4-19-4408/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4408

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. septembril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4408 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kaebuse sisu

D.V ’i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 23.07.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,005651 LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

D.V (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik Aadress xxxx e-post: xxxx tel: xxxx

karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 3 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklus grupp järelevalvekeskuse kohtuesindus Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: D.V kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:

Jätta D.V ’i ja Piirivalveameti Põhja kaebus rahuldamata ja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 23.07.2019. a otsu ,005651 muutmata. s väärteoasjas nr 2317,19 Rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda 8 võrdses osas igakuiselt 100 eurot korraga, s.t esimene osa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses näidatud

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 AS-is SEB Pank,

EE932200221023778606 AS- or is Swedbank pangas või EE701700017001577198 Lumin Bank’is. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195077750.

4-19-4408

2 Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1.

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 23.07.2019 otsusega karistati D.V liiklusseaduse lg 2 ja LS ’i (edaspidi: LS) § 224 § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ning määrati KarS § 63 lg 1 kohaselt talle karistuseks rahatrahv LS § 224 lg 2 alusel 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning kohaldati lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3

kuuks selle eest, et ta 28.06.2019 kell 17:15 tee .km suunaga poole juhtis xxxx xxxx xxxx

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg ning samuti sõitis asulasisesel teel kiirusega 73+/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 20 km/h. Sellise tegevusega rikkus ta LS 69 uet, mille kohaselt § lg 3 nõ mootorsõidukijuhi ühes grammis veres

ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10

milligrammi või rohkem. Samuti rikkus D.V LS § 15 lg 1 p 2 oma tegevusega nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. 2. 19.08.2019 esitas D.V kaebuse eelnimetatud otsuse osaliseks tühistamiseks, s.t tühistada PPA Põhja prefektuuri poolt 23.07.2019 tehtud otsus osas, milles talle määrati LS §

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks või alternatiivselt lühendada lisakaristuse aega, võttes juhtimisõigus ära maksimaalselt 1 kuuks. D.V selgitas nii oma kaebuses kohtule kui ka 16.09.2019 toimunud kohtuistungil, et tarbis piduliku lõunasöögi kõrvale 1,5 2 klaasi valget veini, pärast mida istus veel mõnda - aega sõpradega ning sõitma hakates ei osanud ta arvata, et on veel alkoholijoobes. Alkomeetrit tal ei ole

, mistõttu istus lihtsalt rooli, sest pidi tööle sõitma. Jälgis, et kaks tundi oleks joomise ja rooli istumise vahel. Kiiruse ületamise pani toime, sest kuigi sõidab xxxx vahel koguaeg, lisas

ta automaatselt koos eessõitva masinaga kiirust, märkamata, et tema sõiduk polnud veel piirang

ut lõpetavast märgist möödunud. Kaebaja tunni palub , mis stab oma süüd ja kahetseb, kuid arvestada asjaoluga, et ta töötab xxxx on elukohast 45 km kaugusel ja kuhu tal ühistranspordiga sõita ei ole võimalik. Juhilubadeta ei saa ta oma tööülesandeid täita ning kaotab töökoha. Samuti asus ta septembrist õppima xxxx, kus käib kord kuus nädal aega ning selleks, et ühistranspordiga või

xxxx xxxx saada, peab ta

kõigepealt sõitma ja siis tagasi. Seega palub kaebuse esitaja tühistada talle määratud xxxx lisakaristus. 3. Kohtuväline menetleja leidis, et on väärteoasjas teinud õige otsus ning määratud karistus on e õiglane ja proportsionaalne. Kuivõrd alkoholi tarvitanud juhi reageerimisvõime ja –kiirus on

oluliselt aeglasemad, on menetlusalune isik mise ja keelatud seisundis mootorsõiduki juhti lubatud sõidukiiruse ületamise näol toime pannud äärmiselt ohtlikud väärteod. Usutav ei ole

menetlusaluse isiku väide, et ta ei tundnud, et tema organismis on keelatud kogus alkoholi. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk näitas kahel korral, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi 0,71 mg/l, teatavasti 0,75 mg/l algab kriminaalvastutus. Seega oli menetlusalune isik kerges joobe ülemmäär tunnetama. Ka isiku karistusregistri andmed näitavad, et teda as, mida ta pidi on varasemalt korduvalt liiklusreeglite rikkumise eest karistatud. Kohtuvälin nii mootorsõiduki joobes juhtimise kui e menetleja leiab, et menetlusalune isik on

ka kiiruse ületamise pannud toime isiku süü selles teadlikult ja tahtlikult. Seega on

4-19-4408

3

õigusrikkumises, mis talle süüks pandi, üle sanktsiooni keskmise maksimaalne ning talle

määratud rahatrahv on põhjendatud arasemalt määratud rahatrahv soovitud mõju . V id isikule avaldanud ei ole, ning Riigikohus on korduvalt ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist

öelnud, , milleks on juhtimisõiguse et sellisel juhul tuleb hakata kohaldama lisakaristust

äravõtmine. Seadusandja on ette näinud LS § 224 lg 2 järgi miinimumkaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks, mida on käesolevas asjas ka tehtud. Kohtuvälise menetleja

hinnangul ei ole see, et töökoht asub kodust nii kaugel ja ühistransport sinna otse ei liigu, asjaoluks

, mis välistaks isikult juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise. Kohtuväline jätta rahuldamata ja otsus menetleja palub kaebuse e muutmata. KOHTU

PÕHJENDUSED

4. Väärteoprotokolli nr D.V 28.06.2019 kella 17 AB1391948 kohaselt juhtis :45 ajal vallas tee .km suunaga

xxxx xxxx xxxx xxxx poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis,

kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg ning

asulasisesel teel kiirusega 73 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h (KVM tl 1).

Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli 28.06.2019 toimunud kahel mõõtmisel alkoholisisaldus menetlusaluse isiku - 0,05 mg/l, ühes liitris väljahingatavas õhus 0,71 mg +/ lõplik mõõtetulemus 0,66 mg/l (KVM tl 5-6). Taatlustunnistus nr TTRC-19/00058 kohaselt on väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0033 taadeldud 03.05.2019 ning vastab esitatud nõuetele (KVM tl 4). D.V on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 alates 28.06.2019 kella 17:15 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (KVM tl 3). Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt sõitis 28.06.2019 kell 17:15 xxxx.km D.V’i poolt juhitud mootorsõiduk xxxx reg.nr xxxx 50 km/h piirangualas (asulasisene tee) kiirusega 73 +/- 3 km/h. Kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008353 testiti sama päeva hommikul kell 06:35 ning seade oli töökorras (KVM tl 7). 16.09.2019 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et jõi tõesti pidulikul lõuna või õhtusöögil

veini ning rooli istus, sest pidi tööle sõitma ning arvas, et alkohol on verest välja läinud. Alkomeetriga täiendavalt ei kontrollinud. Sõidab seda vahet koguaeg, kuid vahest lihtsalt jääb

mõttesse ning ei jälgi kiirust. Möönab, et sellised juhid on teistele ohtlikud, vabandab ja kahetseb, et asi niimoodi läks. Palub sõiduki juhtimisõigust mitte ära võtta ning on nõus rohkem trahvi maksma.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et D.V juhtis 28.06.2019 kella 17:15 ajal x x x xxx.km Kloogaranna suunas sõidukit xxx reg.nr xxx juhile keelatud seisundis, s.t tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg ning samuti sõitis asulasisesel teel kiirusega 73 - 3 km/h, kus lubatud suur +/ im sõidukiirus on 50 km/h, ületades seega lubatu km/h. d sõidukiirust mitte vähem kui 20 5. LS § 69 lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoho

li 0,10 milligrammi või rohkem ning LS § 15 lg 1 p 2 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks

asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. D.V’il oli mootorsõidukijuhina ühes liitris väljahingatavas õhus 0,66 mg alkoholi ning ta sõitis asulasisesel teel kiirusega 73 km/h +/- 3 km/h. Seega on D.V’i käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi. D.V teadis, et ta viibib asulasisesel teel ning ta on kohtule ka kinnitanud, et sõidab seda vahet Laulasmaa vahel koguaeg ning on teadlik sellest, et märgid tihti vahetuvad. Seega leiab kohus, et LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise pani isik toime vähemalt kaudse

tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

4-19-4408

4 Ka mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas leiab kohus, et D.V pani teo toime vähemalt kaudse ta KarS § 16 lg 4 mõttes htlusega . Nimelt on isik kohtuistungil selgitanud, et

tarbis lõunasöögi kõrvale 1-2 klaasi veini, ootas kaks tundi ning istus siis rooli. Alkoholi tarbides oli kaebaja alkoholi teadlik, et ta peab kella 17 ajal ise tööle sõitma ning vaatamata

tarvitamise faktile ei pidanud ta vajalikuks teha täiendavalt midagi selleks, et enne sõiduki juhtima asumist , kas ta viibib Kohus välja selgitada juhile keelatud joobeseisundis või mitte. leiab, et arvestades D.V’il tuvastatud joobe suurust, pidi isik tundma ja võimalikuks pidama, et on alkoholijoobes. D.V’i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

6. 1

LS § 227 lg järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. LS § 224 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 224 lg 3 p 1 lubab süüteo eest lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist

kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest - karistatud. Käesolevalt on kohtuväline menetleja D.V’i karistanud LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õige süü sti hinnanud tema suurust ning arvesse võtnud karistuse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

LS § 227 lg 1 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on D.V ületanud l iirust mitte vähem kui 20

ubatud k km/h ning kiiruse ületamise pani ta toime asulasisesel teel. LS § 224 lg 2 järgi vastutab juht lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest, kui tema ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74

milligrammi. Käesoleval juhul on D.V ’i ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg. Seega on D.V mõlemad väärteod realiseerinud selle ülemise piiri lähedal, mistõttu tuleb D.V’i süüd hinnata suureks. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et D.V pani need väärteod toime asulasisesel teel

kella 17:15 ajal, kus tulenevalt kellaajast ja nädalapäevast on eelduslikult suurem liiklustihedus ja seda nii jalakäijate kui ka teiste sõidukijuhtide näol. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et D.V

’il on juba kolm kehtivat väärteokaristust erinevate liiklussüütegude eest (kiiruse

ületamine, mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine).

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel asjaolu, et D.V on korduvalt väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kohtul ei ole põhjust selle siiruses kahelda.

Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad.

Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb

kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. D.V’i on liiklusalaste väärtegude eest varasemalt kolmel korral karistatud erinevas suuruses rahatrahvidega (KVM tl 18). Korduvad

rahatrahvid näitavad ilmekalt, et D.V ei ole varasematest kergemaliigilistest karistustest endale mingisuguseid järeldusi teinud – isik on käesolevas asjas toime , vastupidi pannud hoopis veelgi ohtlikuma väärteo. Kohus leiab, et arvestades teo raskust ning isiku süü suurust, ei täida üksnes rahatrahvi määramine enam eripreventiivset eesmärki. Kohus ks

oma nõustub siinkohal kohtuvälise menetlejaga selles, et vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb

4-19-4408

5

olukorras, kus varasemalt määratud rahatrahv ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, isiku suhtes kohaldada lisakaristust, milleks on juhtimisõiguse

äravõtmine. Kuivõrd LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt on paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise miinimummääraks 3 kuud, ei näe kohus

võimalust lisakaristuse määra vähendamist vastavalt isiku kaebuses esitatud alternatiivsele taotlusele võtta temalt ära juhtimisõigus maksimaalselt üheks kuuks. D.V on nii oma kaebuses kui ka kohtuistungil korduvalt viidanud asjaolule, et ta ei saa ilma juhilubadeta oma tööülesandeid täita, sest töökoht asub 45 km kaugusel elukohast, samuti oleks oluliselt raskendatud kord kuus

xxxx koolis käimine. Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab

mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku

liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Lisakaristusena kohtu D.V’ilt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks vastab hinnangul kaebaja süü suurusele ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides.

Eeltoodust tulenevalt kohus jätab D.V ’i kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. D.V’il tuleb tasuda rahatrahv 800 eurot 8 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 23.07.2019 otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida otsuses toodud viitenumber. Samuti selgitab kohus - , et vastavalt liiklusseaduse § le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Martin Tuulik kohtunik