1-18-7808/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

23. september 2019

Kohtuasja number

1-18-7808

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Süüdimõistetu

Aimar

Valliste

(isikukood

38605235221)

vangistuse

täitmisele

pööramine

KarS § 74 lg 4 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 30. augusti 2019. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Aimar Valliste

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 30. augusti 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 1. oktoobri 2018. a otsusega tunnistati Aimar Valliste süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud

vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Valliste

ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2, 5 ja 8 toodud kohustusi mitte tarvitada

alkoholi, jätkata alkoholismivastase raviga ning läbida neljakuuline perevägivalla

tõkestamise programm „Mehed päriselt.“ Kohtuotsus jõustus 17. oktoobril 2018.

2. 22. jaanuaril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise

ettekande,

milles

tegi

ettepaneku

määrata

A. Vallistele

lisakohustus

läbida

sotsiaalprogramm „Viha juhtimine.“ Ettekande kohaselt rikkus A. Valliste keeldu mitte

tarvitada alkoholi kahel korral – 5. ja 11. jaanuaril 2019 –, samuti ei täitnud ta kohustust

osaleda programmis „Mehed päriselt.“

2(6)

3. Tartu Maakohus arutas erakorralist ettekannet kohtuistungil 19. veebruaril 2019. Kohus

andis A. Vallistele võimaluse kohustuste täitmiseks ning lükkas asja arutamise edasi,

määrates uue istungiaja 24. aprilliks 2019.

4. 24. aprillil 2019 toimus kohtuistung. Maakohus tuvastas, et vahepealsel ajal on A. Valliste

kohustusi täitnud korrektselt. Samal kuupäeval tehtud määrusega kohustas esimese astme

kohus A. Vallistet läbima käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“.

5. 12. augustil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise

ettekande, tehes selles ettepaneku pöörata A. Valliste karistus täitmisele. Ettekande kohaselt

rikkus A. Valliste alkoholi tarvitamise keeldu. Nimelt tuvastas politseipatrull 11. juulil 2019

kell 23.26 A. Vallistel alkoholijoobe 0,97 mg/l. A. Valliste selgituste kohaselt tarvitas ta

alkoholi, kuna läks elukaaslasega tülli. Samuti ei olnud A. Valliste asunud täitma kohustust

osaleda programmis „Mehed päriselt“.

6. Tartu Maakohus pööras 30. augusti 2019. a määrusega A. Valliste vangistuse täitmisele.

Kohus tuvastas, et A. Valliste rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ega osalenud programmis

„Mehed päriselt.“ A. Valliste rikkumisi ei eita. Sotsiaalprogrammi läbimata jätmist

põhjendab ta halva ühistranspordiga. Maakohtu hinnangul süüdimõistetul mõjuvad

põhjused kohustuste eiramiseks puudusid. Kriminaalhoolduse jätkamine tema puhul

otstarbekas ei ole. Kohus on A. Vallistele andnud korduvalt võimalusi karistuse kandmiseks

vabaduses. Viru Maakohus andis 1. oktoobri 2018. a otsusega A. Vallistele võimaluse mitte

minna vanglasse, allutades ta kriminaalhooldusele. Probleemid alkoholi tarvitamise keelu

täitmisega tekkisid A. Vallistel juba kriminaalhoolduse alguses ja seda vaatamata asjaolule,

et A. Vallistel tuli kohtuotsuse kohaselt läbida alkoholismivastane ravi. Erakorralise

ettekande menetlemise käigus andis kohus A. Vallistele veelkord võimaluse muuta oma

käitumist ja lükkas asja arutamise edasi. Kuna A. Valliste täitis kohustusi nõuetekohaselt ja

oli suutnud lõpetada alkoholi tarvitamise (teostas raviprotseduuri ja tegeles

alkoholiprobleemiga), pidas kohus võimalikuks kriminaalhoolduse jätkamist. Maakohus

määras A. Vallistele lisakohustuse läbida sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“. Vaatamata

A. Vallistele antud võimalusele jätkas ta alkoholi tarvitamist. Siinkohal on oluline, et kuigi

A. Valliste sõnul oli 11. juulil 2019 alkoholi pruukimise näol tegemist tagasilangusega, ei

võtnud ta koheselt ette samme alkoholismivastase ravi jätkamiseks või vajaliku abi

saamiseks. A. Valliste selgitustest järeldub, et aja psühhiaatri vastuvõtule broneeris ta alles

siis, kui sai teada kriminaalhooldusametniku poolt erakorralise ettekande koostamisest. See

omakorda annab aluse kahelda A. Valliste motivatsioonis alkoholiprobleemiga

tulemuslikult tegeleda. Ta ei ole ilmselgelt suuteline täitma nõuetekohaselt talle kohtu poolt

määratud kohustusi. Seega ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine oleks

võimalik ning seda ennekõike A. Valliste ükskõikse suhtumise tõttu. Võttes arvesse rikutud

kohustuste sisu ja korduvust ning A. Valliste suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et

tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Seda vaatamata sellele, et

A. Valliste on leidnud töökoha.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Valliste, kes palub määruse

tühistada ning kas jätta tema karistuse täitmisele pööramata, saata asi uueks arutamiseks

maakohtule või pikendada katseaega. A. Valliste on Tartu Ringkonnakohtule täiendavalt

esitanud ka mitu määruskaebuse täiendust, täpsustust ja koopiaid enda kirjavahetusest.

8. A. Valliste toonitab läbivalt, et maakohus jättis temale tutvustamata õiguse taotleda

kohtuistungiks kaitsjat riigi õigusabi korras. Kohus märkis vaid, et tal on õigus kaitsja abile.

3(6)

Tema sai sellest aru aga nii, et kui tal oleks olnud kaitsja, siis oleks kaitsja teda abistanud.

Ta ei mõistnud ja maakohus ei selgitanud, et tal on õigus taotleda kohtuistungile kaitsjat

riigi õigusabi korras. Kui ta oleks seda teadnud, siis oleks ta kaitsja määramist taotlenud.

Nüüd jäi ta kohtu vea tõttu kaitseta.

9. Seda, et ta on rikkumised – alkoholi tarvitamise keelu vastu eksimine ning

sotsiaalprogrammi „Mehed päriselt“ läbimata jätmine – toime pannud, A. Valliste kahtluse

alla ei sea. Enda rikkumisi õigustades märgib ta aga järgmist. Ta tarvitas 11. juulil 2019

alkoholi seetõttu, kuna tal oli masendus. Tal ei olnud tööd ning talle tundus, et ta ei saa

millegagi hakkama, elab teiste kulul ja on saamatu. Pinge oli väga suur ja nii tabas teda

tagasilangus.

Programmis

käimise

kohustust

ei

rikkunud

ta

aga

tahtlikult.

Sotsiaalprogramm toimus Tartus ja lõppes kell 21.30. Kuna ta liikleb ühistranspordiga, siis

ei oleks ta enam Jõgevale koju tagasi saanud, vaid oleks pidanud jääma Tartusse . Töökohta

tal ei olnud ja majutust ta võtta ei oleks saanud. Tuttavaid, kes talle transporti oleksid

pakkunud, tal ei ole.

10. A. Valliste rõhutab ja peab väga oluliseks, et nüüdseks on ta saanud töökoha, elu esimese

ametliku töö. Ta saaks minna Tartus septembri lõpus alustavasse programmi „Mehed

päriselt“, kuna tal on võimalik maksta majutuse eest. Ta tahab seda sotsiaalprogrammi

läbida. Ka ei tarvitaks ta enam alkoholi. Tal ei ole peaaegu 10 aastat olnud kindlat tööd ja

sissetulekut. Tänu ametliku töökoha saamisele tunneb ta endas motivatsiooni

kriminaalhooldus läbida, alkoholiprobleemiga tegeleda ning temas on jaksu elus hakkama

saada. Tal on vaid 5 klassi haridust ning kui ta praegu vanglasse läheb ja töö kaotab, siis on

tal väga raske leida hiljem uut kohta.

