Legislator Case Law & Legislation
2-19-13137/5 AI generated

2-19-13137/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-13137/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Nõude aluseks järgnevad asjaolud. Elisa Eesti AS (edaspidi teenuse osutaja) ja Kostja vahel sõlmiti Liitumisleping kliendinumbriga 8371357, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi

Legislator headnote

AI generated

2-19-13137/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõiv summas 37,50 eurot, kandes see hageja PlusPlus Capital AS arveldusarvele xxx, kasutades viitenumbrit 24610405.

Keywords

AI generated
cost estimate cost price obligation to advance costs action for price reduction assessment of costs renovation costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13137 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. S. vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Ca. K., e-post: menetlus@plusplus.ee Kostja: K. S. (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx; muu sideaadress xxx; e-post xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital ja K. S. vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1.1 Kostja tasub põhisumma 65,71 eurot, sissenõudekulu nõue 25 eurot ja viiviste nõue 51,65 eurot, riigilõivu ½ määras summas 37,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot, kõik kokku 279,86 eurot. Nõutud summad tasub võlgnik PlusPlus Capital AS, arveldusarvele xxx Swedbank, viitenumbriga 24610405 järgmise maksegraafiku järgi: Tasumise kuupäev Võlgnevus Kuumaks Võlgnevuse jääk

1 30.09.2019 279,86 50 229,86

2 15.10.2019 229,86 50 179,86

3 15.11.2019 179,86 50 129,86

4 15.12.2019 129,86 50 79,86

5 15.01.2020 79,86 50 29,86

6 15.02.2020 29,86 29,86 0,00

1.2 Lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.

1.3 Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma viivist 0,07% päevas kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-13137.

3. Tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõiv summas 37,50 eurot, kandes see hageja PlusPlus Capital AS arveldusarvele xxx, kasutades viitenumbrit 24610405.

4. Kompromissis märkimata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

ASJAOLUD

Nõude aluseks järgnevad asjaolud. Elisa Eesti AS (edaspidi teenuse osutaja) ja Kostja vahel sõlmiti Liitumisleping kliendinumbriga 8371357, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi

1. juuni kuni 30. juuni 2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 arve nr 2015725226 summas 65,71 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.07.2016.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses, paludes tsiviilasja lahendamisel tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu nõude esitamisel eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hageja taotlus rahuldamisele ning kohus tagastab pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, hageja poolt taotletud arveldusarvele. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik