolmanda isiku pakutavad bussid ei vasta RHAD tehnilise

kirjelduse punktile 2.8.7 ja RHAD tehnilise kirjelduse punktile 2.4.2. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab

vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui

vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

Sellest lähtuvalt palub hankija igal juhul jätta kaebuse kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kohta

menetlus igal juhul lõpetada HKMS § 124 lg 2 alusel“ (vastus kaebusele p 2.20). Nõustun

kaebajaga, et uute argumentide esitamine vaidlustus- või kohtumenetluses ei tähenda et

kaebetähtaeg oleks ületatud. Tegemist ei ole kaebuse uue alusega HKMS § 41 lg 2 mõttes, vaid

üksnes uue õigusliku argumendiga kohtueelse menetluse läbinud nõude põhjendamiseks (RKHKo

nr 3-172226, p 15). Seega on väited kaebetähtaja ületamisest alusetud.

50. Kaebaja leiab, et tal on kaebeõigus sõltumata sellest, kas tema subjektiivseid õiguseid on

rikutud ja lähtuvalt sellest, et tal on õigus õiguspärasele menetlusele (04.09.2019 istung Männik

10:28:35 jj). Lisaks märgib kaebaja, et tal on kaebeõigus, kui vaidlustatud haldusakt toob endaga

kaasa kaebaja jaoks turu sulgemise, haldusakti tühistamine aga loob kaebajale võimaluse tulevikus

konkureerida. Järelikult on kaebajal kaebeõigus kolmanda isiku pakkumuse mittevastavaks

tunnistamiseks isegi siis, kui kaebaja enda pakkumus oleks mittevastav (mida ta ei ole)

(12.09.2019 teesid p 1).

50.1. Leian, et kaebaja selline seisukoht on ekslik. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja

või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-

3-19-1523

18(21)

i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. HKMS § 44 lg 1 järgi saab

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida

eelkõige, kas kaebajal on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti

õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist (TrtRnKo nr 3-18-2034, p 18). Riigikohus

on sedastanud, et kaebeõiguse tekkimiseks piisab sellest, kui hinnangu andmine isiku suhtes antud

haldusaktile aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (RKHKm nr 3-3-1-12-16, p 13).

Populaarkaebused ei ole riigihankemenetluses lubatavad (TlnRnKo 3-18-1684, p 14). HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Nimetatud sätte puhul on tegemist

diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on

kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (RKHKm nr 3-17-505, p 8).

50.2. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamisel (kaebuse

rahuldamisel) oleks kaebaja pakkumus olnud hindamiskriteeriumide alusel parim pakkumus (vt

VAKO 02.08.2019 otsuse nr 110-19-203886 otsuse punkt 8.1; 04.09.2019 istung Kangur 11:12:37

jj; hankija vastus kaebaja täiendavatele seisukohtadele 03.09.2019, lk 3). Kuivõrd kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus ei saa praegusel juhul rikkuda konkreetselt kaebaja

õigusi, siis puudub tal kaebeõigus. Kaebuse rahuldamisel on kaebaja pakkumine parim pakkumine

ning seda ei mõjuta kolmanda isiku vastavaks tunnistamise otsuse tühistamine. Kaebuse

rahuldamata jätmisel puudub kaebajal võimalus hankel edasi osaleda, et hankeleping sõlmida.

Sellele ei aitaks kaasa kolmanda isiku vastavaks tunnistamise otsuse tühistamine. Kaebuse

esitamise õigus ei saa põhineda vaidlustaja mistahes huvil, vaid kaebuse esitamise õiguse

eelduseks on see, et hankija tegevus rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi või kahjustab tema

RHS-ga kaitstud huve.

50.3. Kaebaja ei ole esitanud ja menetluses ei ole tuvastatud muud kaebaja huvi kui huvi

õiguspärasele hankemenetlusele. Kaebaja viide võimalusele hiljem konkureerida, ei ole

asjakohane, sest tegemist on abstraktse võimalusega. Liiatigi tooks kaebaja tõlgendus kaasa

olukorra, kus kaebeõigus hankemenetluses oleks alati samas valdkonnas tegutseval äriühingul

isegi juhul, kui ta vaidlustatavas hankemenetluses esimeses järgus ei osalenud. Kaebaja viidatud

Riigikohtu lahendi seisukohad asjas 3-3-1-26-16 ei ole laiendatavad käesolevale asjale, kuna seal

oli tegemist sisuliselt turu sulgemisega uutele ettevõtjatele. Turul osalemine ei ole võrreldav

konkreetsel hankel osalemisega. Ülaltoodut arvestades puudub vajadus võrrelda kolmada isiku

pakkumust kaebaja poolt 12.09.2019 esitatud linnabussi olelusringi kuludega.