11. A. Valliste märgib veel, et ta on käinud korrektselt kriminaalhooldaja juures

registreerimistel, läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ega ole uusi kuritegusid

toime pannud. Ta on hakanud tegelema alkoholiprobleemiga, käies igal neljapäeval

Anonüümsete Alkohoolikute koosolekul ning 25. septembril 2019 tehakse talle Narva

haiglas alkoholivastane süst Esperal, mille mõju on 3 aastat. Ta palub võimalust jääda

vabadusse.

12. Veel toob A. Valliste välja, et kohtumääruses on tema kahjuks tehtud viga. Määruses on

märgitud, et erakorralise ettekande kohaselt on tema rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu

justkui 25. juulil 2019. See on vale, kuna 25. juulil käis ta kriminaalhooldaja juures täiesti

kainena. Rikkumine toimus 11. juulil 2019.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

I

13. Esmalt käsitleb ringkonnakohus A. Valliste etteheidet, et maakohus ei andnud talle

võimalust kaitsja abile kohtus ja märgib siin järgmist.

14. Maakohus arutas KarS § 74 lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramist ehk KrMS § 427

lg-s 2 nimetatud vabaduse võtmisega seotud küsimust. KrMS § 432 lg 3 esimese aluse järgi

peab täitmiskohtunik sellise küsimuse lahendama süüdimõistetu osavõtul, kusjuures sama

lõike teise lause kohaselt kutsutakse süüdimõistetu taotlusel täitmiskohtuniku juurde ka

kaitsja ja kuulatakse ära tema arvamus. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt KrMS § 432

lg 3 teises lauses sätestatust ei ole kaitsja osavõtt KrMS § 427 lg-s 2 sätestatud küsimuste

lahendamisel kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatu kujutab endast erinormi

KrMS § 45 lg 4 suhtes, millest tuleneb, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste

4(6)

läbivaatamine võib toimuda ka kaitsjata, kui süüdlane ei soovi tema osalemist. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-14-12, p 13)

15. A. Valliste väidab määruskaebuses, et Tartu Maakohus ei selgitanud talle õigust ja

võimalust taotleda kohtult riigi õigusabi korras kaitsja määramist kohtuistungile, kus tuleb

läbi vaatamisele tema suhtes esitatud erakorraline ettekanne. Kui ta oleks aru saanud, et tal

selline võimalus on, oleks ta seda kasutanud.

16. Tartu Ringkonnakohus tutvus Tartu Maakohtu 28. augusti 2019. a istungiprotokolliga ning

kohtute infosüsteemis ka kohtuistungi helisalvestisega. Protokolli ja salvestise sisust

selguvalt tutvustas kohus A. Vallistele tema õigusi, sh märkis, et süüdimõistetul on õigus

kaitsja abile. Sellise tutvustamise järel maakohus küsis A. Vallistelt, kas ta sai oma õigustest

aru ning süüdimõistetu vastas, et sai küll.

17. Nagu eelnevast selgub, tutvustas maakohus A. Vallistele tema õigust kaitsja abile. Samas

möönab ringkonnakohus aga, et sellise õiguse tutvustamine peaks olema konkreetsem, s.o

isikule tuleks igasuguste kahtluste välistamiseks selgitada, et õigus kaitsja abile hõlmab nii

menetlusaluse isiku õigust valida endale lepinguline kaitsja (KrMS § 42 lg 1 p 1) kui ka

võimalust taotleda endale kaitsja määramist riigi õigusabi korras (KrMS § 42 lg 1 p 2).

18. Kuigi maakohtu poolt süüdimõistetule tema õiguse (õigus kaitsja abile) tutvustamine oli

vähese konkreetsusastmega, peab kohtukolleegium ebausutavaks, et A. Valliste ei

mõistnud, et tal on õigus taotleda kohtult riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Nimelt

selgub, et A. Vallistet kaitses kriminaalasjas nr 1-18-7808 tema süüküsimuse arutamisel

määratud korras advokaat Andres Veski. Veelgi enam, kohtute infosüsteemist pärinevate

andmete kohaselt on A. Valliste määratud korras kaitsja abi kasutanud lisaks ka

kriminaalasjades nr 1-15-8185 ja 1-16-8019. Ehk siis on selge, et võimalus kaitsja

saamiseks riigi õigusabi korras, oli süüdimõistetule kohtuistungil teada. Seega leiab

ringkonnakohus, et A. Valliste väide enda õiguse mittemõistmise kohta on otsitud ega vasta

tegelikkusele.

19. Lisaks märgib kolleegium veel sedagi, et A. Valliste ei ole ringkonnakohtult taotlenud

temale riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Sellest järeldub, et enda arvates on

süüdimõistetu suutnud kohtule edasi anda nii oma taotluse sisu kui seda põhjendavad väited.

Ringkonnakohus leiab samuti, et A. Valliste on olnud suuteline iseseisvalt oma seisukohti

formuleerima – tema määruskaebus on sisult selge ja sellele on juurde pandud

lisamaterjalid.

II

20. Käsitledes järgmiseks A. Valliste karistuse täitmisele pööramise küsimust, leiab

ringkonnakohus, et maakohtu otsustus vangistus täitmisele pöörata on seaduslik ja

põhjendatud.

21. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse

väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

22. Maakohus tuvastas, et A. Valliste on rikkunud käitumiskontrolli aja jooksul selle tingimusi

korduvalt. Ta on kolmel korral eksinud keelu vastu mitte tarvitada alkoholi (viimati

11. juulil 2019) ning jätnud käimata sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt.“ Kuigi esimese

5(6)

astme kohus hindas mainitud rikkumised tahtlikeks, on kohtumääruse põhistustest aru

saada, et A. Valliste karistuse täitmisele pööramise toob kaasa just alkoholi tarvitamise

keelu rikkumine.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Valliste poolt alkoholi tarvitamise keelu vastu

eksimine on iseäranis taunimisväärne ning tingib juba eraldivõetuna tema karistuse

täitmisele pööramise. Nimelt on oluline tähele panna, nagu maakohus seda ka tegi, et

A. Valliste on kõnealust keeldu rikkunud juba kolmel korral. Pärast esimest kaht

tarvitamiskorda, mis toimusid 2019. a jaanuaris, andis Tartu Maakohus talle võimaluse oma

käitumise korrigeerimiseks. Nimelt 24. aprilli 2019. a määrusega ei pööranud kohus

A. Valliste karistust täitmisele, vaid pani talle lisakohustuse. Vaatamata sellele tuvastati

süüdimõistetul 11. juulil 2019 uus alkoholi tarvitamise juhtum. Vaidlustatud

kohtumäärusest nähtub üheselt, et kohus on märkinud alkoholi tarvitamise ajana 11. juuli

2019. Sama kuupäev nähtub ka erakorralise ettekande sisust. A. Valliste on määruskaebuses

püüdnud alkoholi pruukimist välja vabandada masendustundega. Kohtukolleegium leiab, et

meelemasenduses olemine ei õigusta alkoholi tarvitamist. Tegemist on tõsise rikkumisega.

Olgu ka märgitud, et A. Vallistel on karistusregistri väljavõtte kohaselt neli kehtivat

kriminaalkaristust kehalise väärkohtlemise eest. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest

ettekandest selguvalt on A. Valliste tunnistanud, et ta muutub vägivaldseks, kui on

tarvitanud alkoholi ja et just alkohol on tema puhul suureks probleemiks. Teadmine, et

alkohol võib soodustada tema kuritegelikku käitumist ning et juba alkoholi pruukimine

iseeneses võib kaasa tuua sattumise vanglasse, oleks pidanud A. Vallistet mõjutama talle

pandud kohustust hoolsalt järgima. Asjaolu, et ta kohustust korduvalt rikkus, osutab tema

vähesele motiveeritusele kohtuotsust täita ja enda käitumise kallal vaeva näha.