50.4. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kaebeõiguse olemasolu ei tähenda, et kaebaja

õigusi ongi rikutud või õigusega kaitstud huve kahjustatud, vaid see otsustatakse haldusasja

sisulise arutamise käigus (RKHKm 3-3-1-44-13, p 16). Kui kaebeõiguse puudumine ei ole

ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus

rahuldamata (RKHKm 3-3-1-52-15, p 10; RKHKm 3-17-505, p 8). Eeltoodu alusel puudub

kaebajal kolmanda isiku vastavaks tunnistamise otsuse tühistamiseks kaebeõigus ning kaebus

tuleb selles osas jätta rahuldamata. Seega on VAKO otsus õiguspärane osas, millega jäeti

läbivaatamata kaebaja vaidlustus SOLARIS BUS & COACH S.A vastavaks tunnistamise otsusele.

51. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada osaliselt.

51.1. Hankija 25.06 2019 otsus tuleb tühistada osas, millega lükati tagasi kaebaja pakkumus ja

tunnistati edukaks SOLARIS BUS & COACH S.A pakkumus. Seega tuleb tühistada ka

riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.08.2019 otsus nr 110-19-203886 ulatuses, millega jäeti

rahuldamata kaebaja vaidlustus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsusele. VAKO otsus tuleb

tühistada ka osas, millega jäeti vaidlustus SOLARIS BUS & COACH S.A pakkumuse edukaks

tunnistamise otsusele läbi vaatamata.

51.2. Kaebus tuleb jätta rahuldamata SOLARIS BUS & COACH S.A pakkumuse vastavaks

tunnistamise osas. Rahuldamata tuleb jätta kaebus seega ka VAKO otsusele osas, millega jäeti

3-19-1523

19(21)

vaidlustus SOLARIS BUS & COACH S.A pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele läbi

vaatamata.

52. Asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtib 27.08.2019 määrusest tulenevalt kuni asja

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Menetluskulud

53. Kaebaja, vastustaja ja kolmas isik on kohtule esitanud taotlused menetluskulude

väljamõistmiseks.

53.1. Kaebaja taotles VAKO-s menetluskulude väljamõistmist summas 3 180,80 eurot (sh riigilõiv

1 280 eurot). Kaebaja kulud halduskohtus koosnevad riigilõivust summas 1 295,00 eurot ja

õigusabikuludest summas 9 206,40 eurot. Kokku on kaebaja õigusabikulud seega summas 13

682,20 eurot.

53.2. Kolmas isik palub määrata kindlaks ning mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks kasuks välja

menetluskulud kokku summas 11 913 eurot ning kohustada kaebajat tasuma menetluskulusid

kindlaks tegevast lahendist arvates ka viivist.

53.3. Vastustaja palub kaebajalt tema kasuks välja mõista kantud menetluskulud kokku 18 468

eurot (ilma käibemaksuta summas 15 390 eurot), sealhulgas menetluskulud halduskohtus koos

käibemaksuga summas 12 186 eurot (ilma käibemaksuta summas 10 155 eurot) ning

vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud summas 6 282 eurot koos käibemaksuga

(5 235 eurot ilma käibemaksuta).

54. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku

kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Kohus mõistab välja vajalikud

ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata

isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne

suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo 3-3-1-

21-15, p 16). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja

domineerib kaebuse rahuldatud osa (vaidluse sisuline külg), ei ole menetluskulu osaline

väljamõistmine proportsionaalne (RKHKo nr 3-3-1-46-12, p 38; TlnRnKo nr 3-18-1736, p 15).

55. Kuigi kaebus rahuldatakse osaliselt, st kaebaja pakkumuse tagaslükkamise otsuse ja SOLARIS

BUS & COACH S.A pakkumuse edukaks tunnistamise tühistamist puudutavas osas, tuleb

arvestada, et vaidlus keskenduski eeskätt kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse

õiguspärasuse kontrollile. Kolmanda isiku vastavaks tunnistamise otsust on kaebaja käsitlenud

võrreldes muude argumentidega väga põgusalt (vt kaebus p 3, lk 9; 30.08.2019 seisukohad p 4, lk

8-9; kaebaja 12.09.2019 teesid p 1 ja 2). Hankija on oma vastuses kaebusele samuti üksnes

põgusalt analüüsinud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise küsimust (vt vastus

kaebusele p C, lk 12; 03.09.2019 seisukohad p B, lk 3; hankija 12.09.2019 teesid p 3). Ka istungil

oli peamiseks vaidlusküsimuseks tagasilükkamise otsuse õiguspärasus. Seega domineerib selgelt

kaebuse rahuldatud osa. Eeltoodu alusel leian, et menetlukulud tuleb vastustajalt välja mõista täies

mahus mitte proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Menetluskulu osaline väljamõistmine ei

oleks põhjendatud ka seetõttu, et esiteks ei olnud kolmanda isiku pakkumise vastavaks

tunnistamise vaidlustamisel kaebeõiguse puudumine antud asjas sedavõrd selge, et selle saanuks

otsustada menetlusse võtmisel. Teiseks poleks kaebajal olnud vajadust kohtusse pöörduda, kui

vastustaja oleks teinud õiguspärase otsuse.

3-19-1523

20(21)

56. Kuna VAKO otsus on osaliselt õigusvastane, tuleb esmalt muuta VAKO otsusega tehtud

menetluskulude jaotust. Vaidlustusmenetluses kantud kulude jaotamist reguleerib RHS § 198.

Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise kord on sätestatud RHS §-s 199. Olukorras, kus

VAKO pidanuks vaidlustuse lahendama vaidlustaja kasuks, tulnuks vaidlustusmenetluse kulud

RHS § 198 lg 2 alusel hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista. Õigusabikulude suuruse ja

põhjendatuse osas VAKO menetluses on võimalik kasutada analoogiat halduskohtumenetluse

õigusabikulude suuruse hindamise põhimõtetega. Kaebaja on taotlenud VAKO menetluses kantud

õigusabikulude välja mõistmist summas 3 180,80 eurot (sh riigilõiv summas 1 280 eurot).

Nähtuvalt kaebaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud taotlusest on kaebajale osutatud õigusabi

valdavalt tunnihinnaga 140 eurot tund. Leian, et kulutused õigusabile VAKO menetluses on

põhjendatud. Asja maht ja keerukus on sellised, mis õigustavad õigusabi kasutamist

vaidlustusmenetluses 11,3 (9,9 + 1,4) töötunni ulatuses summas 1900,80 eurot. Ka riigilõivu

tasumine summas summas 1280 eurot on õigustatud, sest muul viisil ei oleks kaebajal võimalik

kohustuslikus kohtueelses menetluses osaleda. Seega leian, et vaidlustusmenetluse menetluskulud

( 3180,80 eurot) on põhjendatud.

57. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse ka kohtumenetluses kantud menetluskulude

väljamõistmiseks. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja menetluskulud

on kokku 13 682,20 eurot, millest riigilõiv on 1 295 eurot ja õigusabikulud 9 206,40 eurot (koos

käibemaksuga).

57.1. Kaebaja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas selgitanud, et käesoleva asjaga

seotud õigusabiteenuse mahuks on kokku 54,8 töötundi (ühe töötunnni maksumus 140 eurot (ilma

käibemaksuta). Taotluses on toodud osutatud õigusabi teenus kahe esindaja osas kuupäevade, töö

spetsifikatsiooni ning töötunni kaupa. Arvestades kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud

dokumentide mahtu, pean valdavas osas õigusabikulude väljamõistmist põhjendatuks.

Väljamõistetavaid õigusebikulusid tuleb vähendada puutuvalt istungi ettevalmistamise ja istungil

osalemisega.

57.2. Kaebaja on esitanud kohtuistungiks ettevalmistamisega seoses töötundide arvestuse kahe

päeva osas 9,7 töötunni osas ja on arvestanud sinna hulka kliendiga kohtumise. Arvestada tuleb

seejuures seda, et kaebaja on vaidlustatud tagaslilükkamise otsuse sisu põhjalikult analüüsinud juba

vaidlustusmenetluse käigus. Istungiks ettevalmistamise osas loen põhjendatuks seega mõista välja

õigusabikulusid kokku 5 töötunni ulatuses.

57.3. Kaebaja on istungiga seotud kulude osas märkinud, et need vastavad 8-le töötunnile.

Kohtuistungi 04.09.2019 protokollist nähtuvalt kestis istung aga ca 3 h (kell 10:15-12:56).

Arvestades, et kaebajat esindas kohtuistungil kaks lepingulist esindajat saab põhjendatuks lugeda

istungil osalemise 6 töötunni ulatuses. Seejuures arvestan asja mahtu ja keerukust ning ka seda, et

näiteks vastustajat esindas kohtuistungil kolm lepingulist esindajat, kaks seaduslikku esindajat ja

kaks volitatud esindajat. Seega pean mõistlikuks arvestada õigusabikulud väljamõistmisel kahe

esindaja töötundide arvuga.

57.4. Kokkvõttes tuleb seega pidada põhjendatuks mõista vastustajalt välja kaebaja õigusabikulu

kohtumenetluses kokku ulatuses, mis vastab 48,1 töötunnile (54,8 – 4,7 - 2). Arvestades, et ühe

töötunni maksumus on 140 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulude summaks 6734 eurot

(48,1x140), koos koos käibemaksuga 8080,8 eurot.

57.5. Ka kohtumenetluses tasutud riigilõiv tuleb vastustajalt täies mahus välja mõista. Kaebaja

tasus riigilõivu summas 1295 eurot.

58. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks seega välja mõista kohtumenetluses kantud

menetluskulusid 9375,8 eurot (8080,8 + 1295). Koos VAKO menetluses kantud kuludega tuleb

välja mõista 12 556,6 eurot (9375,8 + 3180,80).

3-19-1523

21(21)

59. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama,

jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8 ls 2). Seega jäävad SOLARIS

BUS & COACH S.A menetluskulud tema enda kanda.

60. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Juurdepääsu piiramine haldusasja materjalidele

61. Vastavalt kohtu nõudele esitas kolmas isik 06.09.2019 kohtule käesolevas hankemenetluses

esitatud pakkumuse vormid 4 ja 5. Tegemist on kolmanda isiku ärisaladust sisaldavate

dokumentidega ning seega tuleb piirata kaebaja juurdepääsu nendele dokumentidele (HKMS § 79

lg 1 p 5 ja § 88 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

31.10.2019

KOHTUOTSUSEGA.