24. Ringkonnakohtule saadetud kirjades kinnitab A. Valliste, et ta on hakanud

alkoholiprobleemiga tõsiselt tegelema, s.o käib igal neljapäeval Anonüümsete

Alkohoolikute koosolekul ning 25. septembriks 2019 on ta kokku leppinud alkoholivastase

süsti saamise Narva haiglas. Süsti mõju olevat kolm aastat.

25. Kõigepealt peab märkima, et süüdimõistetu väited nii Anonüümsete Alkohoolikute

tugigrupis käimise kui alkoholivastase süsti tegemise osas on paljasõnalised. Samas, isegi

siis, kui need väiteid on õiged, peegelduks A. Valliste sellistes tegevustes pigem soov

saavutada karistuse täitmisele pööramata jätmine kui tõsine tahe probleemiga tegeleda. Kui

süüdimõistetu oleks tõsiselt motiveeritud end muutma ja alkoholiprobleemi seljatama, oleks

ta abi otsinud kohe 11. juulil 2019 alkoholi tarvitamise järgselt. Nagu A. Valliste maakohtu

istungil antud ütlustest nähtub, pani ta seoses kõnealuse probleemiga psühhiaatri juurde aja

alles 21. augustil 2019, ehk siis pärast seda, kui ta sai teada, et kriminaalhooldusametnik

esitas Tartu Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega tema karistus täitmisele pöörata.

Samuti väärib väljatoomist, et preparaati Esperal manustati A. Vallistele juba ka

14. veebruaril 2019, selle mõjuajana märgiti üks aasta ning isikut teavitati keelust kasutada

preparaadi toime ajal alkoholi ja ravimeid (KoTo, tl 10). Vaatamata sellele tarvitas

A. Valliste alkoholi juba seitse kuud pärast ravimi võtmist. Seega ei garanteeri ainuüksi

vastava ravi saamine süüdimõistetu hoidumist alkoholist, vaid määrava tähendusega on

isiku enda motivatsioon ja valmisolek pingutada, saamaks alkoholiprobleem kontrolli alla.

Nagu kolleegium aga juba märkis, on A. Valliste vastavas motiveerituses põhjust kahelda.

26. Kuivõrd A. Valliste karistuse täitmisele pööramise tingib juba tema korduv alkoholi

tarvitamise

keelu

rikkumine,

ei

ole

määravat

tähendust

sellel,

kas

lugeda

sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“ käimata jätmine toimunuks mõjuval põhjusel. Seega

ringkonnakohus nimetatud küsimusel põhjalikult ei peatu. Samas tasub aga siiski välja tuua,

et A. Valliste mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega. Nii kokkuleppes

6(6)

kui kohtuotsuses on märgitud, et A. Vallistel tuleb läbida neli kuud kestev perevägivalla

tõkestamise programm „Mehed päriselt“ ning see programm viiakse läbi Tartus. Ehk siis

A. Valliste ei pruukinud kokkulepet sõlmides ja kohtuistungil selle juurde jäädes teada küll

sotsiaalprogrammi toimumise täpseid kellaaegu, kuid ta pidi valmis olema selleks, et

korraldada oma elu nii, et tal oleks võimalik programmist osa võtta.

27. Eeltoodud asjaoludel leiab ka ringkonnakohus, et A. Valliste vangistus tuleb täitmisele

pöörata. Süüdimõistetu on saanud piisavalt võimalusi oma käitumise korrigeerimiseks, kuid

ta on näidanud, et ei ole motiveeritud või suuteline kohustusi nõuetekohaselt järgima.

Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine võib soodustada A. Valliste poolt uute kuritegude

toimepanemist.

28. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30. augusti 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas